Kas Eestimaa on suveräänne maa? Kas Eesti Vabariik on suveräänne? Kuidas tõlgendada suveräänsust? Kas eestlane on suveräänne? Kas sina oled suveräänne? Mida tähendab suveräänsus? Mida teha, et olla suveräänne?

Kulgemine suveräänse Eesti suunas

Tänane Eesti Vabariik kulgeb 1938 aastal K. Pätsi poolt salaja võltsitud ja kinnitatud Põhiseaduse alusel

Kehtiv põhiseadus ei kasuta sõna “suveräänsus.” Suveräänsuse põhimõtte võib välja lugeda põhiseaduse §-st 1, mis sätestab: “Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.“[1] Suveräänsusega on samuti seotud preambulis väljendatud vabaduse põhimõte, mille kohaselt on Eesti riik “rajatud vabadusele…” [2]

Põhiseaduse § 1 teine lause, mille kohaselt Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu, loodi ilmselt halba ajalookogemust (nn “hääletu alistumine“) arvestades, samuti lähtuvalt eelnõu koostamise hetkesituatsioonist, et välistada igasugune võõrvõimu alla langemine ja suveräänsuse kaotus.[3] Põhiseaduse ekspertiisikomisjoni arvates on tegemist kollaboratsionismivältida üritava sättega. Võõrandamisest eristab ekspertiisikomisjon sellist kompetentside ülekandmist, mis ei ole lõplik ja tagasivõtmatu.[4]

Kommenteerides sarnaseid sätteid 1935. aastal, leidis Artur-Tõeleid Kliimann, et “iseseisvus” tähendab, et põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki muuta liitriigi osariigiks. “Sõltumatus” tähendas Kliimanni arvates keeldu sõltumiseks teisest riigist.[5] Teisiti arvas Ants Piip, kelle arvates väljendasid “iseseisvus” ja “sõltumatus” suveräänsuse sisemist ja välimist aspekti. [viide?]

Suveräänsus ja ühinemine Euroopa Liiduga

Põhiseaduse § 162 kohaselt saab põhiseaduse esimest peatükki muuta üksnes rahvahääletusega, mitte aga Riigikogu poolt. Põhiseaduse eelnõu koostajate arvates tähendab see seda, et Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse võõrandamist peaks toetama rahvas rahvahääletuse kaudu.[6]

See on muutnud keerukaks Eesti ühinemise Euroopa Liiduga ja kutsunud esile euroskeptikute aktivismi.

14. septembril 2003 toimunud rahvahääletusel vastas küsimusele “Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?” jaatavalt 66,83% ja eitavalt 33,17%.[7][8]

Hääletusele järgneval päeval esitas Kalle Kulbok valimiskomisjonile valimiste peale kaebuse, mille komisjon rahuldamata jättis.[9] 19. septembril esitas Riigikohtule taotluse rahvahääletuse õigustühiseks kuulutamiseks.[10] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis Kulboki kaebuse läbi vaatamata, kuna sellise taotluse esitamiseks oli õigus üksnes presidendil.[11]

24. septembril jättis Riigikohus läbi vaatamata ka Helle Vilu ja Eesti Valijate Liidu kaebused rahvahääletuse tulemuste tühistamiseks

Eesti NSV(ENSV) – 1988

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU DEKLARATSIOON

Eesti NSV suveräänsusest

Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist Nõukogude Liidu koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. Stalinismi- ja stagnatsiooniaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.

Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräänsus tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräänsus on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.

Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad Eesti NSV konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.

Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Suveräänsuse juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab ühtlasi seda, et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse esindajaile.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT

Tallinn, 16. novembril 1988.

Kuidas jõuda suveräänsesse Eestisse?

Eesti Elukorralduslik Kokkulepe(EEK) – üks võimalik idee: Suveräänse Eesti Deklaratsioonikavand

• Eestimaa on Põliselanike Kogukond – Eestimaa Kogukond.
• Rahvas ehk Eestlase määratlus. Põliseestlasel on Eestimaa üle otsustamise kohustus.
• Rahva kõrgeim otsustusõigus. Rahval on õigus tagasi kutsuda riigijuhid,  president ja kohtunik enne tähtaja lõppu, kui rahva esindaja pole täitnud põhiseadust ja rahvale antud lubadusi.
• Rahva poolt valitud riigijuhtidel lasub vastutus.
• Rahva poolt valitud riigijuhtide ja riigikogu liikmete töölepingutel on ajaline piirang (4 aastat), et välistada “eluaegne” töökoht ja korruptsioon.
• Presidendi valimine Rahva poolt. Presidendil on vastutus.
• Õiguse ja õigluse eest seisvad Kohtunikud valitakse rahva poolt. Töölepingul on ajaline piirang 4-6 aastat). Kohtunikel on vastutus.
• Eestimaa maa, maavarad, loodus, energia, on rahva ühiskasutuses ja nende kasutamise kinnitab vajadusel Rahva referendum.
• Igasse rahvusvahelisse kokkuleppesse sätestatakse tingimus, et Eestimaa Rahva referendum võib kokkuleppe lõpetada igal ajal.
• ……. (Rahva koosloomisel lisanduvad aluspõhimõtted)

Mida tähendab suveräänsus?

Suveräänsus tähendab sõltumatust ja kõrgeimat võimu autoriteeti teatud kontekstis. Seda mõistet kasutatakse erinevates valdkondades, kuid selle põhitähendus jääb alati seotud autonoomia ja iseseisvusega. Allpool on toodud mõned peamised tähendused ja kontekstid:

1. Poliitiline ja riiklik suveräänsus:

• Suveräänsus viitab riigi võimele tegutseda oma territooriumil sõltumatult ja võtta vastu otsuseid ilma välise sekkumiseta.
• See tähendab, et riigil on kõrgeim võim oma seaduste, poliitikate ja siseküsimuste üle.
• Suveräänsust jagatakse sageli kaheks:
  • Sisemine suveräänsus: Võim oma territooriumil ja selle üle.
  • Väline suveräänsus: Võime suhelda teiste riikidega võrdsetel alustel ja kaitsta end välise surve või agressiooni eest.

2. Õiguslik suveräänsus:

• Õigusteaduses tähendab suveräänsus, et mingil institutsioonil, näiteks parlamendil, on kõrgeim seadusandlik võim, ja teised institutsioonid peavad selle otsuseid järgima.

3. Isiklik või indiviidi suveräänsus:

• Filosoofiliselt või eetiliselt võib suveräänsust vaadelda ka üksikisiku kontekstis, kus see tähendab inimese võimet ja õigust kontrollida oma elu ja teha iseseisvaid otsuseid.

4. Majanduslik suveräänsus:

• Riigi või kogukonna võime kontrollida oma majandusressursse ja teha sõltumatuid majandusotsuseid, näiteks ilma rahvusvaheliste organisatsioonide või võõrriikide surveta.

Etymoloogia ja tähendus laiemalt:

Mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast superanus, mis tähendab “üle oleva”. Keskajal arendati sellest välja idee “kõrgeimast autoriteedist”.

Suveräänsus on oluline mõiste rahvusvahelises õiguses, poliitikas ja filosoofias ning sageli vaieldakse selle üle seoses üleilmastumise, liitriikide (nagu Euroopa Liit) ja territoriaalsete konfliktidega. Viimase 3000 aasta jooksul on maailmas suveräänsuse ja inimeste vabaduse nimel peetud üle 14000 sõja! Eestis on viimase 90 aasta jooksul “Maailma kabal” oma jüngritega hävitanud(likvideerinud, ära ostnud, vangistanud,..) üle 80 vabadusvõitleja või nendega seotud rahvaliikumise ühendused.

Mida tähendab suveräänne Maa(näiteks: Eestimaa)?

“Ilma poliitikata suveräänne Maa”, mis ei ole riik traditsioonilises mõttes ega fiktsioon, tähendab järgmist:

1. Maa kui füüsiline territoorium, mitte riiklik struktuur

• Suveräänne maa viitab füüsilisele territooriumile, mis kuulub otse inimestele, mitte poliitilistele ega riiklikele institutsioonidele.
• See tähendab, et maa on vabastatud riigi seadusandlikest ja administratiivsetest piirangutest, kuid omab siiski oma autonoomset korda või korraldust – Eestimaalaste, eesti põlisrahva ühisjuhtimine ja koosotsustamine Rahva Võimu põhimõttel.
• Selle maa elanikud võivad ise hallata oma elu ja territooriumi ilma valitsuseta või traditsioonilise poliitilise süsteemita – Rahva Võim.

2. Poliitika puudumine

• Kui öelda, et maa on ilma poliitikata, võib see tähendada järgmist:
  • Puuduvad hierarhilised võimusüsteemid, erakonnad või institutsioonid, mis kehtestavad reegleid ja norme.
  • Selle asemel põhineb elu korraldamine otsedemokraatial, ühisotsustamisel, või lihtsalt vabal kooseksisteerimisel, kus inimesed toimivad vastastikusel austusel ja kokkuleppel.

3. Riigi kui fiktsiooni tagasilükkamine

• Seda mõistet seostatakse filosoofiliste ja juriidiliste aruteludega, kus riiki nähakse fiktsioonina, st sotsiaalse kokkuleppe või lepinguna, mille alusel inimesed loovutavad oma iseseisvuse.
• Suveräänne maa, mis pole riik, võib tähendada maad või kogukonda, mis ei tunnista traditsioonilist riiklikku suveräänsust ega allu sellele.
• Selline lähenemine võib põhineda ideel, et riigid on inimeste loodud abstraktsioonid, mis eksisteerivad vaid õigussüsteemis ja poliitikas, kuid füüsiline maa ja elu on sellest sõltumatud.

4. Kogukonna või indiviidi kontroll

• See suveräänne maa võib olla hallatud otse inimeste poolt, kes elavad seal ja teevad ise otsuseid oma elu, maavarade ja maa kasutamise üle.
• Reeglid ja struktuurid võivad olla väga lihtsad, lähtudes inimestevahelistest kokkulepetest, mitte formaalsetest seadustest.

5. Vabadus välisest kontrollist

• Maa võib olla vaba välisest surveast (nt riiklikest maksudest, seadusandlusest või reguleerimisest). Elanikud võivad end iseorganiseerida, tunnustamata väliseid autoriteete.

Näited sellise kontseptsiooni rakendamisest:

• Iseseisvad kogukonnad või ökokülad, kus inimesed elavad harmoonias loodusega ja ei tunnista riigi autoriteeti.
• Vabad territooriumid: Näiteks eksisteerivad mõningad väikesed piirkonnad, mis on seaduse hallidel aladel või kus kehtib alternatiivne elukorraldus.
• Eraomandatud maa, kus selle omanik või kogukond otsustab mitte alluda tavapärastele riigi seadustele või maksusüsteemidele.

Tähtis märkus

Kuigi see kontseptsioon kõlab ideaalselt teoreetiliselt, võib praktiline realiseerimine olla keeruline tänases illuminaatlikus ja matrixi maailmas. Riigid (juriidilised fiktsioonid), mis omavad suveräänsust rahvusvahelise õiguse raames, võivad sellist lähenemist vaidlustada ja vaidlustavadki. Täieliku poliitikast ja riiklikest struktuuridest vaba maa loomine nõuab tugevat sotsiaalset, majanduslikku ja õigussüsteemi alternatiivi – Rahva Võim ja EEK.

See idee resoneerib sageli filosoofiliste liikumiste, libertaarsete ja anarhistlike põhimõtetega, kus rõhutatakse üksikisiku ja kogukonna autonoomiat.

Mida tähendab suveräänne inimene?

Suveräänne inimene viitab indiviidile, kes on täielikult iseenda elu ja otsuste kõrgeim autoriteet, sõltumata välistest mõjudest või kontrollist. Seda mõistet kasutatakse filosoofias, õiguslikes kontekstides ja ka isikliku arengu diskursustes, kuid see võib tähendada eri asju sõltuvalt kasutuskontekstist. Allpool on mõned levinud tähendused ja tõlgendused:

1. Isiklik vabadus ja autonoomia

• Suveräänne inimene tähendab inimest, kes elab iseseisvalt ja vastutab täielikult enda valikute ja tegude eest.
• Ta ei lase end mõjutada teiste arvamustest, reeglitest või ootustest, kui need on vastuolus tema enda põhimõtete ja väärtustega.
• Selle filosoofia keskmes on arusaam, et inimene on iseenda elu looja ja kõrgeim autoriteet.

2. Õiguslik ja poliitiline kontekst

• Mõnedes radikaalsetes õiguslikes ja poliitilistes liikumistes viitab “suveräänne inimene” isikule, kes usub, et ta ei ole seotud riigi seaduste ega regulatsioonidega, sest ta on “riigist sõltumatu”. Näiteks:
  • Sellised inimesed võivad väita, et nad on “sündinud vabana” ega ole sõlminud mingit lepingut, mis kohustaks neid järgima riiklikke seadusi. (Kes sa oled Riigi mängus?)
  • Seda mõistet kasutatakse sageli alternatiivsete õigustõlgenduste raames ja see võib olla seotud suveräänsete kodanike liikumisega (sovereign citizen movement), mis on paljudes riikides vaieldav.

3. Filosoofiline tähendus

• Filosoofias ja eksistentsialismis tähendab suveräänsus eneseteadlikkust ja autonoomiat, kus inimene mõistab, et tal on vastutus oma elu tähenduse ja suuna üle.
• Selline inimene elab kooskõlas oma sisemiste väärtustega, sõltumata ühiskonna või välise surve nõudmistest.

4. Vaimne ja isiklik areng

• Isikliku arengu ja vaimsete praktikate kontekstis viitab see inimesele, kes on saavutanud emotsionaalse ja vaimse tasakaalu ning tunneb end vabana väliste autoriteetide mõjust.
• Suveräänne inimene on teadlik oma piiridest ja õigustest, kuid ka oma kohustustest teiste suhtes, elades harmoonias ja tasakaalus.

Tähtsad aspektid suveräänse inimese puhul

• Vastutus: Suveräänne inimene võtab täieliku vastutuse oma tegude, otsuste ja nende tagajärgede eest.
• Vabadus: Tõeline suveräänsus hõlmab nii sisemist (mõtlemine, tundmine) kui ka välist vabadust (tegevused, suhted).
• Autonoomia ja piirid: Suveräänne inimene seab oma elu ja tegevuste piirid, kuid mõistab ka teiste suveräänsust.

Kuigi suveräänsuse idee inimesega seoses kõlab inspireerivalt, tuleb seda mõista realistlikult. Näiteks täielik seaduslik sõltumatus või reeglitest loobumine ei pruugi olla võimalik ilma konflikti sattumata riiklike süsteemidega. Seega on oluline tasakaal isikliku autonoomia ja ühiskondlike normide vahel, seniks kuni on saavutatud Rahva Võim ja vastu võetud uus EEK.

Kuidas sina vastad nüüd nendele küsimustele:

Kas Eestimaa on suveräänne maa? Kas Eesti Vabariik on suveräänne? Kas eestlane on suveräänne? Kas sina oled suveräänne? Kas sa tahad olla suveräänne ja tahad elada suveräänses Eestimaal? Mida sa esimese sammuna ette võtad nüüd, et olla suveräänne?

Veiko Huuse säuts Fonte.News telegram kanalis 20.11.2024:

Üleskutse kõigile kommentaatoritele, arvamuste avaldajatele, hinnangute andjatele, ilkujatele, trollidele ja maailmaparandajatele:

Sellel tegevusel, et sa kommenteerid kellegi isiklikul sotsiaalmeedia seinal tema edastatud sõnumit või arvamust, ei muuda mitte midagi ega loo paremat elu sulle ega talle. Te peaksite selle “teiste asjadesse ja ellu sekkumise” energia suunama õigesse kohta – otse allikasse!

Ma olen jõudnud arusaamisele, et kui inimesed (500–600 tuhat eestlast) ei ole valmis tulema tänavatele ja valitsust kukutama, oleks parem jääda koju ja mitte minna tööle, et seeläbi peatada riigi kui fiktsiooni eksisteerimine. Paraku, tõele otsa vaadates, pole eestlased kummakski valmis – ei tänavale tulemiseks ega töölt kõrvale jäämiseks. Puudu on julgusest ja valmisolekust. Sellises olukorras jääb üle vaid oodata maailma üldist kaost ja selle iseeneslikku kokkuvarisemist.

Samas tõdesin, et inimesi on vaja inspireerida ja suunata tegema tegusid, mis kiirendaksid maailma muutumist. Selleks ei piisa pelgalt sotsiaalmeedias kommenteerimisest. Inimesed peaksid saatma oma arvamused ja kommentaarid otse ametnikele ja poliitikutele. Poliitikud ja ametnikud ei loe nende kohta kirjutatud negatiivseid kommentaare kellegi sotsiaalmeedia seinal – nad on koolitatud sellist kriitikat ignoreerima ja jääma tavainimeste arvamuste suhtes tuimaks.

Seetõttu tuleks suunata oma kommentaar ja arvamuse info otse allikasse – probleemide tekitajatele endile. Lisaks tuleks sotsiaalmeedias tuua esile konkreetsed ametnikud või poliitikud, kes oma tegudega ühiskonda lõhuvad ja Eestimaad kahjustavad. Sel viisil on võimalik mõjutada otseseid vastutajaid ja kiirendada muutusi ühiskonnas.

Saatanliku poliitikaga seotud inimolendid kardavad kõige rohkem tema nime avalikuks tegemist koos tema “kuritegudega”. Seega tehkem seda koos ja alustame koos protsesse suveräänse Eestimaa loomiseks.

Artikli toimetasid Veiko Huuse ja Ülo Siinmaa

Loe lisaks:

Please follow and like us:

39