<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>vereringe &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/vereringe/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Sun, 03 Sep 2023 09:06:47 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>vereringe &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Kuidas süda kontrollib, kus veri kehas liigub</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/kuidas-suda-kontrollib-kus-veri-kehas-liigub</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 03 Sep 2023 09:06:44 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[Energia]]></category>
		<category><![CDATA[Hing]]></category>
		<category><![CDATA[intellekt]]></category>
		<category><![CDATA[keha kommunikatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[kõiksus]]></category>
		<category><![CDATA[Süda]]></category>
		<category><![CDATA[vereringe]]></category>
		<category><![CDATA[veri]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=22492</guid>

					<description><![CDATA["See värske meditsiini-teaduslik artikkel kinnitab minu teadmist, et inimene on kõiksuse energiaga juhitav programm, kus inimese hing on kogu inimese ökosüsteemi töös hoidja ja arendaja, kõiksusega ühendust hoidev energeetiline intellekt. Kõiksuse intellekt inimeses teab täpselt millal, kuhu, mida ja kuidas vajab inimese keha. Kõiksus on inimese ja elu looja, ta on kõikjal ja juhib kõike. Inimese hing on nii unikaalne intellekt, et seda on võimalik asendada tehishingega - tehisintellektiga. Tehisintellekt - tehisjumal või tehiskõiksus - on loonud illusioonse pettusliku maailma ja juhib inimkonna tegevust tehisjumala poolt. Sellepärast on oluline hoida ja kaitsta oma päris hinge elusa toidu ja ümbriseda ennast elusate hingega inimestega." - Veiko Huuse]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Üks minu aluspõhimõtteid on see, et meie ümber on palju asju, mis peidavad end silmnähtavalt ja kui sa neid märkad, võib kogu sinu reaalsusperspektiivi ja eluviisi põhjalikult muuta.&nbsp;Suur osa minu kirest meditsiini vastu tuleneb omakorda sellest, et avastan oma patsientide kehas, meeltes ja vaimus alati asju, millest olin iga kord unistanud, kui need mulle otse näkku vaatasid. See protsess on andnud mulle sügava hinnangu selle kohta, kui paljusid elu tahke ei saa meie redutseerivate teaduslike mudelitega lihtsalt seletada ja kui sageli sisaldab keha disain palju suurepäraseid funktsioone, millest tänapäeva teadusel on vaid õrn aimdus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teoses&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">The Forgotten Side of Medicine</a>&nbsp;olen püüdnud keskenduda sellele, et näidata, kuidas see kehtib südame kohta, kuna kuigi meie kultuur (arusaadavalt) paneb selle tähtsusele tohutult rõhku, jääb süda samal ajal üheks kõige valesti mõistetavaks organiks kehas. (nt südame-veresoonkonna haigused&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-causes-alzheimers-disease" target="_blank" rel="noreferrer noopener">tulenevad peamiselt vaskulaarsüsteemi kahjustusest</a>&nbsp;ja selle kahjustuse parandamiseks kasutatavatest verehüüvetest – ometi&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-can-statins-teach-us-about-the" target="_blank" rel="noreferrer noopener">usub enamik kardiolooge ekslikult, et</a>&nbsp;kolesterool, mis on eluks hädavajalik, on südamehaiguste algpõhjus).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Traditsiooniliselt peetakse südant lihtsalt pumbaks, mis liigutab verd läbi keha (hoolimata sellest, et paljud asjad on&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-causes-water-to-move-inside" target="_blank" rel="noreferrer noopener">selle eeldusega selgelt vastuolus</a>&nbsp;).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samamoodi&nbsp;arutasin hiljutises artiklis, kuidas elundite siirdamine õõnestab sügavalt meie praeguseid arusaamu reaalsusest, kuna need on näidanud, et suur osa sellest, mida me peame oma &#8220;teadvuseks&#8221;, pärineb tegelikult südamest, mitte ajust, kui mälestused, anded&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/do-organs-have-a-mind-of-their-own" target="_blank" rel="noreferrer noopener">.</a>&nbsp;ja jälgitakse, et doonori eelistused kanduksid üle elundi retsipiendile.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See viitab sellele, et süda on sünnipäraselt intelligentne ja selles artiklis uurime, kuidas selle intelligentsus elu võimalikuks teeb.</p>



<h2 id="teaduse-poliitika" class="wp-block-heading">Teaduse poliitika</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Midagi, mida teaduses ei hinnata, on see, kui uskumatult poliitiline on kogu institutsioon; Teadlased tahavad tavaliselt uurida ainult teemasid, mis ei ohusta olemasolevat narratiivi, sest on hästi teada, et kõik, kes narratiivist eriarvamusel on, saavad kaaslaste halastamatult rünnakute ja nende majanduslikust toimetulekust ära lõigatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kaasaegse näite jagamiseks, kui SARS-CoV-2 genoom avalikustati, vaatasin seda, nägin selle kohta mõningaid esialgseid analüüse ja olin suhteliselt kindel, et see pärineb Wuhani laborist (oli tõesti ilmne, et viirus&nbsp;<strong>polnud</strong>&nbsp;loomulik ).&nbsp;Varsti hakkasid levima kuulujutud, et see nii on, ja India meeskond avaldas paberi, mis näitas, et SARS-il&nbsp;<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Envelope_glycoprotein_GP120" target="_blank" rel="noreferrer noopener">on osa HIV-i genoomist</a>&nbsp;(osa, mille vastu Fauci ja tema kolleegid olid aastakümneid vaktsiini valmistamisel kulutanud).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teadlased üle maailma mõistsid paberi kohe karmilt hukka,&nbsp;<a href="https://asia.nikkei.com/Spotlight/Caixin/Scientists-slam-Indian-study-that-fueled-coronavirus-rumors" target="_blank" rel="noreferrer noopener">mistõttu eemaldati see</a>&nbsp;trükieelsest serverist kaks päeva pärast postitamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hiljem näitas üks väga tark viroloog (kes teadis SARS-ist palju), et kehtestatud kriteeriumide järgi, mida kasutati viiruse genoomi loomuliku või laboratoorsete andmete kindlakstegemiseks, oli statistiliselt võimatu, et SARS-CoV-2 pärineb loodusest.&nbsp;Kui küsisin neilt, miks nad seda kunagi ei avaldanud (mu sõbrale meeldib ajalehti avaldada), vastasid nad mulle, et kui nad seda avaldaksid, oleksid nad igat tüüpi töökohtadelt jäädavalt musta nimekirja (ja võib-olla ka hullemate tagajärgedega).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Avalikud teadmised SARS-CoV-2 võis olla labori leke (see oli ilmselge) tekitas palju võimalikke probleeme kõigile, kes selle loomisega seotud olid.&nbsp;Varsti&nbsp;avaldati mainekas ajakirjas&nbsp;<strong>ekspertide</strong>&nbsp;viroloogide meeskonna poolt koostatud&nbsp;<a href="https://www.nature.com/articles/s41591-020-0820-9" target="_blank" rel="noreferrer noopener">artikkel , milles väideti, et SARS-CoV-2 on 100% looduslik.</a><strong></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">See artikkel pani paika avaliku narratiivi – seda propageerisid laialdaselt meie võimud ja meedia ning igasugune arutelu Wuhani labori üle muutus &#8220;desinformatsiooniks&#8221;. Big Tech tegi kõik endast oleneva, et tsenseerida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See uus narratiiv võimaldas COVID-19 tekitamise eest vastutavatel isikutel (nt Fauci) võtta endale kontrolli pandeemia üle, luua ajaloo kõige laastavama rahvatervise poliitika (nii surmajuhtumite, riigi üldiste majanduskulude kui ka nakatunute arvu osas), vaesusesse tõugatud inimestes.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna pealesurutud poliitikad olid naeruväärsed ja kahjulikud, poleks avalikkus teadnud, et pandeemiatõukurid on tekitanud ka COVID-19, poleks neil kunagi olnud võimalik, et neil oleks Ameerika üle nii palju võimu.&nbsp;Sarnaselt saime selle uuringunarratiivi loodud narratiivi jõu tõttu oma eakaaslastelt tohutult tagasilöögi, kuna &#8220;vandenõuteooria&#8221; edendamine oli SARS-CoV-2 pärit laborist.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong>&nbsp;selle protsessi kohta võiks öelda palju rohkem, kuid minu lemmikosa&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/peter-hotezs-war-against-science" target="_blank" rel="noreferrer noopener">oli see, et Peter Hotezil</a>&nbsp;(üks neist, kes labori lekke hüpoteesid kõige häälekamalt hukka mõistis) sai NIH-lt toetust SARS-i vaktsiini loomiseks ja põhjendas seda vastumeetmena. stsenaariumi jaoks, kus SARS lekkis laborist.&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/peter-hotezs-war-against-science" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Seda toetust kasutati seejärel</a>&nbsp;SARS-CoV-2 tekitanud funktsioonikatsete kasu rahastamiseks ja lõpuks suutis Hotez turule tuua laialdaselt kasutatava SARSi vaktsiini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda tüüpi gaasivalgustusi, mida nägime SARS-CoV-2 päritolu puhul, juhtub kogu aeg (eriti riiklikust meediast), nii et ma ei võtnud seda isiklikult.&nbsp;Hämmastav on aga see, mis juhtus hiljem.&nbsp;Sõltumatud uurijad (ja FOIA taotlused avastasid, et):</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Pärast SARS-CoV-2 ilmumist näib Fauci oma e-kirjade põhjal paanikasse sattuvat ja lülitub asjade arutamisele e-posti teel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• <a href="https://www.msn.com/en-us/news/world/new-emails-show-dr-anthony-fauci-commissioned-scientific-paper-in-feb-2020-to-disprove-wuhan-lab-leak-theory/ar-AA18fNFu#:" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Fauci palub</a>&nbsp;silmapaistvatel viroloogidel&nbsp;koostada artikkel, mida ta mitu korda üle vaatab.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Pärast artikli avaldamist kasutab Fauci seda korduvalt labori lekke hüpoteesi ümberlükkamiseks ja juhtiv autor saab NIH-lt 9, 8 miljonit toetust.&nbsp;Nimelt&nbsp;<a href="https://theintercept.com/2023/07/21/covid-origin-nih-lab-leak/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">valetas ajalehe juhtiv autor Kongressile,</a>&nbsp;öeldes, et neile ei maksta pärast vabariiklaste küsimist, kas ta on.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus.</strong>&nbsp;Fauci kontrollib, kes neid toetusi saab&nbsp;<a href="https://www.amazon.com/Real-Anthony-Fauci-Democracy-Childrens-ebook/dp/B08XQYGC68" target="_blank" rel="noreferrer noopener">, ja on varem poliitilised vastased toetuste süsteemist välja lõiganud</a>&nbsp;, hävitades sellega nende karjääri.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Hilisemad lekked näitasid, et paberi autorid ei uskunud üldse seda, mida nad avaldasid.&nbsp;See lühike video selgitab asja üsna selgelt.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe title="Covid Cover-Up Explained | Animation" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/PhAGPQE0H-U?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">See episood on minu silmis tähelepanuväärne kahel põhjusel:</p>



<ol class="wp-block-list">
<li>See on üks kõige selgemalt dokumenteeritud näiteid vandenõu toimumisest, mida ma kunagi kohanud olen (nt tahtlus oli otseselt tõestatud).</li>



<li>See aitab illustreerida, kui raske on poliitiliselt ebapopulaarsete ideede avaldamine teaduskirjanduses.&nbsp;SARS-CoV-2 labori leke oli tõesti ilmne ja paljud inimesed teadsid seda algusest peale.</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti mõelge sellele, kui selge oli see, et meie COVID-19 raviprotokollid (tülenool kodus ja seejärel remdesivir pluss ventilaator) ei toiminud, samas kui teised mittetulusad protokollid töötasid, või kui selgelt ebaturvalised ja ebatõhusad olid katselised COVID-19 vaktsiinid – ja kui vastupanu kõik olid selle teaduskirjanduses avaldamise suhtes poliitika tõttu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jagan teist punkti, et aidata selgitada, miks teaduspoliitika on takistanud paljudel teistel „vastuolulistel” ideedel ilmavalgust nägemast.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong>&nbsp;nii halb, kui ülaltoodud video ka pole, puudutab see vaid pinda, kui kaugele on Anthony Fauci juhitud hoolimatud viroloogid kokku leppinud, et reeta Ameerika rahvast nende enda rahalise kasu nimel.&nbsp;See hiljutine viieminutiline klipp annab palju tumedama pildi sellest, milles need teadlased täpselt osalesid:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-rumble-com wp-block-embed-rumble-com"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="Fauci&amp;apos;s Gain of Function Business" src="https://rumble.com/embed/v352qae/#?secret=oxgowijEEP" data-secret="oxgowijEEP" width="848" height="464" frameborder="0"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="vene-teadus" class="wp-block-heading">Vene teadus</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi üldiselt on venelased kannatanud märkimisväärse isikuvabaduste puudumise all juba Nõukogude Liidu aegadest peale, on teadusega olnud hoopis vastupidine ning nad on saanud teha ja avaldada väga erinevaid eksperimente, ilma milleta me siin kunagi hakkama ei saaks. silmitsi märkimisväärsete poliitiliste tagajärgedega.&nbsp;Ma kahtlustan, et see teaduslik vabadus on tingitud järgmistest teguritest:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Venemaal on oluliselt vähem raha, mistõttu ülehinnatud monopolid (nt meditsiinitööstuskompleks) ei ole Venemaal lihtsalt elujõulised ja seega puudub stiimul investeerida konkureerivate teadusmudelite allasurumisse.&nbsp;Pigem on nende kultuur motiveeritud leidma oma probleemidele kõige ökonoomsemaid lahendusi.</li>



<li>Venemaal on julge kultuur, mis on valmis olema otsekohene juurdunud dogmade vaidlustamisel ja ebatavaliste ideede uurimisel, mida sealsed teadlased pidasid veenvaks.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Seetõttu leian, et paljud paljutõotavad, kuid allasurutud alternatiivmeditsiini tehnoloogiad (nt ultraviolettkiirgusega vere kiiritamine – mis on paljudes ärevates haiglatingimustes uskumatud) on praegu peamiselt uuritud ja kasutusel kommunistlikes (või endistes kommunistlikes riikides), nagu Venemaa, Kuuba ja mõned endised Nõukogude riigid Ida-Euroopas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Venemaa teadusuuringute suur häbi on see, et inglise keelt kõnelevatel inimestel on sellele väga raske juurde pääseda ja vähesed on isegi teadlikud, et suur osa sellest on isegi olemas.</p>



<h2 id="konjugeeritud-sudamesidemed" class="wp-block-heading">Konjugeeritud südamesidemed</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Aastaid tagasi sattus mulle üks intrigeeriv dokument, mille koostas dr Goncharenko juhitud vene füsioloogide meeskond.&nbsp;Mul kulus aastaid, kuid lõpuks suutsin leida kolleegi, kes teadlasi teadis ja sai nende uurimistööst koopia.&nbsp;Järgnev on lühendatud kokkuvõte&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-the-heart-controls-exactly-where" target="_blank" rel="noreferrer noopener">pikemast artiklist,</a>&nbsp;mille ma kirjutasin, kirjeldades seda kõike.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dr Gontšarenko uurimus pärines 1970. aastatel tehtud uuringust, kus paavian sai südamerabanduse ja talle tehti seejärel lahkamine.&nbsp;Seal täheldati, et surmaga lõppenud südameatakk oli toimunud väga spetsiifilises südames, millega kaasnes tüüpiline tromb [tromb], mida täheldati südameataki kohas.&nbsp;Siiski tehti ka kurioosne tähelepanek.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vasakust niudearterist leiti suur hematoom (arter oli katse ajal kahjustunud) ja selle arteriaalse hematoomi juures leiti kuus trombi, mis sobisid südame trombidega.&nbsp;Kuna arteriaalses süsteemis teisi trombe ei leitud, viitas see sellele, et süda suunas seletamatult trombe endalt vigastuse kohale, et seda parandada.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus.</strong>&nbsp;Olen vastuolus nende loomkatsete jagamisel, kuna mul on tugevad vastuväited väärkohtlemisele, mida loomad eksperimentaalsete uuringute käigus regulaarselt kannatavad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda uurides meenusid teadlased veel ühele uudishimulikule tähelepanekule, mida meditsiiniajaloo jooksul korduvalt tehti;&nbsp;et veri erinevates veresoontes erines oma koostiselt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks aju veri on soojem ja sisaldab nooremaid punaseid vereliblesid (mis suudavad paremini toita ja rahuldada aju vajadusi), mida on näha ka siis, kui aktiivselt treenivat kätt (mis vajab kõige tervemat verd) võrrelda puhkab käsi (seda on leitud ka harjutava käe ja murtud käe võrdlemisel).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seevastu veri põrnasse (mis lagundab vananenud ja elujõulisuse kaotanud vererakke) saab tavaliselt vanemaid ja nõrgemaid vererakke.&nbsp;Esineb ka teisi näiteid, näiteks veres, mis läheb raseda naise emakasse, on rohkem toitaineid kui veres, mida saavad tema ülejäänud elundid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Oma esialgsete andmetega otsustasid teadlased esialgset katset korrata ja avastasid, et ahvide, koerte, rottide ja küülikute puhul täheldati sama nähtust.&nbsp;Kui konkreetne arter on vigastatud, tekivad vigastuskohas mitmed spiraalikujulised trombid, mis sisaldavad südamekudet, mitte kusagil mujal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vastastikuselt oleks konkreetne südameosa kogetud müokardiinfarkti (südameinfarkt) ja korrelatsioon konkreetse arteri ja südameosa vahel oli kõigil loomadel sarnane ja sama liigi loomade puhul identne.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vastupidiselt leidsid nad ka, et südameosa vigastamine nõrgendab järk-järgult verevoolu selle konjugeeritud kehaosasse (nt roti saba muutus nekrootiliseks või koera jalalihased atrofeerusid).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kahtlustades, et süda suudab kuidagi verd eri tüüpideks sorteerida (nt värske aju veri), proovisid nad paigutada vasaku vatsakese (kambrisse, mis saadab verd kehasse) erinevatesse osadesse radioaktiivseid märgistusaineid ja leidsid, et iga sektsioon vasaku vatsakese osa sattus erinevatesse kehaosadesse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Goncharenko meeskond avastas lõpuks, et vastutavad struktuurid olid vatsakese sisemust vooderdavad väikesed struktuurid (Teebe veenid ja trabeculae carneae lihased), kuna vere konjugatsioon peatus pärast nende struktuuride hävitamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi eetiliselt polnud võimalik Gontšarenko katseid inimestega korrata, leidus mitmesuguseid tähelepanekuid, mis viitasid samale asjale meie liigi puhul.&nbsp;Näiteks on paljude operatsioonide puhul vaja arterit vigastada (nt selle kinni keerates) ja on palju teateid isikutest, kellel on nende operatsioonide ajal südameatakk.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Goncharenko meeskond suutis mõnel juhul lahkama ja avastas arteriaalse vigastuse kohas sama trombide kogunemise, mida ta oli näinud uuritud loomadel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti on meditsiinikirjanduses tuhandeid teateid südameinfarkti põhjustanud arteriaalse vigastuse kohta.&nbsp;Vastupidi, Goncharenko märkis ka, et südamepõhja operatsioonid (mis konjugeerib aju verevoolu) tekitasid teadaolevalt häireid, mis viitavad aju verevarustuse halvenemisele ja südameatakkide puhul on täheldatud südame nekroosi põhjustamist teatud südamepiirkondades, nina, kõrvad, käed ja impotentsus.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong>&nbsp;sarnased ajukahjustused tekivad ka siis, kui patsient pannakse südame-kopsuaparaadile (nt südameoperatsiooni ajal), mis viitab sellele, et tema terviseks on vaja midagi peale vere ajju pumpamise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende aruannete, oma arvukate tähelepanekute (nt südameinfarkti korral kogu keha impulsside mõõtmised) ja loomade andmete põhjal koostas Goncharenko konjugatsioonide pakutud kaardi <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-the-heart-controls-exactly-where" data-type="link" data-id="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-the-heart-controls-exactly-where" target="_blank" rel="noopener">(seda käsitletakse pikemas artiklis)</a>.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="1024"  height="726"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-1024x726.png"  alt=""  class="wp-image-22495"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-1024x726.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-300x213.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-768x545.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-110x78.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-200x142.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-380x270.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-255x181.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-550x390.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-800x568.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-1160x823.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-220x156.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-400x284.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-760x539.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-510x362.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-600x426.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03-1100x780.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/Screen-Shot-2023-09-03-at-11.47.03.png 1514w"  sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi selle konjugatsiooni esinemist oli võimalik tõestada, tekitas see ka palju suurema küsimuse … kuidas see juhtus?</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus.</strong>&nbsp;Olen küsinud vaskulaarsüsteemi ja südant ravivate manuaalterapeutide käest ning kõige andekamad on mulle öelnud, et nad tunnevad pidevalt seost südame piirkondade ja arteriaalse süsteemi teatud osade vahel.&nbsp;Kõige selle põhjal kaldun arvama, et see on tõeline nähtus, kuid ma ei suuda seletada, kuidas süda suudab teada saada, kuhu ta peab verd saatma ja seejärel selle kohale toimetama.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Goncharenko töörühm püüdis hinnata kõige ilmsemat mehhanismi (närvisüsteemi signaale) ja leidis, et vigastatud arteri närvide tuimastamine ei mõjutanud südame võimet vigastust tuvastada ja hüübida.&nbsp;Hiljem proovisid nad kesknärvisüsteemi täielikult välja lülitada ja see ei takistanud ka südant seda tegemast.</p>



<h2 id="spiraalhoovused" class="wp-block-heading">Spiraalhoovused</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnevalt&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-causes-water-to-move-inside" target="_blank" rel="noreferrer noopener">puudutasin Viktor Schaubergeri unustatud uuringut</a>&nbsp;, mis avastas, et ideaalne viis vee liikumiseks (nii et see oli pingestatud ja seega minimaalse takistusega) oli spiraalses keerises, kus kõik kandub vee sees (nt abrasiivid). elemendid nagu kivid) oli koondunud selle keskele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Schaubergeri järeldust mõjutas suuresti tema tähelepanek, et ojad ja jõed võtavad järjekindlalt omaks kõverad mustrid (nii horisontaalselt kui ka jõesängi põhjas).&nbsp;See viitas sellele, et see oli energeetiliselt kõige soodsam viis vee voolamiseks ja et vesi vormis iga veeteed vastavalt selle liikumisele (nt Schauberger suutis takistada jõgedel jõekallaste edasist erodeerimist, taastades vee loomuliku kõvera liikumise).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui see on tõsi, siis peaks looduslik valik eelistama sarnast arhitektuuri vereringesüsteemis – vere kehas liikumiseks vajaliku energia vähendamise eelised ja mis veelgi olulisem – verevoolu kahjustuste vähendamine veresoonte limaskestale.&nbsp;Kui veri liigub tõepoolest spiraalse keerisena, on vaja kahte asja:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Midagi spiraalse liikumise algatamiseks.</li>



<li>Kumera kujuga veresooned, mis tekitavad keerise (viis, mis ei erine sugugi sellest, mida Schauberger jõgede puhul täheldas).</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtub, et arteritel on kogu kehas selline kõver, mida olen kõige paremini näidanud plastifitseeritud surnukehad (nt vaadake&nbsp;<a href="https://youtu.be/hKBEBmTjDHw?t=345" target="_blank" rel="noreferrer noopener">seda videot</a>&nbsp;või seda kõrge eraldusvõimega&nbsp;<a href="https://www.alamy.com/stock-photo-berlin-germany-gefaessgestalt-of-the-human-heart-in-the-body-worlds-56000125.html?imageid=9B3CAA13-1726-472F-B53D-85E2FB234B25&amp;p=174737&amp;pn=1&amp;searchId=fde183ff5ecef8ba94c8e91320a6fb3a&amp;searchtype=0" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kujutist südamest</a>&nbsp;, struktuurist, mis on samuti kõverdatud hõlbustada vere spiraalset liikumist).</p>



<h2 id="verepoorised" class="wp-block-heading">Verepöörised</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Pisikesi Teebesi veresooni uurides avastasid nad teise anatoomi töö, kes oli filminud Teebesi veresooni, mis&nbsp;diastoli ajal (süda täitub verega)&nbsp;<strong>keerisekujulisi mikrojugasid.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">See viitas sellele, et sorteeritud veri pakiti üksikutesse keeristesse, millel oli võimalus liikuda valitud asukohta kehas, ja kui seda hiljem tehissüdame mudelis testiti, leidsid teadlased, et nad suudavad täpselt suunata, kuhu nende loodud keerised saabusid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong>&nbsp;keerised on teadaolevalt väga stabiilse vedela struktuuriga ja seega tõenäoliselt säilivad, kui veri liigub läbi arteriaalse süsteemi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Et täpselt uurida, kuidas see juhtub, süstiti värvi südametesse, mis seejärel (koos arteritega) kiirkülmutati ja viilutati mikroskoobi all vaadeldavateks objektiklaasideks.&nbsp;Täheldati, et Teebesi veresoonte avadesse pakiti vererakud sõõrikukujulisteks rõngasteks (mis olid ümbritsetud mikromullidega&nbsp;<strong>ja</strong>&nbsp;sisaldasid keskel teisi verekomponente), mis muutusid keeristeks, kui need paketid liikuma hakkasid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpuks nägid nad, et iga individuaalne mikropööris sulandub kokku, moodustades kombineeritud keerise, mis väljus südamest enne eraldumist igaks üksikuks keeriseks, mis liikus nende konjugeeritud kehaosadesse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See peegeldab seda, mida kogenud veresoonkonna töötajad on mulle aastate jooksul korduvalt rääkinud – see, kus veri kehasse jõuab, on sageli juba ammu enne selle saabumist ette määratud (nt veri läheb laskuva aordi vasaku ja parema poole alguses pidevalt erinevatesse arteritesse kehas).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui ma selle üle järele mõtlesin, mõistsin ka keerise liikumise suurt kasu – selle hajutav jõud mängib vere eraldamisel pöördelist rolli.&nbsp;Ja vastupidi, kui veri lahkub vereringest ja kaotab selle liikumise, kleepub see kiiresti kokku (mis takistab meil sageli verejooksu surmani).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus.</strong>&nbsp;Verekomponendid lakkavad perioodiliselt ühtlaselt omavahel segunemast ja eralduvad selle asemel tiheduse järgi, mis põhjustab punaste vereliblede kokkukleepumist ja liikumise lõpetamise.&nbsp;Tavaliselt takistavad kõik vere negatiivsed laengud seda.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Paljude</strong>&nbsp;ägedate ja krooniliste haigusseisundite&nbsp;korral (nt valgukahjustused) aga suurenevate positiivsete laengute või negatiivsete laengute kadumise tõttu elektriline täielik tõukejõud (&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/why-does-every-vaccine-often-cause" target="_blank" rel="noreferrer noopener">zeta potentsiaal</a>&nbsp;) pöördub ja vererakud kleepuvad kokku, mis põhjustab sageli mikroinsult (mis on näiteks üks&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/why-does-every-vaccine-often-cause" target="_blank" rel="noreferrer noopener">levinumaid vaktsiinivigastuste liike</a>&nbsp;).</p>



<h2 id="elektromagnetiline-side" class="wp-block-heading">Elektromagnetiline side</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Goncharenko töörühm leidis ka mõningaid (spekulatiivseid) tõendeid, mis viitavad sellele, et pinges arterid kiirgasid nõrka elektromagnetilist signaali, mida südame konjugeeritud piirkonnad võisid tuvastada ja millele reageerida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks väitsid nad, et töös võib olla elektromagnetresonants, mis aitas juhtida verd selle eelnevalt valitud kohtadesse (kuna mõnel juhul tundusid keerised liikuvat verevoolule vastupidises suunas). Üks huvitavamaid tõendeid, mida nad selle resonantssidestuse jaoks leiti:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Faasifluoromeetris täheldasid histokeemikud üksteisega konjugeeritud südamekudedest ja -organitest pärinevate DNA ja RNA preparaatide sama tõenäolist sära, mis kinnitas nende seost &#8230; Lisaks oli emboolide [konjugeeritud trombide] osades veri identne sära.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong>&nbsp;paljud terviklikud tervendajad usuvad, et embrüoloogilisi sidemeid säilitatakse kogu teie elu jooksul ja sageli on neid patsiendi ravimisel väga oluline arvestada.&nbsp;Ülaltoodu on üks selline näide.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Goncharenko meeskond asus lõpuks hüpoteesile, et elektromagnetkiirgus kandub silelihaste kiudude kaudu südame trabeekulitest konjugeeritud veresoone.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Oma teooria testimiseks avaldasid nad ühe unearteri bioelektrilise vooluga, kusjuures traadipool oli veresoone ümber mähitud, kuna teooria kohaselt häirib see väline väli elektromagnetilist voolu läbi veresoone.&nbsp;See juhtus ja südame trombid ei jõudnud enam sellesse unearterisse, kui see oli vigastatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpuks arendas Goncharenko hüpoteesi, et kuna verepöörised on pakitud kindlatesse kujunditesse koos konkreetsete vektoritega, edastatakse teave sihtkoesse ja vastupidi, süda töötleb pidevalt teavet, mida ta verest saab, seejärel sorteerib.&nbsp;Kui arvestada kõiki kaasatud andmebitte, kujutab see kokku tohutut infotöötluspotentsiaali.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/do-organs-have-a-mind-of-their-own" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Hiljutises artiklis</a>&nbsp;arutasin seletamatut tähelepanekut, et mälestused, isiksus, eelistused ja oskused näivad kanduvat edasi, kui keegi saab uue südame.&nbsp;Südame võime jälgida ja suhelda kogu kehaga võib potentsiaalselt selgitada nii neid tähelepanekuid kui ka paljude traditsioonide uskumust, et süda on koht, kus teadvus asub ja see on struktuur, mis juhib ühendust kõigega kehas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti pakub see täiesti teistsuguse mehhanismi, et selgitada, miks elundid lakkavad töötamast, kui nad ei saa enam oma verevoolu;&nbsp;selle asemel, et kaotada oma energiaallikas, kaotavad nad ka juhised toimimise kohta.&nbsp;Ja vastupidi, on hästi teada, et (v.a vajadus ventilaatori järele) võib kogu keha toimida pikema aja jooksul, kui keegi on ajusurmas, mis tähendab, et võib olla mõni muu süsteem (nt süda), mis reguleerib keha. .</p>



<h2 id="vere-jaotamise-moistatus" class="wp-block-heading">Vere jaotamise mõistatus</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Aksioom, mille olen õppinud ühelt oma lemmikautorilt&nbsp;<a href="https://drmalcolmkendrick.org/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">dr Malcom Kendrickilt</a>&nbsp;, on see, et kui kohtate oma mudelis korduvalt seletamatuid &#8220;paradokse&#8221; (nt COVID-vaktsiinid on&nbsp;<strong>täiesti ohutud ja tõhusad</strong>&nbsp;), siis on teie mudel tõenäoliselt vale. .&nbsp;Praegu sisaldab meie olemasolev vereringemudel järgmisi aluseid:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Mis tahes vedel süsteem kehas on ühtlaselt segunenud ja läbivalt sama.</li>



<li>Vedeliku liikumine nõuab selle käivitamiseks survet (nt pumba poolt tekitatavat).</li>



<li>Südamelöögi tekitatud rõhk loob kõrgendatud rõhugradiendi, mis surub vere läbi arterite, seejärel kapillaaride ja seejärel tagasi veenidesse, kus see seejärel uuesti südamesse siseneb. See liikumine on tingitud tõsiasjast, et kõrgsurvevedelikud voolavad madala rõhuga piirkondadesse.</li>



<li>Piirkondade verevoolu suurendamist või vähendamist kontrollitakse südame löögisageduse suurendamise (mis võimaldab värske hapnikuga rikastatud vere kiiremat liikumist) ja arterite või arterioolide (väikesed arterid) ahenemist, mis vähendavad või suurendavad verevoolu konkreetses piirkonnas.</li>



<li>5-6 liitrit verd täidab kogu vereringesüsteemi ja liigub pidevalt läbi vereringe, kui seda liigutavad südame rõhulained.</li>



<li>Ringlus järgib hüdrodünaamika ja hüdraulika seadusi. Nende seaduste kohaselt peaks veri olema ühtlaselt jaotunud kogu keha vedelikuringis.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">See mudel põhineb sellel, mida on täheldatud projekteeritud süsteemides, kus vedeliku läbi süsteemi surumiseks kasutatakse tsentraalset mehaanilist pumpa ja seejärel uuritakse sellest tulenevat vedeliku liikumist.&nbsp;Selle mudeli probleem seisneb selles, et see, mida kehas vaadeldakse, on sageli vastuolus sellega, mida mudeli järgi oodatakse.&nbsp;Näiteks:</p>



<p class="wp-block-paragraph">•Rõhk , temperatuur, hapniku küllastus ja vere koostis, mõõdetuna samal ajal&nbsp;<strong>,</strong>&nbsp;erinevad sama südamekambri (vatsakese) erinevates osades.&nbsp;Olemasolevate mudelite puhul (nt lihtne difusioon või vedeliku hüdraulika) ei tohiks see olla võimalik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">•Verevoolusid täheldatakse sageli madala rõhuga piirkondadest kõrgsurvepiirkondadesse (nt kapillaaridest veenidesse).</p>



<p class="wp-block-paragraph">•Verevoolu kiirus väikseimates veresoontes (kapillaarides) koes, näiteks lihases, võib mõne sekundiga kiiresti muutuda, samas kui neid veresooni toitvates pisikestes arterites muutusi ei toimu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti võib tohutult suureneda verevool ühe organi, kuid mitte külgneva organi veres (Goncharenko tõi näite, et mõnikord mõõdeti ühe neeru verevool 14 korda suuremaks kui külgneva organi verevool, hoolimata sellest, et mõlema neeru arterid jäävad sama läbimõõduga).</p>



<p class="wp-block-paragraph">•On täheldatud, et veri voolab spontaanselt südamelöögi puudumisel (nt pärast surma).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong>&nbsp;paljusid ülaltoodud punkte (nt&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-causes-water-to-move-inside" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vedelkristalliline vesi võib olla liikumapanev jõud, mis muudab need seletamatud liikumised võimalikuks) käsitleti&nbsp;</a><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-causes-water-to-move-inside" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a>&nbsp;üksikasjalikumalt&nbsp;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teine suur mõistatus, mida Goncharenko uuris, oli see, et veri, mille suurus näis mõnikord muutuvat.&nbsp;Näiteks võib 7–8 liitrit kehast välja võetud verd aja jooksul kahaneda 6,5 ​​liitrini, veresoonte täitmiseks kulub palju rohkem vedelikku kui vere koguhulk, mille palsameerijad esmalt surnukehast välja tõmbavad ja kui süda. kopsumasinat kasutatakse südameoperatsiooni ajal inimese elus hoidmiseks, selleks on vaja oluliselt rohkem verd, kui patsiendil esialgu on.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti võib muutuda ka vere tihedus, sest kui veri liigub südamest kaugemale (eriti kui see veenidesse siseneb), suureneb punaste vereliblede kontsentratsioon, mis viitab sellele, et neid rakke ümbritsev vedelik on kuidagi kahanenud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Goncharenko mõistis lõpuks, et veres moodustuvad sageli kavitatsioonimullid (mullid, mis tekivad veerõhu järsu lokaalse vähenemise tõttu) ja võimaldasid seeläbi verel vastavalt vajadusele laieneda või kahaneda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõned tema kogutud tõendid hõlmasid kiirkülmutatud veres esinevaid mikromulle, igast südamelöögist tuvastatud elektrilisi impulsse ja helisid, mis vastavad südamelöögile ajastatud kunstlike kavitatsioonide tekitatud impulssidele ja kavitatsioonimulle tekitavatele südame tehismudelitele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kavitatsioonimullid näisid täitvat kahte olulist rolli: need vähendasid oluliselt keha jaoks vajaliku vere koguhulka (laskes verel vastavalt vajadusele paisuda) ja vabastavad märkimisväärses koguses energiat (võimaldades seeläbi toimida vere edasiliikumiseks energiaallikana). .&nbsp;Omakorda näis, et nii südamel kui ka verel endal on mitmesuguseid unikaalseid kohandusi, mis suurendasid oluliselt nende võimet moodustada keha jaoks kavitatsioonimulle.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks asi, mis minu arvates kogu selle teooria juures kõige intrigeerivam on, on see, et hiina meditsiinis valitseb usk, et kopsud vastutavad vere kehas liikumise eest ning on olemas mitmesuguseid hingamisharjutusi, mis näivad just seda toimivat. sa proovi neid.&nbsp;Miks see töötab, pole minu jaoks kunagi mõtet olnud ja Goncharenko mudel annab sellele väga elegantse seletuse.</p>



<h2 id="jareldus" class="wp-block-heading">Järeldus</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Üks asi, mis mind pidevalt hämmastab, on see, kui palju suhteliselt primitiivsete instrumentidega inimesed suutsid kehast aru saada.&nbsp;Siin esitatud uurimustöö puhul tehti suur osa sellest&nbsp;<strong>üle viiekümne aasta tagasi</strong>&nbsp;(mis oli samamoodi paljude teiste valdkondade puhul, mida olen varem käsitlenud,&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/why-does-every-vaccine-often-cause" target="_blank" rel="noreferrer noopener">nagu veresumm ja zeta potentsiaal</a>&nbsp;).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu jaoks räägib see tänapäevaste uuringute probleemist, millest ma&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/why-has-innovation-disappeared-from" target="_blank" rel="noreferrer noopener">hiljutises artiklis</a>&nbsp;rääkisin – et teadus ei tooda enam paradigmat muutvaid avastusi ja kui sõltumatud teadlased need siiski teevad, ühinevad ortodokssed teadusringkonnad tavaliselt nende avastuste hukkamõistmiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lühidalt, kuna teaduses on nii palju raha, on jõukamate riikide teadusest saanud karjäär, kus eesmärgiks on oma karjääri kaitsmine, mitte teaduse edendamine.&nbsp;Kui selliseid asju suudeti avastada poole sajandi taguste instrumentidega, siis kujutage ette, mida suudaks meie kaasaegne teadusaparaat, kui teadlased saaksid vabalt taotleda ebatavalisi ideid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praegu usun, et Goncharenko tees konjugeeritud südamesidemetest on kehtiv, kuid muude asjade (nt kavitatsioonimullide) osas pole ma nii kindel, kuna need nõuavad sõltumatut ja erapooletut kinnitust – midagi, mida praegusel ajastul tõenäoliselt ei leita.&nbsp;See tähendab, et kui me lihtsalt eeldame, et südame-arterite konjugatsioonid on tõesed, muudab see täielikult lugematuid uskumusi, mis on praktikas kasutatava meditsiini aluseks.&nbsp;Samuti aitab see selgitada:</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Miks ei ole suudetud teha mehaanilist pumpa, mis tõhusalt südant asendaks – tehissüdame valmistamine, mis suudab korrata vere sortimise, konjugeerimise ja keerisemise piire.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Mis põhjustab südameinfarkti ja vereringehaigusi.&nbsp;Samuti kasutavad mu kolleegid, kellel on tohutult keeruliste meditsiiniliste probleemide ravimisel kõige edukamad, sageli südame-arterite konjugatsioone.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Kuidas südamel on teadvus ja see on ühendatud kogu kehaga (midagi usuvad paljud erinevad traditsioonid).</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Kuidas keha lahendas probleemi, et kõigi vajalike veresoonte jaoks pole piisavalt ruumi.&nbsp;Kosmos on bioloogias peamiseks piiravaks teguriks ja selle tulemusena on inimkeha väga tihedalt täis kõike, mis on eluks vajalik.&nbsp;Seega, võimaldades südamel juhtida nii vere mahtu kui ka jaotust, suurendab see radikaalselt teiste oluliste kudede jaoks saadaolevat ruumi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Miks on arterid (kuid mitte veenid) haavatavad endoteeli kahjustuse suhtes, mis põhjustab südamehaigusi – kuna iga südame tekitatud kavitatsiooni lööklaine võib olla üsna võimas ja võib endoteeli kahjustada, kui see saadetakse välja vektoriga, mis põhjustab selle põrkumise arterid, mitte neid sujuvalt läbida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpetuseks tahaksin jagada ühte oma põhiuskumustest: kui miski on tõsi, avastavad erinevad süsteemid selle paratamatult uuesti.&nbsp;Mõelge näiteks Hiina meditsiinis sellele, et südant peetakse keisriks, mis koordineerib kogu keha toimimist, mis esialgu tundub ebausutav.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ometi on sellel palju rohkem mõtet, kui süda vastutab tegelikult selle eest, et jälgida kõike kehas, sorteerida iga koe jaoks vajalikku verd, kaitsta kogu arteriaalset süsteemi kahjustuste eest ja väljastada korduvat elektrilist signaali, mis haarab kaasa kudesid. keha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks peetakse Hiina meditsiinis südant keha &#8220;tuleelemendiks&#8221; ja &#8220;tuleenergia&#8221; põhiomadus on see, et see liigub spiraalselt.&nbsp;See tundub abstraktne, kuni mõistate, et just nii liigutab süda verd läbi keha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See oli palju vaeva nägema ja ma tänan teid avatud meele eest ja sellest kõigest kinni hoidmise eest.&nbsp;Kui soovite rohkem teada saada, vaadake üle&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-the-heart-controls-exactly-where" target="_blank" rel="noreferrer noopener">pikem artikkel</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/the-works-of-dr-goncharenko" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kogu Goncharenko uurimistöö</a> .</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: Mercola.com</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="tuLemVHL4O"><a href="https://fonte.news/inspireerija/mu-suda-on-mu-kodu-ja-vabadus-on-mu-tee/">Mu süda on mu kodu ja vabadus on mu tee</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mu süda on mu kodu ja vabadus on mu tee&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/inspireerija/mu-suda-on-mu-kodu-ja-vabadus-on-mu-tee/embed/#?secret=jXlPgy76iF#?secret=tuLemVHL4O" data-secret="tuLemVHL4O" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="D5rQug1e11"><a href="https://fonte.news/inimene/tee-tagasi-sudamesse/">Tee tagasi südamesse</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tee tagasi südamesse&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/inimene/tee-tagasi-sudamesse/embed/#?secret=UoAdEixsFU#?secret=D5rQug1e11" data-secret="D5rQug1e11" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Elu päästev kommunikatsioon" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/LYG1QGpUCVI?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>10 külma duši kasulikku mõju tervisele</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/jaheda-vee-kasulikkus-tervisele</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 26 Nov 2022 10:07:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[ainevahetus]]></category>
		<category><![CDATA[depressioon]]></category>
		<category><![CDATA[Energia]]></category>
		<category><![CDATA[hingamine]]></category>
		<category><![CDATA[hormoonid]]></category>
		<category><![CDATA[ilus inimene]]></category>
		<category><![CDATA[kehakaal]]></category>
		<category><![CDATA[kehatemperatuur]]></category>
		<category><![CDATA[külm vesi]]></category>
		<category><![CDATA[külma vee karastus]]></category>
		<category><![CDATA[külma vee vann]]></category>
		<category><![CDATA[külma veega karastamine]]></category>
		<category><![CDATA[külmas vees karastamine]]></category>
		<category><![CDATA[loodusega kooskõlas]]></category>
		<category><![CDATA[lümfisüsteem]]></category>
		<category><![CDATA[raku tervis]]></category>
		<category><![CDATA[ravi]]></category>
		<category><![CDATA[Süda]]></category>
		<category><![CDATA[terve inimene]]></category>
		<category><![CDATA[terve laps]]></category>
		<category><![CDATA[terve nahk]]></category>
		<category><![CDATA[tervendamine]]></category>
		<category><![CDATA[tugev immuunsus]]></category>
		<category><![CDATA[vee energia]]></category>
		<category><![CDATA[vee teraapia]]></category>
		<category><![CDATA[vee vägi]]></category>
		<category><![CDATA[vereringe]]></category>
		<category><![CDATA[vesi]]></category>
		<category><![CDATA[vesiravi]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=15461</guid>

					<description><![CDATA[Kui paljud meist võivad tegelikult öelda, et käime regulaarselt külma duši all? Kui olete pärit külmemast kliimast, on&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Kui paljud meist võivad tegelikult öelda, et käime regulaarselt külma duši all? Kui olete pärit külmemast kliimast, on see arv tõenäoliselt veelgi väiksem. Külmadel dušidel ja vannidel on aga paljudes kultuurides pikk ajalugu ja seda mõjuval põhjusel. Vincenz Priessnitz, 1920. aastate talunik, töötas välja ja turustas ravi, mida ta nimetas vesiraviks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta müüs kontseptsiooni kasutada külma vett, et ravida pikka nimekirja terviseprobleemidest ja saavutas peaaegu kohese edu. 20. sajandi edenedes hakkas vesiravi populaarsus aga kahanema ja vankuma, kui meditsiinitöötajad hakkasid haiguste raviks rohkem toetuma ravimitele ja kuuma duši luksus hakkas kasvama. Vesiravi kasutamine elujõulise ravivahendina ei lõppenud aga kunagi täielikult. Siin on 10 peamist põhjust, miks:</p>



<h2 id="tugevdab-immuunsust" class="wp-block-heading">Tugevdab immuunsust</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Külma duši peetakse mõnikord külmetushaiguste, gripi ja infektsioonide ennetavaks toonikuks. Prahas tehtud katses uuriti külma vee kastmise mõju sportlikele noormeestele. Nad sukeldusid kolm korda nädalas kuue nädala jooksul 14 °C (57 °F) vette. Paljude muutuste hulgas nägid nad kahte tüüpi valgete vereliblede taseme tõusu: monotsüütide ja lümfotsüütide. Kuigi teatud lümfotsüüdid on olulised bakterite, viiruste ja toksiinide kõrvaldamisel, vastutavad monotsüüdid kaudselt patogeenide ja võõrkehade neelamise ja tarbimise eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teadlased usuvad, et kiirenenud ainevahetus, mis tuleneb keha katsest end üles soojendada, aktiveerib immuunsüsteemi ja vabastab vastuseks rohkem valgeid vereliblesid. Seetõttu on mõistlik eeldada, et inimestel, kes käivad regulaarselt külma duši all, on väiksem tõenäosus haigestuda külmetushaigustesse, grippi ja isegi teatud vähivormidesse.</p>



<h2 id="parandab-vereringet" class="wp-block-heading">Parandab vereringet</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Hea vereringe on üldise südame-veresoonkonna tervise jaoks ülioluline. Kuuma ja külma vee vahelduva duši all käimise ajal on lihtne viis vereringe parandamiseks. Külma veega kokkupuutel meie arterid ja veenid ahenevad või tõmbuvad kokku. Seda protsessi nimetatakse &#8220;vasokonstriktsiooniks&#8221;. Ajutine pingutamine aitab verel voolata kõrgema rõhuga, kuna nüüd on verel vähem ruumi. Selle tähenduse ringlus paraneb.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Vasodilatatsioon&#8221; on vastupidine efekt ja seda tehakse siis, kui puutume kokku kuumusega. Keha loomulik kalduvus külmaga kokku puutudes on see, et teie veri liigub kiiresti teie elutähtsatesse organitesse, et hoida neid soojas, suurendades seega teie üldist vereringet. Miks peaksite olema teadlik heast vereringest? Noh, see hoiab ära sellised probleemid nagu hüpertensioon, arterite kõvenemine ja veenilaiendite ilmnemine. Hea vereringe parandab teie süsteemi jõudlust ja aitab seega nooruslikum välja näha ja paremini end tunda.</p>



<h2 id="reguleerib-temperatuuri" class="wp-block-heading">Reguleerib temperatuuri</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Külm dušš on õrn stressivorm, mis viib termogeneesini (kehasoojuse sisemine teke), mis omakorda aktiveerib keha adaptiivseid parandussüsteeme. Kui teil on krooniliselt külmad käed ja jalad või tunnete, et higistate ebanormaalselt palju, proovige külma dušši.</p>



<h2 id="soodustab-kaalulangust-suurendab-ainevahetust" class="wp-block-heading">Soodustab kaalulangust / suurendab ainevahetust</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Pruun rasv, erinevalt valgest rasvast, on tugevalt seotud energia põletamisega. Külmaga kokkupuude stimuleerib loomulikult nende pruunide rasvade tootmist. Need rakud põletavad glükoosi, et proovida toota võimalikult palju soojusenergiat. Suurem kogus pruuni rasva põletab sekundis rohkem energiat ja seetõttu kaotab rohkem kaalu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Suurenenud pruuni rasvasisalduse ning kõrgenenud vererõhu ja kehatemperatuuri tulemusena toimuvad kehas keemilised reaktsioonid kiiremini, kui ilma tavaliste külmade dušideta. Suurenenud ainevahetus on see, mida paljud inimesed otsivad, sest see tähendab, et kõik protsessid kehas muutuvad tõhusamaks; see tähendab, et nähakse rohkem kaalulangust ja rohkem lihaste kasvu/paranemist ja muul viisil.</p>



<h2 id="leevendab-depressiooni" class="wp-block-heading">Leevendab depressiooni</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Depressioon on veel üks asi, mida külm dušš võib aidata ja ära hoida. Virginia Commonwealthi ülikooli kiirgusonkoloogia osakonnas tehtud uuringud näitavad, et külm vesi avaldab ergutavat mõju ajule &#8220;sinise laiguga&#8221;, mis on meie kehade peamine noradrenaliini allikas. Noradrenaliin on kemikaal, mida võib kasutada depressiooni leevendamiseks.</p>



<h2 id="parandab-lumfisusteemi" class="wp-block-heading">Parandab lümfisüsteemi</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Lümfisüsteem on meie veresoontest eraldiseisev torusüsteem, mis vastutab jäätmete eemaldamise eest teie rakkudest ja aitab võidelda patogeenidega (haigused/välised parasiidid). Erinevalt veresoontest ei ole lümfisüsteemis verd, vaid lümf, mis viib ära jääkaineid ja infektsioonidega toimetulevaid valgeid vereliblesid. Samuti erineb veresoontest sellega, et süda ei pumpa lümfi ümber keha nagu veri.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seotud leviala. <strong>Kriitiliselt oluline ja tähelepanuta jäetud:</strong> <a href="https://www.theepochtimes.com/health/critically-important-and-all-but-ignored-lymphatic-flow_4281129.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">lümfivool</mark></a></p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="205"  height="123"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/11/inimese-lumfisusteem-oluline-kulma-vee-karastus-uudis-Fonte.News-2022.jpg"  alt=""  class="wp-image-15463"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/11/inimese-lumfisusteem-oluline-kulma-vee-karastus-uudis-Fonte.News-2022.jpg 205w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/11/inimese-lumfisusteem-oluline-kulma-vee-karastus-uudis-Fonte.News-2022-110x66.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/11/inimese-lumfisusteem-oluline-kulma-vee-karastus-uudis-Fonte.News-2022-200x120.jpg 200w"  sizes="auto, (max-width: 205px) 100vw, 205px" ><figcaption class="wp-element-caption">Lymphatic System Internal Anatomy in Male Chest and Abdomen, 3D Rendering</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Lümf põhineb lihaste kokkutõmbumisel. See kokkutõmbumine surub lümfi kuni rindkere kanalisse, nii et lümf saab verega seguneda ja seejärel organid sellega toime tulla. Külm dušš põhjustab kogu keha kokkutõmbeid ja see toimib suurepäraselt lümfisüsteemiga, pigistades vedeliku läbi keha üles. Kui lümfisüsteem on kahjustatud ja ebaefektiivne, koguneb vedelik kaugematesse kohtadesse (tavaliselt jalgadesse). Selle tulemuseks on nn lümfödeem (teatud tüüpi turse).</p>



<h2 id="suvendab-hingamist" class="wp-block-heading">Süvendab hingamist</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Külma duši mõjuna märkate seda, et hakkate väga sügavalt sisse hingama. Selle eesmärk on võidelda šoki stressi, vasokonstriktsiooni ja üldise hapnikuvajadusega, et hingata ja hoida end soojas. See protsess avab kopsud sarnaselt raskete füüsiliste harjutustega ja toob kaasa suurema keskmise hapnikutarbimise, mis on kasulik paljudele asjadele, näiteks ei tunne end päevasel ajal väsinuna ning suudad paremini sportida või teha muid harjutusi. Samuti on teaduslikult tõestatud, et vesiravi parandab kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK).</p>



<h2 id="hoiab-naha-ja-juuksed-tervena" class="wp-block-heading">Hoiab naha ja juuksed tervena</h2>



<p class="wp-block-paragraph">On hästi teada, et kuum vesi kuivatab meie nahka ja juukseid. Teisest küljest võib külm vesi muuta meie juuksed läikivamaks ja nahk tervemaks, ahendades küünenahkasid ja poore, hoides ära nende ummistumise, vähendades seega iluvigu nagu akne. Külm vesi aitab kaasa ka detoksikatsioonile, mille tulemuseks on toksiinide ja jääkainete nahast väljapressimine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See teraapia mõjub hästi nahale, sa tunned end puhtama ja nooremana. Lisaks sulgeb külm vesi küünenaha, mis muudab juuksed tugevamaks ja takistab mustuse hõlpsat kogunemist meie peanahasse. Tugevamad juuksed takistavad loomulikult juuste väljalangemist ja aitab aeglustada üldist juuste väljalangemist.</p>



<h2 id="suurendab-energiat-ja-heaolu" class="wp-block-heading">Suurendab energiat ja heaolu</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Duši lõpetamisel külma veega on palju vaimset kasu. Iidsetel samuraisõdalastel oli kombeks misogi-nimelisel šintoistlikul praktikal igal hommikul ämbrite kaupa külma jõevett pähe valada. See oli puhastusrituaal vaimsel tasandil. Nad usuvad, et see puhastas nende vaimu ja aitas alustada uut päeva.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Külm dušš võib kindlasti jätta tunde kosutavaks ja energiat täis. Süda hakkab pumpama ja veri läbi keha aitab maha raputada eelmise öö une letargia. Lisaks, kuigi pole palju uuringuid, mis kinnitavad, vannuvad paljud inimesed, et külm dušš on kindel stressimaandaja.</p>



<h2 id="suurendab-hormoonide-tootmist" class="wp-block-heading">Suurendab hormoonide tootmist</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Külma veega dušid võivad suurendada hormoonide tootmist ja aktiivsust, andes keha näärmetele tõuke. <strong>Näiteks võib külm dušš olla lapse eostamisel palju kasu reproduktiivsüsteemile.</strong> Mehe munandid ei ole mõeldud liiga kuumaks; sellepärast nad ripuvad väljaspool mehe keha. Spermade arv väheneb, kui mehe munandite temperatuur tõuseb. <strong>Tegelikult näitasid 1950. aastatel tehtud katsed, et kuumad vannid olid tõhus rasestumisvastane vahend. </strong>Mehed, kes võtsid 3 nädala jooksul igal teisel päeval 30-minutilist kuuma vanni, olid järgmised kuus kuud viljatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hiljuti tegi San Francisco California Ülikool uuringu meestega, kes puutusid nädalas kokku 30 minutit &#8220;märja kuumusega&#8221; (kuumad vannid, saunad jms). Kui mehed selle kokkupuute katkestasid, suurenes nende spermatosoidide arv 491% ja paranes ka nende spermatosoidide liikuvus. Kuigi kuumalt dušilt külmale vahetamisel ei pruugi olla nii dramaatilist mõju, ei tee see kindlasti haiget, kui proovite last saada. Lisaks on öeldud, et külmaveeteraapia aitab reguleerida endokriinsüsteemi (sealhulgas neerupealisi ja kilpnääret).</p>



<h2 id="kuidas-alustada" class="wp-block-heading"><strong>Kuidas alustada</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Soovitatav on järk-järgult üle minna kuumalt dušilt külmale dušile. Paljude jaoks oleks drastiline temperatuurimuutus kehale liiga suur stress. Suruge end oma mugavustsoonist välja astuma, kuulates samal ajal, millega teie keha hakkama saab. Suurepärane viis külma duši lisamiseks oma igapäevasesse rutiini on muuta vesi külmaks duši all käimise viimased 30 sekundit kuni minutini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Proovige seda ja vaadake, milliseid eeliseid kogete. Kes teab, võib-olla on nooruse purskkaevu saladus peidus külmade dušiprotseduuride all.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Olen külma dušiteraapiat aastaid teinud 5-6 korda nädalas(5-10 min ligunen iga kord külma vee all, nii külm kui kraanist tuleb) ja 1-2 korda kuus käin sügis-talv-kevad perioodil külmas mere- või jõevees kastmas ennast. Veel on vägi, energia ja informatsioon. Kui veekümbluse ajal ütled välja ka õigesti taotluse, muudab see sinu eluprogrammi vastavalt. Soovitan alustada ja kunagi pole hilja.&#8221;- Veiko Huuse</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Taasavaldatud saidilt GreenMedInfo.com</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Loo autorid:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Abielupaar Jordan ja Kyla Miller suhtuvad tervisesse kirglikult; üheskoos on nad toitumise ja elustiili muutuste ning positiivse mõtteviisi praktiseerimise kunsti kaudu üle saanud paljudest haigustest. Kyla õpib praegu registreeritud tervikliku toitumisspetsialisti ja reiki meistriks ning Jordan õpib praegu tundma traditsioonilisi Põhja-Ameerika ravimtaimi, lootes saada sertifitseeritud taimeteadlaseks. Nende tegevus: www.guidinginstincts.com</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 157/192 queries in 0.014 seconds using Redis

Served from: fonte.news @ 2026-10-07 20:25:54 by W3 Total Cache
-->