Vaimse arengu olulisus heaolu parandamisel

Vaimse arengu teemal on palju kordi sõna võetud, ent leian, et saan panustada meeldetuletuse osas rõhutamaks olulisi aspekte, et igaüks saaks küsida endalt, et kuidas end selle osas tuntakse, et seejärel reipamalt edasi minna.

Tunnen, et on oluline rõhutada, et inimeseks olemine, siia ilma sündimine, vaimsus ja vaimne ning ka füüsiline heaolu lähtub hingest. Kui paistab, et miski on segamini, midagi on elus korrast ära, et miski on puudu või miski võiks olla paremini, siis tõenäoliselt peituvad probleemi juured hingetasandil.

Probleemidele võib läheneda erinevat pidi ja võib terve elu veeta üritades korrastada väljapoole paistvat nii-öelda fassaadi olles sisimas katki. Samuti võib terve elu veeta selliselt, kus on põhirõhk süüdlaste leidmisel (küll võib olla kõiges ise süüdi (ja harjuda ohvrirolliga), küll võivad vanemad olla süüdi, küll võivad tingimused olla kehvad). Leian, et selle süüdistamise juurde jäämise puhul ei ole elukvaliteet üldse nii hea kui see olla saaks.

Leian, et kui hinge perspektiiv jätta tähelepanuta, siis kui vaimne areng ei ole fookuses, siis võidakse palju liiga teha isegi kui soovitakse head ja arvatakse, et ollakse õigluse poolel.

Näiteks teiste kritiseerimine ei tee mitte midagi paremaks isegi see tundub aus. Tulemuseks on lugupidamatus, konflikti õhutamine (nn õli tulle valamine), arengu headuse kasvu poole tõkestamine.

Vaimset arengut võibki vaadelda kui oskust järjest enamates olukordades seada prioriteete pidades silmas hinge heaolu. Selle puhul kaasneb mõtete tulva rahustamine ja olemasolevast parima valimine ja selle väljendamine sõnades ja tegudes. Materdamise asemel saab öelda toetava sõna või seada võimalikult sõbralikult eluterved piirid, millest soovitakse suhetes kinni pidada.

Vaimse arengu jaoks on erinevaid meetodeid ning igaühel on vaba tahe, et leida endale sobivaimad viisid. Leian, et tõhusaim viis on küsida Jumalalt (kui see sõna häirib, siis näiteks Maailmalt, Kõiksuselt, Universumilt) olla täidetud Jumaliku Armastusega, sest kes küsib, see saab ning olles järjest enam täidetud Jumaliku Armastusega, tulevad kõik muutused, mida mõistus ei suuda hoomata.

Märkan, et olin vahepeal lasknud vaimse arengu nö teisejärgulisemaks ja efekti oli tunda (oli lipsanud sisse rohkem pahandamist, eksinud tunnet, kurbust ja soovi puht mõistusega asjad “ära lahendada”, mis tõi rahuolematust), aga eks see käib õppimise juurde. Põhiline on mitte laskuda enesesüüdistamisse vaid teadvustada olukorda, tunnistada viga, vabandada ning teha paremini. Kõike head!

0 Shares