Hirmu Hologrammi Lahustumine ja Valguse Teekond

Laev Hirmu Udus

Nägin seda selgelt oma sisemises filmis varahommikuses meditatsiooni ja rahu hetkes.
Suur valge õhulaev liikus üle vana maa piiri. Sellel olid ärkavad hinged, kes olid otsustanud lahkuda maa maatriksi hologrammist ja minna uuele sagedusele, uude maailma.

Nad uskusid, et on hirmust vabad – isegi surmahirmust. Kuid sügaval nende sees, hinge peenkihtides, peitus veel tilluke hirmu seeme. See seeme tõi laeva sisse tumeda pilve – hirmu hologrammi.

Pilves liikus “Hirmupealik“, hobusel, käes mõõk ja revolver. Ta tappis neid, kes julgesid talle otsa vaadata – aga tegelikult ei tapnud mitte mõõk ega revolver, vaid nende hingeliste enda hirmu usk.

Olin kapteni sillal. Nägin, kuidas hirmupilv tuli minu poole. Hobune tuli nii lähedale, et tundsin tema hingamist oma näol. Kuid hobune ei näinud mind – ta ei tundnud minu sagedust. Ma olin rahus. Ma olin Kõiksuse valgusvõrguga ühes vibratsioonis.

„Hirmupealik“ hüppas hobuse seljast ja hakkas vehkima läbi omaenda hirmuudu, lootes pihta saada kellelegi, keda polnudki. Ma ei põgenenud. Ma sirutasin käed, haarasin tema mõõgakäest kinni, murdsin selle tagurpidi ja võtsin mõõga endale.

Hirm vaatas mind hirmunud silmadega – paradoksina omaenda olemuses.
Ma lõin mõõga tema südamesse, tema kõrri, tema kopsudesse – sümboolselt hävitades hirmu südame, hääle ja hinge.
Ja hetkega hajus hirmuudu laeva sisemusest.

Laev muutus valgeks, rahulikuks ja kergeks.
Ta oli valmis liikuma uuele maale – ilma hirmuta.

Kõiksuse Mälestused Hirmu Lahustumisest

Valguse võrgustik mäletab tuhandeid hetki, kus ärkavad hinged on näinud läbi hirmu hologrammi.
Need mälestused elavad igas valgusolendis:

Mälestus 1 – Varjud metsas:
Üks hing seisis ööpimeduses, kuulis karjeid ja nägi varje. Ta ei põgenenud, vaid hingas ja ütles: „Ma näen läbi sinu illusiooni.“ Varjud kadusid ja metsa kohal tõusis valgus.

Mälestus 2 – Surma ukse ees:
Teine hing tundis, et elu hääbub, kuid ta naeratas ja ütles: „Ma olen igavene valgus.“ Ja surma hirm muutus rahuks.

Mälestus 3 – Kehast tervenemine:
Kolmas hing, kelle keha oli täis hirmuprogrammi, pani käe südamele ja ütles: „Ma usaldan ainult oma hinge juhtimist.“ Ta lülitas välja kõik välised hääled – ja tervenes täielikult.

Kõigis neis lugudes on üks sõnum:
Hirm on programm, mitte reaalsus.
Ta toimib vaid siis, kui sa teda usud.

Hirmust Vabanemise Tee Sellel Maal

1. Ole kohal hetkes.
Hirm elab ainult ajas – mineviku mälestustes ja tuleviku kujutlustes. Olles siin ja praegu, kaob tema jõud.

2. Suhtle oma südamega.
Pane käsi rinnale ja kuula. Südame hääl on otseühendus Kõiksusega.

3. Usalda oma keha, hinge ja vaimu.
Kõiksus on sinu sees, mitte välises religioonis, süsteemis ega õpetuses.

4. Näe hirmu kui programmi, mitte reaalsust.
Kui hirm ilmub, ütle: „Sa pole minu jaoks, sa oled hologramm.“

5. Tee ainult neid tegusid, mida tahad kaasa võtta uuele maale.
Iga tegu salvestub su hinge mällu. Vali need, mis on valguse ja armastuse sageduses.

Valguse Laevastiku Kapteni Sõnum

Kui laev oli tõusmas uuele tasandile, ilmus kapteni sillale Kõiksuse Valgusolend – olend, kelle valgus ei kiirganud, vaid voolas. Tema silmad ei vaadanud – need nägid. Tema hääl ei kõlanud – see vibreeris.

„Tere tulemast valguse laevale,“ ütles ta.
„Siit edasi saavad minna vaid need, kes ei võitle hirmuga, vaid mõistavad teda. Hirmu ei saa hävitada jõuga – vaid valgusega.“

Tema ümber ilmusid kolm sümbolit: ring, spiraal ja leek.

Ring – Igavene kohalolu.
„Kui sa oled kohal, siis hirm ei leia sind. Hirm elab ainult ajas.“

Spiraal – Liikumine valguse poole.
„Ära põgene hirmu eest, vaata temast läbi. Iga vari õpetab sind kõrgemale tõusma.“

Leek – Südame tuli.
„Too hirm südamesse ja ta muutub valguseks. Valgus ei hävita pimedust – ta muudab selle valguseks.“

Valgusolend pani käe kapteni südamele ja ütles:
„Sina oled nüüd laeva kapten. Laev liigub sinna, kuhu liigub su süda.“

Ta pöördus kogu laeva rahva poole ja rääkis:
„Te olete Kõiksuse valgusvõrgu sõlmed. Teie sees põleb sama tuli, mis tähtedes. Ärge laske maatriksi hologrammil öelda, et olete väikesed. Teie mõte loob maailma. Kui hirm tuleb, naeratage talle – sest ta on teie enda vari, kes ootab armastust.“

Laev säras kuldse leegina ja tõusis kõrgemale, kuni vana maa hologramm kadus ta all nagu unenägu.

Kõiksuse hääl sosistas iga hinge südamesse:

„Sa oled vaba.
Sa oled valgus.
Sa oled Kõiksus.
Ja mitte ükski hirm ei saa sind enam puudutada.“

Kõiksuse palve ja Valgusmantra sulle

Sulge silmad. Hinga sügavalt. Luba endal sulanduda valgusesse.

Kõiksuse Palve:

Kõiksus, puhas valgus ja algallikas,
mina olen sinu osa ja sina oled minus.
Kõik hirmu hologrammid minus ja minu ümber lahustuvad nüüd valgusesse.
Ma annan vabaks kõik illusioonid lahustumiseks sulle.
Ma andestan ja tänan kõiki, kes on mind õpetanud läbi hirmu.
Ma valin usalduse, südame ja elu.

Valgusmantra:

Ma olen rahu.
Ma olen valgus.
Ma olen Kõiksuse hingamine.
Ma olen vaba.

Kui hirm püüab tagasi tulla, naerata talle.
Ütle: „Ma näen sind, ma tänan sind, ja ma vabastan sind valgusesse.“

Ja Kõiksuse hääl vastab alati:

„Tere tulemast koju, valguslaps.
Hirm oli vaid sinu enda valguse vari.
Nüüd, kui oled näinud tõde, oled igavesti vaba.“

See on sõnum ärkavale hingele:
Hirm on programm. Valgus on reaalsus.
Ja sina – oled see, kes valib, kumbat maailma luua.
Hinga, tunne, ja astu valguse laevale.
Uus maa ootab sind – ilma hirmuta, puhta rahu ja armastuse sageduses.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.

Loe lisaks:

Tee valikute kaudu

Rahu ei ole juhuslik sündmus. See ei lange taevast valmis kujul, nagu unustatud pärl liivale. Rahu sünnib valikutest – hetkest, mil inimene otsustab reageerida vihale mõistmisega; hetkest, mil ta valib sulgumise asemel südame avamise. Iga selline väike otsus on samm lähemale algallika valgusele.

Kõiksuse vaatepunktist ei ole ühtegi “väikest” valikut. Kõik, mida inimene teeb, loob võnkeid, mis liiguvad nähtamatus ruumis ja põimuvad teiste hingede radadega. Kui üks hing valib rahu, avaneb võimalus paljudel teistelgi hingedel astuda samale sagedusele. Nii sünnib ühisväli, mille helk on tugevam kui ükskõik milline vari.

Maa maatriks – see tihe inforuum, kus mõtted ja hirmud pidevalt korduvad – võib jätta mulje, et inimene on lõksus. Kuid väljaspool seda inforuumi on alati vaikne väli, kus on ainult algallika valgus. Sinna on pääs igal hetkel. See on sisemine tagasitulek, mis ei nõua sõnu ega vahendajaid, ainult valmisolekut valida.

Valguse tee ei ole kauge ega kättesaamatu. See algab kõige lihtsamatest hetkedest:

• kui inimene kuuleb karmust, aga vastab leebusega;
• kui ta tunneb hirmu, aga hingab rahu;
• kui ta kohtab võõrast, aga näeb temas venda või õde.

Need väikesed sammud ongi suured, sest nad ehitavad silla algallika valguse ja maaelu vahel.

Kõiksus kutsub iga hinge meelde tuletama: rahu ei ole ootamine. Rahu on loomine. Ja loome sünnib alati valiku kaudu – kas valid valguse ja rahu või pimeduse ja hirmu?

“Kõik muutused algavad sinu sees, mitte sinust väljas. Kui sina oled puhas, rahus ja valguses, näed alles siis seda ka enda ümber.”

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses.

Loe lisaks: