Kas Põhja-Iirimaa totalitaarse rahvatervise seaduse eelnõu ajab inimesed mässama kogu maailmas?

0 Shares
0
0

Põhja-Iirimaa tervishoiuministeerium taotleb kontrolli meie kõigi üle, võttes kasutusele totalitaarsed õigusaktid, mis reguleerivad TEID, TEIE ruume, TEIE loomi, TEIE omandit ja TEIE dokumente, PLUSS SUNNITATUD vaktsineerimisi ja SUNNITATUD arstlikke läbivaatusi, mille eesmärk on sisuliselt rakendada WHO muudatusi rahvusvahelises konventsioonis – Tervisemäärused.

LUGEGE SELLE KOHTA KÕIKE SIIT,  nagu on avaldatud Principia Scientific Internationalis.

Õigusaktid kaotaksid kodanikuõigused seoses kehalise autonoomiaga, omandiõigused, vanemlikud õigused, omamisõigused, sealhulgas loomad, ühinemisvabadus ja õigus töötada, ning kehtestaks järelevalverežiimi. Teadlikku nõusolekut pole kuskil näha. Raske on nimetada õigusi, mis meil säiliksid.

Mis ajast hakkab inimesi juhtima tervishoiuosakond, keda pole rahva poolt vabadel valimistel inimesi juhtima valitud? 

See kõik puudutab jõustamist – ei mainita ennetavat tava, head tervisepoliitikat, ei mainita riski-kasu analüüsi ega ka seda, et tegemist on varasema poliitika läbivaatamise tulemustega. 

Iirimaa Avalikkuse suur mure on viinud erakondade üleskutseteni see seadus tagasi lükata.

Täispikk õuduslugu on  SIIN .

Abir Ballan  on tervisespetsialist. Ta on varem palju ja kaastundlikult kirjutanud Covidi poliitika mõjust meie lastele. Tema 6-osaline tervise ja heaolu teemaline sari pealkirja all “Mida saab teha, et end hästi tunda” on saadaval  SIIN . 1. osa on siin, et tekitada teie isu.

Minu missiooniks on terviseteabe demokratiseerimine, muutes selle kõigile kättesaadavaks. Usun, et ülemaailmset haiguskoormust saab drastiliselt vähendada, jagades inimestega lihtsat terviseteavet ja aidates neil luua sotsiaalse tugivõrgustiku, et oma õpitut rakendada. Usun, et tervise parandamine on väga lihtne. See on põhitõdede juurde naasmine – naasmine looduse ravijõu juurde.”

Kokkuvõtvalt

Põhja-Iirimaal on praegu arutlusel uus rahvatervise seaduse eelnõu, mille eesmärk on asendada 1967. aasta rahvatervise seadus. See uus eelnõu püüab ajakohastada vananenud seadusi ja viia need vastavusse 21. sajandi rahvatervise väljakutsetega, sealhulgas bioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste ohtude ning nakkushaigustega tegelemiseks. Eelnõu järgib Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelisi tervise-eeskirju, mis kohustavad riike looma seadusandlikku raamistiku tõhusaks reageerimiseks tervisehädaolukordades​.

Eelnõu toob kaasa mitmeid uusi volitusi ja regulatsioone, näiteks:

  • Terviseametitel on suuremad õigused uurida, hinnata ja reageerida rahvatervise ohtudele.
  • Võimalus kehtestada karantiini, sundisolatsiooni või teha meditsiinilisi läbivaatusi.
  • Võimalikud on erakorralised meetmed, näiteks kohustuslikud vaktsineerimised ja inimeste detainimine, kui seda peetakse rahvatervise kaitseks vajalikuks.

See on tekitanud märkimisväärset vastupanu, sest kriitikud kardavad, et sellised meetmed võivad ohustada isiklikke vabadusi ja inimõigusi. Mõned organisatsioonid ja poliitilised grupid, sealhulgas Aontú, on väljendanud muret kohustuslike vaktsineerimiste ja inimeste detainimise üle, pidades seda drakooniliseks ja vabadusi piiravaks seaduseks​.

Vastased väidavad, et eelnõu annab valitsusele liiga palju kontrolli ja loob eeldused meditsiiniliseks türanniaks, eriti võrreldes eelmise COVID-19 pandeemia ajal kasutatud meetmetega. Seadus võib ulatuda inimese isiklike õiguste tõsise piiramiseni, sealhulgas sundmeditsiiniliste sekkumiste ja sundkarantiini kehtestamiseni​.

See teema on tekitanud palju vastuolulisi diskussioone ja seaduse vastuvõtmisega seotud küsimusi arutatakse edasi avaliku konsultatsiooni käigus.

Lisaks Põhja-Iirimaal arutusel olevale rahvatervise seaduse eelnõule on ka teistes riikides sarnaseid seadusandlikke muudatusi. Näiteks Ameerika Ühendriikides ja teistes Euroopa riikides arutatakse rahvatervise õigusaktide muutmist, mis puudutavad nakkushaiguste leviku tõkestamist ja vaktsineerimiskohustust. Mitmes USA osariigis on arutusel vaktsineerimisega seotud seadused, mis käsitlevad kohustuslikku vaktsineerimist, immuniseerimise nõudeid koolides ja töökohtadel ning andmekaitset seoses terviseandmetega

Mitmes Euroopa riigis on kohustusliku vaktsineerimise seadused arutusel või jõustamisel. Näiteks:

  • Austria kehtestas kohustusliku COVID-19 vaktsineerimise, mis kestis 2024. aastani, kuid sellele seadusele avaldati laialdast vastupanu.
  • Prantsusmaal on tervishoiutöötajatele seatud vaktsineerimiskohustus, mida laiendati COVID-19 pandeemia ajal.
  • Itaalias ja Saksamaal on samuti kohustuslikud vaktsineerimisprogrammid, eriti laste puhul teatud haiguste ennetamiseks

Mis on lahendus türannia peatamiseks?

Iga rahvus peab võtma riigi juhtimise enda kätte – Rahva Võim. Ametnikud vastutusele võtma.

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.