Meeletu viimase hetke kiirustades kiideti muudetud IHR ebaseaduslikult heaks hiljutisel Maailma Terviseassambleel – rikuti WHO põhiseadust, hääletust ei toimunud ja kinniste uste taga võeti muudetud IHR vastu.
WHO juhtkond sõitis liikmesriikidest teerulliga üle
Neile, kes pole tuttavad, ei ole praegune WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ei arst ega koolitatud rahvatervise või epidemioloogia spetsialist, vaid pigem Etioopia mikrobioloog, malaariauurija ja poliitik. Samuti on Tedrost süüdistatud Etioopia mässulistele relvade hankimisel ja etnilises puhastuses osalemises.
Maailma Terviseassamblee koosolek lõppes laupäeval, 1. juunil 2024. Sellel konkreetsel assamblee koosolekul, mis oli esimene pärast COVID-kriisi, ei jõutud kokkuleppele Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kavandatava pandeemialepingu sõnastuses või vastuvõtmises, millele viidati ka “kokkuleppena”. Paralleelselt lepinguga on Maailma Terviseassamblee (tihedas koostöös USA HHS/Bideni administratsiooniga) tegelenud olemasoleva (2005. aasta) rahvusvaheliste terviseeeskirjade (IHR) lepingu „uuendamise” kallal, mis ajalooliselt toimis vabatahtliku kokkuleppena rahvusvaheliste normide teavitamiseks, haldamiseks ja koostööks nakkushaiguste ja nakkushaiguste puhangutega (sealhulgas pandeemiatega) seotud küsimustes.
Kehtestatud protokolli ja menetlusi räigelt eirates valmistati suletud uste taga ette ulatuslikud IHRi muudatused ning seejärel esitati mõlemad kaalumiseks ja võeti Maailma Terviseassamblee poolt vastu sõna otseses mõttes laupäeva hilisõhtuni, viimase päevani veninud koosoleku viimastel hetkedel. Kuigi artikli 55 reeglid ja eeskirjad sanitaareeskirjade muutmise kohta nõuavad sõnaselgelt, et “peadirektor edastab kõikidele osalisriikidele iga kavandatud muudatuse teksti vähemalt neli kuud enne terviseassamblee toimumist, kus seda kaalumiseks tehakse ettepanek, eirati neljakuulist läbivaatamise nõuet, kui kiirustati assamblee käegakatsutava tulemuse saamiseks. Selle kiirustatava ja ebaseadusliku tegevusega rikuti otseselt tema enda põhikirja, näidates taaskord WHO peadirektori juhtimisel meelevaldset ja kapriisset kehtestatud reeglite ja pretsedendi eiramist.
Nende muudatusettepanekute kinnitamiseks ja heakskiitmiseks ei toimunud tegelikku hääletust. WHO andmetel saavutati see pigem „konsensuse” kaudu selle valimata siseringi konklaavi vahel, mitte hääletuse teel; “Riigid leppisid konsensuslikult kokku, et muuta rahvusvahelisi tervishoiueeskirju, mida viimati muudeti 2005. aastal, näiteks määratledes mõiste “pandeemiline hädaolukord” ja aidates arenguriikidel saavutada parem juurdepääs rahastamisele ja meditsiinitoodetele,” teatas WHO avaldus. et “riigid” nõustusid lõpetama läbirääkimised pandeemiakokkuleppe üle “hiljemalt aastaks”.
Paljude WHO liikmesriikide esindajad ei viibinud ruumis ja seal viibijaid julgustati vait olema. Pärast hääletamata jätmist tähistati seda saavutust uimaselt, mis näitas selgelt sünge küpsuse puudumist, nii reeglitele pühendumist kui ka hoolikat diplomaatilist konsensust ning tõsiste kavatsuste ja teemaga õigustatud eesmärgi puudumist. See oli selgelt siseringi klikk, mis tegutses ühepoolselt, et tavapärasest protsessist mööda hiilida, ja peegeldab sarnast protsessi, mida kasutati Tedrose peadirektori ametikohale tagasinimetamise kinnitamiseks. See valimata WHO “tõeliste usklike” klikk annab selgelt märku, et ta peab end kõrgemaks kõigist kehtestatud rahvusvahelistest normidest ja standarditest, sealhulgas enda omadest. Nende tegude järgi tunnete neid; nende tegevuste uimane ülbus ennustab, et WHO otsuste tegemine on jätkuvalt meelevaldne, kapriisne ja politiseeritud ning peegeldab jätkuvalt erinevate siseringi huvigruppide (ja rahvusriikide) tahet, mitte midagi, mis oleks isegi laiapõhjalisele rahvusvahelisele lähenev. konsensust.
Siin Ameerika Ühendriikides võivad need ühepoolsed tegevused, mida toetavad täidesaatev võim ja bürokraatia, mis korduvalt demonstreerivad sügavat põlgust õigusriigi põhimõtete vastu, nõuda, et üksikud riigid võtaksid vastu õigusaktid, millega lükatakse tagasi WHO sanitaareeskirjade muudatused protsessi ebaseaduslikkuse tõttu. ja artikli 55 rikkumine. Sarnased arutelud toimuvad Ühendkuningriigis ja paljudes WHO liikmesriikides, andes hoogu WHO tekkivale lahkumisliikumisele.
Kiiruga heaks kiidetud sanitaareeskirjadega kindlustatakse peadirektori peaaegu kontrollimatud volitused ja volitused kuulutada välja rahvatervisega seotud hädaolukordi ja pandeemiaid vastavalt oma valikule, ning seeläbi käivitada ja suunata ülemaailmsete ressursside ja laiaulatusliku avalikkuse eraldamist. tervisealased tegevused ja juhised. Need tegevused hõlmavad soovitusi, mis on seotud „inimeste, pagasi, lasti, konteinerite, transpordivahendite, kaupade ja postipakkidega”, kuid tuginedes IHRi muudatuste ja WHO pandeemia muudatuste varasemale sõnastusele, laieneb „kokkulepe” tõenäoliselt nii invasiivsele riiklikule järelevalvele kui ka kohustuslikud rahvatervise sekkumised, nagu vaktsiinid, ja mittefarmatseutilised sekkumised, nagu sotsiaalne distantseerumine ja sulgemine. Rääkimata rahvatervise sõnumite jätkuvast relvastamisest teisitimõtlevate häälte tsenseerimise kaudu ja hirmupõhiste taktikate liberaalsest kasutamisest, mida tuntakse teabe või psühholoogilise bioterrorismina, et mobiliseerida avalikku arvamust WHO eesmärkide kasuks.
Otsuste tegemise toetamiseks volitab IHR peadirektorit nimetama IHRi ekspertide nimekirja, IHRi ekspertide nimekirjast valitud ekspertide komitee ja läbivaatamiskomitee. Kuigi komiteed võivad anda soovitusi, on peadirektoril lõplik otsustusõigus kõigis asjakohastes küsimustes.
Selle punkti täiendavaks illustreerimiseks on muudetud sanitaareeskirjades öeldud: „Peadirektor kutsub liikmesriike, ÜRO-d ja selle eriasutusi ning muid asjakohaseid valitsustevahelisi organisatsioone või valitsusväliseid organisatsioone, kes on ametlikes suhetes WHO-ga, määrama esindajad komitee istungitel osalema. Sellised esindajad võivad esitada memorandumeid ja esimehe nõusolekul arutatavatel teemadel avaldusi teha . Neil ei ole hääleõigust . ”
Heakskiidetud muudatustega määratletakse uuesti pandeemilise hädaolukorra määratlus; lisada äsja lisatud rõhk „võrdsusele ja solidaarsusele”; määrab, et sõltumatud riigid (“osalisriigid”) abistavad üksteist, et toetada kohalikku tootmisvõimsust teadusuuringute, arendustegevuse ja tervishoiutoodete tootmiseks; hõlbustatakse võrdset juurdepääsu asjakohastele tervishoiutoodetele rahvatervisega seotud hädaolukordade, sealhulgas pandeemiate korral; arenenud riigid teevad kättesaadavaks „oma teadus- ja arenduslepingute asjakohased tingimused asjakohaste tervishoiutoodete jaoks, mis on seotud sellistele toodetele võrdse juurdepääsu edendamisega rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorras, sealhulgas pandeemiaolukorras”.
Muudetud sanitaareeskirjades on samuti ette nähtud, et iga riik („osalisriigid“) „arendab, tugevdab ja säilitab põhisuutlikkust“ „rahvatervise riskide ja sündmuste ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks“, sealhulgas seoses:
- Järelevalve
- Kohapealsed uurimised
- Laboratoorsed diagnostikad, sh proovide suunamine
- Kontrollimeetmete rakendamine
- Juurdepääs reageerimiseks vajalikele tervishoiuteenustele ja tervisetoodetele
- Riskidest teavitamine, sealhulgas valeinformatsiooni ja desinformatsiooni käsitlemine
- Logistiline abi
Lisaks sisaldavad muudetud sanitaarreeglid ka ohtralt uut sõnastust, tingimusi ja tingimusi, mis on seotud osalisriikide kohustustega teostada järelevalvet ja läbipaistvat õigeaegset teavitamist nakkushaiguste puhangutega seotud teabest. See hõlmab mitmeid viiteid teabe kogumisele, jagamisele ja levitamisele, sealhulgas vajadusele võidelda „desinformatsiooni ja desinformatsiooni” levitamise vastu . Näib, et osa sellest uuest tekstist võib olla tingitud Hiina (PRC/CCP) hiljutisest suutmatusest esitada sündmustest õigeaegselt ja täielikult aruandlust ning esialgse SARS-CoV-2 puhanguga seotud teavet. Kahjuks ei olnud see õigeaegse teavitamise ebaõnnestumine ainulaadne. Nakkushaiguste puhangute läbipaistva riikliku aruandlusega on olnud pikk ajalugu ja korduvad kroonilised probleemid. Nakkushaiguste puhangutega on seotud mitmesugused ebasoodsad majanduslikud ja poliitilised mõjud ning see loob nii kohalikele poliitikutele kui ka rahvatervise ametnikele tugeva stiimuli minimeerida ebatavaliste nakkushaiguste signaalide või leidude esialgset teatamist.
Muudetud sanitaareeskirjades viidatakse sageli „teaduslikele põhimõtetele, samuti kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja muule asjakohasele teabele” kui võtmetegurile otsuste tegemisel. Siiski ei tunnista IHR arvamuste mitmekesisust selle kohta, mida peetakse usaldusväärseteks ja kehtivateks “teaduslikeks põhimõteteks” või “teaduslikeks tõenditeks”, ning miski ei viita sellele, et Maailma Terviseassamblee või WHO tunnustaks, kui kergesti “teaduslikud põhimõtted” ja ” teaduslikke tõendeid” on varasemate rahvatervise kriiside ajal manipuleeritud või muul viisil kallutatud, ning tõenäosus, et see juhtub regulaarselt, välja arvatud juhul, kui rakendatakse reforme, mille eesmärk on austada arvamuste ja tõlgenduste mitmekesisust. Tundub, et ohjeldamatu grupi mõtteviisil puudub täielik eneseteadlikkus, mis iseloomustab krooniliselt WHO otsuste tegemist nii COVID-kriisi kui ka varasemate murettekitavate rahvatervise sündmuste ajal.
Kuigi paljud neist muudatustest on üldiselt mõistlikud ja kooskõlas heade ja praktiliste rahvusvaheliste rahvatervise normide ja meetmetega ning mõnel juhul on neid oluliselt täiustatud võrreldes varasemate eelnõude sõnastusega, on WHO väärjuhtimise hiljutine ajalugu ning WHO tegelik levik ja võimenduv väär- ja desinformatsioon SARS-CoV-2 viroloogia, immunoloogia ja patofüsioloogia ning SARS-CoV-2 farmatseutiliste ja mittefarmatseutiliste sekkumiste kohta tekitab õigustatud muret selle pärast, kuidas neid sõnu tõlgendatakse ja rakendatakse. Lisaks viitab korduvate meelevaldsete, kapriissete ja teaduslikult põhjendamatute otsuste muster COVID-i ja ahvirõugete kohta sellele, et peadirektori või WHO volituste laiendamine pole praegu mõistlik. Pigem toetab selle hiljutise kogemuse küpsem, läbimõeldum ja kaalutletum hindamine pigem vähendatud kui laiendatud volitusi ning detsentraliseeritumat mitmepoolset mudelit ülemaailmsete ja piirkondlike rahvatervise riskide ja sündmuste juhtimiseks. Maailm ei vaja rohkem alandavat autoritaarsust neilt, kellele on usaldatud hõlbustada rahvusvahelist rahvatervisealast koostööd.
Rääkides pelgalt parimatest tavadest, on ilmselgelt kohatu loota administraatoritele, kellel on tulemuse vastu nii isiklik huvi, et nad oleksid nii tihedalt seotud ulatuslike rahvusvaheliste poliitiliste muudatuste väljatöötamisega. Seda läbivaatamisprotsessi oleks pidanud juhtima sõltumatu komisjon, mis koosneb kogenud ja objektiivsetest ekspertidest, keda kontrolliti hoolikalt, et minimeerida võimalikku huvide konflikti.
Kiire valmisolek oma hartast mööda hiilida, segades need muudatused ühepoolselt ja meelevaldselt väga lühikese etteteatamisega, tekitab täiendavat muret seoses WHO, Maailma Terviseassamblee ja peadirektori usaldusväärsuse, küpsuse ja pädevusega pakkuda rahulikku ja kindlat kätt, on nii väga vajalik pärast halvasti juhitud suurt rahvatervise katastroofi ja ülemaailmset traumat, mida kõik on viimase nelja aasta jooksul kogenud.
Maailm, selle elanikud, arstiabi osutajad ja kogu maailma tervishoiuettevõte väärivad paremat.
Muudetud rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade eriklauslid hõlmavad järgmist:
I OSA – MÕISTED, EESMÄRK JA ULATUS, PÕHIMÕTTED JA VASTUTAVAD ASUTUSED
Artikkel 1 Mõisted
„Riiklik IHR-amet” tähendab osalisriigi määratud või asutatud üksust riiklikul tasandil, et koordineerida käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi jurisdiktsioonis;
„Riiklik sanitaareeskirjade teabepunkt” tähendab iga osalisriigi määratud riiklikku keskust, mis on käesolevate eeskirjade alusel igal ajal juurdepääsetav WHO sanitaareeskirjade kontaktpunktidega suhtlemiseks;
„pandeemiline hädaolukord” – rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord, mille on põhjustanud nakkushaigus ja:
- i) millel on suur geograafiline levik mitmesse riiki ja mitmesse riiki või on suur oht selle levikuks; ja
- ii) ületab nende riikide tervishoiusüsteemide suutlikkust reageerida või on suur oht seda ületada; ja
- iii) põhjustab olulisi sotsiaalseid ja/või majanduslikke häireid, sealhulgas häireid rahvusvahelises liikluses ja kaubanduses, või tal on suur oht selle tekitamiseks; ja
- iv) nõuab kiiret, õiglast ja tõhustatud kooskõlastatud rahvusvahelist tegevust kogu valitsust ja kogu ühiskonda hõlmava lähenemisviisiga.
„rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord” – erakorraline sündmus, mis määratakse kindlaks vastavalt käesolevatele eeskirjadele:
- i) ohustada rahvatervist teiste riikidega haiguste rahvusvahelise leviku tõttu ; ja
- ii) potentsiaalselt nõuda kooskõlastatud rahvusvahelist reageerimist;
„asjakohased tervisetooted” – tervisetooted, mida on vaja reageerida rahvusvahelistele rahvatervisega seotud hädaolukordadele, sealhulgas pandeemiaga seotud hädaolukordadele, mis võivad hõlmata ravimeid, vaktsiine, diagnostikat, meditsiiniseadmeid, vektorite tõrjevahendeid, isikukaitsevahendeid, saastest puhastamise tooteid, abivahendeid, antidoodid, raku- ja geenipõhised ravimeetodid ning muud tervisetehnoloogiad;
ajutine soovitus – mittesiduv nõuanne, mille WHO annab artikli 15 kohaselt kohaldamiseks tähtajaliselt ja riskispetsiifiliselt, vastuseks rahvusvahelist tähtsust omavale rahvatervise hädaolukorrale, et vältida või vähendada terviseprobleemide ja haiguste rahvusvahelist levikut ja minimeerida segamist rahvusvahelises liikluses;
Artikkel 2 Eesmärk ja reguleerimisala
Käesolevate eeskirjade eesmärk ja reguleerimisala on haiguste rahvusvahelise leviku ennetamine, ettevalmistamine, kaitsmine, tõrje ja sellele reageerimine rahvatervisega viisil, mis on proportsionaalne rahvatervise riskiga ja on sellega piiratud ning väldib tarbetut sekkumist rahvusvahelisse liiklusesse ja kaubandusse.
Artikkel 3 Põhimõtted
1. Käesolevate määruste rakendamisel austatakse täielikult inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi ning edendatakse võrdsust ja solidaarsust.
2. Käesolevate eeskirjade rakendamisel juhindutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjast ja Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjast.
3. Käesolevate määruste rakendamine juhindub nende universaalse kohaldamise eesmärgist kaitsta kõiki maailma inimesi haiguste rahvusvahelise leviku eest.
4. Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele on riikidel suveräänne õigus koostada ja rakendada seadusandlust oma tervishoiupoliitika raames. Seda tehes peaksid nad järgima nende eeskirjade eesmärki.
Artikkel 4 Vastutavad asutused
1. Iga osalisriik määrab või loob vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja kontekstile ühe või kaks üksust, kes tegutsevad riikliku sanitaareeskirjade asutusena ja riikliku sanitaareeskirjade teabekeskusena , ning samuti asutused, kes vastutavad tema vastavas jurisdiktsioonis rakendamise eest käesolevate määruste kohaste tervishoiumeetmete kohta.
Riiklik IHR-amet koordineerib käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi jurisdiktsiooni piires.
II OSA – TEAVE JA RAHVUSE TERVISEGA SEOTUD VASTUSED
Artikkel 5 Järelevalve
Iga osalisriik arendab, tugevdab ja säilitab nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viis aastat pärast käesolevate eeskirjade jõustumist selle osalisriigi jaoks põhisuutlikkust ennetada, avastada , hinnata , teavitada ja korraldada sündmusi kooskõlas nende määrustega.
WHO kogub oma seiretegevuse kaudu teavet sündmuste kohta ning hindab nende potentsiaali põhjustada rahvusvahelist haiguste levikut ja võimalikku sekkumist rahvusvahelisesse liiklusesse. WHO poolt käesoleva lõike alusel saadud teavet käsitletakse vajaduse korral artiklite 11 ja 45 kohaselt.
Artikkel 7 Teabe jagamine ootamatute või ebatavaliste rahvatervise sündmuste ajal
Kui osalisriigil on tõendeid ootamatu või ebatavalise rahvatervisega seotud sündmuse kohta tema territooriumil, olenemata päritolust või allikast, mis võib kujutada endast rahvusvahelist tähtsust omavat rahvatervise hädaolukorda, esitab ta WHO-le kogu asjakohase rahvatervisealase teabe. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 6 sätteid täies ulatuses.
Otsustades, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelist tähtsust omavat rahvatervise hädaolukorda, sealhulgas vajaduse korral pandeemiat, võtab peadirektor arvesse:
a) osalisriigi (te) esitatud teave ;
b) 2. lisas sisalduv otsustusakt;
c) hädaolukorra komitee nõuanded;
d) teaduslikud põhimõtted ning kättesaadavad teaduslikud tõendid ja muu asjakohane teave; ja
e) hinnang inimeste tervisele avalduva ohu, haiguste rahvusvahelise leviku ohu ja rahvusvahelise liikluse häirimise ohu kohta.
Kui peadirektor otsustab, et sündmus kujutab endast rahvusvahelist tähtsust omavat rahvatervise hädaolukorda, otsustab peadirektor pärast lõikes 4 sisalduvate küsimuste läbivaatamist, kas rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord on samuti pandeemiline hädaolukord.
Artikkel 13 Rahvatervise meetmed , sealhulgas võrdne juurdepääs asjakohastele tervisetoodetele
WHO hõlbustab ja töötab selle nimel, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad osalisriikide õigeaegset ja õiglast juurdepääsu asjakohastele tervishoiutoodetele pärast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra, sealhulgas pandeemilise hädaolukorra kindlaksmääramist ja ajal , lähtudes rahvatervise riskidest ja vajadustest. Selleks teeb peadirektor:
toetavad osalisriike nende taotlusel asjakohaste tervishoiutoodete tootmise suurendamisel ja geograafilisel mitmekesistamisel, kasutades asjakohaseid WHO koordineeritud ja muid võrgustikke ja mehhanisme, võttes arvesse käesolevate määruste artiklit 2 ning kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega ;
- jagama osalisriigiga selle taotluse korral konkreetse asjakohase tervisetootega seotud tootetoimikut, mille tootja on WHO-le heakskiitmiseks esitanud ja kui tootja on 30 päeva jooksul pärast sellise taotluse saamist andnud oma nõusoleku, et hõlbustada osalisriigi regulatiivset hindamist loa andmisel; ja
- toetama osalisriike nende taotlusel ja vajaduse korral asjakohaste WHO koordineeritud ja muude võrgustike ja mehhanismide kaudu vastavalt käesoleva artikli lõike 8 punktile c, et edendada teadus- ja arendustegevust ning tugevdada kvaliteetset, ohutut ja tõhusat kohalikku tootmist asjakohaseid tervisetooteid ja hõlbustada muid käesoleva sätte täielikuks rakendamiseks vajalikke meetmeid.
Vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 ja artikli 44 lõikele 1 ning teiste osalisriikide või WHO taotlusel kohustuvad osalisriigid vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja olemasolevatele ressurssidele tegema koostööd ja üksteist abistama ning toetada WHO koordineeritud reageerimistegevust, sealhulgas:
- kaasates ja julgustades asjaomaseid sidusrühmi, kes tegutsevad nende vastavates jurisdiktsioonides, et hõlbustada võrdset juurdepääsu asjakohastele tervishoiutoodetele, et reageerida rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrale, sealhulgas pandeemilisele hädaolukorrale; ja
- tehes vajaduse korral kättesaadavaks oma teadus- ja arenduslepingute asjakohased tingimused asjakohaste tervisetoodete jaoks, mis on seotud sellistele toodetele võrdse juurdepääsu edendamisega rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorras, sealhulgas pandeemiaolukorras.
III OSA – SOOVITUSED
Artikkel 15 Ajutised soovitused
Kui artikli 12 kohaselt on kindlaks tehtud, et on aset leidnud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord , sealhulgas pandeemiline hädaolukord, annab peadirektor ajutisi soovitusi artiklis 49 sätestatud korras. Sellised ajutised soovitused võivad vajaduse korral muuta või pikendada, sealhulgas pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisega seotud hädaolukord , sealhulgas pandeemiline hädaolukord, on lõppenud, ning sel ajal võidakse vajaduse korral anda muid ajutisi soovitusi selle ennetamiseks või viivitamatuks avastamiseks.
Ajutised soovitused võivad hõlmata tervishoiumeetmeid, mida peavad rakendama osalisriik ( riigid ), kes kogevad rahvusvahelist tervisehädaolukorda, sealhulgas pandeemiline hädaolukord, või teised osalisriigid seoses isikute, pagasi, lasti, konteinerite, transpordivahendite, kaubad , sealhulgas asjakohased tervisetooted ja/või postipakid, et vältida või vähendada haiguste rahvusvahelist levikut ja vältida asjatut sekkumist rahvusvahelisesse liiklusesse.
Osalisriikidele ajutiste soovituste andmisest, muutmisest või pikendamisest teavitamisel peaks peadirektor andma kättesaadava teabe kõigi WHO koordineeritud mehhanismide kohta, mis puudutavad juurdepääsu asjakohastele tervishoiutoodetele ja nende jaotamist, samuti mis tahes muud jaotus- ja jaotusmehhanismid ning võrgud.
Ajutised soovitused võib artiklis 49 sätestatud korras igal ajal lõpetada ja need aeguvad automaatselt kolm kuud pärast nende andmist. Neid võib muuta või pikendada kuni kolme kuu võrra. Ajutised soovitused ei tohi jätkuda pärast teist Maailma Terviseassamblee toimumist pärast seda, kui on kindlaks tehtud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord , sealhulgas pandeemiline hädaolukord, millega need on seotud.
Artikkel 16 Alalised soovitused
Osalisriikidele kehtivate soovituste andmisest, muutmisest või pikendamisest teavitamisel peaks peadirektor andma kättesaadava teabe WHO koordineeritud mehhanismi(de) kohta, mis puudutavad juurdepääsu asjakohastele tervisetoodetele ja nende jaotamist, samuti mis tahes muu jaotus- ja jaotusmehhanismide ning võrkude kohta.
Artikkel 18 Soovitused isikute, pagasi, lasti, konteinerite, transpordivahendite, kaupade ja postipakkide kohta
WHO poolt osalisriikidele isikute kohta antud soovitused võivad sisaldada järgmisi nõuandeid:
- mingeid erilisi tervisekaitsemeetmeid ei soovitata;
- vaadata läbi mõjutatud piirkondade reisiajalugu;
- vaadata läbi tõendid arstliku läbivaatuse ja laborianalüüside kohta;
- nõuda arstlikku läbivaatust;
- vaata üle tõendid vaktsineerimise või muu profülaktika kohta;
- vajada vaktsineerimist või muud profülaktikat;
- panna kahtlustatavad isikud rahvatervise järelevalve alla;
- rakendama karantiini või muid tervisekaitsemeetmeid kahtlustatavate isikute suhtes;
- rakendama mõjutatud isikute isoleerimist ja vajadusel ravi;
- kahtlustatavate või mõjutatud isikute kontaktide jälgimine;
- kahtlustatavate ja mõjutatud isikute sisenemise keelamine;
- keelata mõjutatud isikute sisenemine mõjutatud piirkondadesse;
- rakendama mõjutatud piirkondadest pärit isikutele väljumiskontrolli ja/või piiranguid.
WHO poolt osalisriikidele antud soovitustes võetakse vajaduse korral arvesse vajadust:
a) hõlbustada rahvusvahelist reisimist, eelkõige tervishoiu- ja hooldustöötajate ning eluohtlikus või humanitaarolukorras olevate isikute reisimist. See säte ei piira käesolevate määruste artikli 23 kohaldamist; ja
b) säilitada rahvusvahelisi tarneahelaid, sealhulgas asjakohaste tervisetoodete ja toiduvarude jaoks.
V OSA – RAHVATERVISEMEETMED
I peatükk – Üldsätted
Artikkel 23 Tervishoiumeetmed saabumisel ja lahkumisel
Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud meetmete või muude vahenditega saadud tõendite põhjal rahvatervise ohu kohta võivad osalisriigid kohaldada täiendavaid tervisekaitsemeetmeid vastavalt käesolevatele eeskirjadele, eelkõige kahtlustatava või isiku suhtes. mõjutatud reisija, iga juhtumi puhul eraldi, kõige vähem sekkuv ja invasiivne arstlik läbivaatus, mis saavutaks rahvatervise eesmärgi, milleks on haiguste rahvusvahelise leviku tõkestamine.
Reisijatele ei viida käesolevate eeskirjade alusel läbi ühtegi arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist, profülaktikat ega tervisemeetmeid ilma nende või nende vanemate või eestkostjate eelneva selgesõnalise nõusolekuta, välja arvatud artikli 31 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning kooskõlas seaduse ja osalisriigi rahvusvahelisi kohustusi.
Reisijaid, keda vaktsineeritakse või kellele pakutakse nende eeskirjade kohaselt profülaktikat, või nende vanemaid või eestkostjaid teavitatakse kõigist riskidest, mis on seotud vaktsineerimise või vaktsineerimata jätmisega ning profülaktika kasutamise või mittekasutamisega kooskõlas seaduste ja rahvusvaheliste sätetega. osalisriigi kohustusi. Osalisriigid teavitavad arste nendest nõuetest kooskõlas osalisriigi seadustega.
Mis tahes arstlik läbivaatus, meditsiiniline protseduur, vaktsineerimine või muu profülaktika, millega kaasneb haiguse edasikandumise oht, viiakse läbi või manustatakse reisijale ainult vastavalt kehtestatud riiklikele või rahvusvahelistele ohutusjuhistele ja standarditele, et minimeerida sellist ohtu.
III peatükk – Erisätted reisijatele
Artikkel 31 Reisijate riiki sisenemisega seotud tervishoiumeetmed
Invasiivset arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist või muud profülaktikat ei nõuta üheltki reisijalt osalisriigi territooriumile sisenemise tingimusena, välja arvatud see, et artiklite 32, 42 ja 45 kohaselt ei välista käesolevad eeskirjad osalisriikidelt nõudmast arstiabi. läbivaatus, vaktsineerimine või muu profülaktika või vaktsineerimise või muu profülaktika tõendamine:
- kui see on vajalik rahvatervise ohu olemasolu kindlakstegemiseks;
- ajutist või alalist elukohta otsivate reisijate sisenemise tingimusena;
- reisijate sisenemise tingimusena vastavalt artiklile 43 või lisadele 6 ja 7; või
- mida võib läbi viia vastavalt artiklile 23.
2. Kui reisija, kelle suhtes osalisriik võib nõuda arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist või muud profülaktikat käesoleva artikli lõike 1 alusel, ei nõustu sellise meetmega või keeldub esitamast lõike 1 punktis a nimetatud teavet või dokumente. ) artikli 23 kohaselt võib asjaomane osalisriik vastavalt artiklitele 32, 42 ja 45 keelata selle reisija sisenemise. Kui on tõendeid otsese ohu kohta rahvatervisele, võib osalisriik vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja sellise riski ohjamiseks vajalikus ulatuses kohustada reisijat läbima või reisijat nõustama vastavalt artikli 23 lõikele 3. , läbima:
a) kõige vähem invasiivne ja sekkuv arstlik läbivaatus, mis saavutaks rahvatervise eesmärgi;
b) vaktsineerimine või muu profülaktika; või
c) täiendavad kehtestatud tervishoiumeetmed, mis takistavad või kontrollivad haiguste levikut, sealhulgas isoleerimine, karantiini või reisija rahvatervise järelevalve alla võtmine.
VI OSA – TERVISHOIDIDOKUMENDID
Artikkel 35 Üldreegel
Rahvusvahelises liikluses ei nõuta muid tervishoiudokumente peale nende, mis on ette nähtud käesolevates eeskirjades või WHO soovitustes, kuid seda artiklit ei kohaldata ajutist või alalist elamist otsivate reisijate suhtes ega ka dokumendinõuete suhtes kauba või lasti rahvatervise seisund rahvusvahelises kaubanduses vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele. Pädev asutus võib nõuda, et reisijad täidaksid reisijate tervise kohta kontaktteabe vorme ja küsimustikke, kui need vastavad artiklis 23 sätestatud nõuetele.
Tervisedokumente võib käesolevate eeskirjade alusel väljastada mittedigitaalses või digitaalses vormingus, kui osalisriigi kohustused seoses selliste dokumentide vorminguga tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest.
Olenemata vormist, milles käesolevate eeskirjade kohased tervishoiudokumendid on välja antud, peavad nimetatud tervishoiudokumendid vastama vastavalt artiklites 36–39 osutatud lisadele ja nende autentsus peab olema tuvastatav.
WHO töötab osalisriikidega konsulteerides välja ja vajaduse korral ajakohastab tehnilisi juhendeid, sealhulgas spetsifikatsioone või standardeid, mis on seotud tervisedokumentide väljaandmise ja autentsuse kindlakstegemisega nii digitaalsel kujul kui ka mittedigitaalses vormingus. Sellised spetsifikatsioonid või standardid peavad olema kooskõlas artikliga 45 isikuandmete töötlemise kohta.
VIII OSA – ÜLDSÄTTED
Artikkel 43 Täiendavad tervisekaitsemeetmed
Otsustades, kas rakendada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tervishoiumeetmeid või täiendavaid tervishoiumeetmeid artikli 23 lõike 2, artikli 27 lõike 1, artikli 28 lõike 2 ja artikli 31 lõike 2 punkti c alusel, peavad osalisriigid tuginema oma otsustele:
- teaduslikud põhimõtted;
- olemasolevad teaduslikud tõendid ohu kohta inimeste tervisele või kui sellised tõendid on ebapiisavad, siis kättesaadav teave , sealhulgas WHO ja teiste asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste asutuste teave; ja
- mis tahes saadaolevaid konkreetseid juhiseid või nõuandeid WHO-lt.
Osalisriik, kes rakendab käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud täiendavaid tervishoiumeetmeid, mis oluliselt häirivad rahvusvahelist liiklust, esitab WHO-le rahvatervise põhjendused ja asjakohase teadusliku teabe. WHO jagab seda teavet teiste osalisriikidega ja teavet rakendatud tervishoiumeetmete kohta. Käesoleva artikli tähenduses tähendab märkimisväärne sekkumine üldiselt rahvusvaheliste reisijate, pagasi, lasti, konteinerite, transpordivahendite, kaupade ja muu sarnase sisenemise või lahkumise keelamist või nende hilinemist rohkem kui 24 tundi.
Artikkel 44 Koostöö ja , abi ja rahastamine
Osalisriigid kohustuvad tegema üksteisega võimalikult palju koostööd:
- sündmuste avastamine ja hindamine , nendeks valmisolek ja neile reageerimine vastavalt käesolevatele eeskirjadele;
- tehnilise koostöö ja logistilise toe pakkumine või soodustamine, eelkõige käesoleva eeskirja lisas 1 nõutud rahvatervise põhisuutlikkuse arendamisel, tugevdamisel ja säilitamisel ;
- rahaliste vahendite mobiliseerimine, sealhulgas asjakohaste allikate ja rahastamismehhanismide kaudu, et hõlbustada nende käesolevatest määrustest tulenevate kohustuste täitmist, eelkõige arengumaade vajaduste rahuldamiseks
Osalisriigid säilitavad või suurendavad vastavalt kohaldatavatele seadustele ja olemasolevatele ressurssidele vastavalt vajadusele siseriiklikku rahastamist ning teevad koostööd, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelise koostöö ja abi kaudu, et tugevdada jätkusuutlikku rahastamist, et toetada nende eeskirjade rakendamist.
Osalisriigid kohustuvad tegema võimaluste piires koostööd, et:
- julgustada olemasolevate rahastamisüksuste ja rahastamismehhanismide juhtimist ja tegevusmudeleid olema piirkondlikult esinduslikud ning vastama arengumaade vajadustele ja riiklikele prioriteetidele käesolevate määruste rakendamisel;
- teha kindlaks rahalised vahendid ja võimaldada neile juurdepääs, sealhulgas kooskõlas artikliga 44bis loodud finantsmehhanismi kaudu, mis on vajalikud arengumaade vajaduste ja prioriteetide õiglaseks käsitlemiseks, sealhulgas põhisuutlikkuse arendamiseks, tugevdamiseks ja säilitamiseks.
Artikkel 44bis – koordineeriv finantsmehhanism
Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide toetamiseks mehhanism:
- kasutada või viia läbi asjakohaseid vajaduste ja rahastamispuudujääkide analüüse;
- edendada olemasolevate rahastamisvahendite ühtlustamist, sidusust ja koordineerimist;
- tuvastama kõik rahastamisallikad, mis on kättesaadavad rakendustoetuseks, ja tegema selle teabe osalisriikidele kättesaadavaks;
- anda osalisriikidele nõudmisel nõu ja tuge põhisuutlikkuse tugevdamiseks, sealhulgas pandeemiliste hädaolukordade jaoks oluliste rahaliste vahendite kindlaksmääramisel ja taotlemisel;
- võimendada vabatahtlikke rahalisi sissemakseid organisatsioonidele ja muudele üksustele, kes toetavad osalisriike oma põhisuutlikkuse arendamisel, tugevdamisel ja säilitamisel, sealhulgas pandeemiliste hädaolukordade korral.
Artikkel 45 Isikuandmete töötlemine
Tervisealane teave, mida osalisriik on käesolevate eeskirjade kohaselt kogunud või saanud teiselt osalisriigilt või WHO-lt ja mis viitab tuvastatud või tuvastatavale isikule, hoitakse konfidentsiaalsena ja seda töödeldakse anonüümselt vastavalt siseriiklikule õigusele.
Olenemata lõikest 1 võivad osalisriigid töödelda ja avaldada ja töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik rahvatervise riski hindamiseks ja ohjamiseks, kuid osalisriigid peavad kooskõlas siseriikliku õigusega ja WHO tagama, et isikuandmed on:
- töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult ning seda ei töödelda edasi viisil, mis on selle eesmärgiga vastuolus;
- piisav, asjakohane ega ole selle eesmärgiga võrreldes ülemäärane;
- täpne ja vajaduse korral ajakohastatud; tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et ebatäpsed või mittetäielikud andmed kustutatakse või parandatakse; ja
- ei säilitata kauem kui vaja.
Taotluse korral esitab WHO võimaluse korral üksikisikule tema käesolevas artiklis nimetatud isikuandmed arusaadavas vormis, ilma põhjendamatute viivituste ja kulutusteta, ning võimaldab vajaduse korral neid parandada.
1. LISA: PÕHIVÕIMSUSED
Osalisriigid kasutavad olemasolevaid siseriiklikke struktuure ja ressursse, et täita oma põhilisi suutlikkuse nõudeid vastavalt käesolevatele eeskirjadele, sealhulgas:
- nende ennetav järelevalve, aruandlus, teavitamine, kontrollimine, valmisolek, reageerimine ja koostöö; ja
- nende tegevus seoses määratud lennujaamade, sadamate ja maapealsete piiripunktidega.
A. PÕHIVÕIME NÕUDED ENNETAMISE, JÄRELEVALVE, VALMISOLEKU JA REAGEERIMISEKS
Kohaliku kogukonna tasandil ja/või esmase rahvatervise reageerimise tasandil (edaspidi “kohalik tasand”) arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik oma põhisuutlikkust :
tuvastada sündmusi, mis hõlmavad haigusi või surma üle eeldatava taseme konkreetsel ajal ja kohas kõigis osalisriigi territooriumi piirkondades; ja
edastama kogu olemasoleva olulise teabe viivitamatult vastavale tervishoiutasandile. Ühenduse tasandil tuleb aru anda kohalikele kogukonna tervishoiuasutustele või asjakohastele tervishoiutöötajatele. Rahvatervise esmasel tasandil esitatakse aruandlus keskmisele või riiklikule reageerimistasandile, olenevalt organisatsioonilisest struktuurist. Käesoleva lisa kohaldamisel hõlmab oluline teave järgmist: kliinilised kirjeldused, laboratoorsed tulemused, riski allikad ja liik, inimeste juhtude ja surmajuhtumite arv, haiguse levikut mõjutavad tingimused ja rakendatud tervisekaitsemeetmed; ja
- valmistuda eelkontrollimeetmete rakendamiseks ja viivitamatult rakendada neid . ;
- valmistuda rahvatervise riskidele ja sündmustele reageerimiseks vajalike tervishoiuteenuste osutamiseks ja hõlbustada neile juurdepääsu; ja
- kaasata asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas kogukondi, rahvatervise riskideks ja sündmusteks valmistumisse ja neile reageerimisse.
Rahvatervise reageerimise kesktasemel (edaspidi “vahetase”) arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik vajaduse korral oma põhisuutlikkust :
Rahvatervise reageerimise kesktasemel (edaspidi “vahetase”), kui see on asjakohane,1 arendab iga osalisriik välja, tugevdab ja säilitab põhisuutlikkust :
a) kinnitada teatatud sündmuste olekut ja toetada või rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; ja
b) hinnata teatatud sündmusi viivitamatult ja kui see osutub kiireloomuliseks, edastada kogu oluline teave riiklikule tasandile. Käesoleva lisa kohaldamisel hõlmavad kiireloomuliste sündmuste kriteeriumid tõsist mõju rahvatervisele ja/või ebatavalist või ootamatut laadi, millel on suur levimisvõimalus. ; ja
koordineerida ja toetada kohalikku tasandit rahvatervise riskide ja sündmuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, sealhulgas seoses:
- järelevalve;
- kohapealsed uuringud;
- laboratoorne diagnostika, sh proovide suunamine;
- kontrollimeetmete rakendamine ;
- juurdepääs reageerimiseks vajalikele tervishoiuteenustele ja -toodetele;
- riskidest teavitamine, sealhulgas desinformatsiooni ja desinformatsiooniga tegelemine ;
- logistiline abi (nt seadmed, meditsiini- ja muud asjakohased tarbed ning transport).
Riigi tasandil arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik oma põhisuutlikkust :
- hinnata kõiki kiireloomuliste sündmuste teateid 48 tunni jooksul; ja
- teavitama WHO-d viivitamatult riikliku sanitaareeskirjade teabekeskuse kaudu, kui hinnang näitab, et sündmusest tuleb artikli 6 lõike 1 ja lisa 2 kohaselt teatada, ning teavitama WHO-d vastavalt artiklile 7 ja artikli 9 lõikele 2.
Rahvatervise ennetamine, valmisolek ja reageerimine .
Iga osalisriik arendab, tugevdab ja säilitab oma põhisuutlikkust :
- kodumaise ja rahvusvahelise leviku tõkestamiseks vajalike kontrollimeetmete kiire kindlaksmääramine ;
- järelevalve;
- jne…..
Eelneva Artikli autor Robert W. Malone
WHO peadirektor: ”On aeg olla agressiivsem vaktsiinivastaste tõrjumisel”
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor teatas oma kõne ajal pealkirjaga „Tähistades 50 aastat immuniseerimise edusamme”: „Te teate tõsist väljakutset, mida vaktsiinivastased esitavad, ja ma arvan, peame strateegia koostama, et tõesti tagasi lükata.“
„Ma arvan, et on aeg olla agressiivsem vaktsiinivastaste tõrjumisel,“ nentis endine Etioopia terviseametnik ja WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus, lisades: „Ma arvan, et nad kasutasid COVID-i võimalusena ja te teate kogu laastamistööd, mida nad tekitavad.“
WHO on varem rünnanud inimesi, kes on vastu ohtlikele, ebaefektiivsetele ja ebaeetiliselt toodetud vaktsiine, sildistades alusetult COVID-19 inokuleerimisprogrammi kriitikuid kui “suurt tapvat jõudu“.
WHO ei ole pidanud vajalikuks arvestada lääneriikides üldtunnustatud tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid, et vaadata lähemalt tõenditesse, kas kaitsepookimised on põhjustanud miljoneid surmajuhtumeid ja tõsiseid vigastusi, nagu kriitikud väidavad.
Jaapani endine valitsuse ministri tegi hiljuti dramaatilise avalduse, milles vabandatakse selliste surmade pärast. Jaapani professori Masanori Fukushima hinnangul on COVID-kaadrid on „sisuliselt mõrv“. 8. aprillil avaldati teadusajakirjas Cureus artikkel: „Suurenenud vanusega kohandatud vähisuremus pärast kolmandat mRNA-lipiidide nanoosakeste vaktsiini annust COVID-19 pandeemia ajal Jaapanis“.
Telegraphi teadustoimetaja Sarah Knapton vahendas uusimalt, et COVID-kaadrid “võivad olla süüdi liigsete surmade suurenemises“.
Pilt: Covidi vaktsiinid võisid aidata suurendada liigsete surmade arvu, Telegraph.co.uk, 04.06.2024
WHO peadirektor eitab vaktsiini ja muude preparaatide ohutusega seotud muret. Samuti jätab ta nimetamata tervislikuma toitumise ja sanitaartingimuste rolli laste ja emade suremuse vähendamisel.
„Rohkem kui 14 miljonit last ei saanud 2022. aastal ühtegi vaktsiiniannust; tehes koostööd selliste partneritega nagu GAVI [ülemaailmne vaktsiinide ja immuniseerimise liit] ja UNICEF, on meie eesmärk vähendada seda arvu 2030. aastaks poole võrra,“ ütles WHO juht.
Peadirektor kiitis GAVI rolli „vaktsiinidele juurdepääsu toetamisel kogu maailmas“ ja kutsus inimesi üles annetama oma “täienduskirja“ programmile. Nii GAVI kui ka WHO saavad igal aastal Bill & Melinda Gates Sihtasutuselt sadu miljoneid dollareid.
Ravimitööstuse ja meditsiiniasutuse kriitikud, näiteks Ameerika Ühendriikide kardioloog dr Peter McCullough, on öelnud, et autismi ja soolise segaduse tõusev määr lastel võib olla seotud ülevaktsineerimisega varases lapsepõlves.
Endine WHO rahvatervise ametnik ja Brownstone’i vanemteadur dr David Bell on artiklis „Tedros peab silmitsi seisma reaalsusega“ öelnud, et poliitika, mida WHO edendas, sulges tarneliinid, sulges kümnete miljonite päevatööliste töökohad, peatas reisi- ja turismitulud, millest sõltuvad miljonid madala sissetulekuga inimesed, sulges turud ja surus üle sadade miljonite tõsisesse vaesusse. Need suurendasid riikide võlakoormust kogu maailmas, millel oli otsene mõju laste suremusele ja võimele kasvatada tulevasi majandusi.
Nagu WHO ise ennustas, malaaria– ja tuberkuloosisurmade arv on suurenenud ning need jäävad suuremaks, kui suurenenud vaesuse mõju hammustab. Oluliste sanitaar- ja toitumisprogrammide rahastamine on vähenenud, kuna WHO nõudis noorte elanikkonnaga riikides rahastamise üleminekut massilisele kaitsepookimisele eakate haiguse vastu, mille suhtes nad olid juba immuunsed, toetades ausalt öeldes idiootsete loosungitega, millel on rohkem pistmist reklaamiga kui rahvatervisega, näiteks “Keegi pole ohutu enne, kui kõik on ohutud“.
Koolide sulgemisega on maailm mõnes riigis kuni kaks aastat tsementeerunud põlvkondadevahelises vaesuses ja ebavõrdsuses, kahjustades ülekaalukalt sadu miljoneid lapsi, kes on tulevikus kõige suuremas ohus. Lapstööjõu kasutamine on suurenenud ja sellega kaasneva vaesuse ja väärkohtlemise tõttu sunnitakse veel kuni kümmet miljonit tüdrukut lapsena abielluma.
Kui Tedros väidab oma WHA (Maailma Terviseassamblee) avakõnes, et “kogu maailm võeti pantvangi“, peaks see olema, millele ta viitab. Maailma võtsid pantvangi kohutavad inimesed, kes võtsid üle rahvatervise, kasutasid WHO-d tööriistana selle juhtkonna nõusolekul ja teenisid sadu miljardeid dollareid kasumit nende teistele tekitatud kahjude kaudu. Tõepoolest, nagu Tedros märgib, „covid on mõjutanud kõiki.“
Kogu selle retoorika keskel ignoreerib WHO täielikult ja esitab teadlikult valesti seda, mida nende enda andmed neile looduslike pandeemiate ohu kohta ütlevad. Kuigi riigid ja meedia eksitavad tahtlikult väiteid, et pandeemiate oht kasvab kiiresti, nad on täiesti teadlikud sellest, et nakkushaigustest ja pandeemiatest tingitud surmad on viimaste sajandite jooksul vähenenud ja vähenevad nüüd. Seda kinnitavad WHO, Maailmapanga ja G20 kõrgetasemelise sõltumatu eksperdirühma andmebaasid ja aruannete tsitaadid.
Nakkushaigustest tingitud surmade põhjused keerlevad peamiselt halva toitumise, sanitaartingimuste ja põhiravimite varustusliinide ümber. Kõik need, mis paranesid enne 2020. aastat – on nüüd ohus. Teesklemine, et uued diagnostikatehnoloogiad, mis võimaldavad meil eristada väikseid patogeenide puhanguid vähenevast taustast, kujutavad endast suurenenud riski – on rahvatervisealane eksitus, mis peab kindlasti olema tahtlik. Kui Tedros väidab, et pandeemiatekstide koostamise meeskonnad „tegutsesid keset vale- ja desinformatsiooni tulva“ – on tal õigus, kuid see ei pärinenud tema soovitatud allikast.
Kümnete miljardite kulutamine aastas looduslike ohtude seirevõrgustikule vaesestab miljoneid ja suunab raha kõrvale palju suurema koormusega haigustest, kuid ei tee midagi probleemi lahendamiseks, et uurimislaboritele makstakse patogeenide virulentsuse suurendamiseks inimestel. Pandeemiakokkuleppes kavandatud PABS-skeem, mille kohaselt WHO jälgib patogeenide suurenenud liikumist laborite ja WHO partneriks olevate farmaatsiaettevõtete vahel, teeb tõenäoliselt riski suurendamiseks rohkem kui seda vähendab.
Kõik võime tunda kergendust, et kavandatud pandeemiatekstid on lahjendatud nende kohutavatest algversioonidest ja pandeemialepe ei ole selleks WHA istungjärguks valmis. Kuid igasugune suurem võimu koordineerimine WHO käes selle praeguses seisus on ohtlik. Maailm on viimase nelja aasta jooksul saanud piisavalt kahju vale suunamise ja tahtliku valeinformatsiooni tõttu rahvusvaheliselt agentuurilt, kes teadis alati paremini. Kuni ei tegeleta selle algpõhjustega, sealhulgas üha suureneva mõjuga eraisikute ja äriühingute organisatsioonile ning silmatorkavate huvide konfliktidega seotud avaliku ja erasektori partnerlustes, nagu Gavi ja CEPI – on maailmal tõepoolest üha suurem oht, et kordub katastroof, mille üle ta hiljuti kannatas.
Toimetas Revo Jaansoo
Loe lisaks:
39
