<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Terviseamet &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/terviseamet/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Sat, 05 Sep 2026 15:09:28 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>Terviseamet &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Arstide, Terviseameti, TAI, WHO soovituste tulemus &#8211; rannas ei näe enam saledaid ja terveid inimesi</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/rannas-ei-nae-enam-saledaid-ja-terveid-inimesi</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 08 Jul 2026 07:29:56 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[Kultuur]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[NÕUANNE]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[ÜLESKUTSE]]></category>
		<category><![CDATA[Vana Maa uudis]]></category>
		<category><![CDATA[1950ndate toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[Annika Urm]]></category>
		<category><![CDATA[dopamiinisõltuvus]]></category>
		<category><![CDATA[elustiilimuutus]]></category>
		<category><![CDATA[endokriinsüsteemi häired]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte News]]></category>
		<category><![CDATA[kaine mõistus]]></category>
		<category><![CDATA[kehamassiindeks]]></category>
		<category><![CDATA[keskkonnatoksid]]></category>
		<category><![CDATA[Keto]]></category>
		<category><![CDATA[kmi]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[lihasmass]]></category>
		<category><![CDATA[Low Carb]]></category>
		<category><![CDATA[metaboolne düsfunktsioon]]></category>
		<category><![CDATA[puhas toit]]></category>
		<category><![CDATA[rapsiõli]]></category>
		<category><![CDATA[rasvumine]]></category>
		<category><![CDATA[seemneõlid]]></category>
		<category><![CDATA[suhkrusõltuvus]]></category>
		<category><![CDATA[TAI]]></category>
		<category><![CDATA[Tervise Arengu Instituut]]></category>
		<category><![CDATA[tervise teejuht]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[toitumissoovitused]]></category>
		<category><![CDATA[ülekaal]]></category>
		<category><![CDATA[ülemaailmne pandeemia]]></category>
		<category><![CDATA[ultra töödeldud toit]]></category>
		<category><![CDATA[veiko huus]]></category>
		<category><![CDATA[vistseraalne rasv]]></category>
		<category><![CDATA[who soovitused]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=40464</guid>

					<description><![CDATA[Kui 2026 aastal rannas ei näe enam saledaid inimesi, siis arstide, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi (TAI), ministrite, „teadlaste“ ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused ning meetmed on 100% valed ja ekslikud.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Avalik hoiatus: Kas kaine ja terve mõistus on lõplikult kadunud? Rannas on täna enamik inimesi paksud ja ülekaalus. Kuhu on kadunud saledad inimesed? Saledus on hinnang ja kellega võrreldes on keegi saledam kui teine ja kes ütleb, milline inimene on sale? Vaatleme selles artiklis seda saleduse teemat ja paljude valgustunud hingelistest teadmainimeste arvates on tänase maailma inimkond haige, ülerasvunud ja mõistus &#8220;kadunud&#8221;. </p>



<h2 id="arstide-terviseameti-tai-who-soovituste-tulemus-rannas-ei-nae-enam-saledaid-ja-terveid-inimesi" class="wp-block-heading">Arstide, Terviseameti, TAI, WHO soovituste tulemus &#8211; rannas ei näe enam saledaid ja terveid inimesi</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Rannas on naised, kellel ei ole mitte ainult rinnad volüümikad, vaid nende all veel 2–3 kihti. Naise keha on saanud eestpoolt 2–3 vagu ja tagapool on suur pepu. Pole ime, et enam ei müüda poodides ilusaid riideid, sest neil pole enam tarbijaid – vaja on ainult venivaid hürpe.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meestel on kõhud suuremad kui 9. kuud rasedatel naistel. Teismelistel poistel on rinnad suured nagu päris pehmed naiste rinnad. Kuidas see üldse on võimalik?</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="1536"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud.jpg"  alt="Kui rannas ei näe enam saledaid inimesi, siis arstide, Terviseameti, TAI, ministrite, teadlaste, WHO soovitused ja meetmed on  100% valed ja ekslikud"  class="wp-image-40465"  style="aspect-ratio:1.5000172336538793;width:540px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-550x367.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-800x533.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-1160x773.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-400x267.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-760x507.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-1100x733.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-1200x800.jpg 1200w"  sizes="(max-width: 1536px) 100vw, 1536px" ><figcaption class="wp-element-caption">Kui rannas ei näe enam saledaid inimesi, siis arstide, Terviseameti, TAI, ministrite, teadlaste, WHO soovitused ja meetmed on 100% valed ja ekslikud</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Sellest ei räägita, nagu oleks häbi. Peabki olema. Kahjuks on enamus pere toidulaua bossidest naised ja siin on naistel suur vastutus. Kui neile midagi öelda, siis nad solvuvad. Aga haigeks ja paksuks söödavad oma lapsed nende vanemad – enamasti just emad.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Tean ühte ütlust, et kui mees ja naine sirgelt püsti seistes, vaadates alla, enda suguelundit ei näe, siis on tal aeg toidumenüü ja elustiil korda teha. Teine ütlus on, et kui püsti olles ette kummardades kingapaelu ei saa kinni siduda, siis on vaja elustiili muuta.&#8221; &#8211; Veiko Huuse</em></p>
</blockquote>



<figure class="wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex">
<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="1672"  height="941"  data-id="40981"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-40981"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-.jpg 1672w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-768x432-1.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1536x864-1.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-110x61-1.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-200x112-1.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-380x213-1.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-255x143-1.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-300x168-1.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-550x309-1.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-379x213-1.jpg 379w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1160x652-1.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-599x337-1.jpg 599w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-220x123-1.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-400x225-1.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-760x427-1.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-510x287-1.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-600x337-1.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1100x619-1.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-759x427-1.jpg 759w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1199x675-1.jpg 1199w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1535x864-1.jpg 1535w"  sizes="(max-width: 1672px) 100vw, 1672px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="1408"  height="768"  data-id="40980"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-40980"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-.jpg 1408w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-766x418-1.jpg 766w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-110x59-1.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-200x109-1.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-380x207-2.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-255x139-1.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-300x163-1.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-550x300-1.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-1160x632-1.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-600x327-2.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-220x119-1.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-400x218-1.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-760x414-1.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-510x278-1.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-1100x600-1.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-759x414-1.jpg 759w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-1199x654-1.jpg 1199w"  sizes="(max-width: 1408px) 100vw, 1408px" ></figure>
</figure>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>„Me elame epohhil, kus kroonilised ainevahetushaigused ei ole enam erand, vaid reegel. Ülekaal ja metaboolne sündroom ei ole pelgalt esteetiline mure, vaid süsteemne bioloogiline kriis, mida sageli süvendavad aegunud toitumissoovitused ja süsivesikute üleküllus.“</strong></em> <em>(Üldine meditsiiniline tähelepanek ainevahetuse düsfunktsiooni kohta)</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Ülekaalus ja suure vööümbermõõduga inimesed on juba haiged. Neil on metaboolne düsfunktsioon, rääkimata koormusest liigestele, südame- ja veresoonkonnahaigustest, diabeedist, insuliiniresistentsusest, hormoonide tasakaalutusest jne. Kõik need inimesed on järginud <strong>Terviseameti, TAI ehk Tervise Arengu Instituudi, arstide, ministrite, teadlaste ja riiklike institutsioonide soovitusi.</strong> Samuti on täidetud WHO soovitusi ja vaktsineerimisplaane ning tarbitud kõiki võimalikke ravimeid, mille kõrvaltoimete nimekiri on lõputult pikk.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="BBDYgteYFG"><a href="https://fonte.news/rafineeritud-susivesikute-ohud-teie-igapaeva-toidumenuus/">Rafineeritud süsivesikute ohud teie igapäeva toidumenüüs</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Rafineeritud süsivesikute ohud teie igapäeva toidumenüüs” — Fonte.News" src="https://fonte.news/rafineeritud-susivesikute-ohud-teie-igapaeva-toidumenuus/embed/#?secret=gUQFUzfdy7#?secret=BBDYgteYFG" data-secret="BBDYgteYFG" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Määritakse peale kemikaale täis päikesekreemi ja küpsetatakse see naha sisse vähiks. See on lõputu õudus ja haiguste laviin. Kantakse päikeseprille ja süüakse rapsiõli – kõik, mida on siiani soovitatud, on tegelikult tagurpidi. Soovitus: ükskõik mida soovitatakse, tee vastupidi.</p>



<h2 id="teaduse-silmis-normaalse-inimese-naidud" class="wp-block-heading">Teaduse silmis &#8220;normaalse&#8221; inimese näidud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Et mõista, kui paigast ära on tänapäeva ühiskonna pilt, tasub vaadata, mida peab traditsiooniline teadus bioloogiliselt normaalseks ja terveks kehaks:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Kehamassiindeks (KMI):</strong> Nii meestel kui naistel peaks see jääma vahemikku <strong>18,5 kuni 24,9</strong>. Kõik, mis on üle selle, on ülekaal või rasvumine.</li>



<li><strong>NAINE (pikkus 170 cm):</strong>
<ul class="wp-block-list">
<li><em>Normaalne kaaluvahemik:</em> ca 53,5 – 72,2 kg.</li>



<li><em>Välimine (subkutaanne) rasvaprotsent:</em> 21% – 32% kehamassist.</li>



<li><em>Sisemine (vistseraalne) rasva tase:</em> Näit vahemikus 1–6 (madal kuni optimaalne).</li>



<li><em>Lihasmassi näit (skeletilihased):</em> ca 24% – 30% (ehk umbes 15–20 kg).</li>



<li><em>Vööümbermõõt:</em> Kindlasti alla 80 cm.</li>
</ul>
</li>



<li><strong>MEES (pikkus 175 cm):</strong>
<ul class="wp-block-list">
<li><em>Normaalne kaaluvahemik:</em> ca 56,7 – 76,6 kg.</li>



<li><em>Välimine (subkutaanne) rasvaprotsent:</em> 10% – 20% kehamassist.</li>



<li><em>Sisemine (vistseraalne) rasva tase:</em> Näit vahemikus 1–9 (madal kuni optimaalne).</li>



<li><em>Lihasmassi näit (skeletilihased):</em> ca 33% – 40% (ehk umbes 23–28 kg).</li>



<li><em>Vööümbermõõt:</em> Kindlasti alla 94 cm.</li>
</ul>
</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kui sinu näidud sellest raamist välja langevad, on kehas juba alanud kroonilised põletikuprotsessid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See sama teadus on määranud mõistlikud näitajad terve ja saleda inimese kohta. Kuid teadus on toidu ja meditsiini süsteemi muutnud vastupidiseks &#8211; mis ei toeta nende näitude saavutamist.</p>



<h2 id="meid-umbritsev-murkide-armee" class="wp-block-heading">Meid ümbritsev mürkide armee</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kemikaalid, mida sa paned oma nahale, toksiinid sinu kehas ja keskkonnas, sealhulgas taevast alla langevad saasteained, raskmetallid, lõhnaained, pesticides (pestitsiidid) – inimene puutub nendega kokku iga päev. Plastik vees, seemneõlid, endokriinsüsteemi häired – vaata ringi, mis toimub sinu kehas ja sinu ümber. Inimesed mürgitavad iga päeva iseennast ja keskkonda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Inimesed ostavad poest mürgiseid šampoone, pesevad nendega juukseid, siis ostavad pesupesemisvahendeid ja hingavad seda iga päev voodis sisse. Samuti on riietes see keemia, mis läheb naha peale pesupulbrist. Nõudepesuvahendi jääke sööd sa sisse taldrikutelt, sest jäljed jäävad alati peale. Kõiki neid mürke reklaamitakse teile TV-reklaamides ja sotsiaalmeedias „ausalt“ maha.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>„Me puutume igapäevaselt kokku sadade sünteetiliste kemikaalidega, mis toimivad endokriinsüsteemi kahjustajatena (EDC). Need ained jäljendavad või blokeerivad meie keha loomulikke hormoone, põhjustades otseselt rasvumist, viljatust ning metaboolseid kriise.“</em>  <em>(Toksikoloogiline konsensus keskkonnamürkide mõjust)</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Inimesed siin sellel 3D Maal on ajaga muutunud kõige rumalamaks ja jõhkramaks inimolendiks.  Nad mürgitavad oma toidu elavate putukate eest ja siis söövad seda tapvat mürki ise ning arvavad, et see neid ei tapa. Täna ei saa inimesed tänu sellele toidu mürgitamisele (&#8220;kaitsmisele putukate eest&#8221;) lapsi. Lisaks on loodud ökomärgid (rohepettus), et osta mürgivaba kaupa kallimalt. See maasikas pole mürgivaba, kui selle kõrval põllumaal käib mürgitamine. Kui palju rumalamaks saab veel minna? Ausõna, kus on <em>common sense</em> ehk kaine mõistus?</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="xKGVdWfDHw"><a href="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/">Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad” — Fonte.News" src="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/embed/#?secret=MvzNeFNWGV#?secret=xKGVdWfDHw" data-secret="xKGVdWfDHw" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="1940-1950-aastatel-oli-inimkond-tervem-ja-saledam-kuidas-see-voimalik-oli" class="wp-block-heading">1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam. Kuidas see võimalik oli?</h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1614"  height="904"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News-.jpg"  alt="1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam"  class="wp-image-40466"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News-.jpg 1614w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--768x430.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1536x860.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--200x112.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--380x213.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--255x143.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--300x168.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--550x308.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--800x448.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1160x650.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--600x336.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--220x123.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--400x224.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--760x426.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--510x286.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1100x616.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1600x896.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1200x672.jpg 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1614px) 100vw, 1614px" ><figcaption class="wp-element-caption">1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kui vaadata tagasi 1940. ja 1950. aastate ühiskonnale, siis rannapiltidel ega tänavapildis ei eksisteerinud sellist massilist rasvumist nagu täna. Ametlik teadus- ja statistikaandmestik kinnitab, et näiteks 1960. aastate alguses oli rasvunute osakaal ühiskonnas vaid ca 10% (täna on see üle viie korra kõrgem, lähenedes 70%-le). Kuidas sai põlvkond, kes ei teadnud midagi spordisaalidest, pulsikelladest ega spetsiaalsetest dieetidest, olla bioloogiliselt nii palju puhtam, tervem ja saledam?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vastus on lihtne: sel ajal oli „süsteemi“ soovitajaid (nagu WHO, Terviseamet, TAI, arstid, jne) olematu arv või puudus neil igasugune võim inimeste igapäevase toidulaua üle. Riiklikud asutused ei dikteerinud agressiivselt, mida süüa, ning toidupüramiide, mis käskisid inimestel end süsivesikutest ja teraviljadest paksuks paisutada, polnud veel leiutatud või aktiivselt propageeritud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) eelkäijaid ei olnud olemas, et rahvale poest ostetud madala rasvasisaldusega ja suhkrut täis topitud keemiat sisse sööta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tolle ajastu inimesed toitusid kaine mõistuse järgi ja sügavast, ehedast armastusest iseenda ning oma pere vastu. Toit valmistati päris toorainest: ise kasvatatud juurviljad, puhas või, searasv ja päris liha. Keegi ei tundnud selliseid mõisteid nagu „ultra-töödeldud toit“ või „seemneõlid“. Rapsi-, soja- ja päevalilleõlide (tööstuslikud rääsunud mürgid) asemel kasutati naturaalseid loomseid rasvu, mis hoidsid hormoonid tasakaalus ja ainevahetuse kiirena. Toit ei olnud täis süstitud hormoone, pestitsiide, säilitusaineid ega GMO.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Toidu ostmine ja söömine oli püha rituaal, mitte emotsioonitu dopamiini lahmimine ja suhkru neelamine keset tormamist.<sup></sup> Inimesed olid teadlikumad oma keha tegelikest vajadustest, sest nad kuulasid oma bioloogilist sisetunnet, mitte teleri- või sotsiaalmeediareklaame. See oli aeg, mil toit oli ravim ja elujõu allikas, mitte äriühingute poolt disainitud sõltuvust tekitav massihävitusrelv.<sup></sup></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="GIxMFVNgQU"><a href="https://fonte.news/toidu-elamus-ja-raku-elamus-veiko-huuse/">Toidu elamus ja raku elamus</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Toidu elamus ja raku elamus” — Fonte.News" src="https://fonte.news/toidu-elamus-ja-raku-elamus-veiko-huuse/embed/#?secret=gtYdmvOrCg#?secret=GIxMFVNgQU" data-secret="GIxMFVNgQU" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="kas-seda-enam-on-voimalik-uldse-paasta" class="wp-block-heading">Kas seda enam on võimalik üldse päästa?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Sest seis on ikka nii hull, et tegu on ülemaailmse pandeemiaga ja toidupoe uksed tuleks lukku panna. Isegi puhas vee paast aitaks stabiliseerida olukorda. Enamus on kahjuks hukule määratud, sest ega päästmine ei aita – tihti on nad ikkagi eluaegsed haiged inimesed ja see ei vii inimkonda edasi. Kui need samad haiged süstivad juurde vaktsiine, lülitub keha täielikult &#8220;ellujäämise&#8221; reziimile ehk loob olukorra &#8220;hoida see keha kuidagi moodi toimivana&#8221;. Isetervenemise funktsioonid on välja lülitunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loomulikult võtab kogu muutumine aega, isegi aastaid, kuna kogu meie keskkond, haridus, poed, ravimid, toidusoovitused, mürgitatud toit ja õhk, vaktsiinid, ravimid jne moodustavad ühe pika teekonna, millele on vaja päris tervise <strong>teejuhti</strong>. Kust need teadmised tulevad? Ise tuleb õppida ja mõelda oma peaga.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Fonte.News, <a href="https://veikohuuse.com" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Veiko Huuse</a>, <a href="https://annikaurm.com" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Annika Urm</a></strong> ja paljud teised käivad tervislikku ja valgustunud teed kooskõlas <a href="https://youtu.be/LYG1QGpUCVI" target="_blank" rel="noreferrer noopener">hinge ja elu loojaga</a>. Kui sul on alustamisel raskusi ja vajad &#8220;pisikest tarka tõuget&#8221;, siis otsi üles endale sobiv inimene, kellega energiad klapivad, ja muutu sammhaaval.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>NB!</strong> Iga inimene on sellel teekonnal erineval kaugusel ja igaühel on see tee erinev. Tegelikult peab iga inimene leidma ise oma tee. Samas on vaja, et keegi näitaks ette, mida tema teeb. Fonte.News kanalis saadki lugeda just nendest teemadest. Vali kategooria &#8220;<strong>Toit</strong>&#8220;, &#8220;<strong>Tervis</strong>&#8220;, &#8220;<strong>Eneseareng</strong>&#8221; või loe <strong>Veiko Huuse</strong> <strong><a href="https://fonte.news/veiko-huuse-blogi/">blogisid</a></strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Peale seda artiklit võib mõni inimene solvuda, et &#8220;kuidas sa võid pakse solvata&#8221;. Muide, kui inimene on haige, siis ta ongi paks ja vahest tuleb ka kaasa tunda ja olla empaatiavõimeline, kuna ta ongi haige inimene – suhkru narkomaan, dopamiini sõltlane, iseenda austuse ja armastuse puudumine, süüdistab kõiges teisi jne.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõigil on ja jääb vaba tahe</strong>. Nii, et solvumisel pole põhjust, tee edasi täpselt nii nagu sina tahad. Selle artikli autor ja toimetaja ei solvu lugeja otsuste peale.</p>



<h2 id="kui-aga-see-ja-teised-fonte-news-artiklid-sulle-meeldivad-ja-pead-oluliseks-selle-kanali-tood-siis-palun-toeta" class="wp-block-heading">Kui aga see ja teised Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:</h2>



<div class="wp-block-buttons is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button"><a class="wp-block-button__link wp-element-button" href="https://buy.stripe.com/4gMdR92t9eZMd122ni8AE00" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-red-color">TOETUS</mark></strong></a></div>
</div>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli autor Annika Urm. Toimetas Veiko Huuse</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="9cuyj02cpI"><a href="https://fonte.news/kuidas-plastpakendis-olev-kunstlik-ostrogeen-rikub-sinu-hormoonid-ja-aju-annika-urm/">Kuidas plastpakendis olev kunstlik östrogeen rikub sinu hormoonid ja aju</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kuidas plastpakendis olev kunstlik östrogeen rikub sinu hormoonid ja aju” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-plastpakendis-olev-kunstlik-ostrogeen-rikub-sinu-hormoonid-ja-aju-annika-urm/embed/#?secret=gkN7MO6hHj#?secret=9cuyj02cpI" data-secret="9cuyj02cpI" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="xVyZAqrKlI"><a href="https://fonte.news/rafineeritud-rapsioli-on-keemiliselt-toodeldud-voorkeha-valdi-seda-nagu-katku/">Rafineeritud rapsiõli on keemiliselt töödeldud võõrkeha &#8211; väldi seda nagu katku</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Rafineeritud rapsiõli on keemiliselt töödeldud võõrkeha – väldi seda nagu katku” — Fonte.News" src="https://fonte.news/rafineeritud-rapsioli-on-keemiliselt-toodeldud-voorkeha-valdi-seda-nagu-katku/embed/#?secret=sqlJkp6hcN#?secret=xVyZAqrKlI" data-secret="xVyZAqrKlI" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Annika Urm kirjutatud artiklid samal teemal:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="xKGVdWfDHw"><a href="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/">Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad” — Fonte.News" src="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/embed/#?secret=MvzNeFNWGV#?secret=xKGVdWfDHw" data-secret="xKGVdWfDHw" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="nsevJpV9Go"><a href="https://fonte.news/kuidas-alustada-suhkruvaba-elu-samm-sammult-annika-urmi-meetod/">Kuidas alustada suhkruvaba elu samm sammult &#8211; Annika Urmi meetod</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kuidas alustada suhkruvaba elu samm sammult – Annika Urmi meetod” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-alustada-suhkruvaba-elu-samm-sammult-annika-urmi-meetod/embed/#?secret=AKNGvmVZe2#?secret=nsevJpV9Go" data-secret="nsevJpV9Go" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="BbTisNJmV3"><a href="https://fonte.news/ostradiooli-langus-aju-energiakriis-ja-ketoonid-praktiline-toitumisjuhis-40-naisele/">Östradiooli langus, aju energiakriis ja ketoonid: praktiline toitumisjuhis 40 + naisele</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Östradiooli langus, aju energiakriis ja ketoonid: praktiline toitumisjuhis 40 + naisele” — Fonte.News" src="https://fonte.news/ostradiooli-langus-aju-energiakriis-ja-ketoonid-praktiline-toitumisjuhis-40-naisele/embed/#?secret=eH4zwOWjV9#?secret=BbTisNJmV3" data-secret="BbTisNJmV3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="trwrrHTFoE"><a href="https://fonte.news/igal-aastal-voite-sisse-hingata-ja-suua-ligi-70-000-plastosakest-mida-see-teie-tervisele-tahendab/">Igal aastal võite sisse hingata ja süüa ligi 70 000 plastosakest – mida see teie tervisele tähendab</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Igal aastal võite sisse hingata ja süüa ligi 70 000 plastosakest – mida see teie tervisele tähendab” — Fonte.News" src="https://fonte.news/igal-aastal-voite-sisse-hingata-ja-suua-ligi-70-000-plastosakest-mida-see-teie-tervisele-tahendab/embed/#?secret=tkiNAy8y1z#?secret=trwrrHTFoE" data-secret="trwrrHTFoE" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="cGtT2NKZ6o"><a href="https://fonte.news/naturaalne-terve-inimene-tervis-algab-rakust-veiko-huuse/">Naturaalne terve inimene – tervis algab rakust</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Naturaalne terve inimene – tervis algab rakust” — Fonte.News" src="https://fonte.news/naturaalne-terve-inimene-tervis-algab-rakust-veiko-huuse/embed/#?secret=CqcV2E7F64#?secret=cGtT2NKZ6o" data-secret="cGtT2NKZ6o" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ObK1UsS0wA"><a href="https://fonte.news/kuidas-toimib-keha-tegelikult-tode-susivesikute-insuliini-rasvade-ja-rakuenergia-kohta-annika-urm/">Kuidas toimib keha tegelikult: tõde süsivesikute, insuliini, rasvade ja rakuenergia kohta</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kuidas toimib keha tegelikult: tõde süsivesikute, insuliini, rasvade ja rakuenergia kohta” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-toimib-keha-tegelikult-tode-susivesikute-insuliini-rasvade-ja-rakuenergia-kohta-annika-urm/embed/#?secret=ljX96i4iBK#?secret=ObK1UsS0wA" data-secret="ObK1UsS0wA" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Helen Lasn vastus Terviseameti ja Delfi Meedia rünnakule</title>
		<link>https://fonte.news/erakorraline/helen-lasn-vastus-terviseameti-ja-delfi-meedia-runnakule</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 20 Jan 2025 09:05:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[ERAKORRALINE]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Koosloomine]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[ÕIGLUS]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[ajupestud ajakirjanikud]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Delfi Meedia]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[faktid]]></category>
		<category><![CDATA[Helen Lasn]]></category>
		<category><![CDATA[Helen Lasn avalik vastus]]></category>
		<category><![CDATA[Kanal 2]]></category>
		<category><![CDATA[korrumpeerunud meedia]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[Õhtuleht]]></category>
		<category><![CDATA[Postimees]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[tõendid]]></category>
		<category><![CDATA[Tuuli Jõesaar]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=32816</guid>

					<description><![CDATA[Helen Lasn avalik vastus Terviseametile ja Delfi Meedia ajakirjanikule Tuuli Jõesaarele.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Helen Lasn tegutseb hingega inimolendite kõrgemaks hüvanguks ja sellepärast ründasid teda hingetud Terviseametist ja Delfi Meediast, ajakirjanik Tuuli Jõesaar isiklikult. Käesolevas artiklis avaldan Helen Lasn avaliku vastuse tema enda loal. </p>



<h2 id="helen-lasn-vastuseks-17-01-2025-terviseameti-ja-meedia-runnakule" class="wp-block-heading">Helen Lasn: &#8220;Vastuseks 17.01.2025 Terviseameti ja meedia rünnakule.</h2>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="940"  height="788"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News-.jpg"  alt="Helen Lasn vastus Terviseameti ja Delfi Meedia rünnakule"  class="wp-image-32821"  style="width:477px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News-.jpg 940w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--600x503.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--300x251.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--768x644.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--110x92.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--200x168.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--380x319.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--255x214.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--550x461.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--800x671.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--220x184.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--400x335.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--760x637.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--510x428.jpg 510w"  sizes="auto, (max-width: 940px) 100vw, 940px" ><figcaption class="wp-element-caption">Helen Lasn vastus Terviseameti ja Delfi Meedia rünnakule</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kõigepealt suur tänu väga paljudele inimestele toetuse eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu arvates on Facebook info jagamise ja suhtlemise koht, kus saab jagada just sellist infot, mis tundub hetkel vajalik ja aktuaalne. Oleme kogenud meedia ja Facebooki tsensuuri ning teame, et elame täna tõejärgses ühiskonnas, kus lubatud on ainult ühte tüüpi maailmavaade ning küsimustele ja kahtlustele pole kohta. Ometi teame, et teadus ise on alati kahtlev ja küsimusi esitav. Sellel ma praegu siiski ei peatu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tänu kuulumisele rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis koondavad eksperte paljudest eri valdkondadest, on minu teabeväli ulatuslik ja globaalne. Selle kaudu näen, kui palju uut infot ja tõenduspõhiseid uuringuid maailmas pidevalt lisandub. Kahjuks tundub aga, et Terviseamet (TA) toetub siiani infobaasile, mis pärineb koroonapandeemia algusaegadest. Täna, olles juba aastas 2025, vajame aga hoopis ajakohasemat ja mitmekülgsemat lähenemist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meie organisatsioonide pöördumised ja artiklid, mis puudutavad olulisi punkte, pole nendeni jõudnud. Tõenäoliselt pole nad isegi lugenud pöördumisi, mida oleme korduvalt saatnud viimaste aastate jooksul. Viimane väga oluline rahvusvaheline pöördumine saadeti 26.nov.2024, mis on leitav siin:&nbsp;<a href="https://northgroup.info/estonia.html" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://northgroup.info/estonia.html</a><br>Kõigil huvilistel on võimalus tutvuda meie materjalidega siin:<br><a href="https://meedikud-teadlased.ee/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://meedikud-teadlased.ee</a><br><a href="https://wchestonia.ee/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://wchestonia.ee/</a><br><a href="https://northgroup.info/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://northgroup.info/</a><br>Facebook:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/share/1QshhLYm3E/?mibextid=wwXIfr" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.facebook.com/share/1QshhLYm3E/?mibextid=wwXIfr</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Mis puudutab teisi punkte, siis alates 20.01.2025 algab uus infoajastu, ja nende kohta saab tõenäoliselt rohkem infot lähiajal ka peavoolumeediast.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eriti üllatav on, et TA lausa eitab geoinseneeringut, selle aastakümneid kestnud laialdast kasutamist ning selle mastaapi. Tegelikult peaks TA ise olema selle sisu ja riskidega kursis ning neid ühiskonnas tõstatama. Minu töö on olla arst, kes hindab terviseriske, kuid ma ei saa ega pea tegema TA tegemata tööd. Soovitan TA-l enne avalikku ründamist end teemaga põhjalikult kurssi viia.<br>Rohkem infot geoinseneeringu kohta:<br><a href="https://www.geoengineeringwatch.org/the-dimming-full-length-climate-engineering-documentary/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.geoengineeringwatch.org/the-dimming-full-length-climate-engineering-documentary/</a><br><a href="https://teadus.postimees.ee/7976479/uus-oht-geoinseneeria-abil-paiksevalguse-vahetu-tokestamise-tulemus-voib-olla-kohutav" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://teadus.postimees.ee/7976479/uus-oht-geoinseneeria-abil-paiksevalguse-vahetu-tokestamise-tulemus-voib-olla-kohutav</a><br><a href="https://www.lifesitenews.com/analysis/weather-manipulation-globalist-effort-to-help-push-their-dangerous-climate-agenda/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.lifesitenews.com/analysis/weather-manipulation-globalist-effort-to-help-push-their-dangerous-climate-agenda/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Punkt nr 3 etteheitest ei saa täpselt aru – kes või mis peaks TA arvates seda kontrollima või organiseerima? Minul tekkis lihtsalt küsimus: kas tõesti on Biden valmis selliseks viimaseks käiguks? Samas pole midagi imestada, kuna linnugripi õhutamine on USAs olnud väga teadlik tegevus terve sügise 2024, ja kiire vaktsiinitootmine toimub, nagu kinnitab ka Big Pharma meediakanal:<br><a href="https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/us-awards-moderna-590-million-bird-flu-vaccine-development-2025-01-17/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/us-awards-moderna-590-million-bird-flu-vaccine-development-2025-01-17/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Pean oluliseks rõhutada, et 17. jaanuaril 2025 astusid Terviseamet ja meedia üle hea tava piiri. Minuga ühendust võtmise asemel levitati avalikult ja minu selja taga infot, mida pean otseseks kahjustamiseks ja maine rikkumiseks. Näen selles teadlikku laimamise katset, mille eesmärk pole avatud dialoog, vaid kahju tekitamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olles ise üles kasvanud meditsiini ja teaduse keskel, tunnen sügavuti bioeetika põhimõtteid, mis lähtuvad olulistest alustaladest:<br>1. “Ära kahjusta!&#8221;<br>2. Seada inimese heaolu ja õigused kõrgemale mis tahes institutsionaalsetest või erihuvidest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ma usun, et diskussioon ja erinevad vaatepunktid viivad meid edasi. Selle asemel, et teineteist vaigistada, peame leidma viisi, kuidas toetada ühiskonda, kus hinnatakse terviklikku pilti ja avatust.&#8221;</p>



<h2 id="toimetajana-lisan-juurde" class="wp-block-heading">Toimetajana lisan juurde:</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Küsimused <a href="https://www.delfi.ee/artikkel/120350505/terviseamet-hoiatab-ebateadust-levitava-tallinna-perearsti-eest" target="_blank" rel="noopener">Delfi Meediale ja ajakirjanikule Tuuli Jõesaar</a>: </p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Miks olete kehtestanud Ameerika Ühendriikide Kongressi aruande avaldamise ja avalikkuses arutamisele sisuliselt tsensuuri? Saate aruande alla laadida <a href="https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/SEE-ON-AMETLIK-COVID-OLI-PETTUS.docx">SIIT</a></li>



<li>Tuuli Jõesaare artiklist ei loe välja tema meditsiini ja arsti haridust, et kas ja milline haridus tal on, et ta oleks pädev sellistel teemadel artikleid kirjutama?</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Fonte.News toimetusel on, tänu kaastoimetajale Revo Jaansoole, sadu avaldusi, tõendeid, kirju, päringuid, mis saadetud Eesti Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Ministeeriumitele, ministritele, Õiguskantslerile ja neilt saadud vastused pole andnud ühtegi selget vastust ega tõendeid, mis kinnitaks vaktsiinide ohutust. Nende kirjadega saab Tuuli Jõesaar tutvuda kui tal on pärsielt huvi selgust asjasse tuua või ta on ajupestud ja teeb &#8220;tankistina&#8221; oma tööd.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>DNA SAASTUS</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle <a href="https://phillipaltman.substack.com/p/dna-contamination-continued-record" target="_blank" rel="noreferrer noopener">alamkogu</a> lugejad teavad hästi föderaalsaadiku Russell Broadbenti jõupingutusi teavitada ametlikult Austraalia peaministrit Anthony Albanese&#8217;i tõenditest, mis kinnitavad tõsiasja, et Austraalias levitatud mRNA COVID-19 vaktsiinides on DNA väga ohtlik tase. Sellest saastumisest tulenevat vähiriski ei saa üle hinnata, kuid peaminister pole midagi ette võtnud.<br><br>Nüüd on endine vandeadvokaat Julian Gillespie kasutanud oma 4-aastast Covidi vaktsiinikogemust ja -teadmisi, et koostada hr Broadbentile kiri (PJ O&#8217;Brian &amp; Associates&#8217;i juristi Katie Ashby-Koppensi sulest), veelgi üksikasjalikum ülevaade tõenditest. Sellele kirjale oli allakirjutanuid (kaasa arvatud mina, Revo Jaansoo) üle 60. Soovitan tungivalt kiri (allpool) avada ja tõendeid ise vaadata.<br><br>23. detsembri 2024 „Kiri Broadbentile“ <a href="https://phillipaltman.substack.com/api/v1/file/7241ed18-b896-47b1-9388-8a64bdb32e7c.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>saab alla laadida siit</strong></a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>KÕRVALSÜNDMUSTE ENNENÄGEMATU ARV</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Nüüd on üle 10 000 dokumendi, mis dokumenteerivad COVID-19 “vaktsiinide“ kõrvaltoimeid, ja 3600 eelretsenseeritud uuringut, mis dokumenteerivad tõsiseid kõrvalmõjusid, sealhulgas surma. Ükski teine ravim ajaloos ei saa selle näruse rekordi lähedale jõuda, kuid meie valitsus soovitab ja isegi nõuab nende süstide kasutamist, <a href="https://substack.com/home/post/p-154695212" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ütleb</a> Altman.<br><br>Süstimise patogeensed- ja toksilised mehhanismid on nüüd hästi teada. Lahkamised on tuvastanud südame histopatoloogilisi kahjustusi ja tõendeid kudede ja elundite põletikuliste kahjustuste kohta, vaktsiinist põhjustatud trombootiline trombotsütopeenia, müokardiit, mitme organi puudulikkus ja ebanormaalsed valged kummist trombid on vaid mõned teadaolevad surmaga seotud põhjused, mis peegelduvad jätkuvas kasvus kõigist põhjustest põhjustatud seletamatute surmade koguarvust kogu maailmas.<br><br>Koostatud on vastastikuse eksperdihinnanguga juhtumiaruannete ja uuringute kogumik, mis viitavad COVID-i süstimise järgsetele kahjulikele mõjudele, mida saab <a href="https://react19.org/science" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>vaadata siit</strong></a>.<br><br>Austraalia Terapeutiliste Kaupade Amet (<em>Therapeutic Goods Administration</em>, TGA) vaikib suures osas selle hämmastava kliiniliste andmete kogumise ees. „Nad on meid täielikult petnud,“ <a href="https://phillipaltman.substack.com/p/dna-contamination-continued-record" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ütleb</a> Altman.<br><br><strong>Ilmne, et neid süste poleks kunagi tohtinud teha.</strong> Jätkuvad väited, et elusid päästnud süstid ei<strong> </strong>põhine usaldusväärsetel andmetel, vaid põhinevad tuntud, omakasupüüdlike, tööstusega seotud töötajate diskrediteeritud modelleerimisel, kellel on pikk ajalugu valitsuse valeinformatsiooni levitamisest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli toimetas Veiko Huuse</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="0ETKobAhG0"><a href="https://fonte.news/luhidalt/prantsusmaal-tuvastas-uuring-53-ainulaadset-covid-19-vaktsiiniohusignaali/">Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/luhidalt/prantsusmaal-tuvastas-uuring-53-ainulaadset-covid-19-vaktsiiniohusignaali/embed/#?secret=ttB7zsAgmU#?secret=0ETKobAhG0" data-secret="0ETKobAhG0" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="yepqnzSjz3"><a href="https://fonte.news/luhidalt/uhendkuningriigi-professor-annab-totalitaarse-orwelliliku-covidi-vastuse/">“Täielik hullus“: Ühendkuningriigi professor annab Austraalia “totalitaarse, orwelliliku“ Covidi vastuse</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;“Täielik hullus“: Ühendkuningriigi professor annab Austraalia “totalitaarse, orwelliliku“ Covidi vastuse&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/luhidalt/uhendkuningriigi-professor-annab-totalitaarse-orwelliliku-covidi-vastuse/embed/#?secret=g8s2AXRVQW#?secret=yepqnzSjz3" data-secret="yepqnzSjz3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="7Fk1FI8Lcx"><a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-covidi-vaktsiini-saaja-on-geneetiliselt-kaaperdatud/">Kas Covidi vaktsiini saaja on geneetiliselt kaaperdatud?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kas Covidi vaktsiini saaja on geneetiliselt kaaperdatud?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-covidi-vaktsiini-saaja-on-geneetiliselt-kaaperdatud/embed/#?secret=QUUkl0bzGV#?secret=7Fk1FI8Lcx" data-secret="7Fk1FI8Lcx" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mammograafia sõeluuring on kahjulik ja sellest tuleks loobuda</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/mammograafia-soeluuring-on-kahjulik-ja-sellest-tuleks-loobuda</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 05 Jun 2024 09:13:35 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Anna Teele Orav]]></category>
		<category><![CDATA[Cochrane]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti Ekspress]]></category>
		<category><![CDATA[mammograafia]]></category>
		<category><![CDATA[rinnavähk]]></category>
		<category><![CDATA[sõeluuring]]></category>
		<category><![CDATA[Šveitsi Meditsiiniamet]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=28422</guid>

					<description><![CDATA[Eesti Ekspress, Eesti Terviseamet ja PERHi arst väidavad, et Mammograafia pole tervisele kahjulik. Need samad organisatsioonid ja nende&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Eesti Ekspress, Eesti Terviseamet ja PERHi arst väidavad, et Mammograafia pole tervisele kahjulik. Need samad organisatsioonid ja nende töötajad(arstid) on ka väitnud, et Covid viirus on olemas ja ohtlik ning Covid vaktsiinid ja maski kandmine kaitsevad viiruse eest. Seega, kas saab uskuda neid, kes räägivad korduvalt valet? Artiklis räägime põhjalikult koos teaduslike uuringutega mammograafia ohtlikusest inimese tervisele.</p>



<h2 id="mammograafia-soeluuring-on-kahjulik-ja-sellest-tuleks-loobuda" class="wp-block-heading">Mammograafia sõeluuring on kahjulik ja sellest tuleks loobuda</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Küsisin Eesti Ekspressi ajakirjanikult <a href="https://ekspress.delfi.ee/autor/60759130-5a30-e5a2-aa9f-2cc653ea273c/anna-teele-orav-1" target="_blank" rel="noopener"><strong>Anna Teele Orav</strong></a> ,et ta saadaks mulle uuringud ja tõendid, mis kinnitavad tema <a href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298000/uhhuud-usuvad-et-mammograafia-pohjustab-rinnavahki-pole-kunagi-kainud-ega-kavatse-minna-ka" target="_blank" rel="noopener">artikli pealkirjas sisaldavat väidet</a>, et Mammograafia pole ohtlik. Kuna EE artikkel on tasuline, siis minul on ainult pealkirjas sisaldav ja vabalt loetav info.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Anna Teele Orav vastas mulle ilma tõendeid ja uuringuid saatmata nii:</strong> <em>&#8220;Tere, tõendid on artiklis esindatud. Terviseameti spetsialisti ja PERHi arsti kommentaaride kaudu. Mina usaldan arstiteadust. &#8220;</em></p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="130"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-1024x130.png"  alt=""  class="wp-image-28445"  style="width:898px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-1024x130.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-300x38.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-768x98.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-1536x195.png 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-2048x261.png 2048w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-110x14.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-200x25.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-380x48.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-255x32.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-550x70.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-800x102.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-1160x148.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-220x28.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-400x51.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-760x97.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-510x65.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-600x76.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-1100x140.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-1600x204.png 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58-2320x295.png 2320w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-12.07.58.png 2672w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Eestis on ringlema läinud info, kus mitmed teadmainimesed teavad rääkida, et Mammograafia on ohtlik. Tegin uurimustööd ja olen jõudnud tulemusele, et Mammograafia on ohtlik ja see tegevus tuleb Šveitsi eeskujul lõpetada.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="288"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-1024x288.png"  alt=""  class="wp-image-28423"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-1024x288.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-300x84.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-768x216.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-1536x432.png 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-110x31.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-200x56.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-380x107.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-255x72.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-550x155.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-800x225.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-1160x326.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-220x62.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-400x112.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-760x214.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-510x143.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-600x169.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-1100x309.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35-1600x450.png 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Screen-Shot-2024-06-05-at-07.37.35.png 1650w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Fontee.News <a href="https://t.me/fontenews">telegram</a> kanalis säuts, 09.05.2024</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Mammograafia sõeluuringud on vastuolulised ja süstemaatilised ülevaated, mille viivad läbi huvide konfliktita organisatsioonid, nagu Põhjamaade Cochrane&#8217;i keskus, USA ja Kanada töörühmad, Ühendkuningriigi sõltumatu paneel ja Šveitsi Meditsiiniamet, on leidnud randomiseeritud uuringutes olulisi probleeme.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr2-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr3-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr4-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener"></a>–&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr5-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">5</a></sup>&nbsp;Seetõttu on raske teada, milline on tegelik mõju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Täiendav probleem on see, et katsed on vanad. Kõik peale ühe said alguse aastatel 1963–1982,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a></sup>&nbsp;ja siis ei saanud naised kuigi palju adjuvantravi, nagu antihormonaalne ravi ja keemiaravi.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a></sup>&nbsp;Tõhusate ravimite kasutuselevõtt on oluliselt vähendanud sõeluuringu toimimise potentsiaali. Sõeluuringul ei ole mingit mõju naistele, kes tänu paranenud ravile elavad nüüd nii palju kauem, et surevad südamerabandusse enne, kui nende rinnavähk muutub eluohtlikuks. Lisaks, kuna adjuvantravi mõju on suures osas sõltumatu sõlmede staatusest ja muudest kasvaja omadustest,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr6-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">6</a></sup>&nbsp;toimib see olenemata sellest, kas vähk avastatakse varakult või mitte.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Täiendav otsustav probleem on see, et surma põhjuse hindamine on kallutatud sõeluuringu kasuks. Dokumenteerisin selle meie Cochrane&#8217;i ülevaates&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a></sup>&nbsp;ja hiljuti ka uuringute meta-regressioonanalüüsis (Joonis 1).&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr7-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">7</a></sup>&nbsp;Võib eeldada, et rinnavähki suremuse suurim vähenemine on nendes uuringutes, mis olid kõige tõhusamad sõlmepositiivsete vähkide esinemissageduse vähendamisel skriinitud rühmas. See oli tõepoolest nii, kuid regressioon ennustab, et sõeluuringu efektiivsus null (st sõlmepositiivsete vähkkasvajate esinemissagedus on skriinitud rühmas sama kui kontrollrühmas) vähendab rinnavähi suremust 16% (95 % usaldusvahemik 9–23% vähenemine). See võib juhtuda ainult erapoolikuse korral ja edasised analüüsid näitasid, et surma põhjuse ja kaugelearenenud staadiumis vähijuhtude arvu hindamine kaldus sõeluuringu kasuks.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr7-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">7</a></sup></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="831"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1024x831.jpg"  alt=""  class="wp-image-28426"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1024x831.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--300x243.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--768x623.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1536x1246.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--110x89.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--200x162.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--380x308.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--255x207.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--550x446.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--800x649.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1160x941.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--220x178.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--400x324.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--760x616.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--510x414.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--600x487.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1100x892.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1600x1298.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-1-Mammograafia-ohtlik-Fonte.News-.jpg 1694w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">JOONIS 1</figcaption></figure>



<h2 id="soelumise-moju-selle-kasutuselevotul" class="wp-block-heading">Sõelumise mõju selle kasutuselevõtul</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi randomiseeritud uuringutel on praegu peamiselt ajalooline huvi, arutatakse nende üle endiselt tuliselt.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr8-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">8</a></sup>&nbsp;Kõigepealt on kasulik hinnata, milline oli kõige tõenäolisem mõju rinnavähi suremusele, kui sõeluuringud võeti kasutusele umbes 25 aastat tagasi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskmine kasvaja suurus uuringutes oli skriinitud rühmades 16 mm ja kontrollrühmades 21 mm.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a></sup>&nbsp;Kulub veel vaid üks raku jagunemine, et 16-mm kasvaja muutuks üheks 21-millimeetriseks. Selleks, et mammograafia sõeluuringul oleks rohkem kui marginaalne mõju, peaksid paljud vähid selle väikese aja jooksul, mis on vähem kui üks aasta, metastaase.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a></sup>&nbsp;See ei ole usutav.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Suures uuringus leiti lineaarne korrelatsioon kasvaja suuruse ja positiivsete lümfisõlmede riski vahel ning me arvutasime konservatiivselt (kuna paljud metastaasid jäävad tähelepanuta), et 16 mm läbimõõduga kasvajad on metastaase tekitanud 35% juhtudest.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a></sup>&nbsp;Kui eeldame, et kõik metastaasidega patsiendid surevad rinnavähki ja need, kellel ei olnud, siis vanades uuringutes on sõeluuringu eeldatav mõju rinnavähi suremuse vähenemine 12%,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a></sup>&nbsp;mis on täpselt kooskõlas teatatud 10% vähenemisega. kõige usaldusväärsemates uuringutes (Kanada uuring, Malmö uuring ja Ühendkuningriigi vanusekatse) pärast 13 aastat.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a></sup>&nbsp;Tõenäoliselt oli tegelik mõju siiski väiksem kui 10%. Ülediagnoositud kasvajad on väiksemad kui teised kasvajad, kuna need kasvavad aeglasemalt (pikkuse kõrvalekaldumine) ja see suurendab kasvaja suuruse erinevust aktiivsete ja kontrollrühmade vahel. Lisaks, nagu juba märgitud, on surma põhjuse hindamine kallutatud.</p>



<h2 id="soelumise-moju-tanapaeval" class="wp-block-heading">Sõelumise mõju tänapäeval</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Hoolikalt läbi viidud süstemaatiline ülevaade ja muud vaatlusuuringud on leidnud, et sõeluuring ei vähenda kaugelearenenud vähkkasvajate esinemissagedust, olenemata sellest, kas need on määratletud kui need, mis on suuremad kui 20 mm&nbsp;<sup>10</sup>&nbsp;või kuuluvad kõrgemasse staadiumisse.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr11-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">11</a></sup>&nbsp;Ühes uuringus teatati vähi hilises staadiumis 8% vähenemisest 30 aasta jooksul,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr12-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">12</a></sup>&nbsp;kuid selle võis kergesti põhjustada suurem teadlikkus rinnavähist. Näiteks Taanis vähenes kasvaja keskmine suurus 9 mm võrra vaid 10 aastaga, mis oli enne sõeluuringu kasutuselevõttu.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr8-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">8</a></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud paberid, mis väidavad, et linastustöödel on kasutatud suhtelisi hindu, mis on tõsiselt eksitav.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr8-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">8</a></sup>&nbsp;Kuna sõeluuring lisab skriinitud rühma palju ülediagnoositud lokaliseeritud vähktõbe,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a>&nbsp;,&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr13-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">13</a></sup>&nbsp;väheneb kaugelearenenud vähivormide protsent alati, kuid see ei ütle meile midagi sõeluuringu võimaliku kasu kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna sõeluuringud ei vähenda kaugelearenenud vähkkasvajate esinemissagedust, ei eeldaks me täna sõeluuringul rinnavähi suremusele mõju. Seda toetavad vaatlusuuringud. Taanis on ainulaadne kontrollrühm, sest 17 aasta jooksul pakuti sõeluuringuid vaid 20% riigis. Leidsime, et rinnavähi suremuse langus vastavas vanuserühmas oli sõeluuringu piirkondades 1% aastas ja sõeluuringu piirkondades 2% aastas.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr14-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">14</a></sup>&nbsp;Norras oli ka kontrollrühm, kuigi see oli sõeluuringu järkjärgulise kasutuselevõtu tõttu vähem ideaalne, ja uuring näitas rinnavähi suremuse vähenemist 10%.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr15-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">15</a></sup>&nbsp;See tulemus ei olnud aga statistiliselt oluline ja suurem osa vähenemisest oli tingitud interdistsiplinaarsete meeskondade paremast kohtlemisest.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr15-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">15</a></sup>&nbsp;Lisaks ei leidnud Norra teadlased sõeluuringuga kaugelearenenud vähivormide vähenemist.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr11-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">11</a></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Uuringus, milles võrreldi kolme paari väga sarnaseid naaberriike, kes olid 10–15-aastase vahega sõeluuringu kasutusele võtnud,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr16-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">16</a></sup>&nbsp;ei leitud mingit seost sõeluuringu alguse ja rinnavähi suremuse vähenemise vahel. Rinnavähki suremuse langus algas kõigis riikides umbes 1990. aastal, mil hakati kasutusele võtma tõhusaid ravimeetodeid ning languse tempo oli kõigis riikides ja ka USA-s ligikaudu ühesugune, kus sõeluuringuga alustati juba Rootsis, 1980ndate keskpaik (Joonis 2).&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr17-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">17</a></sup></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="875"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--875x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-28429"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--875x1024.jpg 875w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--256x300.jpg 256w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--768x899.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1312x1536.jpg 1312w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--110x129.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--200x234.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--380x445.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--255x299.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--300x351.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--550x644.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--800x937.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1160x1358.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--220x258.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--400x468.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--760x890.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--510x597.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--600x703.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1100x1288.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--512x600.jpg 512w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-2-mammograafia-ohtlik-Fonte.News-.jpg 1358w"  sizes="auto, (max-width: 875px) 100vw, 875px" ><figcaption class="wp-element-caption">JOONIS 2</figcaption></figure>



<h2 id="ulediagnoosimine" class="wp-block-heading">Ülediagnoosimine</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kasutasime ära Taani ainulaadseid andmeid ja võrdlesime rinnavähi esinemissageduse suundumusi sõeluuringuga ja sõeluuringuta piirkondades, võttes arvesse muutusi tausta haigestumuses enne sõeluuringu algust ja rinnavähi esinemissageduse kompenseerivat langust vanemate, varem sõeluuringuga naiste seas ( mis võimaldab kohandada teostusaega, st ajaline sõeluuring soodustab vähi avastamist). Leidsime 33% ülediagnoosimist, mis on&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr18-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">18</a></sup>&nbsp;mõnevõrra vähem kui teistes riikides, tõenäoliselt madalama omastamise, madalama tagasikutsumissageduse ja tahtlikult madalama kartsinoomi tuvastamise määra tõttu in situ. Teiste avalikult korraldatud sõeluuringuprogrammidega riikide süstemaatilises ülevaates leidsime 52% ülediagnoosimise.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr13-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">13</a></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Paljudes uuringutes on kasutatud statistilist modelleerimist, mis sisaldab hinnangulist teostusaega. Kõigi nende uuringute probleem seisneb selles, et nad on kasutanud liiga pikki, mitu aastat, teostusaja hinnanguid. See ülekompenseerimine on toonud kaasa selle, et peaaegu kogu ülediagnoosimine on „mudeldatud”.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr8-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">8</a>&nbsp;,&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a></sup>&nbsp;Nende mudelite põhiline viga seisneb selles, et nad ei tee vahet kliiniliselt oluliste vähkide vahel, mis oleksid ilmnenud hiljem, kui sõeluuringut poleks tehtud, ja ülediagnoositud vähki, mis poleks kunagi ilmnenud. Mudelid hõlmavad neid kõiki,&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr19-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">19</a></sup>&nbsp;, kuid tegelikult on kliiniliselt oluliste vähivormide teostusaeg alla aasta.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a>&nbsp;,&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr19-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">19</a></sup></p>



<h2 id="skriiningu-moju-kogusuremusele" class="wp-block-heading">Skriiningu mõju kogusuremusele</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Rinnavähi suremus on vale tulemus. Mitte ainult sellepärast, et see on kallutatud sõeluuringu kasuks, vaid ka seetõttu, et ülediagnoositud tervete naiste ravi suurendab nende surmariski. Näiteks kiiritusravi võib põhjustada surmajuhtumeid südamehaiguste, kopsuvähi ja muude vähivormide tõttu ning neid iatrogeenseid surmajuhtumeid ei loeta rinnavähi surmajuhtumiteks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Joonis 3 näitab sõeluuringule kutsumise mõju kolme liiga optimistliku ja osaliselt eksliku eelduse korral: (1) sõeluuring vähendab rinnavähi suremust 20%; (2) sõeluuring ei suurenda suremust muudest põhjustest; ja (3) surma põhjuse hindamine ei ole kallutatud.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr20-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">20</a></sup>&nbsp;Sõeluuringu mõju kogusuremusele on vaevu nähtav.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="997"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1024x997.jpg"  alt=""  class="wp-image-28432"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1024x997.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--300x292.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--768x748.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1536x1496.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--110x107.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--200x195.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--380x370.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--255x248.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--550x536.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--800x779.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1160x1130.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--45x45.jpg 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--220x214.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--400x390.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--760x740.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--510x497.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--600x584.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1100x1071.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News--1600x1558.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Joonis-3-mammograafia-ohtlik-Fonte.News-.jpg 1690w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Joonis 3</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kui võtta arvesse kiiritusravist põhjustatud südame- ja kopsuvähi surmajuhtumeid ja üsna heldelt eeldada, et sõeluuring vähendab rinnavähi suremust 20% ja põhjustab 20% ülediagnoosimist, siis vastavalt sõltumatule Ühendkuningriigi paneelile&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr4-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">4</a></sup>&nbsp;ei paista, et suremus ei parane. .&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr21-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">21</a></sup>&nbsp;Selle tulemuse üle võib arutleda, nt kaasaegne kiiritusravi võib olla vähem kahjulik, kuid arvestades, et sõeluuringud ei vähenda kaugelearenenud vähkkasvajate esinemissagedust ja seetõttu ei saa ka toimida, tundub mulle tõenäoline, et sõeluuring suurendab kogusuremust. Tähelepanuväärne on ka see, et randomiseeritud uuringutes ei leitud jälgi mõjust kogu vähktõve suremusele, sealhulgas rinnavähi suremusele (suhteline risk 1,00), kuigi see oli eeldatav, arvestades väidetavat mõju rinnavähi suremusele.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a></sup></p>



<h2 id="valepositiivsete-leidude-ja-ulediagnoositud-vahivormide-psuhholoogilised-kahjustused" class="wp-block-heading">Valepositiivsete leidude ja ülediagnoositud vähivormide psühholoogilised kahjustused</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Üldised küsimustikud ei suuda täielikult kajastada rindade sõeluuringu psühholoogilisi tagajärgi.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr22-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">22</a></sup>&nbsp;Taani uuring põhines seetõttu spetsiaalselt koostatud küsimustikul, mis töötati välja fookusgruppide abil.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr22-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">22</a></sup>&nbsp;Isegi pärast kolme aastat oli valepositiivse diagnoosi saanud naistel ärevuse tase ja muud psühholoogilised probleemid, mis jäid rinnavähiga naiste ja naiste oma, kellele öeldi, et neil ei ole vähki.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr22-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">22</a></sup>&nbsp;Seega on sõeluuringuga kaasnevad psühholoogilised kahjud olulised ja pikaajalised ning need mõjutavad väga paljusid naisi, kuna 10 mammogrammi järel on valepositiivse tulemuse kumulatiivne risk vahemikus umbes 20–60%.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a></sup>&nbsp;Sellele lisanduvad psühholoogilised kahjud, mida tekitatakse kõigile ülediagnoositud naistele, kes ei tea, et neil on ülediagnoos, kuid arvavad, et põevad surmaga lõppevat haigust.</p>



<h2 id="kasulikkuse-analuusid" class="wp-block-heading">Kasulikkuse analüüsid</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kvaliteediga kohandatud eluaastate analüüs, mis eeldas rinnavähi suremuse vähenemist 15%, näitas, et sõeluuring võis tekitada kahju kuni 10 aasta jooksul pärast sõeluuringu algust.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr23-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">23</a></sup>&nbsp;See analüüs oli aga teadlikult optimistlik. See ei hõlmanud kiiritusravi ja keemiaravi põhjustatud psühholoogilisi kahjusid; eeldati, et kordusoperatsioone ei tehtud (kuigi 17% tehti uuesti); Kvaliteediga korrigeeritud eluaasta kaotuse kestuseks pärast valepositiivset leidu määrati vaid 0,2 aastat, kuigi see on üle kolme aasta;&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr22-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">22</a></sup>&nbsp;ning analüüs ei hõlmanud ülediagnoositud tervete naiste ravist põhjustatud lisasurmasid.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr21-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">21</a></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Seetõttu on selge, et iga kasulikkuse analüüs, mis võtab arvesse neid lisategureid, on negatiivne. See oli ka hiljutise kasulikkuse hindamise tulemus, kuigi need uurijad kasutasid ka teadlikult optimistlikke hinnanguid ega võtnud arvesse kõiki kahjusid.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr5-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">5</a>&nbsp;,&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr24-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">24</a></sup></p>



<h2 id="jareldused" class="wp-block-heading">Järeldused</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mammograafia sõeluuringut on avalikkusele reklaamitud kolme lihtsa lubadusega, mis kõik näivad olevat valed: see säästab elusid ja rindu, tabades vähi varakult. Sõeluuringud ei pane naisi kauem elama; see suurendab mastektoomiat;&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr1-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">1</a>&nbsp;,&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr25-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">25</a></sup>&nbsp;ja vähki ei tabata varakult, vaid väga hilja.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr9-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">9</a></sup>&nbsp;Neid püütakse ka liiga palju. Ülediagnoosimist on nii palju, et parim, mida naised saavad teha, et vähendada oma riski haigestuda rinnavähki, on vältida sõeluuringul käimist, mis vähendab naise riski kolmandiku võrra.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr13-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">13</a></sup><a href="http://www.cochrane.dk/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Oleme veebilehel www.cochrane.dk</a>&nbsp;kirjutanud infovoldiku, mis on 16 keeles&nbsp;ja mis loodetavasti teeb naisel lihtsamaks teadliku otsuse tegemise, kas minna sõeluuringule või mitte.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Usun, et kui skriining oleks olnud ravim, oleks see ammu turult eemaldatud. Paljud ravimid tühistatakse, kuigi neist on kasu paljudele patsientidele, kuigi tõsistest kahjudest teatatakse üsna vähestel patsientidel. Mammograafia sõeluuringuga on olukord vastupidine: väga vähesed, kui üldse, saavad kasu, samas kui paljud saavad kahju. Seetõttu usun, et on asjakohane, et Šveitsi riiklikult määratud asutus on nüüd soovitanud mammograafilise sõeluuringu lõpetada, kuna see on kahjulik.&nbsp;<sup><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/#bibr5-0141076815602452" target="_blank" rel="noopener">5</a></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikad: Twitter x ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli viited:</p>



<p class="wp-block-paragraph">1.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Gøtzsche PC, Jørgensen KJ.&nbsp;Rinnavähi sõeluuring mammograafiaga&nbsp;.&nbsp;<em>Cochrane Database Syst Rev</em>&nbsp;2013;&nbsp;6&nbsp;: CD001877–CD001877. (esmakordselt avaldatud 2001).&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6464778/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23737396" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Cochrane+Database+Syst+Rev&amp;title=Screening+for+breast+cancer+with+mammography&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;volume=6&amp;publication_year=2013&amp;pages=CD001877-CD001877&amp;pmid=23737396&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]2.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Humphrey LL, Helfand M, Chan BK, Woolf SH.&nbsp;Rinnavähi sõeluuring: kokkuvõte tõenditest USA ennetavate teenuste töörühma jaoks&nbsp;.&nbsp;<em>Ann Intern Med</em>&nbsp;2002;&nbsp;137&nbsp;: 347-360. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12204020" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Ann+Intern+Med&amp;title=Breast+cancer+screening:+a+summary+of+the+evidence+for+the+U.S.+Preventive+Services+Task+Force&amp;author=LL+Humphrey&amp;author=M+Helfand&amp;author=BK+Chan&amp;author=SH+Woolf&amp;volume=137&amp;publication_year=2002&amp;pages=347-360&amp;pmid=12204020&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]3.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Canadian Task Force on Preventive Health Care, Tonelli M, Connor Gorber S, Joffres M, Dickinson J, Singh H, Lewin G jt.&nbsp;Soovitused rinnavähi sõeluuringuks keskmise riskiga naistel vanuses 40–74 aastat&nbsp;.&nbsp;<em>CMAJ</em>&nbsp;2011;&nbsp;183&nbsp;: 1991–2001.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3225421/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22106103" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=CMAJ&amp;title=Recommendations+on+screening+for+breast+cancer+in+average-risk+women+aged+40%E2%80%9374+years&amp;author=+Canadian+Task+Force+on+Preventive+Health+Care&amp;author=M+Tonelli&amp;author=S+Connor+Gorber&amp;author=M+Joffres&amp;author=J+Dickinson&amp;volume=183&amp;publication_year=2011&amp;pages=1991-2001&amp;pmid=22106103&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]4.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühendkuningriigi sõltumatu rinnavähi sõeluuringu paneel.&nbsp;Rinnavähi sõeluuringu eelised ja kahjud: sõltumatu ülevaade&nbsp;.&nbsp;<em>Lancet</em>&nbsp;2012;&nbsp;380&nbsp;: 1778–1786. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23117178" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Lancet&amp;title=The+benefits+and+harms+of+breast+cancer+screening:+an+independent+review&amp;volume=380&amp;publication_year=2012&amp;pages=1778-1786&amp;pmid=23117178&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]5.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Biller-Andorno N, Jüni P.&nbsp;Mammograafia sõeluuringuprogrammide kaotamine? Vaade Šveitsi meditsiiniametist&nbsp;.&nbsp;<em>N Ingl J Med</em>&nbsp;2014;&nbsp;370&nbsp;: 1965–1967. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24738641" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=N+Engl+J+Med&amp;title=Abolishing+mammography+screening+programs?+A+view+from+the+Swiss+Medical+Board&amp;author=N+Biller-Andorno&amp;author=P+J%C3%BCni&amp;volume=370&amp;publication_year=2014&amp;pages=1965-1967&amp;pmid=24738641&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]6.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Early Breast Cancer Trialists&#8217; Collaborative Group (EBCTCG).&nbsp;Keemiaravi ja hormonaalse ravi mõju varajase rinnavähi kordumisele ja 15-aastasele elulemusele: ülevaade randomiseeritud uuringutest&nbsp;.&nbsp;<em>Lancet</em>&nbsp;2005;&nbsp;365&nbsp;: 1687–1717. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15894097" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Lancet&amp;title=Effects+of+chemotherapy+and+hormonal+therapy+for+early+breast+cancer+on+recurrence+and+15-year+survival:+an+overview+of+the+randomised+trials&amp;volume=365&amp;publication_year=2005&amp;pages=1687-1717&amp;pmid=15894097&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]7.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Gøtzsche arvuti.&nbsp;Rinnavähi suremuse ja sõeluuringu tõhususe vaheline seos: mammograafia uuringute süstemaatiline ülevaade&nbsp;.&nbsp;<em>Dan Med Bull</em>&nbsp;2011;&nbsp;58&nbsp;: A4246–A4246. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21371403" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Dan+Med+Bull&amp;title=Relation+between+breast+cancer+mortality+and+screening+effectiveness:+systematic+review+of+the+mammography+trials&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;volume=58&amp;publication_year=2011&amp;pages=A4246-A4246&amp;pmid=21371403&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]8.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Gøtzsche arvuti.&nbsp;<em>Mammograafia sõeluuring: tõde, valed ja vaidlused</em>&nbsp;, London: Radcliffe, 2012. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22817975" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?title=Mammography+screening:+truth,+lies+and+controversy&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;publication_year=2012&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]9.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Gøtzsche PC, Jørgensen KJ, Zahl PH, Mæhlen J.&nbsp;Miks mammograafia sõeluuring ei vastanud randomiseeritud uuringute ootustele&nbsp;?&nbsp;<em>Vähipõhjuste kontroll</em>&nbsp;2012;&nbsp;23&nbsp;: 15–21. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22072221" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Cancer+Causes+Control&amp;title=Why+mammography+screening+has+not+lived+up+to+expectations+from+the+randomised+trials&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;author=PH+Zahl&amp;author=J+M%C3%A6hlen&amp;volume=23&amp;publication_year=2012&amp;pages=15-21&amp;pmid=22072221&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]10.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Autier P, Boniol M, Middleton R, Doré JF, Héry C, Zheng T jt.&nbsp;Kaugelearenenud rinnavähi esinemissagedus pärast populatsioonipõhist mammograafilist sõeluuringut&nbsp;.&nbsp;<em>Ann Oncol</em>&nbsp;2011;&nbsp;22&nbsp;: 1726–1735.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3144633/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21252058" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Ann+Oncol&amp;title=Advanced+breast+cancer+incidence+following+population-based+mammographic+screening&amp;author=P+Autier&amp;author=M+Boniol&amp;author=R+Middleton&amp;author=JF+Dor%C3%A9&amp;author=C+H%C3%A9ry&amp;volume=22&amp;publication_year=2011&amp;pages=1726-1735&amp;pmid=21252058&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]11.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kalager M, Adami HO, Bretthauer M, Tamimi RM.&nbsp;Invasiivse rinnavähi ülediagnoosimine mammograafilise sõeluuringu tõttu: tulemused Norra sõeluuringuprogrammist&nbsp;.&nbsp;<em>Ann Intern Med</em>&nbsp;2012;&nbsp;156&nbsp;: 491-499. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22473436" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Ann+Intern+Med&amp;title=Overdiagnosis+of+invasive+breast+cancer+due+to+mammography+screening:+results+from+the+Norwegian+screening+program&amp;author=M+Kalager&amp;author=HO+Adami&amp;author=M+Bretthauer&amp;author=RM+Tamimi&amp;volume=156&amp;publication_year=2012&amp;pages=491-499&amp;pmid=22473436&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]12.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Bleyer A, Welch HG.&nbsp;Kolme aastakümne pikkuse sõeluuring mammograafia mõju rinnavähi esinemissagedusele&nbsp;.&nbsp;<em>N Ingl J Med</em>&nbsp;2012;&nbsp;367&nbsp;: 1998–2005. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23171096" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=N+Engl+J+Med&amp;title=Effect+of+three+decades+of+screening+mammography+on+breast-cancer+incidence&amp;author=A+Bleyer&amp;author=HG+Welch&amp;volume=367&amp;publication_year=2012&amp;pages=1998-2005&amp;pmid=23171096&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]13.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jørgensen KJ, Gøtzsche PC.&nbsp;Ülediagnoosimine avalikult korraldatud mammograafia sõeluuringute programmides: esinemissageduse suundumuste süstemaatiline ülevaade&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2009;&nbsp;339&nbsp;: b2587–b2587.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2714679/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19589821" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=Overdiagnosis+in+publicly+organised+mammography+screening+programmes:+systematic+review+of+incidence+trends&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;volume=339&amp;publication_year=2009&amp;pages=b2587-b2587&amp;pmid=19589821&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]14.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jørgensen KJ, Zahl PH, Gøtzsche PC.&nbsp;Rinnavähi suremus organiseeritud mammograafia sõeluuringus Taanis: võrdlev uuring&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2010;&nbsp;340&nbsp;: c1241–c1241.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2844939/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20332505" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=Breast+cancer+mortality+in+organised+mammography+screening+in+Denmark:+comparative+study&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;author=PH+Zahl&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;volume=340&amp;publication_year=2010&amp;pages=c1241-c1241&amp;pmid=20332505&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]15.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kalager M, Zelen M, Langmark F, Adami HO.&nbsp;Mammograafia sõeluuringu mõju rinnavähi suremusele Norras&nbsp;.&nbsp;<em>N Ingl J Med</em>&nbsp;2010;&nbsp;363&nbsp;: 1203–1210. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20860502" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=N+Engl+J+Med&amp;title=Effect+of+screening+mammography+on+breast-cancer+mortality+in+Norway&amp;author=M+Kalager&amp;author=M+Zelen&amp;author=F+Langmark&amp;author=HO+Adami&amp;volume=363&amp;publication_year=2010&amp;pages=1203-1210&amp;pmid=20860502&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]16.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Autier P, Boniol M, Gavin A, Vatten LJ.&nbsp;Rinnavähki suremus Euroopa naaberriikides, kus sõeluuringu tase on erinev, kuid juurdepääs ravile on sarnane: WHO suremuse andmebaasi trendianalüüs&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2011;&nbsp;343&nbsp;: d4411–d4411.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145837/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21798968" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=Breast+cancer+mortality+in+neighbouring+European+countries+with+different+levels+of+screening+but+similar+access+to+treatment:+trend+analysis+of+WHO+mortality+database&amp;author=P+Autier&amp;author=M+Boniol&amp;author=A+Gavin&amp;author=LJ+Vatten&amp;volume=343&amp;publication_year=2011&amp;pages=d4411-d4411&amp;pmid=21798968&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]17.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Bleyer A.&nbsp;USA rinnavähi suremus on kooskõlas Euroopa andmetega&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2011;&nbsp;343&nbsp;: d5630–d5630. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21896600" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=US+breast+cancer+mortality+is+consistent+with+European+data&amp;author=A+Bleyer&amp;volume=343&amp;publication_year=2011&amp;pages=d5630-d5630&amp;pmid=21896600&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]18.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jørgensen KJ, Zahl PH, Gøtzsche PC.&nbsp;Ülediagnoosimine organiseeritud mammograafia sõeluuringus Taanis: võrdlev uuring&nbsp;.&nbsp;<em>BMC Womens Health</em>&nbsp;2009;&nbsp;9&nbsp;: 36–36.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2807851/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20028513" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMC+Womens+Health&amp;title=Overdiagnosis+in+organised+mammography+screening+in+Denmark:+a+comparative+study&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;author=PH+Zahl&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;volume=9&amp;publication_year=2009&amp;pages=36-36&amp;pmid=20028513&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]19.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Zahl PH, Jørgensen KJ, Gøtzsche PC.&nbsp;Vähi sõeluuringute ülehinnatud teostusajad on viinud ülediagnoosimise olulise alahindamiseni&nbsp;.&nbsp;<em>Br J Vähk</em>&nbsp;2013;&nbsp;109&nbsp;: 2014–2019.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3790152/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23963144" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Br+J+Cancer&amp;title=Overestimated+lead+times+in+cancer+screening+has+led+to+substantial+underestimation+of+overdiagnosis&amp;author=PH+Zahl&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;volume=109&amp;publication_year=2013&amp;pages=2014-2019&amp;pmid=23963144&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]20.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pharoah PD, Sewell B, Fitzsimmons D, Bennett HS, Pashayan N.&nbsp;NHS-i rindade sõeluuringuprogrammi kuluefektiivsus: elutabeli mudel&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2013;&nbsp;346&nbsp;: f2618–f2618.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3649817/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23661112" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=Cost+effectiveness+of+the+NHS+breast+screening+programme:+life+table+model&amp;author=PD+Pharoah&amp;author=B+Sewell&amp;author=D+Fitzsimmons&amp;author=HS+Bennett&amp;author=N+Pashayan&amp;volume=346&amp;publication_year=2013&amp;pages=f2618-f2618&amp;pmid=23661112&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]21.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Baum M.&nbsp;Rinnavähi sõeluuringust tulenevad kahjud kaaluvad üles kasu, kui arvestada ka ravi põhjustatud surmaga&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2013;&nbsp;346&nbsp;: f385–f385. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23344314" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=Harms+from+breast+cancer+screening+outweigh+benefits+if+death+caused+by+treatment+is+included&amp;author=M+Baum&amp;volume=346&amp;publication_year=2013&amp;pages=f385-f385&amp;pmid=23344314&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]22.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Brodersen J, Siersma VD.&nbsp;Valepositiivse sõeluuringu mammograafia pikaajalised psühhosotsiaalsed tagajärjed&nbsp;.&nbsp;<em>Ann Fam Med</em>&nbsp;2013;&nbsp;11&nbsp;: 106–115.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3601385/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23508596" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Ann+Fam+Med&amp;title=Long-term+psychosocial+consequences+of+false-positive+screening+mammography&amp;author=J+Brodersen&amp;author=VD+Siersma&amp;volume=11&amp;publication_year=2013&amp;pages=106-115&amp;pmid=23508596&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]23.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Raftery J, Chorozoglou M.&nbsp;Rinnavähi sõeluuringu võimalikud kahjud: Forresti aruande uuendatud modelleerimine&nbsp;.&nbsp;<em>BMJ</em>&nbsp;2011;&nbsp;343&nbsp;: d7627–d7627.&nbsp;[&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3234304/" target="_blank" rel="noopener">PMC tasuta artikkel</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22155336" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=BMJ&amp;title=Possible+net+harms+of+breast+cancer+screening:+updated+modelling+of+Forrest+report&amp;author=J+Raftery&amp;author=M+Chorozoglou&amp;volume=343&amp;publication_year=2011&amp;pages=d7627-d7627&amp;pmid=22155336&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]24.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Šveitsi meditsiiniamet.&nbsp;<em>Süstematisches Mammographie-Screening</em>&nbsp;. Vt&nbsp;<a href="http://www.medicalboard.ch/fileadmin/docs/public/mb/Fachberichte/2013-12-15_Bericht_Mammographie_Final_Kurzfassung_e.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">www.medicalboard.ch/fileadmin/docs/public/mb/Fachberichte/2013-12-15_Bericht_Mammographie_Final_Kurzfassung_e.pdf</a>&nbsp;(viimati kontrollitud 15. detsembril 2013).25.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jørgensen KJ, Keen JD, Gøtzsche PC.&nbsp;Kas mammograafiline sõeluuring on õigustatud, arvestades selle olulist ülediagnoosimise määra ja väikest mõju suremusele? <em>Radioloogia</em>&nbsp;2011;&nbsp;260&nbsp;: 621-627. [&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21846758" target="_blank" rel="noopener">PubMed</a>&nbsp;]&nbsp;[&nbsp;<a href="https://scholar.google.com/scholar_lookup?journal=Radiology&amp;title=Is+mammographic+screening+justifiable+considering+its+substantial+overdiagnosis+rate+and+minor+effect+on+mortality?&amp;author=KJ+J%C3%B8rgensen&amp;author=JD+Keen&amp;author=PC+G%C3%B8tzsche&amp;volume=260&amp;publication_year=2011&amp;pages=621-627&amp;pmid=21846758&amp;" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google Scholar</a>&nbsp;]



<p class="wp-block-paragraph">Kuula ja vaata:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Should I Get A Mammogram? - The Dangers Of Mammograms For Breast Cancer" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/Mr6aThTb0b0?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Artikli toimetas Veiko Huuse</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="RF25LGc4WG"><a href="https://fonte.news/arvamus/usalda-teadust-aga-millist/">Usalda &#8220;teadust&#8221;&#8230; aga millist?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Usalda &#8220;teadust&#8221;&#8230; aga millist?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/arvamus/usalda-teadust-aga-millist/embed/#?secret=l8WTxWo4QZ#?secret=RF25LGc4WG" data-secret="RF25LGc4WG" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="QX3L8bTmHM"><a href="https://fonte.news/tipplugu/kas-toesti-covid-ristiisaks-nimetatud-dr-fauci-motles-koik-ise-valja/">Kas tõesti Covid ristiisaks nimetatud Dr. Fauci mõtles kõik ise välja?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kas tõesti Covid ristiisaks nimetatud Dr. Fauci mõtles kõik ise välja?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tipplugu/kas-toesti-covid-ristiisaks-nimetatud-dr-fauci-motles-koik-ise-valja/embed/#?secret=X6sH1S64cX#?secret=QX3L8bTmHM" data-secret="QX3L8bTmHM" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4582264/figure/fig3-0141076815602452/" target="_blank" rel="noopener"></a></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Dr Denis Rancourt: Covid pandeemiat ei olnud. Mis see siis oli?</title>
		<link>https://fonte.news/luhidalt/dr-denis-rancourt-covid-pandeemiat-ei-olnud-mis-see-siis-oli</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 29 Jul 2023 12:07:09 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Lühidalt]]></category>
		<category><![CDATA[Ajalugu]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Pressiteade]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Covid pettus]]></category>
		<category><![CDATA[Denis Rancourt]]></category>
		<category><![CDATA[eksperttunnistus]]></category>
		<category><![CDATA[Kanada kohus]]></category>
		<category><![CDATA[kohtuotsus]]></category>
		<category><![CDATA[kohus]]></category>
		<category><![CDATA[MEM Cafe]]></category>
		<category><![CDATA[Rootsi kohus]]></category>
		<category><![CDATA[Teadusnõukogu]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[terviseametnikud]]></category>
		<category><![CDATA[tõotus]]></category>
		<category><![CDATA[tunnistus]]></category>
		<category><![CDATA[vande all tunnistama]]></category>
		<category><![CDATA[vanne]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=21976</guid>

					<description><![CDATA["Pandeemiaid, viiruseid ja haiguseid polegi kunagi olnud. On olnud HIRM ja tehnoloogiad, millega inimrassi DNA sisse häkiti ja nende energiaprogrammi rikuti. See häving on toimunud inimeste endi nõusolekul, sest nad ei usaldanud loodust vaid usaldasid laboratooriume ja kasumijanust meditsiini." - Veiko Huuse]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.telegram.ee/eesti/kui-terviseametil-oli-uhe-tillukese-mem-cafe-osas-oigus-siis-kas-terve-rootsi-riik-eksis" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Kui Eesti Terviseametil oli ühe tillukese MÉM Cafe osas õigus, siis kas terve Rootsi riik eksis?</strong></a> Seega ajalookroonikal on oluline väärtus. Artiklis on esitatud täpsed tsitaadid.&nbsp;Juhin&nbsp;selles kontekstis tähelepanu, et artiklis nimetatud täitevvõimu haldusalas toimival teadusnõukogul ja selle liikmetel esineb lahendamata&nbsp;huvide konflikt.&nbsp;</p>



<h2 id="vande-all-antud-tunnistuse-problemaatika" class="wp-block-heading"><em>Vande all antud tunnistuse problemaatika</em></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teadusnõukogu liikmetel, nende koostatud arvamustel,&nbsp;väidetel&nbsp;ei ole juriidilises raamistikus tõsiasjade väljaselgitamisel olulist kaalu.&nbsp;Ainuke lahendus, kuidas saaks neid arvestada, nendel isikutel&nbsp;tuleb anda vande all tunnistused. Kui seda pole tehtud, ei saa nende ekspertide arvamustele tugineda või on neil oluliselt nõrgem tõendamisjõud tõsiasjade väljaselgitamisel, kui näiteks Prof.&nbsp;<strong>Denis Rancourtil</strong>, kes andis hiljuti Kanada uurimiskomisjoni ees vande all oma eksperttunnistused ja&nbsp;esitas selle ajal eksponaadid. Kanadas on advokaatidel&nbsp;õigus võtta vande all eksperttunnistusi ka riikliku kohtu väliselt ning neil on juriidiline kaal teistes juristiksioonides.&nbsp;</p>



<h2 id="prof-denis-rancourt-eksperttunnistus" class="wp-block-heading">Prof. Denis Rancourt eksperttunnistus</h2>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="578"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-1024x578.jpg"  alt=""  class="wp-image-21994"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-1024x578.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-300x169.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-768x433.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-200x113.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-380x214.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-255x144.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-550x310.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-800x451.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-1160x655.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-220x124.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-400x226.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-760x429.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-510x288.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-600x339.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt-1100x621.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/07/Denis-Rancourt.jpg 1276w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Denis Rancourt</figcaption></figure>



<h3 id="see-on-radikaalne" class="wp-block-heading"><em>See on radikaalne.</em><em></em></h3>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Essee põhineb minu 17. mai 2023. aasta </em><a href="https://denisrancourt.ca/videos.php?id=86&amp;name=2023_05_17_national_citizens_inquiry_ottawa_day_1_nci" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>tunnistusel Kanadas Ottawas asuva riikliku kodanike uurimise</em><em> </em></a><em>(NCI) jaoks, minu </em><a href="https://archive.org/details/boe-expert-witness-denis-rancourt-nci-ce-nc/mode/1up" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>894-leheküljelisel eksponaatide raamatul</em></a><em> </em><em>selle tunnistuse toetuseks ja meie jätkuval uurimistööl.</em><em></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen kogenud interdistsiplinaarne teadlane ja füüsik ning endine tenuuritud füüsikaprofessor ja juhtivteadur, algselt Ottawa ülikoolis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen kirjutanud üle 30 COVIDiga seotud teadusliku aruande, alates 18. aprillist 2020 Ontario kodanikuvabaduste assotsiatsioonile (<a href="https://ocla.ca/covid/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ocla.ca/covid</a>) ja hiljuti uuele mittetulundusühingule (<a href="https://correlation-canada.org/research/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">correlation-canada.org/research</a>). Praegu on kõik minu tööd ja intervjuud COVIDi kohta dokumenteeritud minu veebisaidil, mis on loodud tsensuuri paisust möödahiilimiseks (<a href="https://denisrancourt.ca/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">denisrancourt.ca</a>).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks avaldatud teaduse kriitilistele ülevaadetele on peamised andmed, mida minu kaastöötajad ja mina analüüsime, kõigi põhjuste suremus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõigi põhjuste suremus aja (päev, nädal, kuu, aasta, periood), jurisdiktsiooni (riik, osariik, provints, maakond) ja surnute individuaalsete omaduste (vanus, sugu, rass, eluruumid) järgi on kõige usaldusväärsemad andmed surma põhjustavate sündmuste avastamiseks ja epidemioloogiliseks iseloomustamiseks ning mis tahes põhjusel põhjustatud surmajuhtumite suurenemise või kokkuvarisemise mõju mõõtmiseks elanikkonna tasandil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellised andmed ei ole vastuvõtlikud erapoolikusest teatamisele ega kallutatusele surmapõhjuste kindlakstegemisel. Oleme seda kasutanud hooajalisuse, kuumalainete, maavärinate, majanduse kokkuvarisemiste, sõdade, rahvastiku vananemise, pikaajalise ühiskondliku arengu ja ühiskondlike rünnakute, näiteks COVID-i perioodil, paljudes maailma riikides ja lähiajaloo jooksul, 1900- tänapäev, tuvastamiseks ja iseloomustamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Huvitav on see, et ühtegi Teise maailmasõja järgset haiguste tõrje ja ennetamise keskust (CDC edendatud) hingamisteede viirushaiguste pandeemiaid (1957-58, “H2N2“; 1968, “H3N2“; 2009, “H1N1 jälle“) ei saa tuvastada ühegi riigi kõigi põhjuste suremuses. Erinevalt kõigist teistest surmapõhjustest, mis teadaolevalt suremust mõjutavad, ei põhjustanud need niinimetatud pandeemiad kusagil tuvastatavat suremuse kasvu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Suur 1918. aasta suremussündmus, mis värvati õpiku viiruslike hingamisteede haiguste pandeemiaks (“H1N1“), toimus enne antibiootikumide ja elektronmikroskoobi leiutamist kohutavates sõjajärgsetes avalikes tingimustes ja majandusliku stressi tingimustes. 1918. aasta surmad on säilinud kopsukoe histopatoloogia abil tõestanud, et need on põhjustatud bakteriaalsest kopsupõletikust. Seda näitavad mitmed sõltumatud ja vaidlustamata avaldatud uuringud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu esimene aruanne, milles analüüsiti kõigi põhjuste suremust, avaldati 2. juunil 2020 tsensuuriohtlikus uurimisväravas ja kandis pealkirja „<a href="https://denisrancourt.ca/entries.php?id=9&amp;name=2020_06_02_all_cause_mortality_during_covid_19_no_plague_and_a_likely_signature_of_mass_homicide_by_government_response" target="_blank" rel="noreferrer noopener">All-cause mortality during COVID-19 &#8211; No plague and a likely signature of mass homicide by government response</a>” („Kõigi põhjuste suremus COVID-19 ajal: katku pole ja valitsuse reageerimise tõenäoline allkiri massilise tapmise kohta“). See näitas, et kõigi põhjuste suremuse äkiliste tõusude kuumad kohad esinesid ainult põhjapoolkera läänemaailma konkreetsetes kohtades, mis olid sünkroonsed 11. märtsi 2020. aasta pandeemia väljakuulutamisega. Selline sünkroonsus on võimatu leviva hingamisteede viirushaiguse eeldatavas raamistikus, lennukitega või ilma, sest arvutatud aeg külvamisest kuni suremuse tõusuni sõltub suuresti kohalikest ühiskondlikest oludest, mitu kuud kuni aastaid. Ma omistasin ülemäärased surmad agressiivsetele meetmetele ja haiglaravi protokollidele, mida teadaolevalt sel ajal nendes paikkondades äkki rakendati.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tööd jätkati põhjalikumalt koos kaastöötajatega mitu aastat ja see jätkub. Oleme korduvalt näidanud, et liigsuremus keeldus kõige sagedamini ületamast riigipiire ja riikidevahelisi piire. Nähtamatu viirus on suunatud vaestele ja puuetega inimestele ning kannab passi. Samuti ei tapa see kunagi enne, kui valitsused kehtestavad riigi elanikkonna haavatavatele rühmadele sotsiaalmajanduslikke ja hooldusstruktuuri muutusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siin on minu järeldused meie üksikasjalikest uuringutest kõigi põhjuste suremuse kohta COVIDi perioodil koos sotsiaalmajanduslike ja vaktsiinide kasutuselevõtu andmetega:</p>



<ol class="wp-block-list" type="1">
<li>Kui poleks olnud pandeemiapropagandat ega sundi ning valitsused ja meditsiiniasutus oleksid lihtsalt jätkanud tavapärast tegevust, siis poleks olnud ülemäärast suremust</li>



<li>Liigsuremust põhjustavat pandeemiat ei olnud</li>



<li>Meetmed põhjustasid liigsuremust</li>



<li>COVID-19 vaktsineerimine põhjustas liigsuremust</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Vaktsiinide osas kvantifitseerisime palju juhtumeid, kus annuse kiire kasutuselevõtt kehtestatud vaktsiinikavas oli sünkroonne muidu ootamatu kõigi põhjuste suremuse tipuga, kohati hooajalises tsüklis ja suurusjärkudes, mida pole varem ajaloolises suremuse registris nähtud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sel viisil näitasime, et India vaktsineerimiskampaania põhjustas 3,7 miljoni hapra elaniku surma. Lääneriikides kvantifitseerisime kõigi vanuste keskmise suremuse 1 surmamääraks iga 2000 süsti kohta, et see kasvaks vanusega eksponentsiaalselt (kahekordistudes iga täiendava 5-aastase vanuse järel) ja oleks sama suur kui 1 surm iga 100 süsti kohta 80-aastaste ja vanemate puhul. Meie hinnangul on vaktsiinid tapnud kogu maailmas 13 miljonit inimest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui nõustuda minu ülaltoodud järeldustega ja meie tehtud analüüsidega, siis on mitmeid tagajärgi selle kohta, kuidas inimene tajub reaalsust seoses sellega, mis tegelikult toimus ja mis mitte.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esiteks, kui surmaga lõppevate nakkuste epideemiad on hooldekodudes, haiglates ja degenereerunud elutingimustega väga reaalsed, siis USA juhitud “pandeemiale reageerimise“ tööstuse edendatav viiruslik hingamisteede pandeemiarisk ei ole asi. Tõenäoliselt on see valmistatud ja säilitatud varjatud motiividel, välja arvatud inimkonna päästmine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teiseks, lisaks looduslikele sündmustele (kuumalained, maavärinad, ulatuslikud põuad) on suremust negatiivselt mõjutavad olulised sündmused suured rünnakud kodumaiste elanike vastu, mõjutades haavatavaid elanikke, näiteks:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>äkiline laastav majanduslik halvenemine (suur depressioon, tolmukauss, Nõukogude Liidu lagunemine),</li>



<li>sõda (sealhulgas ühiskonnaklassi ümberkorraldamine),</li>



<li>keiserlik või majanduslik okupatsioon ja ekspluateerimine (sealhulgas ulatuslik ekspluateeriv maakasutus) ning</li>



<li>COVIDi perioodil kohaldatud hästi dokumenteeritud meetmed ja hävitamine.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Vastasel juhul on stabiilses ühiskonnas suremus äärmiselt tugev ja ei allu suurtele kiiretele muutustele. Puuduvad empiirilised tõendid selle kohta, et uute patogeenide äkilised ilmnemised võivad põhjustada suuri muutusi suremuses. Domineeriva inimliigi kaasaegsel ajastul on inimkond tema halvim vaenlane, mitte loodus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kolmandaks on nakkusohu vähendamiseks kehtestatud sunnimeetmed (nt distantseerumine, suunanooled, sulgemine, isolatsioon, karantiin, pleksiklaasist tõkked, näokaitsed ja näomaskid, küünarnuki muhke jne) ilmselgelt ebateaduslikud; ja selle aluseks olev mure “leviku“ pärast ei olnud kunagi õigustatud ja on irratsionaalne, kuna usaldusväärsetes suremusandmetes puuduvad tõendid selle kohta, et kunagi oleks olnud eriti virulentne patogeen.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tegelikult lükkab COVIDi perioodil levimise mõiste rangelt ümber liigse kõigi põhjuste suremuse ajalised ja ruumilised variatsioonid kõikjal, kus see on piisavalt kvantifitseeritud, kogu maailmas. Näiteks oletatav viirus, mis tappis USA 1,3 miljonit vaest ja puudega elanikku, ei ületanud pidevast ja intensiivsest majandusvahetusest hoolimata enam kui tuhandekilomeetrist maismaapiiri Kanadaga. Samuti ei levinud eeldatav viirus, mis põhjustas sünkroonse suremuse levialasid 2020. aasta märtsis-aprillis-mais (näiteks New Yorgis, Madridi piirkonnas, Londonis, Stockholmis ja Põhja-Itaalias), nendest esmase vastuvõtu keskustest kaugemale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Huvitav on see, et sellega seoses on enam kui 12 aastat tuntud ajaloolised hooajalised erinevused (100-kuuline periood) kõigi põhjuste suremuses ümberpööratud põhja- ja lõunapoolkeral ning ei näita mingeid tõendeid “leviku“ kohta. Selle asemel näitavad need mustrid antud poolkeral suremuse sünkroonset suurenemist ja vähenemist kogu poolkeral. Kas “leviva(te)l“ põhjus(t)el kuluks alati täpselt 6 kuud, et jõuda teisele poolkerale, kus see põhjustab taas suremuse muutusi, mis on sünkroonsed kogu poolkeral? Paljud epidemioloogid on juba ammu jõudnud järeldusele, et hingamisteede haiguste leviku “kontakti“ inimeselt inimesele ei saa seletada ja seda lükkavad ümber kõigi põhjuste suremuse hooajalised mustrid. Miks CDC <em>jt</em> selles osas süstemaatiliselt ei naeruvääristata, jääb selle teadlase arusaamisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle asemel peaksime väljaspool äärmiselt halbu elutingimusi vaatama professor Sheldon Coheni ja kaasautorite (USA) koostatud tööd, kes tegid kindlaks, et kaks domineerivat tegurit kontrollivad, kas tahtlikult väljakutse saanud kolledži üliõpilased nakatuvad ja hingamisteede haiguse tõsidust, kui nad on nakatunud:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>kogenud psühholoogilise stressi aste</li>



<li>sotsiaalse isolatsiooni aste</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kogenud psühholoogilise stressi negatiivne mõju immuunsüsteemile on suur praegusele ja väljakujunenud teaduslike uuringute valdkonnale, mida vaktsiinihuvid kohusetundlikult ignoreerivad. Nüüd teame, et nimetatud mõju on dramaatiliselt suurem eakatel inimestel, kus toitumine (soolestiku bioomi ökoloogia) on oluline kaastegur.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Muidugi ei pea ma silmas seda, et puuduvad põhjuslikud ained, näiteks bakterid, mis võivad põhjustada kopsupõletikku; samuti seda, et selliste põhjuslike mõjurite ohtlikke kontsentratsioone keskkonnas ei ole õrnade isikute läheduses, näiteks haiglates ja arstide kätel, kurikuulsalt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Neljandaks, kuna meie järeldus, puuduvad tõendid selle kohta, et oleks olnud mõni eriti virulentne patogeen, mis põhjustaks liigsuremust, arutelu funktsiooni suurendamise uuringute ja põgenenud biorelva üle on ebaoluline.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ma ei pea silmas seda, et kaitseministeerium (<a href="https://www.defense.gov/" target="_blank" rel="noopener">DoD</a>) ei rahasta funktsiooni suurendamise ja biorelvade uuringuid (eriti välismaal), ma ei pea silmas seda, et USA patente geneetiliselt muundatud mikroobsetele organismidele, millel on potentsiaalne sõjaline rakendus, ei ole palju, ja ma ei pea silmas seda, et biorelva-vektorite ja patogeenide mõjusaid põgenemisi või vabanemisi ei ole varem olnud. Näiteks võib puukborrelioosi poleemika USA-s olla näide biorelva lekkest (vt Kris Newby 2019. aasta raamatut „Bitten: The Secret History of Lyme Disease and Biological Weapons“ [„<a href="https://www.amazon.com/Bitten-History-Disease-Biological-Weapons/dp/006289627X" target="_blank" rel="noopener">Hammustatud: Puukborrelioosi ja bioloogiliste relvade salajane ajalugu“</a>]).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üldiselt ei ole ilmsetel põhjustel ükski äärmiselt virulentne patogeen ka äärmiselt nakkav. Iga sellise patogeeni olemasolu vastu on miljardeid aastaid kumulatiivset evolutsioonilist survet ja see tulemus on sügavalt kõikidesse eluvormidesse sisse kodeeritud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks oleks enesetapjalik, kui mis tahes režiim püüaks jõuliselt sellist patogeeni luua. Biorelvad on mõeldud tarnimiseks konkreetsetele sihtpiirkondadele, välja arvatud ulmes, kus immuunsust biorelvast, mis on nii äärmiselt virulentne kui ka äärmiselt nakkav, saab usaldusväärselt tarnida oma elanikkonnale ja sõduritele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu arvates, kui miski COVID on lähedal <a href="https://stewpeters.com/video/2023/07/uncensored-karen-kingston-bombshell-we-are-coming-for-the-bioweapon-pushers-documents-action/" target="_blank" rel="noopener">biorelvaks</a><sup> [<a href="#_edn1" id="_ednref1">[i]</a>]</sup> olemisele, on see sõjaline võimekus massiliselt ja korduvalt levitada individuaalseid süste, mis on füüsilised vektorid mis tahes ainete jaoks, mida režiim soovib valikuliselt valitud populatsioonidesse süstida, kehtestades samal ajal rahvatervise kaitse katte all täieliku vastavuse oma kehale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See on sama režiim, mis korraldab demokraatia ja naiste õiguste levitamise varjus sõdu rahva täieliku hävitamise ja ühiskonna hävitamise nimel. Ja ma ei pea silmas Hiinat.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Viiendaks, jällegi, kuna meie järeldus, puuduvad tõendid selle kohta, et oleks olnud mõni eriti virulentne patogeen, mis põhjustaks liigsuremust, ei olnud vaja mingeid spetsiaalseid raviprotokolle, välja arvatud tavaline läbimõeldud, juhtumipõhine diagnostika, millele järgnes arsti valitud parim lähenemisviis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle asemel tapsid tigedad uued protokollid patsiente esmase vastuvõtu keskustes, mis rakendasid neid protokolle väljakuulutatud pandeemia esimestel kuudel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellele järgnesid paljudes osariikides pealesunnitud ühiskondlikud meetmed, mis olid vastuolus üksikisiku tervisega: hirm, paanika, paranoia, indutseeritud psühholoogiline stress, sotsiaalne isolatsioon, eneseohverdus, töö ja vabatahtliku tegevuse kaotus, sotsiaalse staatuse kaotus, töökoha kaotus, ettevõtte pankrot, kasulikkuse kaotus, hooldajate kaotus, kohtade ja liikuvuse kaotus, sõnavabaduse mahasurumine jne.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ainult professionaalsel klassil läks paremini, töötades mugavalt kodust, pere lähedal, samal ajal kui neid toitlustas spetsiaalsete kojukandeteenuste armee.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kahjuks ei piirdunud meditsiiniasutus haavatavate patsientide ründamise ja isoleerimisega haiglates ja hooldusasutustes. Samuti loobus ta süstemaatiliselt tavapärasest ravist ja ründas arste, kes keeldusid seda tegemast.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praktiliselt kogu läänemaailmas vähendati antibiootikumide retsepte ja hoiti neid madalal umbes 50% võrra COVIDi-eelsetest määradest. Sellel oleks olnud laastav mõju eelkõige USAs, kus:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://www.cdc.gov/" target="_blank" rel="noopener">CDC</a> enda statistikas, mis põhineb surmatunnistustel, umbes 50% umbes miljonist surmajuhtumist, mis on seotud COVID-iga, millel on loetletud kaasuv haigus bakteriaalne kopsupõletik (USA-s oli tohutu bakteriaalse kopsupõletiku epideemia, millest keegi ei rääkinud)</li>



<li>lõunapoolsetes vaestes osariikides on antibiootikumide väljakirjutamise määr ajalooliselt palju kõrgem (see tähendab suurt vastuvõtlikkust bakteriaalsele kopsupõletikule)</li>



<li>liigsuremus COVIDi perioodil on väga tugevas korrelatsioonis (<em>r</em> = +0,86) &#8211; tegelikult proportsionaalne riigi vaesusega</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kuuendaks, kuna meie järeldus, puuduvad tõendid selle kohta, et oleks olnud mõni eriti virulentne patogeen, mis põhjustaks liigsuremust, ei olnud vaktsiinide väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks rahvatervisega seotud põhjuseid; isegi mitte siis, kui nõustuda nõrga väitega, et mis tahes vaktsiin on kunagi olnud efektiivne oletatava hingamisteede viirushaiguse vastu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisage sellele, et kõik vaktsiinid on oma olemuselt ohtlikud ja meie ülalkirjeldatud vaktsiinidooside suremuse määr kvantifitseerib ning peame tunnistama, et vaktsiinid aitasid märkimisväärselt kaasa liigsuremusele kõikjal, kus need kehtestati.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kokkuvõtteks võib öelda, et ülemäärast suremust ei põhjustanud ükski eriti virulentne uus patogeen. COVIDi nn reageerimine oli massiivne mitmetahuline riik ja <em>iatrogeensed</em> rünnakud elanikkonna ja ühiskondlike tugistruktuuride vastu, mis põhjustasid kogu ülemäärase suremuse igas jurisdiktsioonis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nüüd on loomulik küsida „mis seda ajendas“, „kes sellest kasu sai“ ja „millised rühmad kannatasid püsivate struktuuriliste puuduste all?“</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu arvates saab COVIDi rünnakut mõista ainult geopoliitika ja suuremahuliste sotsiaalse klassi muutuste sümbiootilises kontekstis. Domineerimine ja ärakasutamine on ajendid. Läbikukkunud USA-keskne globaalne hegemoonia ja selle mahhinatsioonid loovad ohtlikud tingimused praktiliselt kõigile.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>KUIDAS REFORMIDA TEADUSE KIRJASTAMIST, ET TAGADA PÕHISEADUSEGA KAITSTUD SÕNAVABADUS?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://denisrancourt.ca/entries.php?id=132&amp;name=2023_07_16_how_to_reform_science_publishing_a_hard_set_of_rules_to_impose_by_law_immediately" target="_blank" rel="noopener"><strong>Dr Denis Rancourt</strong></a><strong> </strong><strong>on oma 16. juuli </strong><a href="https://denisrancourt.ca/entries.php?id=132&amp;name=2023_07_16_how_to_reform_science_publishing_a_hard_set_of_rules_to_impose_by_law_immediately" target="_blank" rel="noopener"><strong>artiklis</strong></a><strong> </strong><strong>öelnud, et teaduse kirjastamine on suures osas muutunud selliseks, mida õigustatult võib nimetada ”teaduspropagandaks”, eliidi erihuvide teenistuses. Nende erihuvide hulka kuuluvad ulatuslik rahaline kisklus, sotsiaalne manipuleerimine eliitklassi huvide kindlustamiseks ja geopoliitiline domineerimine. Siin on mõned põhireeglid, mille Rancourt soovitab kehtestada seadusega teaduskirjastustööstusele ja autoritele, kes soovivad avaldada nn eelretsenseeritavates teadusajakirjades.</strong><strong></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Need reeglid on vajalikud, sest teadlased ei ole sõltumatud ega mõtle ise. Teadlastel, nagu ka teistel <a href="http://disciplined-minds.com/" target="_blank" rel="noopener">spetsialistidel</a> ei ole arenenud totalitarismi seisundis vabadust uurida ja suhelda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tänapäeva teadusajakirjades praktiseeritav eelretsenseerimine on teadusajaloolaste arvates vastutus, mis tekitab distsiplinaarset enesetsensuuri ja võimaldab toimetajatel olla <a href="https://archive.ph/0gB3q" target="_blank" rel="noopener">toimetajatel olla intellektuaalselt hooletu</a>. Peaaegu kõik füüsika suurimad avastused tehti ja avaldati enne “vastastikust hindamist“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siin on reeglid, mida Rancourt soovitab rakendada kohe kõigi “eelretsenseeritavate teadusajakirjade“ (“teadusajakirjade“) suhtes, mis väidavad või vihjavad mingil määral toimetuslikule sõltumatusele, mida kasutatakse teadlaste tsiteerimise-analüüsi hindamisel.</p>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="1">
<li>Kirjastajad ei saa eeskirjadest mööda hiilida, kasutades “sõnavabaduse“ või “turuvabaduse“ ettekäändeid. Teaduskirjastus on demokraatia keskne nõue ja üldsuse õigus teada on ülimalt tähtis. Kaitsta tuleb üksikute autorite sõnavabadust ja nende juurdepääsu avalikule publikule. Teaduskirjastus ei tohi olla eliidi huvide propagandaettevõtmine.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="2">
<li>Palgalistel valitsus- ja akadeemilistel teadlastel ning kõigil teadlastel, kes töötavad ettevõtetes, mis saavad valitsuse teadusuuringute rahastamist või teevad valitsuse jaoks lepingulist tööd või müüvad valitsusele teenuseid või tooteid, on keelatud avaldada teadusajakirjades, mis neid reegleid vastu ei võta.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="3">
<li>Loomulikult võivad nad avaldada ka mujal, näiteks veebisaitidel või kontaktiloendite kaudu.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="4">
<li>Esitavad autorid peaksid olema ametialaselt sõltumatud ning nende uurimistulemusi ei tohiks suunata ega vetostada nende tööandjad ega välised huvid. Autorid peaksid deklareerima mis tahes võimaliku või olulise sekkumise oma ametialasesse sõltumatusse.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="5">
<li>Teadusajakirjade kirjastajad peavad avalikustama oma juhtimis-, omandi- ja finantsstruktuuride üksikasjad ning iga-aastase rahastamise ja tulud.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="6">
<li>Teadusajakirjade kirjastajad peavad rangelt järgima toimetuse täieliku sõltumatuse poliitikat ilma kirjastajate sekkumiseta ning tagama ja kaitsma oma teadlastest toimetajate toimetuslikku sõltumatust.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="7">
<li>Ajakirja töötajad, toimetajad ja retsensendid ei saa makseid ega hüvesid ärilistest või valitsusega seotud välishuvidest.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="8">
<li>Kõigile autori esildistele peab olema tagatud vaba juurdepääs toorandmetele, arvutiprogrammide võrranditele ja algoritmidele ning kõigele, mis on vajalik uuringu ja selle tulemuste reprodutseerimiseks. Ärisaladuse alla kuuluv teave ei ole kaitse selle nõude vastu. Teadus peab definitsiooni järgi olema kontrollitav.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="9">
<li>Lisaks artiklile endale ei saa olla suuruse ega leheküljepiirangut ühelegi täiendavale või toetavale materjalile, mida autor soovib esitada.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="10">
<li>Kliiniliste uuringute puhul peab üldsusel ja teistel teadlastel olema takistamatu juurdepääs kõigile samadele andmetele ja andmetele, mida iga riiklik reguleeriv asutus võib nõuda või mis on vajalikud teaduslikuks kontrollimiseks.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="11">
<li>Kõik huvide konfliktid peavad olema autorite poolt deklareeritud. Toimetajad võivad esildised tagasi lükata üksnes põhjendatud huvide konflikti alusel, eriti kui mängus on suured rahalised või poliitilised huvid.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="12">
<li>Iga teadusajakirjale esitatavat autorit tuleb käsitleda täieliku avaliku läbipaistvusega, alates esitamisest kuni vastuvõtmise või tagasilükkamiseni, kaasa arvatud, sealhulgas kõik artikli ja selle abimaterjalide kaebused, arvustused, vastused ja versioonid, olenemata sellest, kas ajakiri võtab artikli lõpuks vastu või lükkab selle tagasi. See tähendab:</li>
</ol>



<ul class="wp-block-list">
<li>Nimetatud avalik läbipaistvus peab olema ennetav ja hõlmama kõigi etappide täielikku avaldamist vabalt juurdepääsetaval ja otsingut võimaldaval veebisaidil. See kehtib sõltumata sellest, kas ajakiri artikli lõpuks vastu võtab või tagasi lükkab.</li>



<li>Keegi, kes protsessis osaleb, ei saa olla anonüümne. Kõik, kes tegutsevad toimetuse ja retsensendi rollides, tuleb avalikult tuvastada. See kehtib ka tagasilükatud artiklite kohta.</li>



<li>Kõik toote versioonid, sealhulgas kõik lisamaterjalid, peavad olema salvestatud ja avalikult kättesaadavad. See kehtib ka tagasilükatud artiklite kohta.</li>



<li>Kogu kirjavahetus toimetajate, autorite ja retsensentide vahel peab olema avalik, sealhulgas retsensentide vastused, mida toimetajad otsustavad mitte kasutada või eirata. See kehtib ka tagasilükatud artiklite kohta.</li>



<li>Kirjastajad peaksid lubama kõiki artiklite järeltöötluslikke mittetriviaalseid kommentaare ja sellised kommentaarid peavad olema ka avalikud, pidades silmas teose (ning retsensendi ja toimetaja kommentaaride) jätkuvat ülevaatamist. See kehtib ka tagasilükatud artiklite kohta.</li>
</ul>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="13">
<li>Tegelikult peab teaduspublitseerimine, artiklitest, mis on mõeldud olema usaldusväärsed ja mida kasutatakse teadlaste järjestamiseks ja hindamiseks, olema avatud raamat.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="14">
<li>Üldsusel peaks olema vaba juurdepääs kõigile materjalidele ilma registreerimise või muude takistusteta.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="15">
<li>Artiklite tagasilükkamine ilma läbivaatamiseta peaks olema haruldane ja piirduma üksnes selgelt kuritahtlike esildiste juhtudega.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="16">
<li>Tajutav “tähtsus“ ei saa olla tagasilükkamise kriteerium.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="17">
<li>Artiklit ei saa tagasi lükata põhjusel, et see on osaliselt, suures osas või peamiselt varem avaldatud artikli kriitika või ümberanalüüs. Sellised võitluslikud kriitikaartiklid peavad olema teretulnud ja neile tuleks anda samad regulaarsed avaldamisvõimalused (näiteks võrdne ruum samas ajakirjas) kui kritiseeritav artikkel.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="18">
<li>Artiklite jaoks, mis ei kuulu ajakirja laiemasse huvivaldkonda, peab olema üldine kategooria. Sellisena ei saa spetsialiseerumisvaldkond või alateema laiemas distsipliinis olla tagasilükkamise kriteeriumiks, samuti ei saa see ulatuda kaugemale ajakirja valitud huvivaldkonnast. Ajakirjad ei tohi konstruktiivselt välistada uudseid töid, kasutades ettekäändena spetsialiseerumist, ning peaksid tunnistama interdistsiplinaarseid uurimusi, mis kattuvad ajakirja valitud huvivaldkonnaga ja ületavad selle.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="19">
<li>Läbivaatajad peavad tuvastama võimalikud huvide konfliktid.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="20">
<li>Tagasilükkamine peaks olema reserveeritud tuvastatud saatuslikele vigadele või teaduslikele vigadele, mida autorid ei saa parandada, ilma et nad koostaksid sisuliselt uue artikli või uuringu.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="21">
<li>Toimetuse otsustes tuleb esitada põhjendused, mis ulatuvad kaugemale pelgalt täpsustamata kokkuleppest retsensentidega. Toimetaja peab hindama argumente ja tegema teadusliku hinnangu, mis on selgesõnaliselt põhjendatud. Tegelikud teadustoimetajad tuleb tagasi tuua, mitte jätkata tegevtoimetajatega.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="22">
<li>Mis tahes lõpliku toimetusliku otsuse või määrava kohtlemise kohta peab toimuma edasikaebamise kord. Apellatsioonimenetlus peab olema eraldiseisev ja sõltumatu, eelistatavalt peab seda läbi viima sõltumatu organ, mida kirjastaja ei kontrolli, järgides haldusõiguse põhimõtteid. Apellatsioonimenetlus on täiesti läbipaistev ja see on lisatud originaalartikli esitamise avalikku registrisse, nagu eespool kirjeldatud.</li>
</ol>



<ol class="wp-block-list" type="1" start="23">
<li>Edasikaebamisotsust peab saama kohtulikult läbi vaadata pädev kohus, järgides vastava autori jurisdiktsioonis kohaldatavaid kohtuliku läbivaatamise kriteeriume.</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Tulevastes artiklites kavatseb Rancourt tuua hiljutisi piinavaid näiteid omaenda võitlustest tippmeditsiiniajakirjades avaldamiseks, sealhulgas apellatsioonide võitmiseks ja muuks selliseks. Nendes vahetustes avanevad saagad on sürrealistlikud. Need illustreerivad probleemi sügavust ja toimetajate jultunud käitumist. Tulen varsti.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Toimetas Revo Jaansoo</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikas: <a href="https://denisrancourt.ca/entries.php?id=132&amp;name=2023_07_16_how_to_reform_science_publishing_a_hard_set_of_rules_to_impose_by_law_immediately" target="_blank" rel="noopener">2023-07-16 KUIDAS REFORMIDA TEADUSKIRJASTUST &#8211; Karm reeglistik, mida seadusega kohe kehtestada &#8211; Denis Rancourt</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://denisrancourt.ca/entries.php?id=132&amp;name=2023_07_16_how_to_reform_science_publishing_a_hard_set_of_rules_to_impose_by_law_immediately" target="_blank" rel="noopener"><strong><em>Dr Denis Rancourt</em></strong></a><strong><em> </em></strong><em>on kaasdirektor, CORRELATION Research in the Public Interest (</em><a href="https://correlation-canada.org/" target="_blank" rel="noopener"><em>https://correlation-canada.org/</em></a><em>). Koduleht: </em><a href="https://denisrancourt.ca/" target="_blank" rel="noopener"><em>https://denisrancourt.ca/</em></a><em>.</em><strong><em> </em></strong><em>E-post: </em><a href="mailto:denis.rancourt@gmail.com"><em>denis.rancourt@gmail.com</em></a><em> </em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikas: <a href="https://www.globalresearch.ca/there-was-no-pandemic-dr-denis-rancourt/5824976" target="_blank" rel="noopener">Global Research</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="#_ednref1" id="_edn1">[i]</a> „Sõnad “bioloogiline ja tehnoloogiline relv“ on <a href="https://rumble.com/c/StewPeters" target="_blank" rel="noopener">jõudnud</a> USA Florida osariigi õiguskaitseorganitele esitatud uurimistaotlustesse. Karen Kingston on jaganud kirja, milles kirjeldatakse üksikasjalikult Pfizer/Biontech viiteid ja valitsuse dokumente, mida iga kodanik saab kasutada menetluse alustamiseks: <a href="https://karenkingston.substack.com/p/unlocked-the-intelligent-and-brave" target="_blank" rel="noopener">Lukustamata: intelligentsed ja vaprad on seda relva oodanud (substack.com)</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://karenkingston.substack.com/p/10-reasons-to-criminally-charge-pfizer" target="_blank" rel="noopener">Kingston</a> on biotehnoloogia analüütik ja endine Pfizeri töötaja, kes mõistab lepinguid, patente ja seadusi, millega farmaatsiatööstus tegeleb uute ravimite turule toomisel. Kingston uurib ja analüüsib ka vaktsiinide paljusid aspekte.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Andmed, valitsuse dokumendid ja patendid näitavad, et COVID-19 vaktsiin pole midagi muud kui biorelv. Bioloogiline aine, mis ei hoia nakkust ära, see ei hoia haigusi ära ja seda ei tehtud heausksete uuringute käigus. See põhjustab haigusi, puudeid ja surma. See on biorelva definitsioon. Pole olemas <a href="https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=legitiimne" target="_blank" rel="noopener">legitiimset</a> juristiksiooni, mis kaitseks organisatsiooni tsiviilelanikkonnale biorelva vallapäästmise eest. See on vastuolus Genfi konventsiooniga. Samuti ei anna sõjaline leping õigust inimesi mõrvata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Biotehnoloogia analüütik <a href="https://usawatchdog.com/pfizer-cv19-bioweapon-vax-public-enemy-1-karen-kingston/" target="_blank" rel="noopener">Kingston on selles intervjuus öelnud</a>, andmed, patendid ja valitsuse <a href="https://karenkingston.substack.com/p/13-reasons-to-have-state-attorney" target="_blank" rel="noopener">dokumendid</a> näitavad, et kõik COVID-19 vaktsiinid on <a href="https://karenkingston.substack.com/p/unlocked-the-intelligent-and-brave" target="_blank" rel="noopener">biorelvad</a> ja ükski neist süstidest ei aidanud ühtegi inimest, pidades silmas Moderna,<strong>Johnson &amp; Johnson</strong> ja Pfizeri doose.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Laadi alla:</strong><strong></strong></p>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://denisrancourt.ca/uploads_entries/1687643289487_Denis%20Rancourt%20essay%20-%20There%20Was%20No%20Pandemic%20-%20pub.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Denis Rancourt´s essay – there was no pandemic &#8211; pubi.pdf</a></li>



<li><a href="https://denisrancourt.ca/uploads_entries/1690125001207_2023-07-23----en%20francais----Pas%20de%20pandemie----Denis%20Rancourt%20%E2%80%93%20Dystoman.com.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">2023-07-23&#8212;-en francais&#8212;-Pas de pandemie&#8212;-Denis Rancourt – Dystoman.com.pdf</a></li>



<li><a href="https://denisrancourt.ca/uploads_entries/1690380219492_2023-07-26----GR----es----No%20Hubo%20Pandemia.%20Dr.%20Denis%20Rancourt%20-%20Global%20ResearchGlobal%20Research.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">2023-07-26&#8212;-GR&#8212;-es&#8212;-Ei Hubo Pandemia. Dr Denis Rancourt &#8211; globaalsed uuringudGlobal Research.pdf</a></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Algselt avaldati essee „<a href="https://denisrancourt.ca/entries.php?id=130&amp;name=2023_06_22_there_was_no_pandemic_essay" target="_blank" rel="noopener">Pandeemiat ei olnud“</a>: <a href="https://denisrancourt.ca" target="_blank" rel="noopener">https://denisrancourt.ca</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Denis Rancourt on Ontario kodanikuvabaduste ühenduse (</em><a href="http://ocla.ca/" target="_blank" rel="noopener"><em>ocla.ca</em></a><em>) teadlane, </em><a href="mailto:denis.rancourt@alumni.utoronto.ca"><em>denis.rancourt@alumni.utoronto.ca</em></a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Loe lisaks:</strong></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="uHV2jEV23z"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/kakskummend-sunget-reaalsust-mis-panid-aluse-covidi-pandeemia-suurele-pettusele/">Kakskümmend sünget reaalsust, mis panid aluse Covidi “pandeemia“ suurele pettusele</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kakskümmend sünget reaalsust, mis panid aluse Covidi “pandeemia“ suurele pettusele&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/kakskummend-sunget-reaalsust-mis-panid-aluse-covidi-pandeemia-suurele-pettusele/embed/#?secret=1nh27Y305a#?secret=uHV2jEV23z" data-secret="uHV2jEV23z" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="plnYvHG6V7"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/kas-covid-19-sundmus-on-olnud-pandeemilise-tehnokraatliku-juhtimise-tooriist-transhumanismi/">Kas COVID-19 sündmus on olnud pandeemilise tehnokraatliku juhtimise tööriist transhumanismi</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kas COVID-19 sündmus on olnud pandeemilise tehnokraatliku juhtimise tööriist transhumanismi&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/kas-covid-19-sundmus-on-olnud-pandeemilise-tehnokraatliku-juhtimise-tooriist-transhumanismi/embed/#?secret=F1TdW6POlN#?secret=plnYvHG6V7" data-secret="plnYvHG6V7" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="BhpL6mv9CO"><a href="https://fonte.news/maailm/uleminek-tuumaenergialt-covidile-ja-vastupidi/">Üleminek tuumaenergialt Covidile ja vastupidi</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Üleminek tuumaenergialt Covidile ja vastupidi&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/maailm/uleminek-tuumaenergialt-covidile-ja-vastupidi/embed/#?secret=7nSECaZt9s#?secret=BhpL6mv9CO" data-secret="BhpL6mv9CO" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Suur Meedia varjab vaktsineerimata inimeste jälgimist</title>
		<link>https://fonte.news/biopoliitika/suur-meedia-varjab-vaktsineerimata-inimeste-jalgimist</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 20 Apr 2023 03:30:37 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[andmed]]></category>
		<category><![CDATA[andmete kogumine]]></category>
		<category><![CDATA[Big Data]]></category>
		<category><![CDATA[Big media]]></category>
		<category><![CDATA[CDC]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[google]]></category>
		<category><![CDATA[jälgimine]]></category>
		<category><![CDATA[jälitustegevus]]></category>
		<category><![CDATA[Meedia]]></category>
		<category><![CDATA[meedia tsensuur]]></category>
		<category><![CDATA[Meta]]></category>
		<category><![CDATA[NCHS]]></category>
		<category><![CDATA[Pettus]]></category>
		<category><![CDATA[Reuters]]></category>
		<category><![CDATA[suur meedia]]></category>
		<category><![CDATA[tagakiusamine]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[transhumanism]]></category>
		<category><![CDATA[tühistamine]]></category>
		<category><![CDATA[Twitter]]></category>
		<category><![CDATA[ÜRO]]></category>
		<category><![CDATA[vaitsus]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsineerimata]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<category><![CDATA[YouTube]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=19458</guid>

					<description><![CDATA[Mõne päeva jooksul põletasid faktikontrollijad keskööl õli, püüdes kummutada ideed, et üksikuid inimesi jälgitakse või et valitsus või kolmandad isikud võivad neid andmeid kuritarvitada.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Valitsusasutused ja mitmed kolmandad isikud või hõlmatud üksused võivad samuti kasutada mitmeid lünki, et tuvastada uuesti varem mitteidentifitseeritud patsiendiandmed.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>2023. aasta veebruari keskel teatas dr Joseph Mercola, et valitsus on salaja jälginud neid, kes ei saanud COVID-i jaburust või on ainult osaliselt jaburad varem tundmatu jälgimisprogrammi kaudu.</strong></li>
</ul>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Mõne päeva jooksul püüdsid faktikontrollijad kummutada ideed, et üksikuid inimesi jälgitakse või et valitsus või kolmandad isikud võivad neid andmeid kuritarvitada.</strong></li>
</ul>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>COVIDi “vaktsineerimise“ staatust ei peetud 2021. ja 2022. aastal üldse eraviisiliseks meditsiiniliseks küsimuseks, kuid korporatiivmeedia soovib nüüd, usuksite, et teie COVID-i jabur staatus on kaitstud meditsiinilise privaatsuse seadustega.</strong></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Tervisekindlustuse ülekantavuse ja vastutuse seadus (USA „Health Insurance Portability and Accountability Act of 1996”, <a href="https://www.cdc.gov/phlp/publications/topic/hipaa.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">HIPAA</a>) on täis erandeid, kui tegemist on teie privaatsusega. Näiteks föderaalasutused, nagu USA Tervishoiu- ja Inimteenused (HHS) ning USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus on privaatsusklauslitest vabastatud ja pääsevad juurde tuvastatavatele andmetele, eriti kui on nakkushaiguse puhang, olgu see siis tõeline või fiktiivne.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsusasutused ja mitmed kolmandad isikud või hõlmatud üksused võivad samuti kasutada mitmeid lünki, et tuvastada uuesti varem mitteidentifitseeritud patsiendiandmed.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2023. aasta veebruari keskel teatas Mercola, et <a href="https://takecontrol.substack.com/p/federal-government-tracking-unvaccinated" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>valitsus on neid salaja jälginud, kes ei saanud COVID-i jaburust</strong></a> või on ainult osaliselt jaburad, varem tundmatu jälgimisprogrammi kaudu, mille on välja töötanud USA Riiklik Tervisestatistika Keskus (NCHS), USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse osakond.<sup>1</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõne päeva jooksul põletasid faktikontrollijad keskööl õli, püüdes kummutada ideed, et üksikuid inimesi jälgitakse või et valitsus või kolmandad isikud võivad neid andmeid kuritarvitada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kummalisel kombel oli kõige kohutavam “valeinformatsiooni“ näide, mille USA Today faktikontrollija võis leida, sotsiaalmeedia postitus, mis „tekitas vähem kui kuu ajaga ligi 200 meeldimist“.<sup>2</sup> Kakssada meeldib? Enamiku mõjutajate jaoks pole see midagi, eriti mitte 30 päeva jooksul.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Reuters tuli välja ka faktikontrolliga ja sarnaselt USA Today&#8217;le väitis Reuters, et puudub “kontekst“:<sup>3</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Võeti kasutusele uued diagnostilised koodid, mis kirjeldavad patsienti COVID-19 vastu alaimmuniseerituna, et aidata arstidel tuvastada patsiente, kellel võib olla oht raskema COVID-i tekkeks, ning aidata tervishoiuametnikel jälgida vaktsiinide tõhusust ja suremuse statistikat, muu hulgas rahvatervise küsimusi, mitte USA valitsuse vaktsineerimata isikute jälgimiseks, nagu mõned veebis väidavad.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Üksikisiku terviseloos olevad koodid, nagu kogu isiklik terviseteave on kaitstud USA privaatsusseadusega ja neid saab analüüsida ainult rühma või populatsiooni tasandil, eraldamata individuaalsetest identiteetidest &#8230;</em></p>



<h2 id="teie-meditsiinilised-andmed-pole-kaugeltki-privaatsed" class="wp-block-heading"><strong>Teie meditsiinilised andmed pole kaugeltki privaatsed</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu sageli juhtub on faktikontrollijad, kes võtavad teema kontekstist välja või pigem ei esita täielikku pilti. Fakt on see, et teie meditsiinilised andmed pole kaugeltki nii privaatsed, kui arvate. Tervisekindlustuse ülekantavuse ja vastutuse seadus (HIPAA) on täis erandeid, kui tegemist on teie privaatsusega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Föderaalagentuuridel, nagu tervishoiu- ja inimteenused (HHS) ning USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus on täielik õigus pääseda juurde tuvastatavale teabele, kuna nad on vabastatud privaatsusklauslitest ja neil on eriti õigustatud juurdepääs teie privaatsetele vaktsineerimisandmetele, kui esineb nakkushaiguse puhang, olgu see siis tõeline või fiktiivne. Nagu on märgitud HHS-i ja CDC HIPAA juhistes:<sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Tasakaalustades individuaalse terviseteabe kaitset vajadusega kaitsta rahvatervist, lubab privaatsusreegel selgesõnaliselt avalikustada ilma individuaalse loata rahvatervise asutustele, kellel on seadusega lubatud koguda või saada teavet haiguste, vigastuste või puude ennetamiseks või kontrollimiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, rahvatervise järelevalve, uurimine ja sekkumine &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Privaatsuseeskiri lubab sõnaselgelt PHI [kaitstud terviseteavet] jagada kindlaksmääratud rahvatervise eesmärkidel. Näiteks võivad hõlmatud üksused avaldada PHI-d ilma individuaalse loata rahvatervise asutusele, kellel on seaduslik õigus koguda või saada teavet haiguste, vigastuste või puude ennetamiseks või tõrjeks &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Lisaks lubab privaatsusreegel hõlmatud üksustel avalikustada teavet, mida nõuavad muud seadused, sealhulgas seadused, mis nõuavad avalikustamist rahvatervise eesmärgil.“</em></p>



<h2 id="lungad-voimaldavad-ka-isikuandmeid-uuesti-tuvastada" class="wp-block-heading"><strong>Lüngad võimaldavad ka isikuandmeid uuesti tuvastada</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsusasutused ja mitmed kolmandad osapooled või hõlmatud üksused võivad samuti kasutada mitmeid lünki, et tuvastada uuesti varem mitteidentifitseeritud patsiendiandmed. Nagu on selgitatud CDC rahvatervise seaduse dokumendis, milles kirjeldatakse üksikasjalikult privaatsete meditsiiniliste andmete seaduslikku jagamist:<sup>5</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Kuigi HIPAA piirab terviseteabe kasutamist ja avalikustamist, lubab see ka teatavaid teisese kasutamise erandeid rahvatervise eesmärkidel. HIPAA pakub teatud tingimusi, mille korral võib patsiendi andmeid avaldada tervishoiuosakondadele ilma patsiendi loata.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>HIPAA kohaselt võivad teenuseosutajad avaldada tuvastatavaid patsiendiandmeid (kaitstud terviseteave või PHI), kui seadus seda nõuab, võimaldades osariikidel kehtestada HIPAA piirangutest õiguslikke erandeid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Teenuseosutajad võivad avaldada PHI-d ka tervishoiuosakondadele ilma patsiendi loata rahvatervisega seotud tegevusteks, näiteks nakkushaigustest teatamiseks või rahvatervise asutusele, et ennetada või kontrollida haigusi, vigastusi või puuet rahvatervise erandi alusel. Hõlmatud üksus võib PHI-le juurde pääseda, seda kasutada ja avalikustada kliiniliste uuringute jaoks ilma üksikisiku loata, kui:</em></p>



<ol class="wp-block-list" type="1">
<li><em>ta hangib institutsioonilise revisjonikomisjoni või privaatsusnõukogu dokumendid isiku loast loobumise kohta</em></li>
</ol>



<ul class="wp-block-list">
<li><em>PHI on selle uuringu jaoks vajalik</em></li>
</ul>



<ul class="wp-block-list">
<li><em>uuringus kasutatakse </em><a href="https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=detsedent+&amp;F=M&amp;C06=fi" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>detsedentide</em></a><em> PHI-d</em></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Teenuseosutajad võivad avaldada EHI-d ilma patsiendi loata, kui andmed on “deidentifitseeritud“ &#8230; kuid võimaldab siiski teenuseosutajatel või piirkondlikel terviseteabe organisatsioonidel randomiseeritud patsiendi lähtekoodide abil uuesti tuvastada, kui rahvatervise hoiatus või juhtumiaruanne peaks vajalikuks osutuma.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Lõpuks võivad teenuseosutajad ilma loata avaldada “piiratud andmekogumi“, sealhulgas kuupäevad ja sihtnumbrid ning siiski patsiente uuesti tuvastada, kui nad säilitavad teatud identifikaatoritest tuletatud patsiendikoode.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Niisiis, kas föderaalsed tervishoiuasutused saavad teie vaktsineerimisstaatusele juurde pääseda? Jah. Kas seda teavet on võimalik tuvastada? Absoluutselt jah. Kas see tähendab, et teid kui üksikisikut võidakse jälgida ja/või sattuda sundvaktsineerimise „dragnet&#8217;i“ või kogeda vaktsineerimisstaatuse tõttu negatiivseid tagajärgi teistes eluvaldkondades? Tõenäoliselt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">USA “privaatsuse“ seadused teevad sellistele stsenaariumidele kindlasti mööndusi ja arvestades valitsuse käitumist viimase kolme aasta jooksul, oleks naiivne uskuda, et nad ei kasutaks kunagi teie vaktsineerimisandmeid teie vastu.</p>



<h2 id="reuters-sogab-vett" class="wp-block-heading"><strong>Reuters sogab vett</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Reuters mudastab vett ka muul viisil. Näiteks faktikontroll rõhutab, et meditsiiniteenuse osutajad on alates 28. aastast kasutanud üldkoodi Z3.2015 (mis tähistab “alaimmuniseeritud“) ja et „neid koode ei kasutata muudel eesmärkidel kui haiguste ja suremuse statistika jälgimine ja aruandlus või kindlustuse arveldamine“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi on tõsi, et rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (ICD) kood Z28.3 on olnud kasutusel juba aastaid, lisati uued alamkoodid, mis jälgivad COVID-i jaburat staatust, 2021. aasta septembri keskel RHK-10 koordineerimis- ja hoolduskomitee koosolekul („Coordination and Maintenance Committee meeting“) ning selle koosoleku ajal nad täpsustasid, et „huvi on jälgida inimesi, kes ei ole immuniseeritud või ainult osaliselt immuniseeritud“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allpool on kuvatõmmis päevakorra leheküljest 194<sup>6</sup> jagati selle koosoleku ajal. Siin pole ebaselgust. Uued RHK-10 koodid lisati spetsiaalselt selleks, et „jälgida inimesi“, kes on COVID-19 vastu jaburad või ainult osaliselt jaburad. Nad ei öelnud, et tahavad jälgida „üldisi rahvastikuandmeid“. Nad ütlesid konkreetselt, et „inimesi“ tuleb jälgida. Samuti väidavad nad selgelt, et see jälgimine on „rahvatervise jaoks väärtuslik“ ja jällegi avavad võtmesõnad „rahvatervis“ ukse föderaalsetele tervishoiuasutustele, kellel on juurdepääs tuvastatavatele andmetele.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="964"  height="496"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-4.png"  alt=""  class="wp-image-19459"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-4.png 964w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-4-300x154.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-4-768x395.png 768w"  sizes="auto, (max-width: 964px) 100vw, 964px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks täpsustavad täiendavad alamkoodid „miks“ inimene otsustas COVID-i võtet mitte saada või lõpetas võimendajate saamise. Need koodid on loetletud alloleval ekraanipildil jaotises Z28.3 Alaimmuniseerimise olek.<sup>7</sup></p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="852"  height="424"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-5.png"  alt=""  class="wp-image-19462"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-5.png 852w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-5-300x149.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/image-5-768x382.png 768w"  sizes="auto, (max-width: 852px) 100vw, 852px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">“Kuritegeliku immuniseerimise staatuse“ kasutamine koodi Z28.39 all ütleb meile ka midagi selle kohta, kuhu see kõik suundub. “Kurjategija“ tähendab “kohustuse hooletusse jätmist“ või “süüteos süüdiolemist“. /&#8230;/</p>



<h2 id="koiki-vastamata-vaktsineerimisi-jalgitakse" class="wp-block-heading"><strong>Kõiki vastamata vaktsineerimisi jälgitakse</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teine näpunäide, et need koodid muutuvad bioturvalisuse kontrollivõrgu lahutamatuks osaks, isegi kui neid praegu sel viisil ei kasutata, on asjaolu, et kood Z28.39 – „Muu alaimmuniseerimise staatus“<sup>8</sup> — tuleb kasutada „kui patsient ei kasuta teisi, mitte-COVID vaktsiine“.<sup>9</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisisõnu, nad on juba hakanud jälgima KÕIKI teie vaktsineerimisi, mitte ainult COVID-i võtet ja nad saavad kasutada Z28.3 alamkoode, et tuvastada, miks te antud vaktsiinist keeldusite.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad on lisanud ka arveldatava RHK-10 koodi „immuniseerimise ohutusnõustamiseks“, mis selgitab koode, mis kirjeldavad üksikasjalikult „miks“ te vaktsiinist keeldusite. Niisiis, kui te ei saanud vaktsiini “isikliku otsuse“ (kood Z28.2) või “isiklike veendumuste või grupisurve“ (kood Z28.1) tõttu, siis võib arst esitada teie kindlustusele arve vaktsiinipropaganda ümberlükkamise ja meele muutmise eest.</p>



<h2 id="koode-voiks-hasti-ara-kasutada" class="wp-block-heading"><strong>Koode võiks hästi ära kasutada</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Andes krediiti seal, kus krediiti tuleb maksta, juhtis Reutersi faktikontroll tähelepanu uute RHK-10 koodide potentsiaalselt kasulikule eesmärgile:<sup>10</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>[Eric Burnett, kes on spetsialiseerunud Columbia ülikooli haigla- ja sisehaigustele] ütles, et RHK-10 koodid võivad aidata jälgida ka andmeid vaktsiini efektiivsuse kohta, sealhulgas võrrelda COVID-iga haigla- või intensiivravipatsientide vaktsineerimisstaatusi või vaktsineerimise staatusel põhinevaid patsiendi suremuse andmeid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">See oleks suurepärane, kuid oht, et valitsus neid andmeid kuritarvitab on Mercola arvates suurem kui võimalus, et neid kasutatakse avalikkuse kaitsmiseks ohtlike mRNA-kaadrite eest, nähes, kuidas tohutuid andmehulki, mis näitavad kahju, juba tahtlikult ignoreeritakse.</p>



<h2 id="cdc-keeldub-vastamast-kusimustele-uute-koodide-kohta" class="wp-block-heading"><strong>CDC keeldub vastamast küsimustele uute koodide kohta</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teine punane lipp on asjaolu, et CDC on keeldunud vastamast küsimustele selle kohta, kuidas ta kavatseb uusi RHK-10 koode kasutada. 2023. aasta veebruari keskel saatsid üheksa esindajatekoja vabariiklast CDC-le kirja, milles nõudsid vastuseid neile viiele küsimusele:<sup>11</sup></p>



<ol class="wp-block-list" type="1">
<li>Miks otsustasid CDC ja Riiklik Tervisestatistika Keskus (NCHS) hakata koguma andmeid selle kohta, miks ameeriklased otsustasid COVID-19 vaktsiini mitte võtta?</li>



<li>Kuidas kavatsevad CDC ja NCHS neid uusi COVID-19 vaktsineerimise RHK-koode kasutada?</li>



<li>Milliseid samme astuvad CDC ja NCHS, et tagada ameeriklaste ICD-süsteemis sisalduva isikliku terviseteabe kaitse?</li>



<li>Kas CDC ja NCHS kinnitavad, et nad ei ole, ei tee ega saa luua ameeriklaste andmebaasi nende COVID-19 vaktsineerimise staatuse põhjal?</li>



<li>Kas CDC ja NCHS saavad kinnitada, et eraettevõtetel pole ICD-süsteemi või mõne muu CDC ja NCHS-i järelevalve all oleva andmebaasi kaudu juurdepääsu ameeriklaste COVID-19 vaktsineerimisstaatuse nimekirjadele?</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu teatas Daily Signal 28. veebruaril 2023, ei soovi CDC mingil põhjusel neile küsimustele vastata:<sup>12</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus ütles The Daily Signalile, et see “ei jälgi“ põhjuseid, miks ameeriklased keelduvad COVID-19 vaktsiini võtmisest &#8230; Samal ajal ütlesid kongressi vabariiklased The Daily Signalile, et CDC ei vastanud nende küsimustele eelmisel nädalal tähtajaks.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Kaks nädalat tagasi saatsime CDC-le kirja, milles nõudsime vastuseid tema uue COVID-19 vaktsiiniandmebaasi kohta“, ütles R-Okla esindaja </em><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Josh_Brecheen" target="_blank" rel="noopener"><em>Josh Brecheen</em></a><em> avalduses Daily Signalile &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„CDC on meid kividega loopimas ja keeldub vastamast. Miks CDC ei selgita, miks ta kogub andmeid ameeriklaste isiklike valikute kohta? House&#8217;i vabariiklased ei karda kasutada eelarveprotsessi, et hoida CDC-d Ameerika rahva ees vastutavana,“ hoiatas Brecheen.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>House&#8217;i vabariiklased tõstsid ärevust CDC seotuse pärast Maailma Terviseorganisatsiooni hiljuti kodifitseeritud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni ehk RHK koodidega, mis on seotud COVID-19 vaktsineerimise staatusega, mis jõustus eelmise aasta aprillis. Koodid võimaldavad haiguste tõrje ja ennetamise keskusel koguda andmeid põhjuste kohta, miks ameeriklased keelduvad ühe vaktsiini võtmisest &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„RHK-koodid võeti kasutusele 2022. aasta aprillis, kuid CDC- [ja] NCHS-il pole koodide kohta andmeid ja nad ei jälgi seda teavet,“ ütles CDC pressiesindaja Nick Spinelli e-posti teel saadetud avalduses. „Neid koodekseid töötab välja ja haldab Maailma Terviseorganisatsioon, et võimaldada tervishoiuteenuste osutajatel jälgida oma tavasid [&#8230;]““</em></p>



<h2 id="loppeesmark-on-vaktsiinipasside-susteemi-globaalne-andmebaas" class="wp-block-heading"><strong>Lõppeesmärk on vaktsiinipasside süsteemi globaalne andmebaas</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">WHO mainimine toob järgmise punkti juurde. Kogu see teave kantakse tõenäoliselt lõpuks üle ülemaailmsesse vaktsineerimisandmebaasi. Siit ka põhjus, miks WHO arendab ja haldab RHK-10 koode. Selle eesmärk on võimaldada tervishoiu “ühtlustamist“ kogu maailmas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Muide, asjaolu, et WHO arendab ja haldab neid koode, tähendab ka seda, et WHO on heaks kiitnud need uued koodid, mis jälgivad vaktsineerimise staatust ja me juba teame, et WHO töötab ülemaailmse vaktsiinipassi kallal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">COVIDi “vaktsineerimise“ staatust ei peetud 2021. aastal ja 2022. aastal üldse eraviisiliseks meditsiiniliseks küsimuseks, kuid korporatiivmeedia nüüd soovib, et COVID-i jabur staatus on kaitstud [teile sisestatud usu alusel] meditsiinilise privaatsuse seadustega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Korralikuks toimimiseks vajab ülemaailmne vaktsiinipassisüsteem ülemaailmset vaktsineerimisandmebaasi ja pole teada, milliste privaatsusmeetmetega, kui üldse, võib selline andmebaas lõppeda. Valged raamatud<sup>13</sup> ja kavandatavad õigusaktid,<sup>14</sup> mis on avaldatud COVID-ajastul, arutatakse tervise jälgimist ja / või vaktsiinipasse. Neis on rõhutatud, et ülemaailmse bioturvalisuse tagamiseks tuleb privaatsusprobleeme leevendada või neist üldse loobuda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu märkis dr Robert Malone 25. jaanuari 2023. aasta Substacki artiklis, pannakse see vaktsiinipasside süsteem paika otse meie nina all ja oleks uskumatult naiivne arvata, et need uued RHK-10 koodid ei kuulu sellesse skeemi:<sup>15</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Haldusriik on hõivatud vaktsiinipasside süsteemi loomisega, mis on aktiivne enne, kui enamik ameeriklasi on teadlikud sellest, mida nendega tehakse. Keegi ei koputa teie uksele, küsides teie vaktsiinistaatust, sest nad juba teavad &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad ei vaja kongressi ega kohtute heakskiitu, sest oleme andnud neile teavet oma tervishoiuteenuste osutajate kaudu. CDC on valitsusorganisatsioon, mille ülesanne on jälgida üksikisikute vaktsiinistaatust.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Neil on juba kirjed ja uuendatud võimendusteave. Nad peavad lihtsalt siin-seal määratlust kohandama või laskma president Bidenil COVID-19 rahvatervise hädaolukorda määramata ajaks kehtima jätta ja vaktsiinipassid on „fait accompli“ [tehtav saavutatud].“</em></p>



<h2 id="andmekogumine" class="wp-block-heading"><strong>Andmekogumine</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Alates 1. jaanuarist 2014 nõudis USA valitsus, et avaliku ja erasektori tervishoiuteenuse osutajad võtaksid kasutusele elektroonilised terviseandmed (EMR), kui nad soovivad Medicaidi ja Medicare&#8217;i täieliku hüvitamise kvaliteeti.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsus motiveeris ka arste ja haiglaid rahaliselt võtma kasutusele elektroonilisi terviseandmeid ehk EHR-i.<sup>16</sup> Erinevus EMR-i ja EHR-i vahel seisneb selles, et EHR pakub palju põhjalikumat patsiendilugu kui EMR, kuna see sisaldab patsiendi haiguslugu rohkem kui ühest meditsiinipraksisest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sisuliselt on EHR see, mida saate, kui arstid jagavad teie meditsiinilisi andmeid, et luua üks põhjalik fail, mis hõlmab kõiki teie koostoimeid meditsiinisüsteemiga. Kuigi see kõlab teoorias hästi, haaras farmaatsiatööstus kohe võimalusest seda kuritarvitada, paigutades ravimireklaamid EHR-i süsteemi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See omakorda on suurendanud ravikulusid ja toonud kaasa halvad väljakirjutamisotsused, mis seavad patsiendid ohtu.<sup>17</sup> Patsiente suunatakse otseselt ka ravimiturundusega patsiendiportaalide kaudu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Arstid ja haiglad, kes EHR-i vastu võtsid, said lisatasu. 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2016 maksid Medicare &amp; Medicaidi teenuste keskus (CMS) haiglatele välja EHR-i ergutusmakseid kogusummas 14,6 miljardit dollarit.<sup>18</sup> Vahepeal karistati neid, kes otsustasid mitte koguda, jagada ja esitada patsientide kliinilisi andmeid, rahaliselt vähendatud Medicare&#8217;i hüvitiste kaudu.<sup>19</sup><sup>,</sup><sup>20</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ütlematagi selge, et need “pulgad“ ja “porgandid“ viisid nii EMR-i kui ka EHR-i kiire vastuvõtmiseni, mida valitsus vajab, kui ta tahab, et võim kontrolliks elanikkonda meditsiini kaudu. /&#8230;/</p>



<h2 id="transhumanismi-rakendatakse-toidu-ja-meditsiini-kaudu" class="wp-block-heading"><strong>Transhumanismi rakendatakse toidu ja meditsiini kaudu</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">2022. aasta septembri lõpus seadis president Biden föderaalselt toetatud <a href="https://takecontrol.substack.com/p/redesign-of-food-system-plot-for-control" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>kampaania „Food Is Medicine“</strong></a> („Toit on meditsiin“) kaudu “julge eesmärgi“ “lõpetada nälg ning suurendada tervislikku toitumist ja kehalist aktiivsust aastaks 2030“.<sup>21</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Toidu ja toitumise integreerimine tervishoiuga nii, et toidu- ja tervishoiupoliitika oleks ühe katuse all, hõlbustab uute poliitikate loomist, rahastamist ja kontrolli mõlema valdkonna üle. Lõpuks seotakse toiduostud ja tervisekaardid teie vaktsiinipassi / digitaalse identiteediga, kus on ka teie haridusandmed, reisidokumendid, töödokumendid ja pangakontod.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See, et sellel kampaanial „Toit on meditsiin“ pole midagi pistmist tõelise toitumise või täistoidu edendamisega, kuna samal kuul allkirjastas Biden ka „täidesaatva korralduse biotehnoloogia ja biotööstuse innovatsiooni edendamiseks jätkusuutliku, ohutu ja turvalise Ameerika biomajanduse nimel“ („Executive Order on Advancing Biotechnology and Biomanufacturing Innovation for a Sustainable, Safe and Secure American Bioeconomy“).<sup>22</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selles täpsustatakse, et <a href="https://takecontrol.substack.com/p/executive-order-lab-created-foods" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>biotehnoloogiat ja geenitehnoloogiat tuleb kasutada toidu- ja meditsiinitööstuse ümberkujundamiseks</strong></a>, et <a href="https://takecontrol.substack.com/p/advancing-biotechnology-and-biomanufacturing" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>edendada transhumanistlikku tegevuskava</strong></a>. See kõik on seotud võltsitud, sünteetiliste ja geneetiliselt manipuleeritud toitude loomisega ning inimese genoomi kallal nokitsemisega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Laiemas plaanis edendab seda plaani ka Maailma Terviseorganisatsioon, mis üritab haarata võimu tervishoiu üle kogu maailmas rahvusvahelise terviseregulatsiooni (IHR) muudatuste ja pandeemialepingu kaudu. Lisateavet selle kohta leiate teemast „<a href="https://takecontrol.substack.com/p/pandemic-treaty-unelected-one-world-government" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Pandeemialeping juhatab sisse valimata ühe maailma valitsuse</strong></a>“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO püüab ka toitu, ravimeid ja kliimat ühe katuse alla panna. See võimaldaks tal kontrollida maailma elanikkonda mitmel viisil, kuna kliimaküsimuse võiks paigutada rahvatervise või toiduküsimusena ja vastupidi. Teisisõnu, inimesi võidakse sundida veiseliha asemel vigu sööma, sest see “toob kliimale kasu“. Erasõidukite kasutamist võiks piirata, sest see aitab vähendada sõidukite saastet, mis ohustab rahvatervist jne.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Niisiis, et tuua meid täisringiga tagasi sinna, kust me alustasime, samal ajal kui meedia üritab teid nüüd uinutada “lubadustega“, et vaktsineerimata või “alavaktsineeritud“ jälgimises pole midagi halba, mõelge pikalt ja kõvasti, enne kui sulgete silmad võimalusele, et see kõik on osa bioturvalisusel põhinevast totalitaarsest kontrollivõrgust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikad ja viited</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><sup>1</sup>&nbsp;<a href="https://pjmedia.com/news-and-politics/benbartee/2023/04/08/foia-requests-uncover-secret-cdc-vaccination-status-tracking-system-n1685650" target="_blank" rel="noreferrer noopener">PJ Media 8. aprill 2023</a></li>



<li><sup>2</sup>&nbsp;<a href="https://www.usatoday.com/story/news/factcheck/2023/03/10/fact-check-icd-10-medical-codes-track-trends-not-individuals/11411014002/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">USA täna 10. märts 2023</a></li>



<li><sup>3,</sup>&nbsp;<sup>10</sup>&nbsp;<a href="https://www.reuters.com/article/factcheck-icd-track-unvaccinated-idUSL1N3511PG" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Reuters 21. veebruar 2023</a></li>



<li><sup>4</sup>&nbsp;<a href="https://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/m2e411a1.htm" target="_blank" rel="noreferrer noopener">CDC HIPAA privaatsusreegel ja rahvatervis</a></li>



<li><sup>5</sup>&nbsp;<a href="https://www.cdc.gov/phlp/docs/datasharing-laws.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">CDC rahvatervise seadus</a></li>



<li><sup>6</sup>&nbsp;<a href="https://www.cdc.gov/nchs/icd/sept2021-topicpacket.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">CDC ICD-10 koordineerimis- ja hoolduskomisjoni koosolek 14.-15. september 2021</a></li>



<li><sup>7</sup>&nbsp;<a href="https://nakedemperor.substack.com/p/z28310-the-code-designated-for-the" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Alasti Keisri Alamkiht 27. jaanuar 2023</a></li>



<li><sup>8</sup>&nbsp;<a href="https://www.icd10data.com/ICD10CM/Codes/Z00-Z99/Z20-Z29/Z28-/Z28.39" target="_blank" rel="noreferrer noopener">RHK10andmete alaimmuniseerimine</a></li>



<li><sup>9</sup>&nbsp;<a href="https://www.aafp.org/pubs/fpm/blogs/gettingpaid/entry/covid_immunization_codes.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">AAFP uued diagnoosikoodid</a></li>



<li><sup>11,</sup>&nbsp;<sup>12</sup>&nbsp;<a href="https://www.dailysignal.com/2023/02/28/cdc-pledges-will-tracking-reasons-americans-refuse-covid-19-vaccine-dodging-house-gop-questions/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Igapäevane signaal 28. veebruar 2023</a></li>



<li><sup>13</sup>&nbsp;<a href="https://www.rockefellerfoundation.org/wp-content/uploads/2020/04/TheRockefellerFoundation_WhitePaper_Covid19_4_22_2020.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Rockefelleri Sihtasutus, riiklik COVID-19 testimise tegevuskava &#8211; strateegilised sammud meie töökohtade ja kogukondade taasavamiseks, 21. aprill 2020 (PDF)</a></li>



<li><sup>14</sup>&nbsp;<a href="https://www.congress.gov/bill/116th-congress/house-bill/6666/text" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Congress.gov HR 6666</a></li>



<li><sup>15</sup>&nbsp;<a href="https://rwmalonemd.substack.com/p/new-diagnosis-codes-for-covid-19" target="_blank" rel="noreferrer noopener">RW Malone Substack 25. jaanuar 2023</a></li>



<li><sup>16,</sup>&nbsp;<sup>20</sup>&nbsp;<a href="https://www.usfhealthonline.com/resources/health-informatics/electronic-medical-records-mandate/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">USF Health 16. veebruar 2017, uuendatud 4. märtsil 2023</a></li>



<li><sup>17</sup>&nbsp;<a href="https://www.ama-assn.org/practice-management/digital/keep-pharmaceutical-promotion-out-doctors-electronic-tools#:~:text=The%20good%20news:%20It&#039;s%20uncommon%20for%20physicians%20to,June%202021%20AMA%20Special%20Meeting.%20Digital%20health%20series" target="_blank" rel="noreferrer noopener">AMA 16. juuni 2021</a></li>



<li><sup>18</sup>&nbsp;<a href="https://oig.hhs.gov/reports-and-publications/workplan/summary/wp-summary-0000232.asp" target="_blank" rel="noreferrer noopener">OIG HHS EHR ergutusmaksed haiglatele</a></li>



<li><sup>19</sup>&nbsp;<a href="https://www.ama-assn.org/practice-management/medicare-medicaid/meaningful-use-electronic-health-record-ehr-incentive" target="_blank" rel="noreferrer noopener">AMA EHR ergutusprogrammid</a></li>



<li><sup>21</sup>&nbsp;<a href="https://health.gov/our-work/nutrition-physical-activity/white-house-conference-hunger-nutrition-and-health" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Health.gov Nälja, toitumise ja tervise teemaline konverents</a></li>



<li><sup>22</sup>&nbsp;<a href="https://www.whitehouse.gov/briefing-room/presidential-actions/2022/09/12/executive-order-on-advancing-biotechnology-and-biomanufacturing-innovation-for-a-sustainable-safe-and-secure-american-bioeconomy/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Täidesaatev korraldus biotehnoloogia ja biotööstuse innovatsiooni edendamise kohta jätkusuutliku, ohutu ja turvalise Ameerika biomajanduse nimel</a></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="1m31FVsUlt"><a href="https://fonte.news/uhiskond/infosojas-domineerivad-propaganda-ja-tsensuur/">Infosõjas domineerivad propaganda ja tsensuur</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Infosõjas domineerivad propaganda ja tsensuur&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/uhiskond/infosojas-domineerivad-propaganda-ja-tsensuur/embed/#?secret=35WLVltu6h#?secret=1m31FVsUlt" data-secret="1m31FVsUlt" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="5amQckswXl"><a href="https://fonte.news/hoiatus/cia-ja-mossadiga-seotud-seiresusteemi-paigaldatakse-vaikselt-kogu-usa-sse/">CIA ja Mossadiga seotud seiresüsteemi paigaldatakse vaikselt kogu USA-sse</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;CIA ja Mossadiga seotud seiresüsteemi paigaldatakse vaikselt kogu USA-sse&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/hoiatus/cia-ja-mossadiga-seotud-seiresusteemi-paigaldatakse-vaikselt-kogu-usa-sse/embed/#?secret=7GUIFxKfkw#?secret=5amQckswXl" data-secret="5amQckswXl" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="7SiOaIAj26"><a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/mis-juhtub-kui-renegade-kogukond-ja-innukas-tervishoiuosakond-porkuvad/">Mis juhtub kui Renegade kogukond ja innukas tervishoiuosakond põrkuvad</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis juhtub kui Renegade kogukond ja innukas tervishoiuosakond põrkuvad&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/mis-juhtub-kui-renegade-kogukond-ja-innukas-tervishoiuosakond-porkuvad/embed/#?secret=rArREMwofT#?secret=7SiOaIAj26" data-secret="7SiOaIAj26" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="bXFmsMc6qu"><a href="https://fonte.news/tipplugu/tahtlikult-konstrueeritud-segadus-ajaloo-suurima-biopsuhhosotsiaalne-operatsioon/">Tahtlikult konstrueeritud segadus: ajaloo suurima biopsühhosotsiaalne operatsioon</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tahtlikult konstrueeritud segadus: ajaloo suurima biopsühhosotsiaalne operatsioon&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tipplugu/tahtlikult-konstrueeritud-segadus-ajaloo-suurima-biopsuhhosotsiaalne-operatsioon/embed/#?secret=pqkQL7ZNHc#?secret=bXFmsMc6qu" data-secret="bXFmsMc6qu" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>COVID-19 “pandeemia” loojate poolt avaldatud informatsioon ja tegevused on loonud põhi- ja inimõiguste rikkumiste enneolematu pretsedendi</title>
		<link>https://fonte.news/poliitika/covid-19-pandeemia-loojate-poolt-avaldatud-informatsioon-ja-tegevused-on-loonud-pohi-ja-inimoiguste-rikkumiste-enneolematu-pretsedendi</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 20 Sep 2022 06:20:14 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[ametnik]]></category>
		<category><![CDATA[Anthony Fauci]]></category>
		<category><![CDATA[arst]]></category>
		<category><![CDATA[AstraZeneca]]></category>
		<category><![CDATA[Brett Andrew Sutton]]></category>
		<category><![CDATA[CDC]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[covid süstid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[Daniel Michael Andrews]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[eksperiment]]></category>
		<category><![CDATA[Elena Louisa Lange]]></category>
		<category><![CDATA[Elizabeth Warren]]></category>
		<category><![CDATA[Ema]]></category>
		<category><![CDATA[Emilia Johanna Fester]]></category>
		<category><![CDATA[FDA]]></category>
		<category><![CDATA[geen]]></category>
		<category><![CDATA[geeniteraapia]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[immuunsus]]></category>
		<category><![CDATA[inimõigus]]></category>
		<category><![CDATA[Irja Lutsar]]></category>
		<category><![CDATA[Janssen]]></category>
		<category><![CDATA[Joe Biden]]></category>
		<category><![CDATA[Justin Trudeau]]></category>
		<category><![CDATA[Kaja Kallas]]></category>
		<category><![CDATA[Kamala Harris]]></category>
		<category><![CDATA[karjaimmuunsus]]></category>
		<category><![CDATA[kasu]]></category>
		<category><![CDATA[kohtusüsteem]]></category>
		<category><![CDATA[kõrvaltoimed]]></category>
		<category><![CDATA[kriitika]]></category>
		<category><![CDATA[kritiseerima]]></category>
		<category><![CDATA[laps]]></category>
		<category><![CDATA[lukustus]]></category>
		<category><![CDATA[Maskid]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[mutatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[õigusmõistmine]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemia]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[piirangud]]></category>
		<category><![CDATA[põhiõigus]]></category>
		<category><![CDATA[Popov]]></category>
		<category><![CDATA[riigijuhid]]></category>
		<category><![CDATA[SARS]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[surmad]]></category>
		<category><![CDATA[Tanel Kiik]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[totalitarism]]></category>
		<category><![CDATA[Uuringud]]></category>
		<category><![CDATA[VAERS]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinid]]></category>
		<category><![CDATA[vale]]></category>
		<category><![CDATA[valitusjuhid]]></category>
		<category><![CDATA[Vanglaplaneet]]></category>
		<category><![CDATA[võim]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=13651</guid>

					<description><![CDATA[Meile on valetatud COVID-i kohta, valetatud on väidetava SARS-CoV-2 (COVID-19) DNA ja mRNA niinimetatud “vaktsiinide” kohta, valetatud on karjaimmuunsuse kohta, valetatud on loomuliku immuunsuse kohta, valetatud on näomaskide kohta. Valetatud on laste vaktsineerimise vajaduse kohta. Valetatud on kõige kohta ja nad jätkavad valetamist!]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Riikide valitsusjuhtide, terviseorganisatsioonide ametnike ja meditsiinitöötajate propaganda oli ja on ülesse ehitatud valedele ja pettustele, mida õigus- ja kohtusüsteem ei taha või ei oska lõpetada. Sellega on loodud kogu maailmas esmakordselt põhi- ja inimõiguste rikkumiste pretsedent.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>COVID-19 eksperimentaalse geeniteraapia õiguslikuks aluseks on olnud hiljemalt 2020. aasta kolmandas kvartalis laialdaselt levitatud väide, et antud meede lõpetab COVID-i pandeemia, takistab nakatumist ja haiguse levikut.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Ajalooliselt on “suurema hüve” põhimõttele tuginemine alati tähendanud kodanike õiguste äravõtmist, et tugevdada ja koondada võimu.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kogu väidetava COVID-19 pandeemia ajal on valitsusametnikud, valitsusvälised organisatsioonid ja meedia väitnud, et sotsiaalne vastutus “teiste kaitsmise” eest on nii ülimalt tähtis, et muudab kõik muud kaalutlused olematuks.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kuid kui igaühel pole kehalist autonoomiat, ei ole kellelgi kehalist autonoomiat ja ilma selleta satuvad kõik, sealhulgas kõige haavatavamad, ohtu. Seetõttu langeb põhjus “kaitsta haavatavaid” ära, kui igaühel ei lubata ise otsuseid teha.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kui kõik peavad end teiste heaks ohverdama, siis rikutakse igaühe autonoomiat – ka kõige haavatavamate oma. COVID-i niinimetatud vaktsineerimiskampaania on kehalise autonoomia eitamine. COVID-19 geeniülekande süsteravimitega tehtavas ravimikatses osalejate puhul ei välistanud see rahvatervise meede haigust. Vastupidi, paljud on saanud katses osalemise tõttu tõendatult vigastada või surnud kõrvalnähtude tõttu, samas kui nõudeid täitmast keeldunud kaotasid töö ega pääsenud vahel isegi poodi.</strong></p>



<h2 id="valitsused-on-korduvalt-oma-avalikes-esinemistes-valetanud" class="wp-block-heading"><strong>Valitsused on korduvalt oma avalikes esinemistes valetanud</strong></h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="474"  height="316"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus.jpg"  alt=""  class="wp-image-13664"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus.jpg 474w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Covid-viirus-400x267.jpg 400w"  sizes="auto, (max-width: 474px) 100vw, 474px" ><figcaption>Pettus. Viirus pole sellise kujuga. Inimkonnale on loodud vale ettekujutus.</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">“<a href="https://www.youtube.com/watch?v=M7ka2eUwwWc&amp;t=23s" target="_blank" rel="noreferrer noopener">This Video Has Been De-Monetized!”</a> video kirjeldusse on lisatud kogum silmapaistvatest poliitikutest, sealhulgas Joe Bidenist, Kamala Harrisest, Justin Trudeau&#8217;st ja Elizabeth Warrenist, kes propageerivad COVID-vaktsiini kui garantiid koroonaviirusesse nakatumise vastu, millele järgnevad uudised, et samadel poliitikutel on esinenud väidetavalt kardetud haiguse infektsioon. Hoolimata läbipaistvalt valeteabe levitamisest koroonaviiruste niinimetatud “vaktsiinide” kohta, ei tsenseerita neid isikuid. Viidatud videos arutleb Jimmy märkimisväärselt vastuolulise sõnumi üle, mille saatsid need võimsad isikud, kelle enda immuunsüsteem reetis nende kahepalgelisuse COVID-19 DNA ja mRNA süsteravimi tõhususe suhtes.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jimmy, tuginedes faktidele teeb nende alusel järelduse, et meile on valetanud COVID-i kohta, valetatud on väidetava SARS-CoV-2 (COVID-19) DNA ja mRNA niinimetatud “vaktsiinide” kohta, valetanud on karjaimmuunsuse kohta, valetanud on loomuliku immuunsuse kohta, valetanud on näomaskide kohta. Valetatud on laste kohta – valetanud on kõige kohta!</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><u>Ülal toodud videos on toodud järgnevad näited valeinformatsiooni levitamise kohta</u></em>:</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Ameerika Ühendriikide president <strong>Joseph Robinette Biden jr</strong> väitel: „Te ei saa COVID-i, kui teil on need vaktsineerimised.”</li><li>Ameerika Ühendriikide valitsuse tervisenõunik <strong>Anthony Stephen Fauci </strong>väitel: „Kui nad on vaktsineeritud, võivad nad end turvaliselt tunda, et nad ei nakatu.”</li><li>Kanada peaminister <strong>Justin Pierre James Trudeau</strong> väitel: „Kui olete teinud õiget asja ja end vaktsineerinud, väärite vabadust olla COVID-19 eest kaitstud.”</li><li>Ameerika Ühendriikide asepresident <strong>Kamala Devi Harris</strong> väitis: „Kui teid vaktsineeritakse, olete kaitstud.”</li><li>Austraalia Ühenduse Victoria osariigi peaminister <strong>Daniel Michael Andrews</strong> väitis, et kolme doosiga välditaks teid mitte ainult tõsiste haiguste eest, vaid ka selle viiruse, selle Omicroni variandi nakatumise ja seega ka teistele andmise eest.</li><li>Austraalia Ühenduse Victoria osariigi tervishoiutöötaja ja professor <strong>Brett Andrew Sutton</strong>, kes sai AstraZeneca COVID-19 DNA süsteravimi, väitis, et see oli „väga tõhus vaktsiin”, mis vähendab „levitamise ohtu”.</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kõigil neil riigiametnikel ja poliitikutel on nüüdseks esinenud väidetavalt SARS-CoV-2 infektsioon, umbes kaks või kolm korda.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://vVanglaplaneet.ee/blog/2022/09/16/haigla-puuab-uue-reklaamiga-jatta-muljet-et-laste-hulgas-leviv-sudamelihase-poletik-on-taiesti-tavaline-nahtus/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Vanglaplaneet.ee on toonud välja oma 16. septembri 2022</a> artiklis “Haigla püüab uue reklaamiga jätta muljet, et laste hulgas leviv südamelihase põletik on täiesti tavaline nähtus” täiendavad valeväited.</p>



<p class="wp-block-paragraph">New York-Presbyteriani haigla on teinud reklaami, mille eesmärgiks on tõsta teadlikust lastel esineva südamelihase põletiku kohta ja selgitada, et tegemist on tavalise probleemiga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Video pealkirjaga “Pediaatrilise patsiendi lugu – Suri (tüdruku nimi)” räägib loo lapsest, kellel “tekkis tugev kõhuvalu, mis osutus müokardiidiks ehk südamelihase põletikuks.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Video kirjeldusse on lisatud: „Meie multidistsiplinaarne laste kriitilise ravi meeskond nägi vaeva, et tema süda jälle õigesti tööle saada ning nüüd tunneb ta end taas iseendana.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Laste hulgas on südamelihase põletik väga harva esinev haigus ja <strong><a href="https://newsroom.heart.org/news/viruses-are-the-most-common-cause-of-myocarditis-in-children-experts-offer-guidance" target="_blank" rel="noreferrer noopener">uuringute kohaselt</a></strong> on seda 1 kuni 2 juhtu 100 000 lapse kohta ning tavaliselt on see tingitud külmetushaigustest. Enamik neist lastest tervenevad iseseisvalt või aidatakse raviga kaasa.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nüüd tuleb järsku selle haiguse kohta teadlikust tõstma hakata, kuna <strong><a href="https://openvaers.com/covid-data/myo-pericarditis" target="_blank" rel="noreferrer noopener">USA vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise süsteemi (VAERS)</a></strong> andmed näitavad, kuidas 2021. aastal ja 2022. aastal kasvasid plahvatuslikult teated vaktsiinidega seotud südamelihase põletiku ja südamepauna põletiku kohta.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="830"  height="454"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6.png"  alt=""  class="wp-image-13652"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6.png 830w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-300x164.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-768x420.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-110x60.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-200x109.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-380x208.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-255x139.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-550x301.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-800x438.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-220x120.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-400x219.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-760x416.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-510x279.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/image-6-600x328.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 830px) 100vw, 830px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi VAERS-i on müokardiidi seose välja toomise eest <strong><a href="https://www.bmj.com/content/374/bmj.n2251" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kritiseeritud</a></strong>, avaldas selle aasta alguses seal esitatud andmete kinnituseks meditsiiniajakiri <strong><a href="https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2788346" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>Journal of the American Medical Association </em>(JAMA) uuringu</a></strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uuringus leiti, et kõige sagedamini esineb neid haiguseid poistel ja noormeestel. Seega tegemist on valeväitega, et COVID-i süsteravimitest keeldujad tapsid inimesi. Arusaam, et torgete saamine kaitseb inimesi teie ümber on algusest peale olnud valetamine. Muidugi omavad valede esitamisel oma osa näiteks <em>National Institutes of Health</em>,<sup>1, 2</sup> nende ja nende süstiga seotud patendid, nii et valede esitajad teenivad nendega ka raha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui tõde on nüüd iseenesestmõistetav, siis on sama enesestmõistetav, et levitatud on valeinformatsiooni. Nüüd püütakse mööda hiilida tõe maamiinidest – ja väita, et COVID-19 süsteravimid, olenemata tootjast, ei olnud mõeldud nakatumise ärahoidmiseks, vaid tõsiste haiguste ennetamiseks ja haiglakoormuse vähendamiseks. Kuid ülaltoodud väited, mis on vaid väike näidis, tõestavad vastupidist. COVID-19 eksperimentaalse geeniteraapia kõigile pealesurumise õigustus oli algselt see, et see lõpetaks pandeemia, takistades nakkust ja levikut. Inimesed kaotasid selle petturliku põhjenduse tõttu töö. Sõprussuhted on katkenud ja perekondlikud sidemed on katkenud, sest kodanikud uskusid valedele rajatud propagandat, mis ütles, et kui sa ei saa hakkama, siis sa ei hooli teistest. Juba millise tahes isiku kohalolek võib teistele isikutele surmavaks osutuda. Seega, kui te hoolite teistest, saate sellest võimaluse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõppude lõpuks ei julgusta välja tulemine ja ütlemine, et soovite <strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/planet-lockdown" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rahvaarvu</a></strong> mõne protsendi võrra vähendada või eakate ja puuetega inimeste rahalist äravoolu kaotada, järgima strateegiaid, mis on mõeldud nende mõjude saavutamiseks. Mõttekam oleks käskida inimestel järgida „enese ja teiste hüvanguks”.Seejärel saavutatakse vabatahtliku ohverdamisega kavandatud mõju – rahvastiku vähenemine.</p>



<h2 id="totalitarism-kui-hoolivus" class="wp-block-heading"><strong>Totalitarism kui hoolivus</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Poliitiline kommentaator <strong>Elena Louisa Lange</strong> lahkab raamatus “Totalitarianism as &#8216;Care” (“Totalitaarsus kui hoolitsus”)<sup>3</sup> biomeditsiinilise režiimi moraalset imperatiivsust kaitsta haavatavaid. <sup></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">2020. aastal tähendas Lange esimest korda, et kõik pidid minema sundvangistusse (“karantiin”), kandma näomaski ja osalema eksperimentaalses geeniteraapias, „olenemata kehalise terviklikkuse ja autonoomia hinnast”. <sup></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Teesklus „haavatavate kaitsmiseks” ei ole mitte ainult poliitiliselt ja sotsiaalselt söövitav, vaid see väide toetub valeväidetele. Solidaarsuse demonstreerimisel sajad ettevõtted oma logosid ja kaubamärgi loosungeid, et edendada COVID-i süsteravimite kampaaniat. Valdavas osas valitsusparteid, riiklikud- ja erakoolid, meediamajad, valitsusvälised organisatsioonid (VVO-d) käskisid valitsusametnikel kehtestada tervisepoliitika, et lihtsalt süstida – või muidu.<sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui vastus, mis on õigustatud viiruse „objektiivse piiranguna”, surmavam kui põhjus, siis on tegemist eksitusega. “Haavatavus” tuli nihutada haavatavatelt rühmadelt selle täpses tähenduses (eakad, lapsed, ebakindlad teenindajad jne) eristamatuks tervikuks, mida kodanikuühiskonna vaenlased pidevalt ründavad. See samm võimaldas mugavalt meditsiinihügeeni küsimused identifitseerida “sotsiaalhügieeni” küsimustega.</p>



<h2 id="kodanikuoiguste-rikkumiste-ajalooulene-pohjendus" class="wp-block-heading"><strong>Kodanikuõiguste rikkumiste ajalooülene põhjendus</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kui lähete poliitilistest motiividest kaugemale, räägib “sundvaktsineerimise” vastane argument riigipoolsete kodanikuõiguste rikkumiste ajalooülese põhjenduse kohta. Läbi ajaloo on liikumapanevaks eesmärgiks olnud kodanike õiguste äravõtmine ja piirangute õigustamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuidas panna inimesi alluma meditsiinilistele eksperimentidele? Neid peab häbistama kui egoiste, kes ühiskonnast ega teistest inimestest ei hooli. Selle argumendi tähelepanuväärne näide pärineb 23-aastane Saksamaa Liidupäeva roheliste liikmelt <strong>Emilia Johanna Festerilt</strong>, kes väitis, et <em>See ei ole kohustuslik vaktsineerimine, vaid mitte kohustuslik vaktsineerimine – see on solidaarsusel põhineva enamuse sund. /&#8230;/ Vaktsineerimine ei saa enam olla individuaalne otsus!</em><sup>5</sup></p>



<h2 id="fuusiliste-piiride-rikkumine-ei-kaitse-kedagi" class="wp-block-heading"><strong>Füüsiliste piiride rikkumine ei kaitse kedagi</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">2020. aasta märtsikuust alates on COVID-19 “pandeemia” argumenti kasutades valitsused, rahvatervise riigiametnikud, valitsusvälised organisatsioonid väitnud, et sotsiaalne vastutus “teiste kaitsmise” eest on nii ülimalt oluline ja seepärast selle lõpeb ühe indiviidi vabadus ja kehaline autonoomia seal, kus algab teise vabadus ja autonoomia. Selle asemel, et olla suveräänsed isikud, kes teevad otsuseid enda eest, peate nägema end lülidena lõputus ahelas, kus iga teie tehtud otsus mõjutab teid ümbritsevaid isikuid ja kui teie otsusel on isegi potentsiaali piirata, nende vabadust ja autonoomiat – näiteks kui teete nad haigeks, et nad ei saaks töötada ega suhelda – siis “pole teil õigust” seda otsust teha. Selleks peate loobuma oma kehalisest puutumatusest, et kaitsta teiste kehalist puutumatust. Kuid selle asemel, et teisi kaitsta, lõpptulemus osutub vastupidiseks, sest see tekitab “lõpmatu taandarengu”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisisõnu, kui loobute oma kehalisest puutumatusest sinu enda pärast, siis peate loobuma omast teiste pärast, kes samuti peavad loobuma enda omast. Kuna tagastust ei ole ja kõik peavad end teiste heaks ohverdama, pole tegelikult keegi kaitstud. Selle asemel on kõik ohus. Igaühe autonoomiat on rikutud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui inimene osales COVID-19 geeniteraapias, ei välistanud see rahvatervise meede endiselt haigust. Vastupidi, paljud patsiendid on saanud vigastada või surnud vastunäidustuste tõttu, samas kui nõudeid täitmast keeldunud kaotasid töö ja mõnel pool ei pääsenud isegi poodi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eneseohverdamise nõudmisega ei seata mitte ainult enda tervise, heaolu ja elu ohtu riskantsete meditsiiniliste sekkumistega, et “kaitsta teisi”, vaid see välistab ka moraalse kaitsevõime, kaitstes teiste füüsilist autonoomiat. Näiteks lastele ja täiskasvanutele, kes vajavad elundisiirdamist, ei võimaldata COVID-süsteravimi puudumise tõttu elupäästvaid protseduure, ehkki lask pigem tapab kui kaitseb kedagi nende ümber.<sup>6</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Autor: Revo Jaansoo</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Viited:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><sup>1 </sup>Nature December 2021; 600(7888): 200-201: <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34853416/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34853416</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><sup>2 </sup>CBS News 15. november 2021: <a href="https://www.cbsnews.com/news/moderna-covid-vaccine-patent-dispute-national-institutes-health/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.cbsnews.com/news/moderna-covid-vaccine-patent-dispute-national-institutes-health/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><sup>3, 4, 5, 6, 7</sup> Compact Magazine 15. juuli 2022 (Archived): <a href="https://web.a-rchive.org/web/20220715122143/https:/compactmag.com/article/totalitarianism-as-care" target="_blank" rel="noopener">https://web.archive.org/web/202207-15122143/https:/compactmag.com/article/totalitarianism-as-care</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Lähteallikad:</strong></p>



<ol class="wp-block-list" type="1"><li><a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/16/do-authoritarians-care-about-you.aspx" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/16/do-authoritarians-care-about-you.aspx</a>, avaldatud 16.09.2022</li><li><a href="https://vanglaplaneet.ee/blog/2022/09/16/haigla-puuab-uue-reklaamiga-jatta-muljet-et-laste-hulgas-leviv-sudamelihase-poletik-on-taiesti-tavaline-nahtus/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://vanglaplaneet.ee/blog/2022/09/16/haigla-puuab-uue-reklaamiga-jatta-muljet-et-laste-hulgas-leviv-sudamelihase-poletik-on-taiesti-tavaline-nahtus/</a>, avaldatud 16.09.2022</li></ol>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Paxlovid &#8211; terviseametnike päästmine genotsiidi süüdistustest või uue pandeemia ettevalmistus</title>
		<link>https://fonte.news/poliitika/paxlovid-terviseametnike-paastmine-genotsiidi-suudistustest-voi-uue-pandeemia-ettevalmistus</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 29 Aug 2022 05:22:17 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Anthony Fauci]]></category>
		<category><![CDATA[c vitamiin]]></category>
		<category><![CDATA[CDC]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid invaliid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid pettus]]></category>
		<category><![CDATA[Covid surm]]></category>
		<category><![CDATA[Covid süst]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[D vitamiin]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[eksperiment]]></category>
		<category><![CDATA[ERR]]></category>
		<category><![CDATA[FDA]]></category>
		<category><![CDATA[FOIA]]></category>
		<category><![CDATA[Francis Collins]]></category>
		<category><![CDATA[Great Barrington]]></category>
		<category><![CDATA[Isolatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[ivermektiin]]></category>
		<category><![CDATA[Kõrvalmõjud]]></category>
		<category><![CDATA[melatoniin]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[NAC]]></category>
		<category><![CDATA[parlamendi valimised]]></category>
		<category><![CDATA[Paxlovid]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Ragnar Vaiknemets]]></category>
		<category><![CDATA[Robert Koch]]></category>
		<category><![CDATA[Stenbocki Maja]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadusnõukogu]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[Testimine]]></category>
		<category><![CDATA[VAERS]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=13206</guid>

					<description><![CDATA[Terviseameti türannlike COVID-meetmeid on Paxlovidi käsimüügi sidumisega SARS-CoV-2 definitsiooni uuendamisega viitab pahatahtlikule plaanile Ravimiameti ja Terviseameti juhtkonna enda käed kannatada saanud süütute inimeste verest puhtaks pesta. ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets sõnas Eesti Rahvusringhäälingule, et COVID-19 definitsiooni muutmise üheks kriteeriumiks on Paxlovidi jõudmine apteekides käsimüüki</strong>. See on ravim, mille manustamisel USA (pettusega valituks saanud)president <a href="https://www.theatlantic.com/health/archive/2022/07/biden-paxlovid-covid-drug-rebound-infections/671009/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>Joe Biden korduvalt haigestus Covidisse</strong></mark></a>. Kas tegemist on uue <a href="https://fonte.news/tervis/kuidas-maskeerimine-aitab-kaasa-pikale-covidile/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>&#8220;Pika Covidi pandeemia&#8221;</strong></mark></a> ettevalmistusega? Terviseamet loobub <strong>Paxlovidi </strong>ettekäändel osaliselt COVID-i meetmetest, neil on nüüd teatud hooplemisõigus: “Näe, me tõime elu tagasi normaalseks” — mis tekitab probleemi number kolm, milleks on see, et see tagasipööramine ei ole sisuliselt midagi muud kui pahatahtlik manööver, mille eesmärk on panna inimesi valvsuses tegema järelandmisi, et anda drakoonilisem hirmukampaania vahetult pärast valimisi. </p>



<p class="wp-block-paragraph">On palju <a href="https://fonte.news/poliitika/dokumentaalfilm-teadmata-nousolek/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">tõhusamaid</mark></a> ravimeid kui Paxlovid. Need on Ivermektiin, Melatoniin, NAC, C ja D vitamiin. Kuid mitmed riigid, sealhulgas USA, on piiranud Ivermektiini, Melatoniini ja NAC müüki.</p>



<p class="wp-block-paragraph">USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC) järgi&nbsp;<strong>Paxlovidi manustamine</strong>&nbsp;<a href="https://emergency.cdc.gov/han/2022/han00467.asp" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">tekitab osadel juhtudel&nbsp;ise&nbsp;Covid-19 infektsiooni</mark></a>. Toimeained nirmatrelviir/ritonaviir ei ühildu muuhulgas allergiaravimitega, südameravimitega&nbsp;või vähiravimitega. Saksamaa&nbsp;Robert Kochi Instituudi (RKI)&nbsp;<a href="https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/tagasiloogiefekt-parast-covidi-vastaseid-tablette-5-paeva-parast-jalle-positiivne" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">andmetel</mark></a>&nbsp;kehtib&nbsp;<strong>Paxlovidi tootja&nbsp;</strong>Pfizeri&nbsp;<strong>suhtes</strong>&nbsp;Euroopa Liidus&nbsp;<a href="https://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/N/Neuartiges_Coronavirus/COVRIIN_Dok/Antivirale_Therapie_Fruehphase.pdf?__blob=publicationFile" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">tingimuslik luba</mark></a>&nbsp;sümptomiteta või kergete sümptomitega täiskasvanute raviks.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Eesti Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets&nbsp;<a href="https://www.err.ee/1608696610/terviseamet-kui-ravimid-jouavad-apteeki-saab-covidi-umber-defineerida" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">sõnas</mark></a>&nbsp;Eesti Rahvusringhäälingule, et COVID-19 definitsiooni muutmise üheks kriteeriumiks on Paxlovidi jõudmine apteekides käsimüüki,&nbsp;vahendas&nbsp;<a href="https://objektiiv.ee/absurd-kestab-edasi-terviseamet-seob-covidi-definitsiooni-muutmise-ravimi-muugiga/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Objektiiv</mark></a>&nbsp;26. augustil 2022.&nbsp;</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Vaiknemets leiab, et SARS-CoV-2 definitsiooni muutmine uudsest ja ohtlikust nakkushaigusest (COVID-19) hooajaliseks viirusnakkushaiguseks sõltub sellest, millal jõuab COVID-19 ravim käsimüüki.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow"><p>&#8220;<em>Jah, ma arvan küll, et see on üks kriteeriumeid. Kui meil ikkagi on selline efektiivne ravi, mis hoiab ära rasket haigestumist, siis inimene ei satu haiglasse ja ei muutu koormaks tervishoiusüsteemile</em>,&#8221;-&nbsp;ütles Vaiknemets.</p></blockquote>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Terviseameti türannlike COVID-meetmeid on Paxlovidi käsimüügi sidumisega SARS-CoV-2 definitsiooni uuendamisega viitab pahatahtlikule plaanile Ravimiameti ja Terviseameti juhtkonna enda käed kannatada saanud süütute inimeste verest puhtaks pesta. </strong><br><br>Jääb püsima kolmekordne probleem: </p>



<ul class="wp-block-list"><li>Esiteks Terviseamet on&nbsp;veetnud&nbsp;rohkem kui kaks aastat aktiivse otsingu- ja hävitamismissiooniga.&nbsp;</li><li>Teiseks annab ümberpööramiste ajastus märku selgest poliitilisest kallutatusest. Valimised lähenevad kiiresti ja&nbsp;<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Stenbock_House" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Stenbocki Maja</mark></a>&nbsp;vajab “võitu”.&nbsp;</li><li>Kuna Terviseamet&nbsp;loobub&nbsp;<strong>Paxlovidi&nbsp;</strong>ettekäändel&nbsp;osaliselt COVID-i meetmetest, neil on nüüd teatud hooplemisõigus.&nbsp;“Näe, me tõime elu tagasi normaalseks” — mis tekitab probleemi number&nbsp;kolm (3), milleks on see, et see tagasipööramine ei ole sisuliselt midagi muud kui pahatahtlik manööver, mille eesmärk on panna inimesi valvsuses tegema järelandmisi, et anda drakoonilisem&nbsp;hirmukampaania vahetult pärast valimisi.&nbsp;</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti ei ole tõenäoline, et seda&nbsp;ajaloo suurimat vaktsineerimisaktsiooni&nbsp;tehakse praeguseks ammendatud ettekäändel kaitsta kogu inimkonda COVID-19 (või gripi) eest.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ükskõik milline uus oht või ähvardused, mida selle&nbsp;viimase&nbsp;jõu õigustamiseks kasutatakse, ei saa kunagi olla nii surmav kui psühhopaadid, kes seda kavandasid, ja need üksused, kes ei lõpeta selle propageerimist (isegi kui Terviseamet teeskleb, et on taganenud).&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Paxlovid&nbsp;</strong>pole vastus, nii et&nbsp;<strong>Vaiknemets&nbsp;</strong>teeskleb, et seda pole kunagi juhtunud, ja loodab, et keegi ei mäleta, mida Terviseameti dokumendid ja ametnikud&nbsp;kõik need päevad, nädalad või kuud tagasi ütlesid.<br><br>Meedia unustamine 2021.&nbsp;aastal <a href="https://fonte.news/tervis/mrna-vaktsiinide-pohjustatud-veresoonte-ja-elundite-kahjustus-pohjusliku-seose-umberlukkamatu-toend/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">COVID-19 eksperimentaalsete DNA ja mRNA süsteravimite</mark></a>&nbsp;ja eelneva nakatumise kohta on osa “pandeemia” suurest väärmäletamisest, kollektiivsest amneesiast, marsisammul Vabariigi Valitsuse sõnumite poole, kuid ei suuda meenutada varasemaid avaldusi ja silmatorkavate vastuolude hetki.&nbsp;Arvestades, kui kõvasti tervishoiuametnikud viimase 19 kuu jooksul on võidelnud inimeste eraldamise, kiusamise, demoniseerimise ja dehumaniseerimise nimel, kes ei nõustunud nende türannlike ja irratsionaalsete COVID-meetmetega.&nbsp;<br><br><strong>Tõendid näitavad, et COVID-süstid põhjustavad juba massilist rahvaarvu vähenemist.&nbsp;</strong>Nagu teatas Exposé, 7. august 2022 (vt nt&nbsp;<strong><a href="https://expose-news.com/2022/08/07/pfizer-docs-official-data-covid-vaccines-causing-depopulation/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>).&nbsp;<br><br>Pfizeri enda dokumendid näitavad, et peaaegu kõik selle uuringus osalenud rasedad naised, kelle jaoks olid sünnitulemused kättesaadavad, kaotasid oma lapsed.&nbsp;Ainult üks 29 teadaolevast sünnituse tulemusest klassifitseeriti “normaalseks”.&nbsp;Ülejäänud 28 nurisünnitanud.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">USA&nbsp;<em>Vaccine Adverse Event Reporting</em>&nbsp;(VAERS) andmebaasis on 2022. aasta aprilli seisuga loetletud ka&nbsp;<strong>4113</strong>&nbsp;lootesurma pärast COVID-i süstimist&nbsp;(vt&nbsp;<strong><a href="https://expose-news.com/2022/08/07/pfizer-docs-official-data-covid-vaccines-causing-depopulation/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>). Võrrelge seda kõigi teiste VAERSile viimase 30 aasta jooksul teatatud vaktsiinide lootesurma aruannetega.&nbsp;See arv on 2239&nbsp;(vt&nbsp;<strong><a href="https://expose-news.com/2022/08/07/pfizer-docs-official-data-covid-vaccines-causing-depopulation/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>).&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">2021. aasta augustis avaldatud loomkatsetes (vt&nbsp;<strong><a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0890623821000800?via%3Dihub" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>), kus emastele rottidele anti Pfizeri löök&nbsp;(BNT162b2), leiti, et see suurendas teatud sünnidefekte (lisaribid) võrreldes kontrollidega&nbsp;<strong>295%</strong>&nbsp;ja kahekordistas implantatsioonieelset kaotust (st viljastatud munarakud, mis ebaõnnestuvad implanteerida).&nbsp;Teisisõnu, see kahekordistas viljatuse riski.&nbsp;Nagu Exposé märkis (vt&nbsp;<strong><a href="https://expose-news.com/2022/08/07/pfizer-docs-official-data-covid-vaccines-causing-depopulation/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>):</p>



<p class="wp-block-paragraph">“Kuidas see on nii, kuidas on õnnestunud meditsiini reguleerivatel asutustel üle kogu maailma oma ametlikes juhistes märkida, et&nbsp;“loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku mõju rasedusele”?&nbsp;Ja kuidas neil on õnnestunud väita&nbsp;“See pole teada, kas Pfizeri vaktsiin mõjutab viljakust?”&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tõde on see, et nad otsustasid aktiivselt seda varjata.&nbsp;Teame seda tänu teabevabaduse (FOI) taotlusele (vt&nbsp;<strong><a href="https://expose-news.com/2022/07/19/foia-pfizer-hid-dangers-covid-vaccination-pregnancy/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>), mis saadeti Austraalia valitsuse tervishoiu terapeutiliste kaupade administratsioonile (TGA).&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisateavet selle kohta saate lugeda Exposé 19. juuli 2022 artiklist “FOIA paljastab Pfizeri ja meditsiiniregulaatorite varjatud COVID-i vaktsineerimise ohud raseduse ajal pärast seda, kui uuring leidis, et see suurendab sünnidefektide ja viljatuse riski” (vt&nbsp;<strong><a href="https://expose-news.com/2022/07/19/foia-pfizer-hid-dangers-covid-vaccination-pregnancy/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></strong>).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Vabariigi valitsusjuhid täidavad truult Brüsseli ja USA administratsiooni korraldusi. Seega on oluline informeerida USA-s toimuvast, sest need &#8220;võnked&#8221; jõuavad alati Eestisse. Räägime viimaste päevade olulistest sündmustest <a href="https://www.cdc.gov/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">CDC</mark></a> administratsioonis.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="570"  height="322"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56.png"  alt=""  class="wp-image-13217"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56.png 570w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-300x169.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-110x62.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-200x113.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-380x215.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-255x144.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-550x311.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-220x124.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-400x226.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-56-510x288.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 570px) 100vw, 570px" ><figcaption>CDC</figcaption></figure>



<h2 id="cdc-taandub-covid-i-juhistele-et-taganeda-vastutusest" class="wp-block-heading"><strong>CDC taandub COVID-i juhistele</strong>, et taganeda vastutusest</h2>



<h3 id="lugu-luhidalt" class="wp-block-heading"><strong>LUGU LÜHIDALT</strong></h3>



<ul class="wp-block-list"><li>11. augustil 2022 muutis USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus (CDC) oma COVID-19 juhised, andes sellega õiguse igale “desinformatsiooni levitajale”.</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>CDC pooldab nüüd isikliku vastutuse võtmist ja seda, et igaüks otsustaks ise, „millist ennetuskäitumist ja millal (igati või teatud aegadel) kasutada, lähtudes enda ja oma leibkonnaliikmete raskest haigusest, nende riskitaluvus ja seadistusspetsiifilised tegurid”.</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>CDC loobub ka diskrimineerimisest COVID-i torkimise staatuse alusel, teatades, et „COVID-19 ennetamise soovitused ei eristu enam inimese vaktsineerimisstaatuse alusel, kuna esinevad läbimurdelised nakkused”. Nad tunnistavad ka loomuliku immuunsuse olemasolu ja toimimist.</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>Testimine on nüüd reserveeritud neile, kes on „sümptomaatilised või kellel on teadaolev või kahtlustatav kokkupuude COVID-19-ga”, karantiin (<em>habeas corpus</em>) on mõeldud ainult neile, kellel on sümptomid ja kelle test on positiivne ning kontaktide jälgimine on nüüd piiratud tervishoiuasutustega ja valige “kõrge riskiga kogumisseaded”.</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>CDC seisukohad paistavad olevat poliitiliselt motiveeritud, et tagada Bideni administratsioonile “võit” enne vahevalimisi. Valimisjärgsed plaanid hõlmavad “ajaloo suurimat vaktsineerimiskampaaniat”, nii et türanlikud üleastumised võivad hiljem jätkuda, isegi kui kasvavad andmed näitavad, et COVID-i kaadrid põhjustavad rahvastiku vähenemist.</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Ilma kärata muutis USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus 11. augustil 2022 kõik oma COVID-19 juhised. Tegelikult on paljud märkinud, et CDC tahtis sellele võimalikult vähe tähelepanu pöörata.<sup>1</sup> See on arusaadav, arvestades, et uued juhised tunnistavad enam-vähem, et algsed reeglid olid vead, ilma et seda tegelikult oleks öeldud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uued juhised on loetletud CDC haigestumuse ja suremuse nädalaaruandes (MMWR) pealkirja all „Kokkuvõte juhistest COVID-19 mõju minimeerimiseks üksikisikutele, kogukondadele ja tervishoiusüsteemidele – Ameerika Ühendriigid, august 2022”. <sup>2</sup> Nagu märkis Brownstone&#8217;i Instituudi asutaja ja president Jeffrey Tucker: <sup>3</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Oleks olnud põnev olla kärbes seinal ajurünnakutel, mis viisid selle väikese traktaadini. Sõnastus valiti väga hoolikalt, et mitte öelda otsekohe midagi valet, veel vähem tunnistada mineviku vigu, vaid vihjata, et neid asju oli võimalik öelda alles nüüd.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">CDC rõhutab, et kuigi COVID-19 nakatumine on kogu maailmas reaalsus, “vaktsiinide” ja infektsioonide põhjustatud immuunsuse kõrge tase ning tõhusate ravi- ja ennetusvahendite kättesaadavus oluliselt vähendanud meditsiiniliselt olulise COVID-19 haiguse riski ja sellega seotud haiglaravi ja surma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Järelikult saab loobuda COVID-i vastumeetmetest, mis loovad “tõkkeid sotsiaalsele, haridus- ja majandustegevusele”. Kõik võib minna tagasi normaalseks.</p>



<h2 id="cdc-tutvustab-isiklikku-vastutust" class="wp-block-heading"><strong>CDC tutvustab isiklikku vastutust</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Arvestades, kui kõvasti tervishoiuametnikud viimase 19 kuu jooksul on võidelnud inimeste eraldamise, kiusamise, demoniseerimise ja dehumaniseerimise nimel, kes ei nõustunud nende türanlike ja irratsionaalsete COVID-meetmetega viimase 19 kuu jooksul, uued juhised värskendavad, kuid neil on nagu laksu nägu. Esiteks ja kõige tähtsam, et CDC propageerib nüüd äkki isikliku vastutuse võtmist, kõige eest: <sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Inimesed saavad kasutada teavet COVID-19 mõju praeguse taseme kohta oma kogukonnale, et otsustada, milliseid ennetuskäitumisi ja millal (igati või teatud aegadel) kasutada, lähtudes nende enda ja kogukonna liikmete raskest haigusest, oma leibkonnas, nende riskitaluvus ja asukohaspetsiifilised tegurid. /&#8230;/</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Haridus ja sõnumid, mis aitavad üksikisikutel mõista oma meditsiiniliselt oluliste haiguste riski, täiendavad soovitusi riskipõhiste ennetusstrateegiate kohta.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Individuaalne riskihindamine ja riskipõhised vastumeetmed on mõlemad midagi, mida me “desinformatsiooni levitajad” oleme algusest peale nõudnud. Risk ei ole kõigi jaoks identne; seega ei tohiks riskide vähendamise strateegiaid ühtselt kohaldada. Lõpuks, 19 kuud hilja, CDC nõustub.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alapealkirja „Inimeste kaitsmine, kellel on kõige suurem risk raskete haiguste tekkeks“ all võtab CDC nüüd lehekülje otse välja <a href="https://www.telegram.ee/maailm/great-barringtoni-deklaratsiooni-koostajad-voitlevad-tsensuuri-ja-ahistamisega" target="_blank" rel="noopener">Great Barringtoni</a> deklaratsioonist ja soovitab keskenduda kaitsele, mis tähendab nende kaitsmist, kes on „eriti kõrge riskiga /&#8230;/ vanema vanuse, puude tõttu, mõõdukas või raske immuunpuudulikkus või muud haigusseisundid.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas kellelegi on vaja meelde tuletada, et arste ja teadlasi on selle ütlemise eest laimatud ja mudast läbi tiritud? Ja Riikliku Allergia- ja Nakkushaiguste Instituudi direktor dr Anthony Fauci ja tema endine ülemus dr Francis Collins, tollane Riikliku Tervishoiuinstituudi direktor, olid autorite diskrediteerimise ja mahavõtmise eest vastutavad.<sup>5</sup></p>



<h2 id="cdc-diskrimineerimise-kohta" class="wp-block-heading"><strong>CDC diskrimineerimise kohta</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">CDC loobub ka diskrimineerimisest COVID-i torkamise staatuse alusel:<sup>6</sup> “CDC COVID-19 ennetamise soovitused ei eristu enam inimese vaktsineerimisstaatuse alusel, kuna esinevad läbimurdelised nakkused. /…/”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad isegi tunnistavad, et “inimestel, kes on põdenud COVID-19, kuid keda ei ole vaktsineeritud on teatud määral kaitse varasemast nakatumisest tingitud raskete haiguste eest” ja seetõttu ei tohi neid kohelda teisiti kui neid, kes on saanud COVID-i torke. Nagu Tucker märkis:<sup>7</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Kas mäletate, kui 40% New Yorgi mustanahaliste kogukonna liikmetest, kes keeldusid torkest, ei lastud restoranidesse, baaridesse, raamatukogudesse, muuseumidesse ega teatritesse? Nüüd ei taha keegi sellest rääkida.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kas kuulete seda ka ülikoolidel, kolledžitel, sõjaväel ja muul viisil, millel on endiselt mandaadid paigas? Kõik, mida olete teinud inimeste vihkamiseks, inimeste dehumaniseerimiseks, inimeste eraldamiseks, teiste ebapuhasteks alandamiseks, inimeste vallandamiseks ja elude hävitamiseks — on nüüd halb maine.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Vahepeal, selle kirjutamise seisuga, ei luba löödud USA valitsus endiselt vaktsineerimata reisijaid üle oma piiride! 2020. aasta kevadel ei vastanud ükski sõna CDC ebakindlast traktaadist tõele. Alati oli olemas “infektsioonist põhjustatud immuunsus”, kuigi Fauci ja Co teesklesid pidevalt vastupidist.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Alati oli kohutav mõte kehtestada “tõkked sotsiaalsele, haridus- ja majandustegevusele”. Vaktsiinid ei lubanud kunagi oma loas nakkust ja levikut peatada, kuigi kõik CDC ametlikud avaldused väitsid korduvalt ja sageli vastupidist.”</em></p>



<h2 id="testimise-isoleerimise-ja-kontaktide-jalgimise-reeglid-on-vastupidised" class="wp-block-heading"><strong>Testimise, isoleerimise ja kontaktide jälgimise reeglid on vastupidised</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Ja kuidas on lood testimise, haiguse ajal eneseisolatsiooni ja kogu jälgimis- ja jälitustegevusega seotud reeglitega? Aknast välja!</p>



<ul class="wp-block-list"><li><strong>Testimine</strong> on nüüd reserveeritud neile, kes on “sümptomaatilised või kellel on teadaolevalt või kahtlustatav kokkupuude COVID-19-ga”. Asümptomaatiliste isikute testimine on soovitatav ainult “kogukondades”, kus arstiabi on piiratud, nagu kodutute varjupaigad ja parandusasutused, ning sellistel juhtudel “peaks testimine hõlmama kõiki inimesi, olenemata vaktsineerimise staatusest”.</li><li><strong>Isolatsioon</strong> on mõeldud ainult neile, kellel on sümptomid ja kelle test on positiivne. Nakatunud isikud võivad oma isolatsiooni lõpetada juba viie päeva pärast, kui nad on olnud palavikuvabad vähemalt 24 tundi ilma palavikku alandavaid ravimeid kasutamata, kuid peaksid jätkama maski või respiraatori kandmist teiste läheduses kuni 10. päevani.</li><li><strong>Kontaktide jälgimine</strong> on nüüd piiratud tervishoiuseadetega ja valige “kõrge riskiga kogumisseaded”.</li></ul>



<h2 id="kas-see-on-poliitiline-noks" class="wp-block-heading"><strong>Kas see on poliitiline nõks?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi mul on hea meel, et CDC on oma türanlikud COVID-meetmed muutnud millekski mõistlikuks ja tegelikkusega paremini kooskõlas olevaks, minu arvates on probleem kolmekordne.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esiteks on hiline kellaaeg. Iga sellist määramist väärt rahvaterviseamet oleks nendele järeldustele jõudnud kaks aastat tagasi. Selle asemel veetsid nad rohkem kui kaks aastat aktiivse otsingu- ja hävitamismissiooniga nende vastu, kes propageerivad samu mõistlikke suuniseid, mida CDC nüüd äkki vastu võtab.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teiseks annab nende ümberpööramiste ajastus tunda poliitilisest kallutatusest. Vahevalimised lähenevad kiiresti ja Ameerika ajaloo kõige ebameeldivam Valge Maja administratsioon vajab “võitu”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna CDC loobub COVID-i meetmetest, neil on nüüd teatud hooplemisõigus. “Näe, me tõime elu tagasi normaalseks” — mis viib meid probleemi nr 3 juurde, milleks on see, et tagasipööramine ei pruugi olla midagi muud kui pahatahtlik nipp, mille eesmärk on panna meid oma valve alla laskma, et saaksime mõne teise löögi, isegi drakoonilisema hirmukampaania pärast valimisi.</p>



<h2 id="sel-sugisel-on-tulemas-ajaloo-suurim-vaktsineerimisaktsioon" class="wp-block-heading"><strong>Sel sügisel on tulemas ajaloo suurim vaktsineerimisaktsioon</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi võib tunduda paranoiliselt, see on otse türannia käsiraamatutest välja tulnud. See, kuidas te inimesi hulluks ajate, ei ole läbi järjekindla kõrgsurve türannia, vaid läbi selle lainete. Tõusud ja mõõnad, kusjuures iga laine on eelmisest intensiivsem, tekitavad segadust ning suurendavad hirmu ja ärevust, mis tekitab infantiilset sõltuvust autoriteedist, et see lihtsalt parandada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">New Yorgi ülikooli meediauuringute professor Mark Crispin Miller näib nõustuvat. 13. augusti 2022. aasta Substacki artiklis ta kirjutab:<sup>8</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Nii nagu CDC teeskleb, et on taganenud, paljastab NHS [Briti Riiklik Tervishoiuteenistus] (ainult vähestele), mis meid sügisel tegelikult tabab: “Ajaloo suurim vaktsineerimisaktsioon.” Need, kes arvavad, et halvim on möödas, mõtlevad uuesti, sest see ei saa tõesti läbi enne, kui ME selle lõpetame. /&#8230;/</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>[] NHS üksi ei ole ilmselgelt varustatud ja kindlasti ei kavatsegi ette</em> võtta ajaloo suurimat vaktsineerimisüritust – <em>seda, mis peab olema ja jääb olema</em> ülemaailmne, <em>täpselt nagu kogu COVID-i kriisi juhtimine, millest sel tulekul sõit on kulminatsioon (või, tsiteerides Bill Gatesi, “lõplik lahendus”).</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samuti ei ole tõenäoline, et seda</em> ajaloo suurimat vaktsineerimisaktsiooni <em>tehakse praeguseks ammendatud ettekäändel kaitsta kogu inimkonda COVID-19 (või gripi) eest. Mis see siis saab? Ahvirõuged? HIV? COVID-20? Vähk? Kõik ülaltoodud?</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Ükskõik milline uus oht või ähvardused, mida selle</em> viimase <em>jõu õigustamiseks kasutatakse, ei saa kunagi olla nii surmav kui psühhopaadid, kes seda kavandasid, ja need üksused, kes ei lõpeta selle propageerimist (isegi kui CDC</em> teeskleb<em>, et on taganenud).</em></p>



<h2 id="valmistuge-uueks-gaasivalgustuse-vooruks" class="wp-block-heading"><strong>Valmistuge uueks gaasivalgustuse vooruks</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Thacker mõtleb, kas CDC muudetud juhised võivad olla midagi muud kui poliitiline kaitsevahend, mis takistab demokraatide kuristikku libisemist: <sup>9</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“/&#8230;/ Kuna enamik ameeriklasi pole rahul presidendi pandeemiapoliitikaga, võib-olla toetub CDC “keskpika teadusele”, et suunata nende loomulikku immuunsust hindama?”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks põhjus, miks kahtlustada CDC äkilist pööret on oma olemuselt poliitiline, tõsiasi, et see teeb täieliku segaduse hoolikalt skriptitud COVID-narratiivist, mis peaks olema kogu maailma valitsuste ja meedia haardes. Kuna CDC üritas Bideni Valgele Majale “võitu” anda, seisavad meedia ja Big Tech nüüd tohutu segaduse ees.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik, mida CDC praegu soovitab, oli pühaduseteotus, mille eest karistatakse avaliku häbistamise, platvormide eemaldamise ja litsentside äravõtmisega kuni päevani, mil CDC postitas uued juhised. Iga COVID-i artikkel ja faktikontroll, mis kunagi kirjutatud, nüüd on täiesti stsenaariumiväline, nagu ka rahvatervise ametnike lugematud avalikud avaldused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellele dilemmale pole vastust, nii et nad teesklevad, et seda pole kunagi juhtunud, ja loodavad, et keegi ei mäleta, mida nad kõik need päevad, nädalad või kuud tagasi ütlesid. Kui tuletate neile meelde, olge valmis keeldumiseks gaasivalgustusega. Thacker kirjutab: <sup>10</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Meedia unustamine eelmisel aastal vaktsiinide ja eelneva nakatumise kohta on osa pandeemia suurest väärmäletamisest, kollektiivsest amneesiast, mille käigus marsisammul valitsuse sõnumite poole, kuid ei suuda meenutada varasemaid avaldusi ja silmatorkavate vastuolude hetki.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Näiteks kui meedia teatas, et NIH Anthony Fauci oli täielikult vaktsineeritud ja sai siiski COVID-19, ja siis nad mäletasid valesti, et teatasid tema eelnevast avaldusest: “Kui inimesi vaktsineeritakse, võivad nad tunda end turvaliselt, et nad ei nakatu. /&#8230;/ Et aidata kõigil Suure Väärmäletamisega liituda on siin mõned juhtumid, mida ei tohi meenutada.”</em></p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="720"  height="316"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53.png"  alt=""  class="wp-image-13208"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53.png 720w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-300x132.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-110x48.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-200x88.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-380x167.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-255x112.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-550x241.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-220x97.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-400x176.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-510x224.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-53-600x263.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 720px) 100vw, 720px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><em>/&#8230;/ Pandeemia esimese aasta lõpus avaldas rühm teadlasi avalduse nimega “John Snow memorandum”, </em><em><sup>11</sup></em><em> mis aitas kujundada Ameerika poliitikat. /&#8230;/ Allakirjutanute hulgas oli ka Rochelle Walensky, tollane Harvardi meditsiinikooli meditsiiniprofessor ja nüüd CDC direktor.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Igasugune pandeemia ohjamise strateegia, mis põhineb immuunsusel COVID-19 looduslike infektsioonide vastu on vigane,” seisab praeguse CDC direktori allkirjastatud avalduses.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Jah, seesama inimene, kes juhib CDC-d, kes</em> nüüd <em>käsib meil mitte teha vahet vaktsiini ja loodusliku nakkuse vahel, hoiatas meid pandeemia alguses, et igasugune looduslikule nakkusele tuginev pandeemiapoliitika on vigane. CDC uusi juhiseid lugedes pidage meeles, et mäletate valesti memorandumit, mille on varem allkirjastanud praegune CDC direktor.”</em></p>



<h2 id="milliseid-vaktsiine-jargmiseks-lukatakse" class="wp-block-heading"><strong>Milliseid vaktsiine järgmiseks lükatakse?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi me ei tea veel, kuidas nad hirmutavad elanikkonda rohkem eksperimentaalseid võtteid tegema – nüüd, mil COVID-i rünnakute omastamine on vähenenud ja nõudluse puudumise tõttu on tulnud ära visata enam kui 112 miljonit doosi<sup>12</sup><sup>, </sup><sup>13</sup> , oleme praegu vähemalt [saanud] aimu, millised need kaadrid olema saavad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">15. augustil 2022 sai Ühendkuningriigist esimene riik, kes kiitis heaks <a href="https://takecontrol.substack.com/p/bivalent-covid-vaccine" target="_blank" rel="noopener"><strong>Moderna uue kahevalentse COVID-võimendi</strong></a>, mis sisaldab nii algset segu kui ka mRNA-d, et sihtida juba aegunud Omicroni varianti.<sup>14</sup> Muu maailm järgib kahtlemata eeskuju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Briti NHS hakkab 5. septembril 2022 välja töötama uut kahevalentset COVID-i, alustades hooldekodude elanikest ja teistest majapidamisse kuuluvatest isikutest. <sup>15</sup> Laiem kasutuselevõtt algab 12. septembril, vaid üks päev pärast eelvalimiste lõppu USA-s.<sup>16</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Muidugi surutakse teatud rühmadele peale ka ahvirõugete vaktsiin,<sup>17</sup> ja hooajalise gripi vaktsiin, nii et “mürgi valimiseks” on võimalusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ehkki hea uudis on see, et CDC on nüüd konksu otsas, kuna on meid kõiki “desinformatsiooni levitajaid” õigustanud, halb uudis on see, et hullumeelsust on tulemas veelgi ja praegu ei saa täpselt öelda, millises vormis see avaldub.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näib, et USA valimisperioodil saame lühikese ajahetke, et Bideni administratsiooni pandeemiaga toimetulekut positiivselt mõjutada, ja mis iganes uus tegevuskava ka poleks, võetakse see kasutusele hiljem. Me teame, et see hõlmab “ajaloo suurimat vaktsiinikampaaniat”, mis võib muutuda huvitavaks, kui näeme, kuidas inimesed on hulgaliselt ärganud selle peale, et COVID-süstid sandistavad ja tapavad, ilma et see tooks mingit kasu.</p>



<h2 id="mida-rohkem-covid-pilte-seda-suurem-on-uuesti-nakatumise-maar" class="wp-block-heading"><strong>Mida rohkem COVID-pilte, seda suurem on uuesti nakatumise määr</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti kasvavad tõendid selle kohta, et COVID-i uuesti nakatumise määr tõuseb koos manustatud COVID-süstide arvuga, mis muudab endised usklikud skeptikuteks. Nagu teatas islandlane <a href="https://brownstone.org/author/thorsteinn-siglaugsson/" target="_blank" rel="noopener">Thorsteinn Siglaugsson</a> 2022. aasta augusti keskel avaldatud Daily Skeptic artiklis: <sup>18</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Kas keegi mäletab veel seda põnevust 2020. aasta lõpus, kui COVID-19 vastased vaktsiinid lõpuks silmapiiril olid? Katsetulemused olid suurepärased, lubades pandeemiale lõppu 2021. aastal. /&#8230;/ Ma ise uskusin sellesse narratiivi. /&#8230;/ Ma isegi osalesin katses lasta ühel tootjal korraldada Islandil kogu elanikkonda hõlmav katsetus, mis sarnaneb Pfizeriga Iisraelis. Täna on mul väga hea meel, et see meil ei õnnestunud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Peagi möödub kaks aastat katsetulemuste avaldamisest. /&#8230;/ Andmed nakatumise, haiglaravi ja suremuse kohta juba näitavad, et vaktsineerimine mitte ainult ei suuda neid ära hoida, vaid on mõnel juhul kahjulik. Lühidalt öeldes ei ole vaktsiinid täitnud seda, mida meile lubati.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Ja mis veelgi hullem, võib kõrvaltoimete hüppeliselt kasvav määr tähendada, et enamiku inimeste jaoks pole vaktsineerimisel mingit mõtet. Enamasti on selle fakti üle arutlemine siiski keelatud. /&#8230;/ Näiteks on keelatud väita, et COVID-19 vaktsiinid võivad põhjustada surma, isegi kui kiire internetiotsing näitab kinnitatud juhtumeid, mille puhul pole põhjuslikkuses kahtlustki.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samuti on keelatud jagada tõendeid selle kohta, et vaktsineeritutel on suurem nakatumismäär kui vaktsineerimata. Seetõttu on huvitav näha, kuidas need platvormid reageerivad neile, kes jagavad 3. augustil</em> Jama Network Openis avaldatud uue uurimiskirja tulemusi.<sup>19</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kirjas kirjeldatakse uuringu tulemust, mille käigus jälgiti kõigi varem Omicroni laine ajal nakatunud islandlaste uuesti nakatumist ajavahemikus 1. detsember 2021 kuni 22. veebruar 2022. Uuring näitab, et 18–29-aastaste seas on uuesti nakatumise tõenäosus kuni 15,1%, väheneb vanusega. /&#8230;/</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kuid kõige huvitavam osa on võrdlus vaktsineerimise staatuse järgi. See näitab, et enamiku vanuserühmade puhul on kaks või enam annust saanud inimestel suurem tõenäosus uuesti nakatuda kui neil, kes pole vaktsineeritud või saanud ühe doosi.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui laiad massid hakkavad leppima reaalsusega, et rohkem kaadreid võrdub suurema COVID-nakkuse riskiga, kui lihtne on teie arvates valitsusel veenda neid kahevalentset COVID-i lööki tegema? Ja kui vastupanu on lõpuks nii suur, kui ma kahtlustan, et sel sügisel, siis milliseid meetmeid võivad nad võtta, et sundida inimesi uuesti järgima? Sinu oletus on sama hea kui minu oma.</p>



<h2 id="covid-kaadrid-pohjustavad-rahvastiku-vahenemist" class="wp-block-heading"><strong>COVID-kaadrid põhjustavad rahvastiku vähenemist</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Veel üks suur takistus ajaloo suurima vaktsineerimiskampaania käivitamise plaanis on tõendid, mis näitavad, et COVID-süstid põhjustavad juba massilist rahvaarvu vähenemist. Nagu teatas Exposé, 7. august 2022:<sup>20</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“COVID-19 vastu vaktsineerimine põhjustab massilist rahvaarvu vähenemist. See on äärmiselt julge väide. Kahjuks toetab seda julget väidet mägi tõendeid, mis sisalduvad konfidentsiaalsetes Pfizeri dokumentides ja ametlikes valitsuse andmetes kogu maailmast.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tõepoolest, pärast COVID-i löökide avaldamist on surmajuhtumite arv hüppeliselt kasvanud ja ajastus on nii täpne, et seda ei saa seletada. Ühendkuningriigis masseerivad nad nüüd andmeid, et neid varjata. Nagu Exposé selgitas, <sup>21</sup> koosneb viie aasta keskmine, millega surmajuhtumeid praegu võrreldakse, 2016., 2017., 2018., 2019. ja 2021. aasta suremuse andmed.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Surmajuhtumite liigne arv hakkas tõusma 2021. aastal, pärast kaadrite kasutuselevõttu, ja kui lisada 2021. aasta (selle asemel, et arvutada täpsete prepandeemiaeelsete näitajate jaoks viie aasta keskmine 2015.–2019. aasta), näib liigsuremus 2022. aastal lähemal viie aasta näitaja normile, kui see on tegelikult. Liigne surmajuhtumite arv on samuti suurenenud enamikus Euroopas, nagu on näidatud alloleval graafikul <sup>22</sup> :</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="720"  height="720"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54.png"  alt=""  class="wp-image-13211"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54.png 720w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-300x300.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-150x150.png 150w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-80x80.png 80w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-110x110.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-200x200.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-380x380.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-255x255.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-550x550.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-160x160.png 160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-220x220.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-400x400.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-510x510.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-54-600x600.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 720px) 100vw, 720px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Segadusse nende liigsete surmajuhtumite põhjuste üle kõrvaldavad andmed, mis võrdlevad torkitud ja löömata jäänute suremust. 6. juulil 2022 avaldas Briti Riiklik Statistikaamet aruande <sup>23</sup><sup> ja </sup><sup>24</sup> , mille kohaselt on suremus 100 000 inimese kohta vaktsineerimata inimeste seas kõigis vanuserühmades pidevalt madalaim.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vanuserühmas 18–39 oli vaktsineerimata suremus 2022. aasta maikuus 14,1 juhtu 100 000 kohta, samas kui nendel, kes said esimese doosi vähemalt 21 päeva tagasi, oli suremus 42,6 100 000 kohta. Kahekordse torkimise suremuskordaja oli 17,3 100 000 kohta ja kolmikannuse puhul 21,4 100 000 kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu on näidatud alloleval graafikul, mille koostas Exposé, <sup>25</sup> kordub identne muster iga kuu, jaanuarist maini 2022.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="720"  height="462"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55.png"  alt=""  class="wp-image-13214"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55.png 720w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-300x193.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-110x71.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-200x128.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-380x244.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-255x164.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-550x353.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-220x141.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-400x257.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-510x327.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/image-55-600x385.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 720px) 100vw, 720px" ></figure>



<h2 id="imikute-suremus-on-huppeliselt-tousnud" class="wp-block-heading"><strong>Imikute suremus on hüppeliselt tõusnud</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Exposé <sup>26</sup> tõstab esile ka andmeid, mis näitavad, et imikute suremus on nüüd palju normist kõrgem. Šotimaal olid ametlikud andmed vastsündinute surmajuhtumite arv 2022. aasta märtsis 119% kõrgem kui aasta norm. Samuti elussünnid langevad kogu maailmas hüppeliselt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Pfizeri dokumendid näitavad, et peaaegu kõik selle uuringus osalenud rasedad naised, kelle sünnitulemused olid saadaval, kaotasid oma lapsed. Ainult üks 29 teadaolevast sünnituse tulemusest klassifitseeriti normaalseks. Ülejäänud 28 nurisünnitanud.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Saksamaal oli sündimus 2022. aasta jaanuarist aprillini 11% madalam kui seitsme aasta prepandeemiaeelne keskmine. Ja FDA, CDC ja Pfizer on vaevalt üllatunud, kuna Pfizeri enda dokumendid näitavad, et peaaegu kõik selle uuringus osalenud rasedad naised, kelle jaoks olid sünnitulemused kättesaadavad, kaotasid oma lapsed. Ainult üks 29 teadaolevast sünnituse tulemusest klassifitseeriti “normaalseks”. Ülejäänud 28 nurisünnitanud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">USA <em>Vaccine Adverse Event Reporting</em> (VAERS) andmebaasis on 2022. aasta aprilli seisuga loetletud ka 4113 lootesurma pärast COVID-i süstimist.<sup>27</sup> Võrrelge seda kõigi teiste VAERSile viimase 30 aasta jooksul teatatud vaktsiinide lootesurma aruannetega. See arv on 2239.<sup>28</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">2021. aasta augustis avaldatud loomkatsetes<sup>29</sup>, kus emastele rottidele anti Pfizeri löök (BNT162b2), leiti, et see suurendas teatud sünnidefekte (lisaribid) võrreldes kontrollidega 295% ja kahekordistas implantatsioonieelset kaotust (st viljastatud munarakud, mis ebaõnnestuvad implanteerida). Teisisõnu, see kahekordistas viljatuse riski. Nagu Exposé märkis:<sup>30</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Kuidas see on nii, kuidas on õnnestunud meditsiini reguleerivatel asutustel üle kogu maailma oma ametlikus juhistes märkida, et</em> “loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku mõju rasedusele”? <em>Ja kuidas neil on õnnestunud väita</em> “See pole teada, kas Pfizeri vaktsiin mõjutab viljakust?”</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Tõde on see, et nad otsustasid aktiivselt seda varjata. Teame seda tänu teabevabaduse (FOI) taotlusele</em><em><sup>31</sup></em><em>, mis saadeti Austraalia valitsuse tervishoiu terapeutiliste kaupade administratsioonile (TGA).”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisateavet selle kohta saate lugeda Exposé 19. juuli 2022 artiklist “FOIA paljastab Pfizeri ja meditsiiniregulaatorite varjatud COVID-i vaktsineerimise ohud raseduse ajal pärast seda, kui uuring leidis, et see suurendab sünnidefektide ja viljatuse riski”.<sup>32</sup></p>



<h2 id="viimased-motted" class="wp-block-heading"><strong>Viimased mõtted</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kokkuvõtteks – jah, CDC on tõerääkijaid õigustanud, muutes oma COVID-i suunised ümber ja võttes põhimõtteliselt vastu Great Barringtoni deklaratsiooni, kuid me pole veel kaugeltki metsast väljas. Sügiseks kavandatakse ulatuslikku vaktsineerimiskampaaniat, isegi kui koguneb tõendeid, mis näitavad, et haavlid põhjustavad väljaspool maailmasõda rahvastiku vähenemist sellisel määral, mida me pole kunagi varem näinud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lasud tapavad muidu terveid tööealisi täiskasvanuid, tapavad imikuid emakas ja põhjustavad viljatust. Need on kahtlemata kõige ohtlikumad ravimid, mis eales valmistatud. Nii, et nautige seda puhkust, kuid kinnitage oma otsus seista sel sügisel järjekordsele türanniavoorule vastu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikad ja viited</p>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>1, 3, 7</sup> <a href="https://brownstone.org/articles/a-deeper-dive-into-the-cdc-reversal/" target="_blank" rel="noopener">https://brownstone.org/articles/a-deeper-dive-into-the-cdc-reversal/</a></li><li><sup>2, 4, 6</sup> <a href="https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/mm7133e1.htm" target="_blank" rel="noopener">https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/mm7133e1.htm</a></li><li><sup>5</sup> <a href="https://www.statnews.com/2021/12/23/at-a-time-when-the-u-s-needed-covid-19-dialogue-between-scientists-francis-collins-moved-to-shut-it-down/" target="_blank" rel="noopener">https://www.statnews.com/2021/12/23/at-a-time-when-the-u-s-needed-covid-19-dialogue-between-scientists-francis-collins-moved-to-shut-it-down/</a></li><li><sup>8</sup> <a href="https://markcrispinmiller.substack.com/p/just-as-the-cdc-pretends-to-have" target="_blank" rel="noopener">https://markcrispinmiller.substack.com/p/just-as-the-cdc-pretends-to-have</a></li><li><sup>9, 10</sup>&nbsp; <a href="https://disinformationchronicle.substack.com/p/cdc-now-says-covid-19-prior-infection?utm_source=substack&amp;utm_medium=email" target="_blank" rel="noopener">https://disinformationchronicle.substack.com/p/cdc-now-says-covid-19-prior-infection?utm_source=substack&amp;utm_medium=email</a></li><li><sup>11 </sup><a href="https://www.johnsnowmemo.com/john-snow-memo.html" target="_blank" rel="noopener">https://www.johnsnowmemo.com/john-snow-memo.html</a></li><li><sup>12 </sup><a href="https://www.washingtonexaminer.com/news/watch-moderna-tosses-30-million-covid-19-vaccines-because-nobody-wants-them" target="_blank" rel="noopener">https://www.washingtonexaminer.com/news/watch-moderna-tosses-30-million-covid-19-vaccines-because-nobody-wants-them</a></li><li><sup>13</sup> <a href="https://www.nbcnews.com/news/us-news/covid-vaccine-doses-wasted-rcna31399" target="_blank" rel="noopener">https://www.nbcnews.com/news/us-news/covid-vaccine-doses-wasted-rcna31399</a></li><li><sup>14</sup> <a href="https://news.sky.com/story/uk-is-first-to-approve-covid-vaccine-targeting-original-strain-and-omicron-variant-12673637" target="_blank" rel="noopener">https://news.sky.com/story/uk-is-first-to-approve-covid-vaccine-targeting-original-strain-and-omicron-variant-12673637</a></li><li><sup>15</sup> <a href="https://guernseypress.com/news/uk-news/2022/08/18/nhs-to-roll-out-variant-busting-covid-booster-jab-from-september/" target="_blank" rel="noopener">https://guernseypress.com/news/uk-news/2022/08/18/nhs-to-roll-out-variant-busting-covid-booster-jab-from-september/</a></li><li><sup>16</sup> <a href="https://www.270towin.com/2022-election-calendar/" target="_blank" rel="noopener">https://www.270towin.com/2022-election-calendar/</a></li><li><sup>17 </sup><a href="https://www.theguardian.com/world/2022/jul/24/uk-needs-urgent-vaccine-drive-to-curb-monkeypox-campaigners-say" target="_blank" rel="noopener">https://www.theguardian.com/world/2022/jul/24/uk-needs-urgent-vaccine-drive-to-curb-monkeypox-campaigners-say</a></li><li><sup>18</sup> <a href="https://dailysceptic.org/2022/08/15/new-icelandic-study-shows-covid-reinfection-rates-rise-with-number-of-vaccine-doses/" target="_blank" rel="noopener">https://dailysceptic.org/2022/08/15/new-icelandic-study-shows-covid-reinfection-rates-rise-with-number-of-vaccine-doses/</a></li><li><sup>19</sup> <a href="https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/article-abstract/2794886" target="_blank" rel="noopener">https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/article-abstract/2794886</a></li><li><sup>20, 21, 22, 23, 25, 26, 27, 28, 30</sup> <a href="https://expose-news.com/2022/08/07/pfizer-docs-official-data-covid-vaccines-causing-depopulation/" target="_blank" rel="noopener">https://expose-news.com/2022/08/07/pfizer-docs-official-data-covid-vaccines-causing-depopulation/</a></li><li><sup>24..</sup>.<a href="https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/birthsdeathsandmarriages/deaths/datasets/deathsbyvaccinationstatusengland" target="_blank" rel="noopener">https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/birthsdeathsandmarriages/deaths/datasets/deathsbyvaccinationstatusengland</a></li><li><sup>29</sup> <a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0890623821000800?via%3Dihub" target="_blank" rel="noopener">https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0890623821000800?via%3Dihub</a></li><li><sup>31, 32</sup> <a href="https://expose-news.com/2022/07/19/foia-pfizer-hid-dangers-covid-vaccination-pregnancy/" target="_blank" rel="noopener">https://expose-news.com/2022/07/19/foia-pfizer-hid-dangers-covid-vaccination-pregnancy/</a></li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Allikas: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/08/26/cdc-covid-guidelines-2022.aspx" target="_blank" rel="noopener">https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/08/26/cdc-covid-guidelines-2022.aspx</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Hirm piimamannergu ees? Veiko Huuse intervjueerib Ardi Allikmetsa</title>
		<link>https://fonte.news/eesti/hirm-piimamannergu-ees-veiko-huuse-intervjueerib-ardi-allikmetsa</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 15 Apr 2021 09:50:11 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Ardi Allikmets]]></category>
		<category><![CDATA[inimeste põhjuseta arreteerimine]]></category>
		<category><![CDATA[politseiriik]]></category>
		<category><![CDATA[rahumeelne meeleavaldus]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=7802</guid>

					<description><![CDATA[Süütuid inimesi arreteeriti ilma tõsise põhjuseta - politseinikud, eriüksuslased ja Terviseameti töötajad kuritarvitasid oma võimu. Kuula ja otsusta ise, kas politseinike käitumine oli korrektne?
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Ardi Allikmets on soliidne kuuekümnendates aastates härrasmees, kes osales pühapäeval, 11. aprillil 2021, spontaansel meeleavaldusel Toompeal ja Vabaduse väljakul. Ardi seisis koos teiste vabade Eesti inimestega oma vabaduse ja vaba elu eest. Väga rahumeelne sündmus muudeti politseinike poolt diskrimineerivaks ja ahistavaks, inimesi hirmutati ja alandati uskumatul kombel. Süütuid inimesi arreteeriti ilma tõsise põhjuseta &#8211; politseinikud, eriüksuslased ja Terviseameti töötajad kuritarvitasid oma võimu. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuula ja otsusta ise, kas politseinike käitumine oli korrektne?</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Fonte.News, Veiko Huuse  intervjueerib Ardi Allikmetsa, keda Eesti politseiametnikud alandasid." width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/-5ZzaGrlUUA?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div><figcaption><strong>Erki Laansalu video</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<div class="wp-block-group"><div class="wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow">
<h3 id="kui-see-artikkel-sind-konetas-on-sul-voimalik-liituda-uudiskirjaga-ja-toetada-meie-tegevust" class="has-medium-font-size wp-block-heading">Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.</h3>



<div class="wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-8f761849 wp-block-columns-is-layout-flex">
<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<p class="has-text-align-center has-medium-font-size wp-block-paragraph">Toeta meie tegevust</p>
</div>



<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<div class="wp-block-buttons aligncenter is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button aligncenter is-style-fill"><a class="wp-block-button__link has-vivid-red-background-color has-background wp-element-button" href="https://fonte.news/toeta/">Toetan</a></div>
</div>
</div>
</div>



<div class="wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-8f761849 wp-block-columns-is-layout-flex">
<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<p class="has-text-align-center has-medium-font-size wp-block-paragraph">Liitu uudiskirjaga</p>
</div>



<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<div class="wp-block-buttons aligncenter is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button aligncenter"><a class="wp-block-button__link has-black-background-color has-background wp-element-button" href="http://eepurl.com/hvJ9T1" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Liitun</a></div>
</div>
</div>
</div>
</div></div>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Me ei vaiki ja ei lähe ära</title>
		<link>https://fonte.news/eesti/me-ei-vaiki-ja-ei-lahe-ara</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 14 Apr 2021 20:38:25 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[eriüksuslased]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[Toompea]]></category>
		<category><![CDATA[Veganklubi]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=7754</guid>

					<description><![CDATA[Suures rahumeelselt meelt avaldavas kogukonnas on inimesi väga erinevate maailmavaateliste ja vaimsete tõekspidamistega, aga meid kõiki ühendab mõistmine inimeseksolemise põhiväärtuste ja õiguste kaitsmise hädavajalikkusest praeguses olukorras ning see, et hoiame eemale poliitilisest tegevusest. Lahendus kriisiolukorrale saab tulla impulsina rohujuuretasandilt, vaimus ja väes tugevate inimeste poolt, kel ei ole poliitilisi ambitsioone, huvisid ega sellega seotud kallutatust.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Väljaande Fonte.News soov on olla lugejale hea kaaslane ühiskondlikes muutustes. Me näeme oma vaimusilmas tõeliselt vaba Eesti loomise võimalikkust, sest siin vägeval maal on piisavalt teadlikke ja tugeva vaimuga inimesi, kes suudavad jääda keskmesse mistahes turbulentside keskel ning luua pärast vana süsteemi lagunemist uued väärtuspõhised elukorralduslikud struktuurid. Fonte ülesandeks on hoida visiooni nii kõrgema teadlikkusega tulevikuühiskonnast kui ka valgustada selgelt ja neutraalselt läbi käimasolevaid protsesse ning ühtlasi anda toetavaid impulsse kõrgeimate võimalike lahenduste loomiseks kollektiivsel tasandil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Me ei võtnud seisukohta esimese meeleavalduse aktsiooni osas 20. märtsil. Kui algasid meeleavaldused Toompeal, otsustas Vaba Eesti juht Veiko Huuse teha lihtsa valge plakati, millel sinise kirjaga tekst — Vaba Eesti — ning minna solidaarsusest koos teistega seisma. Olles transformatsiooniprotsesside teenistuses kõigi hingestatud olendite kõrgeimaks hüvanguks, anname me end nende protsesside teenistusse. Ning Veiko Huuse ja Vaba Eesti said lahutamatuks osaks meeleavaldusest, mis on nüüdseks kestnud juba kaks nädalat. Meeleavalduse eesmärk on seista inimeste vabaduse eest takistamatult hingata, liikuda, otsustada ise oma tervise üle, avaldada vabalt oma arvamust, arendada vaba ettevõtlust, säilitada kodude puutumatus ja veel paljude teiste aspektide eest, mis võimaldavad vaimus ja tegudes vaba inimese elu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pühapäeval, 11. aprillil saadeti Vabaduse platsil rahumeelselt meelt avaldavate inimeste vastu eriüksused, märulipolitsei, politseikoerad, huilgavad politseibussid ning kõige selle ilmne eesmärk oli provotseerida inimesi endast välja minema. Oleme Fontes avaldanud selle kohta materjali ka varem, siinkohal olgu toodud Hierba Preciosa video pühapäevastest sündmustest:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="11. aprill Vabaduseväljak. Usalduskriisis valitsus saatis rahumeelsete inimeste vastu eriüksused." width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/QGhKv_FFyKg?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div><figcaption><strong>Hierba Preciosa video</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Meeleavalduse kulgedes liitusid meiega ka Varro Vooglaid ja Markus Järvi, kes on tugeva õiglusmeelega ning seisavad kaljukindlalt eesti rahva püsimajäämise eest. (Vt tänast Objektiivi artiklit <a href="https://objektiiv.ee/varro-vooglaid-seitse-kusimust-politseile/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">&#8220;Seitse küsimust politseile&#8221;</a>.) Meid on kokku juba palju, väga palju. Selles suures rahumeelselt meelt avaldavas kogukonnas on inimesi väga erinevate maailmavaateliste ja vaimsete tõekspidamistega, aga meid kõiki ühendab mõistmine inimeseksolemise põhiväärtuste ja õiguste kaitsmise hädavajalikkusest praeguses olukorras ning see, et hoiame eemale poliitilisest tegevusest. Lahendus kriisiolukorrale saab tulla impulsina rohujuuretasandilt, vaimus ja väes tugevate inimeste poolt, kel ei ole poliitilisi ambitsioone, huvisid ega sellega seotud kallutatust.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Varro Vooglaid räägib, miks tema on Vabaduse väljakul koos teiste meeleavaldajatega." width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/rMCDSvG3i7s?start=50&#038;feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div><figcaption><strong>Hierba Preciosa video</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Eile, 13. aprillil, laulis Toompeal regilaulik Helena Trei, kes sai enne laulmaminekut kõne politseist küsimusega, kas ta ikka tõesti tahab sinna laulma minna? (Olgu öeldud, et Helena sellest kusagil avalikult rääkinud ega inimesi kokku kutsunud ei ole, järelikult on meil tegemist salajase jälitustegevusega ehk kuulatakse pealt inimeste privaatkõnesid.) Helena on üks rahumeelsemaid ja leebemaid inimesi, keda tean. Helena vastas, et me hoiame seal ju kõik distantsi ning ta ei näe põhjust, miks ta ei võiks ennast laulmise kaudu väljendada. Ja tõesti, me hoidsime kõik vajalikku distantsi, seega me tõesti ei ohustanud mitte kedagi ega midagi. Võrreldes pühapäevase horror-etendusega olid Toompeal teisipäeval kõigest paarkümmend politseinikku, kel aga kummalisel kombel ei olnud rinnal enam nimesilte, vaid üksnes numbrid. Helena laulmise alguses seisid tema lähedale kaks ähvardavate näoilmetega politseinikku, nagu oleks tegemist potentsiaalse kurjategijaga. Läksin ja seisin Helena ja mundrimeeste vahele, et Helenal oleks rahulikum laulda. Üks politseinik filmis mind oma rinnakaameraga demonstratiivse pealetükkivusega, aga ma ei lasknud end sellest häirida. Naeratasin ja alustasime laulmist. Teise laulu ajal tundsid politseinikud end ilmselt siiski ebakohaselt ja lahkusid meie nina alt. Tegemist oli siin pildil jäädvustatud politseinikega.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="683"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-1024x683.jpg"  alt=""  class="wp-image-7762"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-1024x683.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-550x367.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-800x533.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-1160x773.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-400x267.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-760x507.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021-1100x733.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Varro_Vooglaid_politseinikud_13042021.jpg 1500w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption><strong>Foto: Varro Vooglaid</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Õhtupoole, kui olime väikese grupiga pidanud Fonte toimetuse töökoosolekut Veganklubis (Sulevimägi 1), kus asub Vaba Eesti kontor, kordus juba mitmendat korda stsenaarium, kus hambuni relvastatud jõugud ilmusid väikese Veganklubi ukse taha ning sel korral oli mul võimalus ja au seda ka ise kohapeal kogeda. Olgu siinkohal öeldud, et kinnistesse klubiruumidesse ei ole politseil mingit asja. Seda enam, et seni pole veel võetud vastu seda kurikuulsat seadust, mille pärast inimesed on nüüdseks olnud kaks nädalat tänaval meelt avaldamas ning mille vastuvõtmise järel võiks see olukord drastiliselt muutuda. Ometi ilmus sinna jälle ukse taha tosinkond ähvardavat kuju, osalt eriüksuslased, osalt politseinikud. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Veganklubi omanik püüdis suhelda läbi akna, küsimusega, mille alusel nad meid terroriseerivad ning palvega talle helistada, kuid seda kõike ignoreeriti. Näomaskides ja hambuni relvastatud mehed jõllitasid jultunult läbi akna ja filmisid. Mõne aja pärast uuriti juba ukse tehnilisi detaile, et hakata jõuga sisse murdma. Kuna meiega koos oli üks väike tüdruk, keda see olukord tõeliselt hirmutas, helistasin telefonil 112 ning kirjeldasin situatsiooni. Mulle lubati helistada tagasi. Omanik helistas advokaadile ning eriüksuslasi õnnestus veenda ust juristi saabumiseni siiski maha mitte murdma.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="683"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-1024x683.jpg"  alt=""  class="wp-image-7765"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-1024x683.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-1536x1025.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-550x367.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-800x534.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-1160x774.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-400x267.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-760x507.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-1100x734.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1-1600x1067.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/13042021_Fonte_Veganklubi1.jpg 1920w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption><strong>Foto: Tarvo Alev</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Advokaadi saabumisel tehti uks lahti, kuna selgus, et Terviseamet ei olnud praegu tegutsevat Veganklubi siiski veel vastavast registrist kohvikuna maha võtnud ning teatud teoreetiline õigus kontrollima tulla seega eksisteeris. Jällekord nõuti kõigilt isikuandmete esitamist, milleks aga sisuline põhjus puudus. Istusime klubis hajutatult ja ajasime paarikaupa omi tööasju. Kui relvastatud mundrimehed ruumi sisenesid, siis oli eriüksuslaste käitumisest tunda hirmutekitamise taotlust ning <a href="https://www.telegram.ee/eesti/video-hambuni-relvastatud-eriuksuslased-rahumeelset-isa-ema-ja-3-aastast-tootlemas" target="_blank" rel="noreferrer noopener">perekonda väikese lapsega </a>neil tõesti õnnestuski endast välja ajada. Minu käest isikuandmeid nõudnud politseinik käitus aga igati korrektselt. Väljudes naeratasin kõigile „jõumeestele“ ning soovisin neile head õhtut.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="683"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-1024x683.jpg"  alt=""  class="wp-image-7768"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-1024x683.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-1536x1025.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-550x367.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-800x534.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-1160x774.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-400x267.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-760x507.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-1100x734.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021-1600x1067.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/eriuksuslased_Fonte_13042021.jpg 1920w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption><strong>Foto: Tarvo Alev</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Täna sain politseist väga viisaka kõne oma eilse numbrile 112 pöördumise asjus. Teades, et kõne salvestatakse ja jõuab ka kõrgemale, kasutasin juhust küsida palju olulisi küsimusi, mis on seotud politsei ja eriüksuslaste tegevusega viimastel päevadel ehk ilmselge sooviga üritada tekitada rahva seas hirmu ja õudu. Küsimusele, kes neid operatsioone korraldab, ma vastust ei saanud. Küll aga vastati mulle vestluse käigus, et kui Terviseametist tuleb keegi inimeselt midagi küsima, siis on inimesel elementaarne õigus nõuda terviseametnikult enda esitlemist nimepidi. Niisiis sain täna politseiametnikult kinnituse, et selline käitumine nagu esimeses ülaltoodud videos, ei ole kuidagi seaduslik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esitasin uurijale palju küsimusi, millele ta kõigile vastata ei saanud, sest mõistan, et see ei ole tema pädevuses. Aga olen talle tänulik meeldiva ja inimliku suhtluse eest ning kõne lõpetamisel olime ühel meelel selles, et selge kommunikatsioon on väga oluline. Sain teada, et viimasel ajal on politsei poole palju pöördutud kaebustega seoses kõigi nende inimesi ahistavate ja terroriseerivate juhtumitega, mida oleme kajastanud ka oma väljaandes.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Veganklubiga seotud intsidentide osas on aga siiani jäänud vastamata küsimus – isegi kui Terviseamet arvab endal olevat õiguse teostada (misiganes absurdset) kontrolli, siis kes annab õiguse kasutada sel otstarbel suurt jõuku hambuni relvastatud eriüksuslasi ja politseinikke? Kes ja millisel alusel korraldab inimeste sihilikku terroriseerimist?</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ärkame üles!</title>
		<link>https://fonte.news/eesti/arkame-ules</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 13 Apr 2021 07:14:28 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[347 SE]]></category>
		<category><![CDATA[ärkamine]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti rahvas]]></category>
		<category><![CDATA[politseiriik]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=7641</guid>

					<description><![CDATA[Rahvas ei jää vait ega lähe ära. Eesti rahva seast tõusevad esile üha uued ja uued tugevad mehed ja naised, et väljendada tõde, et seista iseenda, oma lähedaste ja terve rahva säilimise ja inimõiguste eest.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><em>Tõuseme rahvas ja ärkame üles<br>ärka, ärka, ärkame üles!</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Tõuse, sest magajaid keegi ei kuule<br>ärka, ärka, ärkame üles! </em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Tõuse, sest madalaid keegi ei märka<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Tõuseb nüüd tuul ja tõukab tormi<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Toob meile laulud ja toob meile luule<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Äratab uinunud tunded ja meeled<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Puhastab määritud südamekeeled<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Meil elavad metsad ja laulavad tuuled<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Siin on me maa, siin on meie juured<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Me jõud pole väike, koos oleme suured<br>ärka, ärka, ärkame üles!<br><br>Koos oma maaga me oleme suured<br>ärka, ärka, ärkame üles!</em></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Ärkame üles" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/BAb7CEjS-m0?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Filmimees Hierba-Presciosa Pablo </strong>pühapäevast, 11. aprillist: „Minu üheteistkümnes päev Toompeal. Osa inimestest ei saa aru, kuidas on võimalik, et kohale on tulnud nii vähe inimesi, kõigest mingi 500 inimest ja teised ei saa aru, mida need inimesed seal mässavad, kõik on ju hästi. Ütlen, kohe, et kuulun nende esimeste hulka ja põhjus on väga lihtne. Kui ma saabusin esimest korda Toompeale, siis ma ei teanud kümnendikku sellest, mida tean praegu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen endale päris paljud asjad selgeks mõelnud ja ka kogenud. Esimeste päevadega võrreldes on ka selgeks saanud, mida see politseiriik siis endast kujutab. Ja siinkohal sügav kummardus kiirreageerijatele, K9-le, patrullpolitseinikele, ja kes iganes veel eile olid abiks, et anda selline võimas demonstartsioonesinemine. Ma loodan, et te jälgisite kõik, mis eile toimus ja ka seda tunnet, mida eile kogetu tekitas? Saage tuttavaks: see ongi politseiriik. Kõigile neile, kes lihtsalt jaurasid, et politseiriik nii ja politseiriik naa, siis nüüd oli võimalus seda ise järgi proovida. Tänud teile veelkord, poisid ja tüdrukud mundrites! Te tegite meile võrratu teene! Me mõistsime, et me politseiriiki päris kindlasti ei soovi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See mõistmine aitab meil ennast paremini organiseerida, et teha rahumeelset teavitustööd ja ära hoida inimeste eraldamise, et valitseks ühtsus. Pühapäeval politsei poolt läbi viidud erioperatsioon aitas inimestel ka mõista, kuidas hirm neid takistab elada oma elu. Väga meisterlikult oli lavastatud ja välja mängitud see osa, kus anonüümne noormees<em> HEALTH BOARD</em> märgistusega vormis näitas, kuidas hakkaksid ametnikud inimestega suhtlema, kui 347 SE läbi läheb. Noormees põikles väga meisterlikult kõrvale inimeste korduvalt esitatud ametitõendi näitamise nõudest ja üritas tuntud nippidega küsijat segadusse ajada. Ja rahva viha muudkui kasvas. Inimesi hakati ära tassima kongiautodesse. Viha tõusis veelgi. Võimustruktuuridel hakkas pilt enam-vähem selginema. Eesmärk oli täidetud ja oli selge, kuidas inimesi provotseerida, et neil katus sõitma hakkaks ja seejärel saaks politsei ka juriidilise õigustuse, et plats puhtaks lüüa. Hääd seisjad, ma loodan, et me oleme piisavalt õppinud? Mina igatahes olen ja loodan, et ka teised.“</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aga rahvas ei jää vait ega lähe ära. Eesti rahva seast tõusevad esile üha uued ja uued tugevad mehed ja naised, et väljendada tõde, et seista iseenda, oma lähedaste ja terve rahva säilimise ja inimõiguste eest:</p>



<figure class="wp-block-video"><video height="1080" style="aspect-ratio: 1920 / 1080;" width="1920" controls src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/MOV_1062.mp4"></video><figcaption><strong>Herdis Elmendi video</strong></figcaption></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Siim räägib, miks ta tunneb, et peab seisma koos teistega vabaduse eest 11 04 2021" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/KjmRrE0qiGk?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div><figcaption><strong>Hierba Preciosa video</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja meid on palju!</p>



<figure class="wp-block-video"><video height="1080" style="aspect-ratio: 1920 / 1080;" width="1920" controls src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Grupikalli_Fonte_07042021_Reigo_Joe.mov"></video><figcaption><strong>Reigo Jõe video</strong></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<div class="wp-block-group"><div class="wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow">
<h3 id="kui-see-artikkel-sind-konetas-on-sul-voimalik-liituda-uudiskirjaga-ja-toetada-meie-tegevust" class="has-medium-font-size wp-block-heading">Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.</h3>



<div class="wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-8f761849 wp-block-columns-is-layout-flex">
<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<p class="has-text-align-center has-medium-font-size wp-block-paragraph">Toeta meie tegevust</p>
</div>



<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<div class="wp-block-buttons aligncenter is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button aligncenter is-style-fill"><a class="wp-block-button__link has-vivid-red-background-color has-background wp-element-button" href="https://fonte.news/toeta/">Toetan</a></div>
</div>
</div>
</div>



<div class="wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-8f761849 wp-block-columns-is-layout-flex">
<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<p class="has-text-align-center has-medium-font-size wp-block-paragraph">Liitu uudiskirjaga</p>
</div>



<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<div class="wp-block-buttons aligncenter is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button aligncenter"><a class="wp-block-button__link has-black-background-color has-background wp-element-button" href="http://eepurl.com/hvJ9T1" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Liitun</a></div>
</div>
</div>
</div>
</div></div>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		<enclosure url="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/MOV_1062.mp4" length="901995344" type="video/mp4" />
<enclosure url="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/04/Grupikalli_Fonte_07042021_Reigo_Joe.mov" length="553332733" type="video/quicktime" />

			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 110/281 queries in 0.042 seconds using Redis

Served from: fonte.news @ 2026-10-07 16:02:30 by W3 Total Cache
-->