Foto: Sulev Roosma vaatamas oma elutööd

Sulev Roosma – ühe õige Eesti Mehe lahkumine teispoolsusse

0 Jagamist
0
0

Jaak Uibu järelehüüe Sulev Roosmale:

Suurmees Sulev Roosma vaatamas oma elutööd
Sulev Roosma vaatab ülevalt alla oma elutööle

“Enne Jõule leppisin  Suleviga kokku kohtuda 27. detsembril. Helistasin talle sel päeval, kuid pika helina peale teatas naishääl tema  lahkumisest  igavikku.  Kui teoinimene  ta suri töölaua taga üheksakümne teisel eluaastal. Seal oli  õilis hing  ta eluvõitlustes  kulunud  keha  maha jätnud,  et   taevastes kõrgustes  taas kohata oma lahkunud lähedasi ja oodata järele sellele teele valmistuvaid sõpru. Paar päeva enne oli ta öelnud, et ta on oma töömaterjalid korda saanud ja edastanud need arhiivi.

Sulev  oli julge, otsekohene ja õigust ning õiglust nõudev inimene, kes hoolimata hetkel valitsevast võimust  ei kartnud korrumpeerunud ametiisikuid. Tema viimaseid  aktsioone kestis aastaid  seoses Muuga sadama   plahvatusohtlike väetiste  kehva ladustamise ja hoiuga, suur oli  tema  panus  Tallinna sadamas  Beiruti tragöödia ärahoidmisel.

Kui ei oleks olnud Sulevit, ei oleks tulnud kõne allagi, et Tallinn saab olümpia purjeregati kohaks.  Pirita jõe suue oli igal aastal liiva nii täis, et ei saanud sisse ega välja… Sulevi väsimatu tegutsemise tulemusel valmis originaalne mudapump, millega jõesuue puhastati. Sulevi osalusel  tuvastati siinsete hoovuste eripära ja projekteeriti muulid, mis hoovuse ja liiva  tänini kõrvale juhivad. Sulevi juhtimisel viidi mandrilt Muhumaale elektrikaabel ja sealt edasi ka läbi Väikse Väina.  Sulev oli ka Vanalinna päevade üks algataja ja väsimatu korraldaja.  Need on vaid  mõned pärlid Sulevi ampluaast.

Sulevi  koolivend Westholmi päevilt  meenutab teda kui  aatemeest ja   leppimatut võitlejat hea, õige ja vajaliku eest. Sulevi sõpruskonda kuulusid nii muusikainimesed kui purjesportlased, nii insenerid kui laevakaptenid. Nad on tänulikud Sulevile tema nakatava energia, ületamatu huumorimeele, eeskujuks oleva visaduse, hoolivuse, leppimatuse jpm eest. Riho Lahi kujundatud Ex librisel hoiab Sulev purjeka roolina peos viiulivõtit. Ta oli Eesti II elujõu kongressi 2024 tulihingeline toetaja. Kui miski oli hästi tehtud, olid tema sõnad – „Oled kui Põhjatäht  alati paigas!“

Sulevist jäid maha tema juhtimisel rajatud vesiehitused, rajatised ja  meeleolukad vestlused inimeste mälestustes.  Tema teeneid vajasid nii Lennart Meri kui Arnold Rüütel, kuid hilisemad presidendid enam mitte. Talle on omistatud Tallinna Teenetemärk aastast 2006 selgitusega  „Tallinna linnamajanduse arendaja, Tallinna rannaalade ja Pirita jõe ning Harku ja Ülemiste järve vesikonna seire, kasutamise ja kaitsmise korraldaja“. Hea  ülevaate  saab lahkunud suurmehe tegevusest Veiko Huuse tehtud intervjuust Sulev Roosmaga YouTube kanalil mõlemat nime sisalduva päringu kaudu. Sulev Roosma oli üks õige eesti mees, kellest tunneme nüüd suurt  puudust. Kuid tänu taevale, et ta oli ja andis oma eluga palju Eestile. Teda mälestati Vigala Maarja kirikus 1. jaanuaril 2024.

Noor Sulev, pildi allikas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roosma_sulev

Jaak Uibu – Eesti rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor. Ta on Toompea Haridusseminari asutajaliige. Toompea Haridusseminar on viie teadlase (Ülo VooglaidToivo RoosimaaRein EinastoToomas Rang ja Jaak Uibu) algatusena 1996. aastal sündinud aruandluskohustuseta haritlasühendus Eesti arengueelduste ja arengutõkete selgitamiseks. Seminaris küpses idee eestluse elujõu kongressist, mis realiseeriti 1999. aastal. Seminari produktsioon sisaldab raamatuid, sõnavõtte, artikleid, seisukohavõtte, märgukirju ja selgustaotlusi.

0 Jagamist
Seotud artiklid

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?