<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>yahoo &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/yahoo/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Wed, 07 May 2025 07:30:22 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>yahoo &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Inimrass on maffia sõjas</title>
		<link>https://fonte.news/arvamus/inimrass-on-maffia-sojas</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 23 Jan 2024 13:57:10 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[Koosloomine]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Uus ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[Ahti Kuuseväli]]></category>
		<category><![CDATA[avalik teenistuja]]></category>
		<category><![CDATA[BBC]]></category>
		<category><![CDATA[CIA]]></category>
		<category><![CDATA[CNN]]></category>
		<category><![CDATA[darpa]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti kohtusüsteem]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti Põhiseadus]]></category>
		<category><![CDATA[Fox]]></category>
		<category><![CDATA[google]]></category>
		<category><![CDATA[Hollywood]]></category>
		<category><![CDATA[illuminaat]]></category>
		<category><![CDATA[Inglise kunings]]></category>
		<category><![CDATA[juut]]></category>
		<category><![CDATA[Kaja Kallas]]></category>
		<category><![CDATA[kartelli maffia]]></category>
		<category><![CDATA[kuritegelik maffia]]></category>
		<category><![CDATA[London City]]></category>
		<category><![CDATA[maffia]]></category>
		<category><![CDATA[maffiaboss]]></category>
		<category><![CDATA[mafia]]></category>
		<category><![CDATA[meditsiiniline maffia]]></category>
		<category><![CDATA[meedia maffia]]></category>
		<category><![CDATA[Meta]]></category>
		<category><![CDATA[Mossad]]></category>
		<category><![CDATA[nato]]></category>
		<category><![CDATA[Neve Uudelt]]></category>
		<category><![CDATA[NSA]]></category>
		<category><![CDATA[OpenAI]]></category>
		<category><![CDATA[poliitik]]></category>
		<category><![CDATA[poliitiline maffia]]></category>
		<category><![CDATA[Reelika Lind]]></category>
		<category><![CDATA[Reena Nieländer]]></category>
		<category><![CDATA[sionism]]></category>
		<category><![CDATA[süvariik]]></category>
		<category><![CDATA[üro]]></category>
		<category><![CDATA[vabamüürlane]]></category>
		<category><![CDATA[Vatican]]></category>
		<category><![CDATA[Washington DC]]></category>
		<category><![CDATA[WEF]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<category><![CDATA[x]]></category>
		<category><![CDATA[yahoo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=25187</guid>

					<description><![CDATA[Ma olen isiklikult kokku puutunud oma elus kõigi nende maffiaüksustega ja ma tean millest räägin. Lisaks olen ma elus puutunud kokku minult endalt maffia kurikaelte väljapressimistega ja kui abi plausin Eesti Riigi õiguskaitseorganitelt, siis need olid veel suuremad maffiabossid. Olukord lahenes omakohtuga ja see oli tõhus. Kas inimesed peaksid rakendama "seaduslike maffiaüksuste" vastu omakohut, selle otsuse teete ehk siis, kui olete artikli lõpuni lugenud.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">See artikkel on minu isiklik arvamuslugu maailmas toimuvast. Minu arvates on inimkond mitmendat põlvkonda maffia sõjas. Ma käsitlen mitmeid maffia liike ja pakun lahendusi maffia sõja lõpetamiseks. Lisaks toon üksikuid näiteid Eesti avalike teenistujate osalemisest maffias. Artikli lõpus saad teha järeldused ja uued otsused.</p>



<h1 id="inimkond-on-maffia-sojas" class="wp-block-heading">Inimkond on maffia sõjas</h1>



<h2 id="mis-on-maffia-ja-millised-on-enimteada-maffia-liigid" class="wp-block-heading">Mis on maffia ja millised on enimteada maffia liigid?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti keel on ainus keel, kus maffia kirjutatakse kahe &#8220;f&#8221; tähega. Seni ei ole kellelgi õnnestunud sõna &#8220;maffia&#8221; päritolu ja tähendust rahuldavalt selgitada, kuid on teada &#8220;salajase aadlike ühenduse &#8211; sekti&#8221;(mida peeti maffiaks) loomisest 1670 aastal Sitsiilias-Palermos(Lõuna Itaalia). Kuid see polegi oluline ja kui minu tekstis on vahest mafia ühe &#8220;f&#8221; tähega, siis on see interneti SEO jaoks vajalik.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Maffia</strong> on sisemise astmestusega organiseeritud ühendus, mille tegevuseks on kasu saamine peamiselt ebaseadusliku tegevustega, kasutades selle teostamiseks või soodustamiseks lojaalseid (korrumpeerunud) riigiametnikke, avalikke teenistujaid, ettevõtjaid, poliitikuid ja inimesi paljudest eluvaldkondadest.<em>(Kas leiad sarnasusi tänases maailma või riikide poliitikute tegemistes?)</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong> Miks on <a href="https://fonte.news/tipplugu/mis-seos-on-eesti-vabariigil-ja-vatican-cityl/">Vatikan</a> just Itaalias &#8211; maffia sünniriigis? Mõelge sellele.</p>



<h3 id="enimteada-maffia-liigid" class="wp-block-heading">Enimteada maffia liigid:</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Alustan maailmas enimräägitud kuritegelikust maffiast, et saaksid selle selgituse mõttega läbi lugeda ja hiljem teiste maffia liikide osalejate nimed(tiitlid) panna selles tekstis sõna &#8220;kurjategija&#8221; asemele. Toon näiteid igas selgitavas tekstis.</p>



<h3 id="kuritegelik-maffia" class="wp-block-heading">Kuritegelik maffia</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kuritegelik maffia</strong> &#8211; on sisemise&nbsp;astmestusega&nbsp;organiseeritud&nbsp;kuritegevuslike&nbsp;jõukude ühendus, mille tegevuseks on varalise kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selle teostamiseks või soodustamiseks&nbsp;korrumpeerunud&nbsp;riigiametnikke, poliitikuid, ärimehi, avalikke teenistujaid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allpool kirjeldatud struktuur viitab konkreetselt La Cosa Nostrale.&nbsp;Teistel rühmadel on sarnane struktuur, kuid need võivad mõnes pisidetailis erineda-eesmärk on sama kõigil.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong> iga maffia liigi juures kordan seda pilti lisatud andmetega, et saaksid võrrelda.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="648"  height="748"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-25189"  style="aspect-ratio:0.8663101604278075;width:294px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News-.jpg 648w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--260x300.jpg 260w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--110x127.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--200x231.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--380x439.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--255x294.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--300x346.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--550x635.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--220x254.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--400x462.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--510x589.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--600x693.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--520x600.jpg 520w"  sizes="(max-width: 648px) 100vw, 648px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Iga rühm koosneb mitmest jõugust, mida nimetatakse perekondadeks.&nbsp;Perede arv võib ulatuda alla 10-st üle 100-ni. Mõnikord peavad uue pere tekke heaks kiitma teiste perepead, samas kui mõnel juhul võib rühm teisest perest lahku lüüa ja oma võimu kindlustada aja jooksul tunnustatuna kui uus perekond.&nbsp;Igal perel on eraldi äritegevused, kuid perede tehingud võivad suurel määral seguneda sõltuvalt nende lähedusest ja nende ettevõtmiste ühisusest.<br><br>Iga pere juht on tuntud kui&nbsp;boss.&nbsp;Kõik suuremad otsused teeb ülemus ja pere tehtud raha jõuab lõpuks temani.&nbsp;Ülemuse autoriteeti on vaja vaidluste lahendamiseks ja kõigi korras hoidmiseks.<br>Vahetult ülemuse all on&nbsp;alamboss.&nbsp;Alamboss on kamandamiskohalt teine, kuigi tema võimu suurus võib varieeruda.&nbsp;Mõned ülemused lahendavad vaidlusi ülemust kaasamata.&nbsp;Mõned on ette valmistatud asendama ülemust, kui ta on vana või ähvardab vanglasse sattumist.<br><br>Underbossi all on mitu&nbsp;kapot.&nbsp;Kapode arv varieerub sõltuvalt pere üldisest suurusest.&nbsp;Capo käitub nagu leitnant, kes juhib oma perekonnaosa.&nbsp;Tal on konkreetsed tegevused, millega ta tegeleb.&nbsp;Capo territooriumi võib määratleda geograafiliselt või tema kasutatavate reketite (valdkonnad: näiteks narkootikumid, või hasartmängud, jne) järgi.&nbsp;Eduka capo võti on raha teenimine.&nbsp;Kapo jätab osa rahast, mille tema reketid teenivad, ning annab ülejäänud osa Underbossile ja Bossile.<br><br>&#8220;Musta töö&#8221; teevad&nbsp;&nbsp;sõdurid.&nbsp;Sõdur on meeste seas madalaim auaste.&nbsp;Nad on osa perekonnast, kuid neil on vähe võimu ja nad teenivad suhteliselt vähe raha.&nbsp;Igasse caposse kuuluvate sõdurite arv võib tohutult varieeruda.<br><br>Lisaks sõduritele kasutab maffia&nbsp;ka kaaslasi.&nbsp;Kaastöötajad ei ole maffia tegelikud liikmed, kuid nad töötavad maffiasõdurite ja kapodega mitmesugustes kuritegelikes ettevõtetes.&nbsp;Kaastöötaja on lihtsalt keegi, kes töötab koos rahvahulgaga, sealhulgas kõik alates murdvargast või narkodiilerist kuni advokaadi, investeerimispankuri, politseiniku või poliitikuni.<br><br>Perekonnas on veel üks legendaarne ametikoht –&nbsp;&nbsp;consigliere.&nbsp;Consigliere ei peaks kuuluma perekonna hierarhiasse.&nbsp;Ta peaks tegutsema nõuandjana ja tegema erapooletuid otsuseid, mis põhinevad pigem õiglusel kui isiklikel tunnetel või kättemaksudel.&nbsp;See ametikoht on mõeldud pigem pereliikmete valimiseks, mitte ülemuse nimetamiseks.&nbsp;Tegelikkuses määratakse mõnikord nõuandjad ja nad ei ole alati erapooletud.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus: </strong>Pööran tähelepanu paarile olulisele teadmisele &#8211; 1. Inimene on energia ja tema energiat on võimalik ümberprogrammeerida(bio- ehk dna häkkimine) 2. Inimesi programmeeritakse maffia stiilis elukorralduses elama ja olema sellele korrale lojaalsed läbi filmide ja suure meedia.</p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  decoding="async"  width="1024"  height="731"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--1024x731.jpg"  alt=""  class="wp-image-25192"  style="aspect-ratio:1.4008207934336525;width:423px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--1024x731.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--300x214.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--768x548.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--110x78.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--200x143.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--380x271.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--255x182.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--550x392.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--800x571.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--1160x828.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--220x157.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--400x285.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--760x542.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--510x364.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--600x428.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News--1100x785.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/kuulsad-naitlejad-maffia-filmidest-Fonte.News-.jpg 1166w"  sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Kuulsad näitlejad erinevates maffiafilmides</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong> Inimkonnale on räägitud, et Maffia erineb organiseeritud kuritegevusest. Minu arvates pole sellel mingit vahet. Meedias ametlik infoallikas selgitab: <em>&#8220;Maffiat eristab tavalisest organiseeritud kuritegevuslikust grupeeringust täpselt paika pandud hierarhia ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul välja kujunenud ja mida järgitakse. Peamine reegel, millele maffia võim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn &#8220;omerta&#8221;, mille võiks kokku võtta sõnadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka põhjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele on väga raske leida tunnistajaid.&#8221;</em> Kas siin selgituses on midagi teistmoodi, kui võrrelda tänast maailma poliitilist käitumist? Näiteks: Poliitikute ja Globlistide juhitavate organisatsioonide(Mossad, CIA, NSA, FBI, jne) tegevuste avalikustamine &#8220;vilepuhujate&#8221; poolt lõppevad vilepuhujate tühistamistega ja likvideerimistega&#8230;</p>



<h3 id="poliitiline-maffia" class="wp-block-heading">Poliitiline maffia</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Poliitiline maffia &#8211;</strong> mõiste &#8220;poliitiline maffia&#8221; ei ole formaalne ega laialdaselt tunnustatud mõiste, kuid kõnekeeles kasutatakse seda sageli poliitilise sfääri korruptiivsete tegude kirjeldamiseks. Päriselus võib korruptsioon ja ebaeetiline käitumine esineda erinevates vormides ning oluline on märkida, et mitte kõik poliitilised süsteemid või üksikisikud ei osale sellistes tegevustes &#8211; on erandeid aga kas nendel on mõju ja jõudu maailma parandamiseks?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Korruptsioon poliitikas võib avalduda erinevatel viisidel, sealhulgas altkäemaksu võtmisel, omastamisel, onupojapoliitikal, sarnasustel ja muudel võimu kuritarvitamise vormidel. Sellises tegevuses osalevaid üksikisikuid, poliitikuid, avalikke teenistujaid, ärimehi või rühmitusi (vabamüürlased, illuminaadid, sionistid, religioonid) võib nimetada &#8220;poliitiliseks maffiaks&#8221;, kui nende tegevus sarnaneb organiseeritud kuritegevusega, kus üksikisikute võrgustikud kasutavad oma poliitilisi positsioone isikliku kasu (raha ja võim) saamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Poliitilise maffia tegevuse mõju tavainimesele võib olla märkimisväärne ja kahjulik. Korruptsioon poliitikas võib kaasa tuua ressursside väära jaotamise, ebavõrdse hüvede jaotamise ja avalikkuse usalduse puudumise valitsusasutuste vastu. See võib takistada majandusarengut, rikkuda kodanike õigusi ja soodustada sotsiaalset ebavõrdsust &#8211; seaduste tõlgendamine kellegi poolt temale kasulikult(ta on mõjutatud oma &#8220;bossi&#8221; poolt).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Märkus:</strong> Kasutan kuritegeliku maffia skeemi täiendustega ja ehk näed ka sina sarnasusi. Sellel sekeemil lihtrahvast pole, see peaks olema siis kõige all.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  decoding="async"  width="648"  height="748"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-25195"  style="aspect-ratio:0.8663101604278075;width:326px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News-.jpg 648w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--260x300.jpg 260w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--110x127.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--200x231.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--380x439.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--255x294.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--300x346.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--550x635.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--220x254.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--400x462.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--510x589.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--600x693.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Poliitiline-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--520x600.jpg 520w"  sizes="(max-width: 648px) 100vw, 648px" ><figcaption class="wp-element-caption">Poliitiline maffia</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Eestis on näiteid palju poliitilise maffia kohta: Peaminister Kaja Kallas on/oli kõige valjuhäälsem Venemaa vastaste sanktsioonide nõudja aga tema oma mees tegeles aktiivselt Venemaa suunal äriga edasi, kusjuures Kaja Kallas andis veel laenu mehele, et Venemaaga äri õitseks &#8211; Kallas vastutust ei võtnud ja oma kohast ei loobunud. Erinevad valitsused on teinud oluliste ettevõtete erastamised ilma rahvaga läbirääkimata: Vesi(börsiettevõte Tallinna Vesi), elekter (börsiettevõte Eesti Energia), maavarad (mets, põlevkivi, mineralid, muldmetallid), riigijuhtide hääletussüsteem(e-hääletus), rahva tervis, jne. . Eestis kasvab töötus (üle 100 tuhande) ja vaesus (üle 40 tuhande elab alla vaesuse omapiiri) aga poliitikud toetavad oma rahva ja riigi arengu asemel Ukraina sõda (miljardid eurod) ja pagulasi (pagulased saavad igakuist raha, elukoha ja töö). Eesti eelmised valitsused alates Konstantin Pätsist on muutnud olulisi seadusi ja reegleid ilma rahvahääletusele panemata ja täna oleme me olukorras, kus Eesti Põhiseadus kaitseb ainult riigijuhte, <strong>mitte lihtrahvast</strong>, sest põhiseadusest on ametnike vastutus välja võetud ja <strong>rahvas ei otsusta</strong>. Põhiseaduse kaitset saab tavainimene ainult raha eest osta. Nagu diplomaat Kull ütles: &#8220;Eesti kohtusüsteemist sa õiglust ei saa, seda tuleb otsida mujalt.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>&#8220;Kuritegelikus maffias on reeglid paigas selle maffia loomisest alates ja iga igaüks vastutab. Poliitilises maffias ei vastuta keegi peale lihtrahva, kes võtab ka kannatused vastu.&#8221;</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Faktidega näide värskest kohtuprotsessist:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Neve Uudelt, kohtumaja avalik teenistuja, ei taga vaesele inimesele Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kui sa 6000 eur ei maksa 6 firma advokaatidele, kelle aastakäive on kokku 100 miljonit eur, siis sul puuduvad ka õigused Eesti Vabariigis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Kohtusüsteemi avalikud teenistujad Neve Uudelt, Ahti Kuuseväli ei kaitse Eesti kodanikke põhiseaduse järgi, otsused on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Selle info allikas on Fonte.News uuriva ajakirjaniku, Veiko Huuse, kogutud materjalisest ühest konkreetse kohtuprotsessi käigust, kus üksik naisterahvas on enda süütust kaitsmas 6 Eesti suurima meediaettevõtte vastu. <strong>Protsessis on juba pea 20 avalikku teenistujat(kohtuniku), kes eiravad Eesti Põhiseadust. </strong>Toon oma uurivate lugudega päevavalgele kõik need nimed, sest inimesed peavad teadma tõde nende kohta, kes tõde moonutavad ja seadusi ei tunne. Eesti Vabariigi õiglus, kohtumaja avaliku teenistuja, Ahti Kuuseväli moodi: annab 800 eur riigilõivu vabastust ja 6 kuud hiljem nõuab 5000 eur tagatist. Ja kui ei maksa, siis hagi menetlusse ei võta!&nbsp;<strong>See otsus sai edasi kaevatud ringkonna kohtusse ja sealt&nbsp;tuli otsus&nbsp;Neve&nbsp;Uudelt, mis õigustab Ahti Kuusevälja otsust ja on vastuolus põhiseadusele “igal inimesel on õigus ausale kohtumõistmisele” ja on vastuolus ka Euroopa Inimõiguste Kohtu&nbsp;praktikaga.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Avalike teenistujate <a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/halduskohtu-avalikud-teenistujad-reelika-lind-tristan-ploom-janek-laidvee-ei-tea-kuidas-kaib-uurilepingu-lopetamine/">Reelika Lind</a>(vasakult esimene pilt) ja <a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/avalikud-teenistujad-neve-uudelt-ahti-kuusevali-ei-kaitse-eesti-kodanikke-pohiseaduse-jargi-otsused-on-vastuolus-euroopa-inimoiguste-kohtu-praktikaga/">Neve Uudelt</a> tõlgendavad seadusi omamoodi ja nende otsused pole kuidagi kehtivate seduste järgi.</p>



<figure class="wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex">
<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="512"  data-id="25203"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--1024x512.png"  alt=""  class="wp-image-25203"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--1024x512.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--300x150.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--768x384.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--110x55.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--200x100.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--380x190.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--255x128.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--550x275.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--800x400.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--1160x580.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--220x110.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--400x200.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--760x380.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--510x255.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--600x300.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus--1100x550.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Avalik-Teenistuja-Reelik-Lind-Harju-Maakohus-.png 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="512"  data-id="25200"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-1024x512.png"  alt=""  class="wp-image-25200"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-1024x512.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-300x150.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-768x384.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-110x55.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-200x100.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-380x190.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-255x128.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-550x275.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-800x400.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-1160x580.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-220x110.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-400x200.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-760x380.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-510x255.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-600x300.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene-1100x550.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/NEVE-UUDELT-Eesti-Vabariigi-pohiseadus-ei-kehti-kui-oled-vaene.png 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>
</figure>



<p class="wp-block-paragraph">Avalik teenistuja Reelika Nieländer (tegutseb kohtunikuna) teeb tahtlikult seadusevastaseid otsuseid:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="1MZb5P4sYC"><a href="https://fonte.news/oigus/avalik-teenistuja-reena-nielander-eksis-otsust-tehes-ev-pohiseaduse-45-vastu/">Avalik teenistuja Reena Nieländer  eksis otsust tehes EV Põhiseaduse § 45 vastu</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Avalik teenistuja Reena Nieländer  eksis otsust tehes EV Põhiseaduse § 45 vastu&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/oigus/avalik-teenistuja-reena-nielander-eksis-otsust-tehes-ev-pohiseaduse-45-vastu/embed/#?secret=p8gyPxGSSE#?secret=1MZb5P4sYC" data-secret="1MZb5P4sYC" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Poliitiline maffia on oma reegleid pidevalt muutnud ja täiendanud nii, et riigijuhid ja olulised avalikud teenistujad(kohtusüsteemi kohtunikud) saaksid töötada eluaeg oma ametikohal &#8211; rahvas ei saa neid tagasi kutsuda ega valida.</strong></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="TV3rHonQml"><a href="https://fonte.news/tipplugu/kurjategijate-kokkutulek-15-19-jaanuaril-2024-davosis-wef/">Kurjategijate kokkutulek 15.-19. jaanuaril 2024 Davosis</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kurjategijate kokkutulek 15.-19. jaanuaril 2024 Davosis&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tipplugu/kurjategijate-kokkutulek-15-19-jaanuaril-2024-davosis-wef/embed/#?secret=q0jUQRcwRi#?secret=TV3rHonQml" data-secret="TV3rHonQml" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="SusUBKsSEF"><a href="https://fonte.news/rahvuslik-teataja/eestimaa-maskita-lood-19-lugu-e-valimised-tegid-e-imest-e-ouduse/">Eestimaa Maskita Lood 19. Lugu: E-valimised tegid e-imest e-õuduse.</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Eestimaa Maskita Lood 19. Lugu: E-valimised tegid e-imest e-õuduse.&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/rahvuslik-teataja/eestimaa-maskita-lood-19-lugu-e-valimised-tegid-e-imest-e-ouduse/embed/#?secret=BOVTsq6QDp#?secret=SusUBKsSEF" data-secret="SusUBKsSEF" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kuula Eesti poliitikute käitumist siit videost, see on ainult pisike jäämäe tipp Eestis:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="aPiy0fQszf"><a href="https://fonte.news/riik/kas-eestimaa-paastab-rahva-referendum/">Kas Eestimaa päästab rahva referendum?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kas Eestimaa päästab rahva referendum?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/riik/kas-eestimaa-paastab-rahva-referendum/embed/#?secret=jfTDsl4OkC#?secret=aPiy0fQszf" data-secret="aPiy0fQszf" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><strong><em>&#8220;Kas poliitilise maffia taustal on sündinud Kohtumaffia?&#8221;</em></strong></p>
</blockquote>



<h3 id="meditsiiniline-maffia" class="wp-block-heading">Meditsiiniline maffia</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Meditsiiniline maffia &#8211;</strong> sarnaselt terminiga &#8220;poliitiline maffia&#8221; ei ole termin &#8220;meditsiiniline maffia&#8221; konkreetne ja laialdaselt tunnustatud termin arstide või ametliku diskursuse piires. Siiski kasutatakse seda mõnikord kõnekeeles tervishoiutööstuse ebaeetiliste tavade kirjeldamiseks. Oluline on märkida, et paljud tervishoiutöötajaid ja organisatsioone seab esikohale patsiendi heaolu ja järgib eetilisi standardeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tegelikus elus keerlevad &#8220;meditsiinimaffiaga&#8221; seotud mured sageli selliste probleemide ümber nagu:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Ülehindamine ja kasutamine: võib esineda juhtumeid, kus teatud üksikisikud või üksused tervishoiutööstuses kasutavad patsiente ära meditsiiniteenuste(ravimite) katsetustes, tarbetute protseduuride või ravimite hinnatõusu kaudu.</li>



<li>Korruptsioon ja tagasilöögid: mõned probleemid hõlmavad väiteid korruptsioonist või tagasilöögist tervishoiutöötajate, farmaatsiaettevõtete ja teiste sidusrühmade vahel, mis võib põhjustada erapoolikuid meditsiinilisi nõuandeid või retseptide väljakirjutamist.</li>



<li>Kindlustuspettus: mõnel juhul võib ravikindlustusnõuetega seotud pettusi pidada &#8220;meditsiinimaffia&#8221; käitumise vormiks, kus üksikisikud või organisatsioonid manipuleerivad süsteemiga rahalise kasu saamiseks.</li>



<li>Kvaliteetsetele nõuetele mittevastav hooldus: ebakvaliteetse hooldusega seotud probleemid või ebaeetilised tegevused meditsiiniasutustes võivad kaasa aidata negatiivsele ettekujutusele tervishoiusüsteemist.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Selliste tegevuste mõju keskmise inimese terviseotsustele võib olla märkimisväärne:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Finantskoormus: ülehindamine ja ärakasutamine võivad põhjustada üksikisikutele rahalise koormuse, muuta tervishoiu vähem kättesaadavaks või sundida inimesi tegema oma tervise osas raskeid valikuid.</li>



<li>Usalduse vähenemine: süüdistused korruptsiooni ja ebaeetilise tegevuse kohta vähendavad usaldust tervishoiusüsteemi vastu, muutes inimesed tervishoiutöötajate nõuannete ja soovituste suhtes skeptiliseks.</li>



<li>Suboptimaalne ravi: kui tervishoiuotsuseid mõjutavad rahalised stiimulid või pettused, võivad patsiendid saada ebaoptimaalset või mittevajalikku ravi, mis võib kahjustada nende tervist.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Viimased sajandid on inimkonda kasutatud katsejänestena ja GMO eesmärkidel. &#8220;Viirused&#8221; on spetsiaalselt väljatöötatud biorelvad:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="4gDTzzDhhx"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/bioloogiline-soda-ja-bioterrorism-ajalooline-ulevaade/">Bioloogiline sõda ja bioterrorism: ajalooline ülevaade</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Bioloogiline sõda ja bioterrorism: ajalooline ülevaade&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/bioloogiline-soda-ja-bioterrorism-ajalooline-ulevaade/embed/#?secret=6IiHPhXMqM#?secret=4gDTzzDhhx" data-secret="4gDTzzDhhx" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="Oxl8wLPEM0"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/mis-asi-see-viirus-x-on-millega-maailma-elanikkonda-hirmutatakse/">Mis asi see &#8220;viirus X&#8221; on, millega maailma elanikkonda hirmutatakse</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis asi see &#8220;viirus X&#8221; on, millega maailma elanikkonda hirmutatakse&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/mis-asi-see-viirus-x-on-millega-maailma-elanikkonda-hirmutatakse/embed/#?secret=4oeZLjlClC#?secret=Oxl8wLPEM0" data-secret="Oxl8wLPEM0" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="bX6v1pHMxZ"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/kuidas-moista-who-plaane-kogu-inimkonna-tervisearengus/">Kuidas mõista WHO plaane kogu inimkonna tervisearengus</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kuidas mõista WHO plaane kogu inimkonna tervisearengus&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/kuidas-moista-who-plaane-kogu-inimkonna-tervisearengus/embed/#?secret=6J0yEurwlm#?secret=bX6v1pHMxZ" data-secret="bX6v1pHMxZ" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h3 id="meedia-maffia" class="wp-block-heading">Meedia maffia</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Meedia maffia &#8211; </strong>mõiste &#8220;meedia maffia&#8221; ei ole laialdaselt tunnustatud ega ametlik termin, kuid seda kasutatakse mõnikord kõnekeeles, et kirjeldada muresid, mis on seotud meediatööstuse ebaeetiliste tavadega. Oluline on märkida, et meedia, nagu iga teinegi tööstusharu, on mitmekesine ja mitte kõik meediaorganisatsioonid või -professionaalid ei tegele selliste tegevustega. Siiski on meedial kõige suurem mõju erapoolikuse ja manipuleerimisega seotult. Poliitiline maffia on meedia maffia boss. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Vaata joonist. Suur Meedia on loodud Süvariigile lojaalsete inimolendite (nendega seotud organisatsioonid) poolt ja need orgnisatsioonid kujundavad kogu maailma infomaastiku &#8211; käib inimkonna ajupesu ja programmeerimine <a href="https://fonte.news/maailm/wef-davos-2024-foorumi-kokkuvote/">läbi tugeva tsensuuri</a>.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="648"  height="748"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-25208"  style="aspect-ratio:0.8663101604278075;width:281px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News-.jpg 648w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--260x300.jpg 260w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--110x127.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--200x231.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--380x439.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--255x294.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--300x346.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--550x635.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--220x254.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--400x462.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--510x589.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--600x693.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Meedia-Maffia-perekonnapuu-Fonte.News--520x600.jpg 520w"  sizes="auto, (max-width: 648px) 100vw, 648px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Päriselus võivad &#8220;meediamaffiaga&#8221; seotud probleemid hõlmata järgmist:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Meedia omandiõigus ja kontroll: mured võivad tekkida siis, kui mõned võimsad isikud või üksused kontrollivad olulist osa meediamaastikust. Selline omandi koondumine võib potentsiaalselt piirata erinevaid vaatenurki ja viia kallutatud katvuseni.</li>



<li>Sensatsioonilisus ja klikipeit: mõned meediaväljaanded võivad tähelepanu äratamiseks ja vaatajaskonna suurendamiseks seada esikohale sensatsioonilisus või klõpssööt (korjatakse klikke, et manipuleerida lugejate statistikaga, mille põhjal küsitakse reklaamiraha), mis võib toimuda täpse ja tasakaalustatud aruandluse arvelt. Suures osas on need sensatsioonilised artiklid sisutühjad, ilma faktide ja tõenditeta, on seotud kelmusega mõne inimese maine arvel.</li>



<li>Teabega manipuleerimine: võib esineda valeinformatsiooni, desinformatsiooni või valikulise aruandluse juhtumeid, mis kujundavad avalikku arvamust kindlas suunas või teenivad konkreetseid huve.</li>



<li>Eriarvamuste mahasurumine: mõnel juhul tekib mure, kui meediaväljaanded suruvad maha või marginaliseerivad eriarvamusi, piirates avalikkusele esitatavate arvamuste ja vaatenurkade mitmekesisust.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Sellise tegevuse mõju tavainimese arvamus- ja sõnavabadusele võib olla märkimisväärne:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Piiratud teabe mitmekesisus: meediaomandi koondumine või kallutatud aruandlus võib piirata avalikkusele kättesaadava teabe mitmekesisust, mis võib mõjutada inimeste arvamusi ja veendumusi.</li>



<li>Manipuleerimine avaliku arvamusega: manipuleerivad tavad, nagu sensatsioonilisus või valikuline aruandlus, võivad kujundada avalikku arvamust viisil, mis ei pruugi täpselt kajastada probleemi kogu keerukust.</li>



<li>Külmutav mõju kõnele: kui meediaväljaanded suruvad maha lahkarvamusi või seisukohti, võib see sõnavabadusele avaldada külmavärinat, kuna inimesed võivad karta kättemaksu või sotsiaalset tagasilööki, kui nad avaldavad arvamusi, mis lahknevad peavoolu narratiivist.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Meediamaffial on üks suurimaid võime ja tänases Infosõjas on meediamaffiale kätte antud kogu inimkonda hävitav relv.</p>



<p class="wp-block-paragraph">On palju näiteid maailmast ja Eestist:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="PVvwHUEUJm"><a href="https://fonte.news/poliitika/kabal-andis-kabeli-matsu-vabale-ajakirjandusele/">Kabal andis kabeli matsu vabale ajakirjandusele</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kabal andis kabeli matsu vabale ajakirjandusele&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/poliitika/kabal-andis-kabeli-matsu-vabale-ajakirjandusele/embed/#?secret=C71gspMSpU#?secret=PVvwHUEUJm" data-secret="PVvwHUEUJm" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="OVwu6wIFc3"><a href="https://fonte.news/hoiatus/tsensuur-tsensuuris-privaatsuse-lopp/">Tsensuur tsensuuris &#8211; privaatsuse lõpp</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tsensuur tsensuuris &#8211; privaatsuse lõpp&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/hoiatus/tsensuur-tsensuuris-privaatsuse-lopp/embed/#?secret=U5hLIFSypH#?secret=OVwu6wIFc3" data-secret="OVwu6wIFc3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="nbjmiHQPOA"><a href="https://fonte.news/arvamus/meedia-kas-toesti-inimelude-havitamise-relv-kes-koolitab-meediasodureid/">Meedia &#8211; Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Meedia &#8211; Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/arvamus/meedia-kas-toesti-inimelude-havitamise-relv-kes-koolitab-meediasodureid/embed/#?secret=C7NqRVwvj0#?secret=nbjmiHQPOA" data-secret="nbjmiHQPOA" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h3 id="kartelli-arimaffia" class="wp-block-heading">Kartelli-ärimaffia</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kartelli ja ärimaffia &#8211;</strong> mõisteid &#8220;ärimaffia&#8221; ja &#8220;kartellikokkulepped&#8221; kasutatakse sageli ärimaailmas toimuva ebaseadusliku ja konkurentsivastase tegevuse kirjeldamiseks. Need tegevused õõnestavad vaba ja võrdse ettevõtluse põhimõtteid, moonutavad turukonkurentsi ning võivad avaldada negatiivseid tagajärgi tarbijatele ja majandusele.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Kartelli-ärimaffia on ettevõtete rühmad (pangad, börsid, kütus, logistika, toit, ravimifirmad, energia, maavarad, jne), kes teevad kokkumängu, et kontrollida turuhindu, piirata konkurentsi ja manipuleerida kaupade või teenuste pakkumisega. Kartelli liikmed tegelevad sageli hindade kindlaksmääramise, pakkumiste võltsimise ja muude konkurentsivastaste tegevustega.</li>



<li>Mõju tegelikule elule: kartellikokkulepped võivad tarbijatele kaasa tuua kõrgemaid hindu, halvendada toodete või teenuste kvaliteeti ja pärssida innovatsiooni. Tervislikku konkurentsi, millest tarbijad saavad kasu, õõnestatakse, kui ettevõtted püüavad seda kõrvaldada või piirata. Samuti võib see põhjustada hirmu, korruptsiooni ja ebaausa konkurentsi keskkonda. See kahjustab õigusriigi põhimõtet ja võib kahjustada nii ettevõtteid kui ka tarbijaid.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph"><br><strong>Ärimaffia seos poliitilise maffiaga:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Põhiline siduja on RAHA.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kartellid ja ebaeetilised äritavad võivad olla levinud erinevates tööstusharudes, nagu farmaatsia, energeetika, ehitus ja palju muud. Nende tegevuste tugevus on sageli seotud reguleerimise, jõustamise ja järelevalve tasemega konkreetses sektoris.<br>Ettevõtete korruptsioon võib mõnikord olla seotud poliitilise korruptsiooniga, kuna mõlema sektori üksikisikud võivad vastastikust kasu teenida.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Näiteks:</strong> Eestis poliitikud tegid sellise apteegi reformi(ravimite müügi reform), et 1-2 inimolendit on Eesti turu ära jaganud ja keegi teine ravimeid müüa ei saa. Kui mõni proviisor tahaks teha isikupõhise apteegi ja tuua alternatiivseid ja üldjuhul tunduvalt odavamaid ravimeid riiki, siis seda ta teha ei saa. Nagu eelpool öeldud, on ravimiäris kõige suurem maffia.</p>



<h2 id="maffia-likvideerimise-lahendused" class="wp-block-heading">Maffia likvideerimise lahendused</h2>



<h3 id="lahendused-arimaffia-vastu-voitlemiseks" class="wp-block-heading">Lahendused ärimaffia vastu võitlemiseks</h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Tugev regulatiivne raamistik: jõustada ja tugevdada konkurentsivastase tegevuse, hindade kindlaksmääramise ja korruptsioonivastaseid seadusi ja määrusi. Tõhusad reguleerivad raamistikud takistavad sellist tegevust ja tagavad sellega tegelejatele tagajärjed.</li>



<li>Monopolivastane jõustamine: valvsad monopolivastased jõustamisasutused mängivad kartellide lõhkumisel ja ausa konkurentsi tagamisel otsustavat rolli.</li>



<li>Vilepuhujate kaitse: kehtestage kaitse rikkumisest teatajatele, kes paljastavad ettevõtetes ebaseadusliku tegevuse. Vilepuhujad võivad olla olulised kartellikokkulepete ja muude korruptiivsete tegude paljastamisel.</li>



<li>Läbipaistvus: soodustage läbipaistvust äritehingutes, sealhulgas hinnastrateegiate, lepingute ja omandistruktuuride osas. Läbipaistvus aitab vältida varjatud kokkumängu.</li>



<li>Rahvusvaheline koostöö: kartellid tegutsevad sageli piiriüleselt. Rahvusvaheline koostöö reguleerivate asutuste vahel on nende tegevustega tõhusaks võitlemiseks hädavajalik.<br>On oluline, et valitsused, reguleerivad asutused ja avalikkus jääksid selliste tavade suhtes valvsaks, et tagada aus konkurents, kaitsta tarbijaid ning edendada tervislikku ja eetilist ärikeskkonda. Üldsuse teadlikkus ja tugevate regulatiivsete meetmete toetamine võib aidata võidelda ärimaffiate ja kartellikokkulepete vastu.</li>
</ul>



<h3 id="meediamaffiaga-seotud-probleemide-lahendamiseks-ja-tervisliku-meediakeskkonna-edendamiseks-on-oluline" class="wp-block-heading">Meediamaffiaga seotud probleemide lahendamiseks ja tervisliku meediakeskkonna edendamiseks on oluline</h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Meediakirjaoskus: edendage meediapädevust, et anda inimestele võimalus teabeallikaid kriitiliselt hinnata, tuvastada eelarvamusi ning teha vahet usaldusväärsetel ja ebausaldusväärsetel allikatel.</li>



<li>Mitmekesine meediaomand: propageerige poliitikat, mis soodustab mitmekülgset meediaomandit, vältides meediavõimu koondumist mõne üksuse kätte.</li>



<li>Läbipaistvus ja vastutus: julgustage meediaväljaandeid olema läbipaistvad oma omandiõiguse, toimetuspoliitika ja võimalike huvide konfliktide osas. Toetage vastutusmeetmeid eksitava või kallutatud aruandluse korral.</li>



<li>Toetage sõltumatut ajakirjandust: toetage ja tarbige sõltumatuid meediaväljaandeid, mis seavad esikohale tasakaalustatud aruandluse ja mitmekesised vaatenurgad.</li>



<li>Meediapädevust, läbipaistvust ja mitmekesisust edendades saavad üksikisikud teha teadlikumaid valikuid tarbitava teabe osas ning meediaorganisatsioonid saavad panustada jõulisema ja eetilisema meediamaastiku kujundamisse.</li>
</ul>



<h3 id="meditsiinimaffiaga-seotud-probleemide-lahendamiseks-on-oluline" class="wp-block-heading">&#8220;Meditsiinimaffiaga&#8221; seotud probleemide lahendamiseks on oluline</h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Läbipaistvuse pooldaja: toetage algatusi, mis edendavad läbipaistvust tervishoiutööstuses, sealhulgas selged hinnastruktuurid, võimalike huvide konfliktide avalikustamine ja avatud suhtlus.</li>



<li>Regulatiivne järelevalve: julgustada ja toetada tugevat regulatiivset järelevalvet, et jälgida ja karistada ebaeetilisi tavasid tervishoiusektoris.</li>



<li>Patsiendi koolitus: andke inimestele teavet nende õiguste, ravivõimaluste ja tervishoiusüsteemis liikumise kohta. Teadlikud patsiendid on paremini varustatud mõistlike terviseotsuste tegemiseks.</li>



<li>Vilepuhujate kaitse: propageerige nende isikute kaitset, kes paljastavad tervishoiusüsteemis rikkumisi, tagades, et ebaeetiliste tavade vastu sõnavõtjatele ei kohaldataks kättemaksu.</li>



<li>Kuigi väljakutsed võivad esineda, peavad paljud tervishoiutöötajad ja organisatsioonid eetilist käitumist esikohale ning jõupingutused ebaeetiliste tavade käsitlemiseks võivad aidata kaasa läbipaistvama ja patsiendikesksema tervishoiusüsteemi loomisele.</li>



<li>Tervishoiutöötaja (arst, õde) vastutus iga määrtud valeravi ja valediagnoosi puhul. Näiteks Covid vaktsiin on mürk ja kõik arstid ja õed, kes covid vaktsiini süstisid, peaksid oma ameti maha panema ja korvama kõik kahjud.</li>
</ul>



<h3 id="rahuliku-elu-elamine-poliitilise-maffia-keskel-voib-olla-valjakutse-kuid-see-pole-voimatu-uksikisikud-voivad-kasutada-mitut-lahenemisviisi" class="wp-block-heading">Rahuliku elu elamine poliitilise maffia keskel võib olla väljakutse, kuid see pole võimatu. Üksikisikud võivad kasutada mitut lähenemisviisi:</h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Teadlikkus ja propageerimine: olge kursis poliitiliste probleemidega ja olge teadlik korruptsioonist. Toetage ja osalege propageerimispüüdlustes, et edendada läbipaistvust ja vastutust valitsuses.</li>



<li>Kaasamine: osaleda kodanikutegevuses ja suhelda kohalike kogukondadega. Julgustada ja toetada ausaid ja vastutustundlikke juhte, kes seavad esikohale avalikkuse huvid.</li>



<li>Juriidilised kanalid: teatage korruptsioonijuhtumitest asjakohastele ametiasutustele. Paljudes riikides on korruptsioonivastased agentuurid või ombudsmani bürood, kus kodanikud saavad kaebusi esitada.</li>



<li>Kogukonna loomine: looge tugevaid kogukondi, mis väärtustavad läbipaistvust ja terviklikkust. Sotsiaalne ühtekuuluvus võib olla võimas jõud korruptsiooni vastu.</li>



<li>Haridus: toetada ja edendada haridusalgatusi, mis rõhutavad eetilisi väärtusi ja vastutustundlikku kodanikutunnet. Teadlik ja haritud elanikkond on manipuleerimisele vähem vastuvõtlik.</li>



<li>Oluline on mõista, et korruptsioonivastane võitlus nõuab sageli ühiseid jõupingutusi ja süsteemseid muutusi. Rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ja üksikisikud saavad kaasa aidata õiglasema ja vastutustundlikuma poliitilise keskkonna loomisele. Kuigi väljakutsed võivad esineda, saavad inimesed siiski püüdleda positiivsete muutuste poole oma ühiskonnas ja nendele kaasa aidata.</li>



<li>Aidake luua Rahva Võim ja koosloomises luua uued elukorralduslikud kokkulepped, sellised mis ei muutu ja mis on aluseks kõrgele intelligentsile ja moraalile: <strong>&#8220;Tee teistele ainult seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ehk ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sinule teevad.&#8221;</strong></li>
</ul>



<h2 id="kokkuvote" class="wp-block-heading">Kokkuvõte</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Minule jääb mulje, et need mafioosod, kes nimetavad &#8220;Kuritegelikku maffiat&#8221; kõige kurjuse allikaks, on kõige suuremad kurjategijad ise. Kui kuritegeliku maffia moraal, perekonna väärtus, vastutus ja kokkulepped püsivad muutumatuna sajandeid, siis kõik teised maffia üksused(poliitiline, meditsiini, äri, meedia) muudavad pidevalt algseid reegleid, nad ei vastuta ja nad ei hooli perekonnast(oma riigi rahvast). See on ka põhjus, miks tegelikul kurjategijal ei õnnestu hävitada &#8220;Kuritegelikku maffiat&#8221; &#8211; sest seal on tavalised inimesed kes elavad algselt kokkulepitud ja muutamata reeglite järgi. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui võtta ära maa eluprogrammist raha ja &#8220;maffia bossi&#8221; koht ning jätta alles see üks ja ainus moraal ning Rahva Võim koos Rahva Õigluse Kojaga, siis on minu arvates lootust luua harmooniline vajaduspõhine elukeskkond.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mida sina arvad minu loost? Kirjuta mulle, kui julged:)</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuula lisaks minu lugusid:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Mis on Rahva Võim? Kas Rahva Võim kindlustaks Eestimaa suveräänsuse ja rahvuse ellujäämise?" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/Cbj-0flNC28?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Elujõud - Eesti Elujõu Kokkutulek" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/-ci75_ZEPPQ?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>BBC Newsi uudiste algatus aitas kaasa lääneriikides 2 miljonile liigsurmale, jõustades COVID-ohtude tsensuuri</title>
		<link>https://fonte.news/biopoliitika/bbc-news-algatus-aitas-kaasa-2-miljonile-liigsurmale</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 14 Apr 2023 04:51:56 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[AFP]]></category>
		<category><![CDATA[AP]]></category>
		<category><![CDATA[BBC]]></category>
		<category><![CDATA[Bing]]></category>
		<category><![CDATA[CBC]]></category>
		<category><![CDATA[ChaosGPT]]></category>
		<category><![CDATA[chatGPT]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Financial Times]]></category>
		<category><![CDATA[First Draft]]></category>
		<category><![CDATA[google]]></category>
		<category><![CDATA[Meedia]]></category>
		<category><![CDATA[meedia pettus]]></category>
		<category><![CDATA[Meta]]></category>
		<category><![CDATA[Microsoft]]></category>
		<category><![CDATA[propaganda]]></category>
		<category><![CDATA[Reuters]]></category>
		<category><![CDATA[suri ootamatult]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[The Washington Post]]></category>
		<category><![CDATA[tõde]]></category>
		<category><![CDATA[tõe varjamine]]></category>
		<category><![CDATA[Tõeministeerium]]></category>
		<category><![CDATA[Tsensuur]]></category>
		<category><![CDATA[Twitter]]></category>
		<category><![CDATA[Ühendkuningriigid]]></category>
		<category><![CDATA[vale]]></category>
		<category><![CDATA[valetamine]]></category>
		<category><![CDATA[yahoo]]></category>
		<category><![CDATA[YouTube]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=19158</guid>

					<description><![CDATA[2019. aastal asutas Ühendkuningriigi valitsus Tõeministeeriumi, mida juhib British Broadcasting Corporation (BBC), vastuseks nende väitele, et internetis ringleb&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>2019. aastal asutas Ühendkuningriigi valitsus Tõeministeeriumi, mida juhib <em>British</em></strong><strong><em> Broadcasting Corporation</em></strong><strong> (BBC), vastuseks nende väitele, et internetis ringleb valdav hulk valeinformatsiooni ja libauudiseid.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Nad nimetasid seda tõeministeeriumi </strong><a href="https://www.bbc.co.uk/beyondfakenews/trusted-news-initiative/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>usaldusväärsete uudiste algatuseks (TNI).</strong></a><strong></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>BBC usaldusväärsete uudiste algatus hõlmab selliseid organisatsioone nagu AP, AFP</strong>, <strong>First Draft, Google / YouTube, Twitter, Reuters, Financial Times, Meta (Facebook) European Broadcasting Union, CBC / Radio-Canada, The Hindu, Microsoft ja The Washington Post.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesmärgiks oli saavutada erinevate meediaväljaannete ühtseid toimetuspoliitikaid, et informatsioonilist ruumi ”ühendada”. Zinc realiseeris kolmeaastast projekti koos <a href="https://www.bcme.eu/en/home-page" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Baltimaade Meedia Oivakeskuse</a>, <a href="https://www.britishcouncil.org/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Briti Nõukogu</a> ning <a href="https://www.trust.org/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Thomson Reutersi sihtasutusega</a>. Zinc <a href="https://objektiiv.ee/epli-saptk-vastase-loo-taga-on-mojukad-rahvusvahelised-organisatsioonid/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kordineeris</a> <em>Open Information Partnershipi</em> tegevust. Tellimusi on Balti meediaruumis läbi viidud väidetavalt alates 2016. aastast. Plaan oli viia kokku rahvusringhäälingud ”suunamudijatega”, et toota erinevat sisu, mida tuua meediasse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">10. jaanuaril 2023 esitasid Ameerika Ühendriikide Texase osariigi kohtule Laste Tervisekatise (<a href="https://childrenshealthdefense.org/" target="_blank" rel="noopener">Children&#8217;s Health Defense</a>, CDC) ja teised hagejad 96 leheküljelise <a href="https://childrenshealthdefense.org/wp-content/uploads/TNI-Complaint-1.10.22.pdf" target="_blank" rel="noopener">monopolivastase hagi</a> BBC, The Associated Pressi, Reutersi ja The Washington Posti, „Usaldusväärsete uudiste algatuse“ liikmete vastu, väites, meediaväljaanded moodustasid partnerluse, et „kollektiivselt tsenseerida“ COVID-19-ga seotud mitte-tavapäraseid („establishment“) narratiive.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks kaebas CHD 12. aprillil 2023 USA <a href="https://childrenshealthdefense.org/wp-content/uploads/CHD-v.-NIH-Complaint-Filed-Stamped.pdf" target="_blank" rel="noopener">Riikliku Terviseinsituudi (NIH) Columbia osariigi ringkonnakohtusse</a>, kuna nad ei vastanud CHD teabevabaduse seaduse (FOIA) taotlusele saada dokumente, mis on seotud NIH teadlaste ja NIH-iga ühendust võtnud isikute kirjavahetusega seoses <a href="https://medalerts.org/vaersdb/findfield.php?TABLE=ON&amp;GROUP1=AGE&amp;EVENTS=ON&amp;VAX%5b%5d=COVID19&amp;VAX%5b%5d=COVID19-2" target="_blank" rel="noopener">kõrvaltoimetega</a>, mida nad kogesid pärast COVID-19 kaadrite saamist. Columbia ringkonna ringkonnakohtusse esitatud kaebuse kohaselt esitas CHD FOIA taotluse 10. novembril 2022. NIH ei ole esitanud dokumente ega lõplikku otsust ning lõpetas CHD-le vastamise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Sellised kohtuasjad on kriitiliselt olulised. /&#8230;/ „Valitsuse läbipaistvus seoses <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender_category/covid/" target="_blank" rel="noopener">COVID-19</a> süstidele järgnenud vigastuste uuringutega on ülimalt tähtis. /&#8230;/ Üksikisikutel on õigus sellele teabele, et edendada teadlike otsuste tegemist. Ignoreerides CHD FOIA taotlust, õõnestab NIH veelgi avalikkuse usaldust NIH ja teiste valitsusasutuste vastu“, ütles CHD peanõuniku kohusetäitja <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/chd-nih-lawsuit-foia-covid-vaccine-injury/" target="_blank" rel="noopener">Kim Mack Rosenberg</a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kohtuasja kohaselt hakkasid NIH-i teadlased 2021. aasta alguses „kuulma inimestelt, kellel oli pärast COVID-19 süstimist raskeid ja püsivaid terviseprobleeme, sealhulgas neuroloogilisi, kardiovaskulaarseid, lihas- ja muid häireid“. CHD väitis, et „läbipaistvuse puudumine selle kaasamise osas jätab inimesed ilma teabest, mis on vajalik täielikult teadlike meditsiiniliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks, ning vähendab usaldust föderaalasutuste tehtud järelduste ja juhiste vastu“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See ei ole esimene ega ainus juhtum, kus valitsusasutused ei ole reageerinud taotlustele, mis on seotud COVID-19 farmatseutiliste toodetega seostatud vigastuste- ja surmadega või püüdnud selliseid taotlusi blokeerida. 2021. aasta detsembris ütles USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) föderaalkohtule, et tal on vaja <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/fda-75-years-release-pfizer-vaccine-documents/" target="_blank" rel="noopener">75 aastat, et töödelda ja vabastada</a> üle 400,000 lehekülje dokumente, mis on seotud Pfizer-BioNTechi COVID-19 mRNA uurimisravimi kliiniliste uuringute ja erakorralise kasutamise loaga, vastuseks FOIA taotlusele. Lõpuks andis föderaalkohtunik <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/fda-eight-months-produce-pfizer-safety-data/" target="_blank" rel="noopener">Toidu ja Ravimiametile (FDA) 8 kuud</a>, et avaldada see, mis sai tuntuks kui „<a href="https://phmpt.org/pfizers-documents/" target="_blank" rel="noopener">Pfizeri dokumendid</a>“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2022. aasta septembris andis föderaalkohus USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskusele (CDC) <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/cdc-data-covid-vaccine-injuries-vsafe-app/" target="_blank" rel="noopener">neli päeva, et avaldada vaktsiinivigastustega seotud andmed</a>, mille ta oli kogunud oma V-safe rakenduse kaudu. See otsus tuli pärast seda, kui CDC vastu esitati kohtuasi selle eest, et ta keeldus täitmast FOIA taotlust teabe avaldamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>See on ainus omalaadne “foorum“ maailmas, mille eesmärk on võtta reaalajas vastu teavet, mida tõeministeerium ei ole heaks kiitnud.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.10.27-1024x247.jpg"  alt=""  class="wp-image-19159"  width="680"  height="164"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.10.27-1024x247.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.10.27-300x72.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.10.27-768x185.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.10.27.jpg 1834w"  sizes="auto, (max-width: 680px) 100vw, 680px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.bbc.com/mediacentre/2020/trusted-news-initiative-vaccine-disinformation" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>Allikas</em></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tõeministeerium kehtestas uudisteorganisatsioonidele kiiresti ranged standardid ja juhised, mida järgida, eesmärgiga tagada, et avalikkuseni jõuaks ainult teave, mille on heaks kiitnud valitsused ja muud institutsioonid, nagu <em>British Broadcasting Corporation</em>, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Maailma Majandusfoorum.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Standardid keskendusid sellistele valdkondadele nagu faktikontroll, läbipaistvus ja erapooletus ning uudisteorganisatsioonid, kes leidsid, et nad avaldavad teavet,mida valitsused ja muud institutsioonid ei ole heaks kiitnud, seisid silmitsi tõsiste tagajärgedega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui tõeministeerium sai rohkem võimu ja mõju, hakkas see laiendama oma haaret kaugemale kui ainult uudisteorganisatsioonid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Erinevate valdkondade teadlased ja eksperdid toodi ministeeriumi (<em>The Trusted News Initiative</em>) pädevusse, kusjuures valitsused ja muud institutsioonid väitsid, et nende uuringuid ja tulemusi tuleb “kontrollida“ täpsuse ja kallutatuse osas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tõsised tagajärjed, millega uudisteorganisatsioonid, teadlased, eksperdid ja üksikisikud, kes julgesid avaldada või rääkida, seisid silmitsi:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Elatusvahendite kaotus</strong>: uudisteorganisatsioonid, kes ei järginud tõeministeeriumi standardeid, laimati ja määriti, püüdes neid sulgeda. Samal ajal kui teadlased ja eksperdid, kes vaidlustasid tõeministeeriumi &nbsp;niinimetatud „<strong>ex cathedra“ </strong>narratiivi, kaotasid töö või neil ei lubatud oma arvamusi ja uurimisi avaldada.</li>



<li><strong>Ahistamine ja hirmutamine:</strong> tõeministeerium kasutas oma võimu ametliku narratiivi vaidlustanud isikute hirmutamiseks ja ahistamiseks. See hõlmas ähvardavate sõnumite saatmist, nende kohta veebis valeteabe levitamist või isegi nende füüsilist jälitamist või ründamist.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Tõeministeeriumi (<em>The Trusted News Initiative</em>) lähenemisviis oli suhteliselt edukas tõese teabe leviku piiramisel, mis kahjustas nende eesmärke saada teabe üle täielik kontroll.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Inimesed vaigistati tõhusalt, kusjuures kõik uuringud või leiud, mis ei vastanud valitsuse narratiivile COVID-19 kohta, lükati tagasi kui “võltsuudised“.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See viis ühiskonnani, kus inimesed kartsid sõna võtta, kus valitsustel oli kontroll selle üle, mida inimesed võisid teada ja mõelda ning kus lämmatati sõnavabadus ja iseseisev mõtlemine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Avalikkusele söödeti ainult teavet, mida tõeministeerium pidas “tõeseks“, kuid see tähendas sageli, et olulist ja potentsiaalselt elupäästvat teavet ei antud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See tõi COVID-19 süstide tõttu kaasa kogu läänes miljonite inimeste traagilise ja tarbetu kaotuse (vt ka <a href="https://expose-news.com/2022/12/01/secret-gov-reports-2-mllion-died-suddenly/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a>, <a href="https://expose-news.com/2022/12/01/secret-gov-reports-2-mllion-died-suddenly/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a>, <a href="https://expose-news.com/2022/12/01/secret-gov-reports-2-mllion-died-suddenly/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a>).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi EuroMOMO ametlikud andmed, mille on esitanud 28 Euroopa riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia, näitavad 2022. aasta novembriks Euroopas üle 690,597 liigsurma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal oli ka märkimisväärne arv liigsurmasid, kuigi nende üldine populatsioon on väiksem.</p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.36.07-1024x763.jpg"  alt=""  class="wp-image-19162"  width="680"  height="506"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.36.07-1024x763.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.36.07-300x223.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.36.07-768x572.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.36.07.jpg 1034w"  sizes="auto, (max-width: 680px) 100vw, 680px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://expose-news.com/2022/12/01/secret-gov-reports-2-mllion-died-suddenly/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>Allikas</em></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kokku oli “Viie silma“ luureliidu maades ja Euroopa riikides kokku üle 1,8 miljonit liigsurma alates COVID-19 “vaktsiini“ kasutuselevõtust.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1018"  height="740"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.37.17.jpg"  alt=""  class="wp-image-19165"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.37.17.jpg 1018w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.37.17-300x218.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.37.17-768x558.jpg 768w"  sizes="auto, (max-width: 1018px) 100vw, 1018px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://expose-news.com/2022/12/01/secret-gov-reports-2-mllion-died-suddenly/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>Allikas</em></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ametlik narratiiv, et vaktsiin on ohutu ja tõhus ning vähendaks surmade arvu on vastuolus ülaltoodud andmetega. Ainuüksi need arvud viitavad sellele, et Covid-19 “vaktsiinid“ on “Viie silma“ ja Euroopa riikide liigsurmade peamine põhjus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid arvud, mis vaikselt avaldati, kuid mida valitsus mingil moel ei avaldanud, muudavad ülaltoodud ettepaneku faktiks.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1018"  height="584"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.38.03.jpg"  alt=""  class="wp-image-19168"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.38.03.jpg 1018w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.38.03-300x172.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/04/Screen-Shot-2023-04-14-at-07.38.03-768x441.jpg 768w"  sizes="auto, (max-width: 1018px) 100vw, 1018px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://expose-news.com/2022/08/09/mortality-rates-lowest-among-unvacinated/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><em>Klõpsake allika</em></a> <em>suurendamiseks</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna ülaltoodud arvud <em>(mida saab siin üksikasjalikult vaadata vanuse järgi) </em>on vanuseliselt standarditud ja määrad 100,000 elaniku kohta, need on tõendid selle kohta, et COVID-19 süstid suurendavad surmaohtu ja tapavad inimesi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Need on vaid mõned traagilistest tagajärgedest, mida avalikkus on pidanud kannatama pärast seda, kui Briti valitsus asutas 2019. aastal tõeministeeriumi, mida tuntakse nime all <em>The Trusted News Initiative</em> ja mida juhib <em>British Broadcasting Corporation</em> (BBC).</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Probleem on selles, et see tõeministeerium on endiselt olemas ja võimul ning saavutab iga päevaga üha suurema kontrolli teabe üle.</li>



<li>Tsensuuri ja teisitimõtlejate mahasurumise ohud jätkuvad ning on ülioluline, et kodanikud jäävad valvsaks sõnavabaduse ja üksikisikute õiguste kaitsmisel.</li>



<li>Tõeministeeriumi loomine on toonud kaasa katastroofilised tagajärjed. Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et kaitseksime üksikisikute õigusi väljendada oma arvamusi ja seisukohti.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Allikas: <a href="https://expose-news.com/2023/04/13/bbc-trusted-news-initiative-2m-excess-deaths-c19-jabs/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Expose News</a>, <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/chd-nih-lawsuit-foia-covid-vaccine-injury/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Childrens Health Defense,</a> <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/bbc-astrazeneca-vaccine-injuries-lawsuit/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Childrens Health Defense</a>, <a href="https://objektiiv.ee/dokumendid-eestis-tehakse-briti-valisministeeriumi-tellimusel-ja-rahastusel-siinsetele-venelastele-propagandat/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Objektiiv</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks samal teemal:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="dD7WIfkMcG"><a href="https://fonte.news/kuum-lugu/bbc-kapituleerus-kohtuasjad-astrazeneca-vastu/">BBC kapituleerus: kohtuasjad AstraZeneca vastu</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;BBC kapituleerus: kohtuasjad AstraZeneca vastu&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/kuum-lugu/bbc-kapituleerus-kohtuasjad-astrazeneca-vastu/embed/#?secret=4O3EQ7lm2c#?secret=dD7WIfkMcG" data-secret="dD7WIfkMcG" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="vsqNgFrC6Q"><a href="https://fonte.news/poliitika/suri-ootamatult/">Suri ootamatult. Põhjalik uurimistöö valitsusjuhtide ja Pfizer kokkulepete kohta. Nad teadsid surmalainest</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Suri ootamatult. Põhjalik uurimistöö valitsusjuhtide ja Pfizer kokkulepete kohta. Nad teadsid surmalainest&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/poliitika/suri-ootamatult/embed/#?secret=skpAAT4uyV#?secret=vsqNgFrC6Q" data-secret="vsqNgFrC6Q" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>World Wide Web: Kes ja mille jaoks see tehti?</title>
		<link>https://fonte.news/tipplugu/world-wide-web-kes-ja-mille-jaoks-see-tehti</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 08 Mar 2023 12:53:51 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[arpa]]></category>
		<category><![CDATA[arpanet]]></category>
		<category><![CDATA[biorobot]]></category>
		<category><![CDATA[CIA]]></category>
		<category><![CDATA[darpa]]></category>
		<category><![CDATA[DoD]]></category>
		<category><![CDATA[FBI]]></category>
		<category><![CDATA[google]]></category>
		<category><![CDATA[HABAD]]></category>
		<category><![CDATA[inimkonna genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[Internet]]></category>
		<category><![CDATA[interneti silm jälgib ja salvestab kõiki ja kõike]]></category>
		<category><![CDATA[jälgimine]]></category>
		<category><![CDATA[Kabal]]></category>
		<category><![CDATA[kelle jaoks on internet]]></category>
		<category><![CDATA[kes tegi interneti]]></category>
		<category><![CDATA[küberneetika]]></category>
		<category><![CDATA[Meta]]></category>
		<category><![CDATA[NSV Liit]]></category>
		<category><![CDATA[Pentagon]]></category>
		<category><![CDATA[tehisintellekt]]></category>
		<category><![CDATA[transhumanism]]></category>
		<category><![CDATA[Tsensuur]]></category>
		<category><![CDATA[twiiter]]></category>
		<category><![CDATA[USA]]></category>
		<category><![CDATA[web2]]></category>
		<category><![CDATA[web3]]></category>
		<category><![CDATA[WEF]]></category>
		<category><![CDATA[world wide web]]></category>
		<category><![CDATA[WWW]]></category>
		<category><![CDATA[yahoo]]></category>
		<category><![CDATA[YouTube]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=18332</guid>

					<description><![CDATA[WWW - World Wide Web - internet. Kes ja mille jaoks see tehti? Kas WEB3 on järgmine tase, kus tehisintellekt võtab inimkonna juhtimise täielikult üle? Räägime artiklis kõigest järjekorras.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">On aasta 2023. Viimase kolme aasta jooksul oleme kõik kogenud COVID-i järgset jubedat, inetut ja sürrealistlikku tsensuuri.&nbsp;Tõsi, “pehme” tsensuur on kehtinud juba mõnda aega – kuid nüüd marsib see uhkelt, rasketes sõjaväesaabastes ja väidab, et eksisteerib meie endi huvides.&nbsp;Tsensuur on siin selleks, et päästa &#8220;meie demokraatia&#8221;.&nbsp;Jah, tänan, see on loogiline. Kes selle interneti loomise taga on ja mille jaoks see loodi? Kas see on ikka seotud vabaduse ja demokraatiaga? Kas interneti loomise hetkel oli juba teada inimkonna saatus ja täna maailmas nähtav olukord?</p>



<h3 class="wp-block-heading" id="expanderHead"><span id="lugu-luhidalt">LUGU LÜHIDALT</span></h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Esimese muudatuse vastu suunatud rünnakute keskel võib Missouri v. Biden olla meie aja üks tähtsamaid kodanikuõiguste hagisid</li>



<li>Kuigi tänapäeva tüütu jälgimine ja tsensuur on uued, on need Interneti omadus, mitte viga</li>



<li>Internet (algselt ARPANET) sündis Pentagoni jälgimis- ja mässutõrjeprojektist</li>



<li>Selle rakendas ARPA, DoD uurimisagentuur, mida tunneme DARPA nime all</li>



<li>Püüdlus muuta avalikkuse ettekujutust Internetist sõjalisest seireprojektist tõotatud utoopilise võimaluste maaks võttis aega umbes kakskümmend aastat ja palju tööd – ja see töötas nagu võlu –, kuid jälgimine on alati jäänud selle keskmesse. internet on umbes</li>
</ul>



<h2 id="inetu-tsensuur" class="wp-block-heading">Inetu tsensuur</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Esimene muudatus?&nbsp;Noh, jah – aga riik annab tsensuuri allhanke korras eraettevõtetele, juhib tsensuuri kulisside taga – ja teeskleb, et ta on asjasse puutumatu nagu laps, kelle kodutöö koer ära sõi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praegusel ajal mõtleme ka elevandi üle toas – küsimus, kui lahus on riik ja korporatiivne võim tegelikult olnud enne 2020. aastat?&nbsp;Kas nad olid eraldi?&nbsp;Kas see oli pettekujutelm?&nbsp;Jõuame selleni mõne aja pärast, kuid kui filosoofia kõrvale jätta, on esimene muudatus siiski õiguslikult siduv, seega vaadakem esmalt praegu toimuvat olulist esimese muudatuse õigusjuhtumit.</p>



<h2 id="missouri-vs-biden" class="wp-block-heading">Missouri vs. Biden</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Hiljuti intervjueerisin&nbsp;<a href="https://tessa.substack.com/p/im-not-going-to-stop-jeff-childers" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vaprat</a>&nbsp;advokaati Jeff Childersit, kes võitis 2021. aastal Floridas Alachua maakonnas maskimandaatide vastu tähtsa kohtuasja – keda me teame ja armastame tema Substacki “Coffee &amp; Covid” pärast.&nbsp;Üks asi, millest me rääkisime, oli valitsuse tsensuuri vastane kohtuasi Missouri v. Biden.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-rumble-com wp-block-embed-rumble-com"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="&amp;quot;I am Not Going to Stop&amp;quot;: Tessa Lena Talks to Attorney Jeff Childers" src="https://rumble.com/embed/v26oc7i/#?secret=ISr6adtWPu" data-secret="ISr6adtWPu" width="1280" height="720" frameborder="0"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Jeffi sõnul võib Missouri v. Biden olla meie aja kõige olulisem kodanikuõiguste hagi.&nbsp;Siin on&nbsp;<a href="https://www.coffeeandcovid.com/p/show-me-tuesday-february-7-2023-c" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kohvi ja Covidi artikkel</a>&nbsp;sellel teemal:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Missouri ja Louisiana osariigid esitasid juhtumi 5. mail 2022. Sel ajal esindasid osariike vastavalt kindraladvokaadid Eric Schmitt ja Jeff Landry.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Hagejad väidavad, et valitsus tsenseeris nii OTSESELT ameeriklasi kui ka KAUDSELT tsenseerides neid kiusamise, altkäemaksu andmise, riivamise, näägutamise ja ühepoolsete &#8220;partnerlussuhete&#8221; loomise kaudu suurte tehnoloogiaettevõtetega nagu Twitter, Facebook ja YouTube.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Kuigi süüdistatavate loendit hiljem laiendati – oluliselt laiendati –, siin on esialgne palju lühem nimekiri esimesest kaebusest. Kõik need inimesed kaevati kohtusse ametlikult: Joe Biden, Jen Psaki, Vivek Murthy, Xavier Bacerra, HHS-i osakond, Anthony Fauci, NIAID, CDC, Alejandro Mayorkas, sisejulgeolekuministeerium, Jen Easterly, CISA ja Nina Jankowicz.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Mingil põhjusel olete kuulnud PALJU Twitteri failidest, kuid mitte palju Missouri failidest: kõige hukatuslikumad tõendid selle kohta, kuidas föderaalvalitsus on ameeriklaste vastu relvastatud, on sündinud Missouri vs. Bideni uskumatute jõupingutuste tulemusel. meeskond. Hagejate uurijad on leidnud tõendeid valitsuse toetatud tsensuuri kohta, mis algas juba palju enne pandeemiat.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Näiteks teame nüüd, et alates 2018. aastast – enne pandeemiat – kohtusid osa föderaalvalitsusest regulaarselt sotsiaalmeedia platvormidega, et kontrollida desinformatsiooni.”</em></p>



<h2 id="alla-janeseauku-jougutegelikkus-ja-sojaaegne-suumurdmine" class="wp-block-heading">Alla jäneseauku: jõugutegelikkus ja sõjaaegne suumurdmine</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nüüd lähme küülikuaugust alla.&nbsp;Minu jaoks on naljakas ja mitte naljakas mõelda läbi põimunud Vene nukule riigi ja korporatiivse pööbli moodi kontrollist – isegi parimates poliitilistes tingimustes – ja kindlasti nendes tingimustes, millega me täna silmitsi seisame.&nbsp;Koorite ühe domineerimise kihi &#8211; ja tõelise vabaduse asemel, mida ihaldasite, leiate teise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Koorid vaevaga järgmist, lootes seekord vabadust, kuid siis avastad järjekordse domineerimiskihi, teise logo all.&nbsp;See on nagu siis, kui Nõukogude Liit lõpuks kokku kukkus, kui mina olin laps, ja selle varemetel said kommunistlike juhtide lastest maa oligarhilised juhid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja nii loodame oma heas südames, et riigivõimud kaitsevad meid liigse korporatiivse ahnuse eest ja loodame, et vaba turg kaitseb meid riigi saapa eest — kuid siis vaatame tähelepanelikult ja mõistame, et oleme sündinud maailmas, mida juhib hulk rahvamassi – erinevat tüüpi riiklikke ja ettevõtete jõugusid – ja et me oleme väga õnnelikud kodanikud, kui me ei satu rahvamassiga sõdade risttuledesse ja saame oma igapäevast elu elada ilma, et meid trampitaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu jaoks oli see realistlik tähelepanek suure alandlikkuse ja eksistentsiaalse selguse hetk.&nbsp;Selline see maailm praegu on.&nbsp;See ei pea nii olema – aga nii on see olnud sajandeid ja ma pean tegema oma tööd ning olema maailmas tõhus ja aus just sellisena, nagu see on.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu me kõik vistseraalselt tundnud oleme, on viimased kolm aastat olnud eriti rõvedad.&nbsp;Tundub, et &#8220;vabaduse&#8221; kaubamärk pole söögitoolides istujatele enam oluline.&nbsp;Nad ei karda enam, et neid peetakse diktaatorlikeks friikideks.&nbsp;Ma arvan, et on õiglane öelda, et kõrgel toolil istujad kipuvad otsima alati maksimaalset kontrolli – kuid enne COVID-i pidid nad vähemalt teesklema, et austavad meie õigust sõnavabadusele – ja nüüd koheldakse meid &#8220;sõjaajaga&#8221; ” koon (sõnamäng on mõeldud, jah).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja kuna internet on koht, kus palju kõnet tsenseeritakse, on õpetlik vaadata, kust küberloom pärit on.&nbsp;Kas tänapäeva tsensuur on viga – või ehk funktsioon?</p>



<h2 id="interneti-sund" class="wp-block-heading">Interneti sünd</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mina isiklikult olen Yasha Levine’i raamatu “Surveillance Valley” suur fänn, kuigi hiljem ei langenud meie vaated COVID-i kohta kokku.&nbsp;Yasha raamat kirjeldab väga hästi Interneti mässuvastast võitlust ja järelevalvet.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Yasha Levine: The Internet’s Secret Military History" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/tBGnT9jbOY4?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Internet tuli välja 1960. aastate Pentagoni projektist nimega ARPANET.&nbsp;ARPANET oli mässutõrje-, kommunikatsiooni- ja seireprojekt, mille töötas välja arenenud uurimisprojektide agentuur (ARPA) ja mis põhines ideel &#8220;Great Intergalactic Network&#8221;, futuristlikult kõlaval terminil, mille lõi JCR Licklider, hüüdnimega &#8220;Lick&nbsp;<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/J._C._R._Licklider" target="_blank" rel="noreferrer noopener">&#8220;</a>&nbsp;.&nbsp;Lick oli Ameerika psühholoog ja arvutiteadlane ning üks interaktiivse andmetöötluse &#8220;asutajaisadest&#8221;.</p>



<h2 id="kuidas-see-koik-algas" class="wp-block-heading">Kuidas see kõik algas</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Me kõik teame, et ARPA on DARPA, jube DoD agentuur operatsiooni Warp Speedi taga.&nbsp;ARPA loodi algselt vastuseks šokile, et NSV Liit sai kosmoses &#8220;peksa&#8221; pärast seda, kui NSV Liit 1957. aastal oma Sputniku välja saatis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Agentuur pidi kaitsma Ühendriike kosmosest lähtuva Nõukogude tuumaohu eest.&nbsp;See loodi lihtsa Pentagoni agentuurina, mis oleks peaaegu nagu fondivalitseja, mis jälgib kõrgetasemelisi sõjalisi uurimisprojekte, kuid sõlmib suure osa nende tööst eraettevõtetega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ray Aldermani sõnul&nbsp;lõi Eisenhower 1958. aasta veebruaris Venemaa juhtpositsioonile kosmosetehnoloogias reageerides kaitseministeeriumi (DoD) sees arenenud uurimisprojektide agentuuri (ARPA)&nbsp;<a href="https://militaryembedded.com/comms/communications/arpa-darpa-and-jason" target="_blank" rel="noreferrer noopener">.&nbsp;</a>Algne missioon oli jääda meie vaenlastele ette ja hoida ära tulevasi tehnoloogilisi üllatusi, nagu Sputnik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ARPA keskendus algselt rakettidele.&nbsp;Hiljem, 1958. aastal, kanti raha rakettide ja kosmoseprogrammide jaoks üle teisele uuele agentuurile NASA (National Aeronautics and Space Administration).&nbsp;Seejärel muutis ARPA oma missiooni pikamaa arenenud sõjaliste probleemidega, nagu Defenderi raketitõrjeprogramm, varajase hoiatamise radar ja venelaste tuumakatsetuste satelliittuvastus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„ARPA oli osa Pentagonist, teenistustevahelise rivaalitsemise ja poliitika bürokraatlikust rotipesast.&nbsp;Õhuvägi lahutati armeest ja CIA loodi septembris 1947, NSA loodi novembris 1952 ja NASA loodi 1958. ARPA töötas kõigi nende rühmade projektidega, kuid jäi Pentagonis kinni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">1972. aastal nimetati see ümber DARPA-ks, 1993. aastal muudeti tagasi ARPA-ks ja siis 1996. aastal uuesti DARPA-ks&#8230; DARPA direktor allub kaitseministrile täpselt nagu sõjaväeteenistused.</p>



<h2 id="moned-tuhiasjad" class="wp-block-heading">Mõned tühiasjad</h2>



<p class="wp-block-paragraph">ARPA moodustati kaitseminister Neil McElroy alluvuses, kes sai oma tähtsa rolli valitsuses otse tema varasemast Proctor &amp; Gamble&#8217;i presidendi rollist, kus ta oli &#8220;seebiooperite&#8221; &#8211; melodramaatiliste teleseriaalide &#8211; formaadi pioneeriks. mille peamine eesmärk on müüa koduperenaistele majapidamistarbeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siin on kaks Time Magazine&#8217;i kaant: üks on&nbsp;<a href="https://content.time.com/time/covers/0,16641,19531005,00.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Neil McElroylt Proctor &amp; Gamble&#8217;ist</a>&nbsp;ja teine&nbsp;​​kaitseministri&nbsp;<a href="https://content.time.com/time/covers/0,16641,19580113,00.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Neil McElroylt .</a></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="683"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/03/Screen-Shot-2023-03-08-at-14.15.15-1024x683.jpg"  alt=""  class="wp-image-18335"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/03/Screen-Shot-2023-03-08-at-14.15.15-1024x683.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/03/Screen-Shot-2023-03-08-at-14.15.15-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/03/Screen-Shot-2023-03-08-at-14.15.15-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/03/Screen-Shot-2023-03-08-at-14.15.15.jpg 1104w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Nii et siin on see.&nbsp;Seebiooperid ja (D)ARPA sündisid sama mehe egiidi all!&nbsp;&#8220;Pärast Pentagonist lahkumist [aastal 1959] naasis McElroy Procter &amp; Gamble&#8217;i ja sai&nbsp;juhatuse esimeheks.&nbsp;<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Neil_H._McElroy" target="_blank" rel="noreferrer noopener">&#8221;&nbsp;</a><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Neil_H._McElroy#cite_note-Wizards14-20-6" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Oh, ja Wikipedia</a>&nbsp;andmetel&nbsp;oli ARPA äsja asutamise ajal &#8220;General Electricu asepresident Roy Johnson&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siri, anna mulle andeks mu poliitiliselt ebakorrektne küsimus, aga kas sa tuleta mulle meelde … mis on fašismi definitsioon?&nbsp;Ja Siri, kui korporatiivsetel ja riigivõimudel on rutiinselt samad inimesed, kas me peaksime seda nimetama &#8220;fašismiks&#8221;, &#8220;jõuguks&#8221; või lihtsalt &#8220;standardseks, aja jooksul tõestatud pöörlevate uste poliitikaks&#8221;?&nbsp;Aidake mind, Siri!&nbsp;Pidage meeles, et George Carlin tegi nalja, kus ta ütles, et on suur klubi, mille liikmed me ei olnud.&nbsp;Siri, kas ma peaksin naerma?</p>



<h2 id="tagasi-darpa-juurde" class="wp-block-heading">Tagasi (D)ARPA juurde</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Yasha Levine&#8217;i sõnul oli McElroy ärimees, kes uskus, et äri suudab päeva päästa.&nbsp;Novembris 1957 esitas ta Kongressile ARPA kui organisatsiooni, mis vähendab valitsuse bürokraatiat ja loob puhta sõjateaduse avaliku ja erasektori sõiduki, et suruda sõjatehnoloogia piire ja arendada &#8220;tuleviku tohutuid relvasüsteeme&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://tessa.substack.com/p/johnny-vedmore" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Tänapäeval käsitleme „avaliku ja erasektori partnerlust sidusrühmade vahel” kui CIA algatatud Maailma Majandusfoorumi</a>&nbsp;kõneainet&nbsp;.&nbsp;Kuid see on strateegia, mida on varem rakendatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sisekonkurentsi ja hirmu tõttu, mida teised sõjaväeasutused oma eelarve kärpimise pärast tundsid, kaotati ARPA paar aastat pärast selle asutamist peaaegu raha tagasi.&nbsp;Kuid siis sündis see uuesti mässutõrjetegevusele keskendunud agentuurina.&nbsp;<a href="https://www.npr.org/2017/03/28/521779864/inside-darpa-the-pentagon-agency-whose-technology-has-changed-the-world" target="_blank" rel="noreferrer noopener">NPR-i</a>&nbsp;andmetel&nbsp;(sel ajal, kui nad aeg-ajalt tõtt rääkisid):</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>«Pentagonis käis bürokraatlik sõda. Ja sõjaväeteenistused – armee, merevägi ja õhuvägi – said oma programmid tagasi. Nii et äkki oli teil, teate, aasta 1959, see agentuur pole veel kaks aastat vana ja see on jäänud ilma oma põhiülesandest ja omamoodi triivimisest merel.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„DARPA-l oli sel ajal mees, kes tõusis lõpuks direktori asetäitjaks. Ja tema nimi oli William Godel. Tegelikult polnud ta teadlane ega teadusjuht. Ta oli luuretöötaja, kes pandi DARPAsse esimestel päevadel esindama spioonikogukonna, luurekogukonna huve.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Ja nii vaatas ta seda noort agentuuri, millel nüüd tegelikult missiooni ei olnud. Ja ta arvas, et võib-olla saame selle agentuuri kujundada nende strateegiliste ohtude ümber, mida ma näen. Ja ta vaatas maailma.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>«Ja tema jaoks oli kosmosevõistlus enamasti psühholoogiline mäng. Tead, see oli suhtekorraldus. Tuuma-Armageddoni oht, ükskõik kui suur oht see ka ei oleks, ei olnud tõenäoline stsenaarium.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Tal oli palju kogemusi Aasias, eriti Kagu-Aasias. Ja ta vaatas selliseid riike nagu Filipiinid ja eriti Vietnam. Ja ta arvas, et kõige tõenäolisem viis, kuidas Ameerika Ühendriigid Nõukogude Liidule vastu astuksid, oleks omamoodi vahendussõdade kaudu, kus USA oleks pidanud – toetama kommunistlike mässuliste vastu võitlevaid režiime. Ja ta arvas, et võiksime DARPA Vietnami viia.&#8221;</em></p>



<h2 id="massutorje-ja-soda" class="wp-block-heading">Mässutõrje ja sõda</h2>



<p class="wp-block-paragraph">ARPA osales Vietnami sõjalises tegevuses juba enne &#8220;ametliku&#8221; Vietnami sõja algust.&nbsp;ARPA püüdis lahendada mitmeid sissi- ja psühholoogilise sõjaga seotud sõjalisi väljakutseid.&nbsp;Näiteks osales väga aktiivselt metsade hävitamiseks kasutatavate kemikaalide väljatöötamisel.&nbsp;Mürgiste kemikaalide nimekirjas oli kurikuulus Agent Orange ja hulk teisi aineid: Agent White, Agent Pink, Agent Purple, Agent Blue.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Yasha sõnade kohaselt muutsid Ameerika ettevõtete nagu Dow ja Monsanto toodetud kemikaalid terved lopsakad džunglid viljatuks kuumaastikuks, põhjustades sadadele tuhandetele surma ja kohutavaid kannatusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ARPA osales projekti Igloo White raames ka strateegilistes jõupingutustes tipptasemel andurite paigutamiseks piirkonda.&nbsp;Andurid tulistati ülalt ja need olid mõeldud heli, vibratsiooni ja uriini tuvastamiseks.&nbsp;&#8220;Igloo White oli nagu hiiglaslik traadita häiresüsteem, mis ulatus sadu miile džunglisse.&#8221;&nbsp;Yasha arvates olid andurid tegelikus elus palju vähem tõhusad kui teoreetiliselt, kuna vietnamlased leidsid viise, kuidas neist ümber töötada või &#8220;valehäireid&#8221; käivitada.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Pentagon hakkas sotsiaal- ja käitumisteadlastele raha loopima, palkades nad tagamaks, et Ameerika &#8220;mässutõrjerelv&#8221; tabab alati sihtmärki, olenemata sellest, millises kultuuris seda tulistati. William Godeli juhtimisel sai ARPA nende programmide üheks peamiseks torujuhtmeks, aidates relvastada antropoloogiat, psühholoogiat ja sotsioloogiat ning pannes need Ameerika mässutõrje teenistusse.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„ARPA andis miljoneid Vietnami talupoegade, vangistatud Põhja-Vietnami võitlejate ja Põhja-Tai mässuliste mägihõimude uurimisele. Hulk ARPA töövõtjaid – antropoloogid, politoloogid, keeleteadlased ja sotsioloogid – läbisid vaeseid külasid, panid inimesed luubi alla, mõõtsid, kogusid andmeid, intervjueerisid, uurisid, hindasid ja aru andsid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Idee oli mõista vaenlast, tunda nende lootusi, hirme, unistusi, sotsiaalseid võrgustikke ja nende suhteid võimuga.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Suurema osa sellest tööst tegi ARPA lepingu alusel RAND Corporation.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Ühe suure jõupingutuse käigus uurisid RAND-i teadlased Strateegilise Hamleti algatuse tõhusust, rahustamist, mille töötasid välja ja edasi lükkasid Godel ja Project Agile ning mis hõlmas Lõuna-Vietnami talupoegade sunniviisilist ümberasustamist nende traditsioonilistest küladest uutesse piirkondadesse, mis olid müüriga ümbritsetud ja mässuliste sissetungimise eest &#8220;ohutuks&#8221; tehtud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Teine uuring Tais, mille viis läbi ARPA jaoks CIA-ga seotud Ameerika uurimisinstituut (AIR) ja mille eesmärk oli hinnata mässuliste vastu võitlemise tehnikate tõhusust mässuliste mägihõimude vastu – sellised praktikad nagu hõimujuhtide mõrvamine, külade sunniviisiline ümberpaigutamine ja kasutamine. kunstlikult esile kutsutud näljahäda, et rahustada mässumeelseid elanikkonda.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tulles tagasi Godeli juurde, märgib&nbsp;<a href="https://www.nytimes.com/2017/06/30/books/review/imagineers-of-war-untold-history-of-darpa-sharon-weinberger.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">New York Times, et Sharon Weinberger</a>&nbsp;, raamatu &#8220;Imagineers of War&#8221; autor, kellel oli tänu oma tütrele ligipääs oma avaldamata memuaaridele, &#8220;näitab teda mitte ainult selle loo liikumapanevaks jõuks -&#8221; rohkem kui ükski teine ​​ARPA ametnik,&#8221; kirjutab ta, &#8220;kujundas ta agentuuri tulevikku&#8221;, aga ka värvikas tegelane.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tema maja oli täis vidinaid otse James Bondi Q-laborist.&nbsp;Ta reisis mööda maailma sularaha täis kohvritega ja mõisteti sellega seoses 1960. aastate keskel pettusesüüdistusega viieks aastaks vangi.&nbsp;Pärast ARPA-st lahkumist jooksis ta relvi Kagu-Aasiasse.&nbsp;Mõned kahtlustasid, et tegemist on turvariskiga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siin on see jälle käes.&nbsp;Agentuuri, mis asutas Interneti – ja mis on olnud ka operatsiooni Warp Speed ​​keskmes –, kujundas varjuline tegelane, kes armastas inimeste peadega jamada ja pidas ennast seadusest kõrgemaks.&nbsp;Jõuk on jõuk on rahvahulk.</p>



<p class="wp-block-paragraph">New York Timesi artikkel jätkab: „Just Godel muutis ARPA ideede foorumiks, mis Weinbergeri sõnade kohaselt olid „täiesti segased”, kuid mida rahastati ikkagi, kuna need olid „julged ja teaduslikult huvitavad”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende hulka kuulus plaan kontrollida Vietnami külasid massihüpnoosi abil, akustiline snaiprituvastussüsteem (mis andis välikatsetes 5000 valepositiivset tulemust), tuhandete tuumaplahvatuste toel töötav planeetidevaheline kosmoselaev ja magnetiline jõuväli sissetulevate Nõukogude lõhkepeade tõrjumiseks, teiste hulgas.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Muide, kas arvate, et hullud on oma ambitsioonid massihüpnoosiga hüljanud?&nbsp;Lihtsalt mõte 2023. aasta kohta.</p>



<h2 id="kuberneetika" class="wp-block-heading">Küberneetika</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Küberneetika tuli MIT-st välja.&nbsp;Selle töötas välja MIT-i professor Norbert Wiener.&nbsp;Yasha Levine’i sõnul oli Wiener imelaps ja kehvade sotsiaalsete oskustega matemaatikageenius.&nbsp;Elu on täis irooniat ja Yasha märgib, et juudi-saksa päritolu Wiener abiellus Adolf Hitleri suure austaja Margaret Engemanniga, kes pani nende tütred Mein Kampfi lugema ja tundis uhkust selle üle, et tema perekond Saksamaal oli &#8220;vaba juudi verest&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Wiener avaldas oma teaduslikud ideed 1948. aasta raamatus &#8220;Küberneetika: loomade ja masinate juhtimine ja suhtlemine&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Lihtsustatult kirjeldas ta küberneetikat kui ideed, et bioloogiline närvisüsteem ja arvuti või automaatne masin on põhimõtteliselt sama asi. Wieneri jaoks võiks inimesi ja kogu elavat maailma vaadelda kui ühte hiiglaslikku haakuvat infomasinat, mis kõik reageerib kõigele muule keerulises põhjuse, tagajärje ja tagasiside süsteemis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Ta ennustas, et meie elu hakkavad üha enam vahendama ja täiustama arvutid ning integreeruma nii kaugele, et meie ja suurema küberneetilise masina vahel, milles me elasime, ei ole enam mingit vahet… raamat erutas avalikkuse kujutlusvõimet ja sai hetkega parimaks. müüja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ka sõjaväeringkonnad võtsid selle vastu kui revolutsioonilist teost… Küberneetilised kontseptsioonid, mida toetasid tohutud sõjalised rahalised vahendid, hakkasid läbima akadeemilisi distsipliine: majandust, inseneriteadusi, psühholoogiat, politoloogiat, bioloogiat ja keskkonnauuringuid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Ökoloogid hakkasid maad ennast vaatlema kui isereguleeruvat arvutuslikku „biosüsteemi” ning kognitiivpsühholoogid ja kognitiivteadlased lähenesid inimaju uurimisele nii, nagu oleks see sõna otseses mõttes keeruline digitaalne arvuti.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Politoloogid ja sotsioloogid hakkasid unistama küberneetika kasutamisest, et luua kontrollitud utoopiline ühiskond, täiesti hästi õlitatud süsteem, kus arvutid ja inimesed on integreeritud ühtseks tervikuks, juhitud ja kontrollitud, et tagada turvalisus ja heaolu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;See küberneetika ja suure jõu põimumine pani Norbert Wieneri pöörduma küberneetika vastu peaaegu kohe, kui ta seda maailmale tutvustas. Ta nägi, kuidas teadlased ja sõjaväelased tõlgendasid küberneetikat võimalikult kitsalt, et luua paremaid tapamasinaid ning tõhusamaid jälgimis-, kontrolli- ja ekspluateerimissüsteeme.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta nägi, kuidas hiiglaslikud korporatsioonid kasutasid tema ideid tootmise automatiseerimiseks ja tööjõu vähendamiseks, püüdes saavutada suuremat rikkust ja majanduslikku võimu. Ta hakkas nägema, et ühiskonnas, mida vahendavad arvuti- ja infosüsteemid, on taristu kontrollijatel ülim võim.</p>



<p class="wp-block-paragraph">«Pärast küberneetika populariseerimist sai Wienerist omamoodi töö- ja sõjavastane aktivist. Ta pöördus ametiühingute poole, et hoiatada neid automatiseerimise ohust ja vajadusest seda ohtu tõsiselt võtta. Ta lükkas tagasi hiiglaslike korporatsioonide pakkumised, kes soovisid abi oma koosteliinide automatiseerimisel tema küberneetiliste põhimõtete järgi, ja keeldus töötamast sõjaliste uurimisprojektide kallal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Ta oli pärast Teist maailmasõda aset leidnud massilise rahuaja relvade kogumise vastu ja sõimas avalikult kolleege, kes töötasid sõjaväelastel suuremate ja tõhusamate hävitamisvahendite loomise nimel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta vihjas üha enam oma siseringi teadmisele, et valitsusasutused ehitavad &#8220;kolossaalset riigimasinat&#8221; &#8220;võitluse ja domineerimise eesmärgil&#8221;, arvutipõhist infosüsteemi, mis oli &#8220;piisavalt ulatuslik, et hõlmata kogu tsiviiltegevust sõja ajal, enne sõda ja võib-olla isegi sõdade vahel,” nagu ta kirjeldas seda raamatus The Human Use of Human Beings.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Wieneri häälekas toetus tööjõule ning avalik vastuseis korporatiivsele ja sõjaväelisele tööle tegid temast sõjaliste töövõtjate-inseneride kolleegide seas paaria. See tõi talle ka koha J. Edgar Hooveri FBI õõnestava jälitustegevuse nimekirjas. Aastaid kahtlustati teda kommunistlikes sümpaatiates, tema elu oli dokumenteeritud paksus FBI toimikus, mis suleti pärast tema surma 1964.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Weineri tee meenutab mulle Joseph Weizenbaumi, teist MIT-i arvutiteadlast, kes lõi esimese vestlusroboti&nbsp;<a href="https://historyofinformation.com/detail.php?id=4137" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Eliza</a>&nbsp;.&nbsp;Pärast Eliza loomist huvitava arvutiteaduse uurimisprojektina nägi ta, et tema ideid kasutatakse vastutustundetult ja oli sellele häälekalt vastu – kuid sel hetkel jäeti tema vastuväited suures osas tähelepanuta.&nbsp;Temast on tehtud dokumentaalfilm, mida väga soovitan.&nbsp;Seda nimetatakse &#8220;Plug and Pray&#8221;.</p>



<h2 id="arpanet" class="wp-block-heading">ARPANET</h2>



<p class="wp-block-paragraph">ARPANET, arvutivõrk, millest lõpuks sai Internet, sündis siis, kui teadlased leidsid viisi, kuidas erinevate mudelitega arvutid, mis kõik asuvad erinevates kohtades, saaksid omavahel rääkida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõige esimene ARPANET-sõlm, mida toidavad IMP-d (liidese sõnumiprotsessorid, eritüüpi arvutusseade), läks kasutusele 1969. aasta oktoobris, ühendades Stanfordi UCLA-ga.&nbsp;1971. aasta lõpuks oli olemas üle viieteistkümne sõlme.&nbsp;Ja võrk aina kasvas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Yasha Levine&#8217;i sõnul said 1969. aastal &#8220;Harvardi ülikooli Demokraatliku Ühiskonna üliõpilaste aktivistid oma käed konfidentsiaalsele ARPA ettepanekule, mille koostas Licklider&#8221;.&nbsp;Pikas dokumendis kirjeldati Harvardi ja MIT-i ühise ARPA programmi loomist, mis aitaks otseselt agentuuri mässutõrjemissiooni.&nbsp;Seda nimetati Cambridge&#8217;i projektiks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Kui see on valmis, võimaldaks see igal ARPANETiga ühendatud luureanalüütikul või sõjaväeplaneerijal üles laadida toimikuid, finantstehinguid, arvamusuuringuid, heaolunimekirju, karistusregistrite ajalugu ja mis tahes muid andmeid ning analüüsida neid kõikvõimalikel keerukatel viisidel. : infohulkade sõelumine, et luua ennustavaid mudeleid, kaardistada sotsiaalseid suhteid ja käivitada simulatsioone, mis võiksid ennustada inimeste käitumist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Projektis rõhutati analüütikutele volituste andmist kolmanda maailma riikide ja vasakpoolsete liikumiste uurimiseks. Õpilased nägid Cambridge&#8217;i projekti ja sellega ühendatud suuremat ARPANETi relvana.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuus aastat hiljem, 2. juunil 1975, ilmus NBC korrespondent Ford Rowan õhtustesse uudistesse, et teatada vapustavast paljastamisest. Ta rääkis vaatajatele sõjalisest sidevõrgust ARPANET, mida kasutati &#8220;ameeriklaste järele luuramiseks ning CIA ja NSA-ga jälgimisandmete jagamiseks&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Armee teave tuhandete Ameerika protestijate kohta on edastatud CIA-le ja osa sellest on nüüd CIA arvutites … See võrk ühendab CIA, kaitseluureagentuuri, riikliku julgeolekuagentuuri, enam kui 20 ülikooli ja kümmekond uurimiskeskust, nagu RAND Corporation …</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsus kasutab seda uut tehnoloogiat nüüd salajases arvutivõrgus, mis annab Valgele Majale, CIA-le ja kaitseministeeriumile juurdepääsu FBI ja rahandusministeeriumi arvutifailidele 5 miljoni ameeriklase kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast NBC raportit tekkis kära, vastutavad osapooled lubasid vastumeelselt kogutud andmed kustutada – aga Yasha sõnul jäid nad seisma ja takerdusid ning siis suure tõenäosusega niikuinii andmed alles jäid – ja vahepeal liikus maailm. peal.</p>



<h2 id="surveillance-techi-vabaduse-pesemine" class="wp-block-heading">Surveillance Techi &#8220;vabaduse pesemine&#8221;.</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Avaliku arvamuse muutumine ARPANETi kohta – alates selle vaatlemisest kui jälgimise ja kontrolli allikast kuni selle tajumiseni maagilise piletina utoopiasse – võttis aega peaaegu kaks aastakümmet – ja minu arvates on väga loogiline eeldada, et muutus toimus just nende inimeste juhtkäsi, kes püüdsid jätkata võrgu kasutamist jälgimiseks ja kontrollimiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks isiksus, kes mängis kuulsat rolli &#8220;personaalarvutite&#8221; kui vabastamisvahendi populariseerimisel, oli Stewart Brand.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.thenation.com/article/society/stewart-brand-whole-earth/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">John Markoff</a>&nbsp;,&nbsp;raamatu &#8220;Whole Earth: The Many Lives of Stewart Brand&#8221; autor, märgib, et vasakpoolsed, kes Brandiga kohtusid, eeldasid, et ta teeb koostööd CIA-ga – süüdistust, mida võib olenevalt asjaoludest hinnata kaudselt või sõna otseses mõttes tõeseks ( Edaspidi töötaks Brand koos CIA-ga stsenaariumide kavandamisel).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Brandil oli lühiajaline ametlik sõjaväeline karjäär, seejärel muutis ta väidetavalt oma meelt ja „vähem kui aasta pärast kaheaastast pühendumist sai Brand loa (“maagiliselt”, kirjutab Markoff) varakult lahkuda ja San Franciscos kunsti õppida. , kus ta rentis paatmaja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Yasha sõnul võttis Brand palju psühhedeelseid ravimeid, pidutses, tegi kunsti ja osales eksperimentaalprogrammis, et testida LSD mõju, mida Luure Keskagentuur oma MK raames salaja, talle teadmata, läbi viis. -ULTRA programm.</p>



<p class="wp-block-paragraph">60ndatel tegi ta endale nime omamoodi keskkonnakaitsjana.&nbsp;Ta sai väga tuntuks oma ikoonilise kogu Maa kataloogi poolest, mis on mõeldud neile, kes soovisid põgeneda ühiskonna hädade eest, moodustada kommuune ja elada maal.&nbsp;(Kas ta oli ka &#8220;rohepesu&#8221;?)</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aastal 1972 kirjutas Brand ajakirjanikuna kuulsa Rolling Stone&#8217;i artikli &#8220;SPACEWAR&#8221;, milles ta kujutas ARPA-s töötavaid inimesi õõnestavate ja atraktiivsete hipidena, mitte ohtlike sõjaväelastena.&nbsp;Hiljem romantiseeris ta &#8220;häkkerid&#8221; ja andis suure panuse romantilisele ettekujutusele Internetist kui vabaduse, võimaluste ja kõige hea maast.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;1980ndate alguses, pärast kommuuni unistuse kokkuvarisemist, teenis ta oma vastukultuurikrediidi ja muutis uute kommunalistide utoopilised ideaalid areneva tarbijaarvutitööstuse turundusvahendiks,&#8221; kirjutab Yasha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Huvitav on see, et elu edenedes sai Brandist tuumaenergia, geenitehnoloogia ja geoinseneri – kõik asjad, mis WEF-ile – organisatsioonile, mis talle näiliselt võõras pole – avatud pooldaja.&nbsp;Vahepeal on Yasha Brandi arvutievangelismi kohta järgmine:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Ta kogus enda ümber meeskonna ajakirjanikest, turundustüüpidest, tööstuse insaideridest ja teistest hipidest ettevõtjatest. Üheskoos kordasid nad turundust ja esteetikat, mida Brand oli oma Whole Earth Catalogi päevil kasutanud, ning müüsid arvuteid samamoodi, nagu ta kunagi müüs kommuune ja psühhedeelikuid: vabastamistehnoloogiate ja isikliku mõjuvõimu suurendamise vahenditena.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See rühm keerutas seda mütoloogiat 1980. ja 1990. aastatel, aidates hägustada arvuti- ja võrgutehnoloogiate sõjalist päritolu, riietades need 1960. aastate hapet tilgutava vastukultuuri keelde. Selles ümbernimetatud maailmas olid arvutid uued kommuunid: digitaalne piir, kus parema maailma loomine oli endiselt võimalik.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Muidugi ei olnud Brand ainuke inimene, kes kujundas roosilist ettekujutust digitaalsetest maailmadest.&nbsp;Ja muidugi, me ei saa kunagi kindlalt teada, kas ta tõesti uskus seda hüpet – või oli ta mõnel muul missioonil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kultuurimuutus sai igal juhul „poogitud“ edukalt.&nbsp;1984. aastal (!!) tegi Apple oma kuulsa, keeleliselt tagurpidi reklaami – ja siin me täna oleme, elame oma elu selles, mis on alati olnud mässutõrje- ja jälgimistööriist.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-4-3 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Steve Jobs Introduces the Famous &#039;1984&#039; Apple Commercial" width="1200" height="900" src="https://www.youtube.com/embed/zlQvMp5rB6g?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Filosoofiline küsimus: kas internet on meile siiski vähem kasulik?&nbsp;Muidugi on.&nbsp;Lõppude lõpuks kirjutan ma selle arvutisse.&nbsp;Aga kurat on alati detailides, kas pole?</p>



<h2 id="interneti-erastamine" class="wp-block-heading">Interneti erastamine</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Interneeritu erastamise eest vastutav mees oli ARPANETis töötanud sõjaväelane Stephen Wolff.&nbsp;Erastamine viidi läbi National Science Foundationi kaudu, mis on 1950. aastal Kongressi loodud föderaalne agentuur.</p>



<p class="wp-block-paragraph">1980. aastate alguses haldas NSF väikest võrku, mis ühendas mõne teadusülikooli arvutid ARPANETiga.&nbsp;NSF soovis ühendada võrku laiema hulga ülikoole ja laiendada seda sõjalise ja arvutiteaduse uurimistööst kaugemale.&nbsp;Wolffi ülesanne oli jälgida uue haridusvõrgu NSFNET ülesehitamist ja haldamist.&nbsp;NSFNETi esimene kordus käivitati 1986. aastal. Yasha kirjutab:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„1987. aasta alguses töötas ta koos oma meeskonnaga välja täiustatud ja täiendatud NFSNETi kujunduse. See uus võrk, valitsuse projekt, mis loodi avaliku rahaga [rõhutan, minu] , ühendaks ülikoole ja oleks kavandatud toimima lõpuks erastatud telekommunikatsioonisüsteemina. See oli kaudne arusaam, millega kõik NSF-is nõustusid.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">NSFNETist pidi saama kahetasandiline võrk.&nbsp;Ülemine kiht pidi olema riiklik võrk, kiire &#8220;selgroog&#8221;, mis katab kogu riigi.&nbsp;Teine kiht pidi koosnema väiksematest &#8220;piirkondlikest võrkudest&#8221;, mis ühendaksid ülikoolid selgrooga.&nbsp;Selle asemel, et võrku ise üles ehitada ja hallata, otsustas NSF tellida võrgu eraettevõtetele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Plaan oli rahastada ja toetada neid võrguteenuse pakkujaid, kuni nad saavad iseseisvaks, siis jäeti nad lahti ja neil lubati erastada NSFNETi jaoks ehitatud võrgutaristu.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Süsteemi kõige olulisemat osa, selgroogu, juhtis uus mittetulundusühing, konsortsium, kuhu kuulusid IBM, MCI ja Michigani osariik. Teise astme piirkondlikud võrgud jaotati tosinale muule vastloodud erakonsortsiumile. Nende nimedega nagu BARRNET, MIDNET, NYSERNET, WESTNET ja CERFNET juhtisid neid ülikoolid, uurimisasutused ja sõjalised töövõtjad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Juulis 1988 läks NSFNETi magistraal võrku, ühendades kolmteist piirkondlikku võrku ja üle 170 erineva ülikoolilinnaku üle kogu riigi…</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võrgustik ulatus San Diegost Princetonini – liikus läbi piirkondlike võrguvahetuspunktide Salt Lake Citys, Houstonis, Boulderis, Lincolnis, Champaignis, Ann Arboris, Atlantas, Pittsburghis ja Ithacas ning viis välja rahvusvahelise Atlandi-ülese liini Euroopa Tuumaorganisatsiooni poole. Uuringud Genfis. Võrgustik oli akadeemilises kogukonnas tohutult edukas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Interneti erastamine – selle muutmine sõjalisest võrgust erastatud telekommunikatsioonisüsteemiks, mida me praegu kasutame – on keeruline lugu. Sukelduge piisavalt sügavale ja leiate end kolmetähelistest föderaalasutustest, võrguprotokolli akronüümidest, valitsuse algatustest ja kongressi kuulamistest, mis on täis tehnilist kõnepruuki ja mõistusetundetuid detaile.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid põhimõtteliselt oli kõik väga lihtne: pärast kaks aastakümmet kestnud rikkalikku rahastamist ning uurimis- ja arendustegevust Pentagoni süsteemis muudeti Internet tarbijate kasumikeskuseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Ettevõtted soovisid kärpeid ja väike valitsusjuhtide meeskond oli liiga õnnelik, et kohustas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selleks lõi föderaalvalitsus avalike vahenditega tühjast ilmast kümmekond võrgupakkujat ja eraldas need seejärel erasektorisse, ehitades ettevõtteid, millest kümnendi jooksul saaks meie kõigi meedia- ja telekommunikatsioonikonglomeraatide lahutamatu osa. tea ja kasuta täna – Verizon, Time-Warner, AT&amp;T, Comcast.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Yasha sõnul toimus erastamine kahtlasel, kui mitte petturlikul viisil.&nbsp;Põhivõrku haldanud konsortsium (mis oli juriidiliselt piiratud haridusasutustega) jagunes kaheks juriidiliseks isikuks ja seejärel hakkas kasumit teeniv juriidiline isik müüma Interneti-teenuseid äriüksustele – kuigi selle aluseks oli füüsiline Interneti-infrastruktuur. oli sama, mida kasutas mittetulunduslik haridusvõrgustik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">(See on teatud mõttes nagu&nbsp;<a href="https://tessa.substack.com/p/comirnaty" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Comirnaty</a>&nbsp;, maagiline jook, mille FDA andis loa, kuid mida ei leitud kusagilt.)</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Lühidalt, NSF subsideeris otse MCI-IBM konsortsiumi riikliku äritegevuse laiendamist. Ettevõte kasutas oma privilegeeritud positsiooni äriklientide meelitamiseks, öeldes neile, et tema teenus on parem ja kiirem, kuna tal on otsene juurdepääs riiklikule kiirele magistraalvõrgule.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„NSFNETi töövõtjad hakkasid selle kasutamata ja kasvava turu kontrolli eest võitlema niipea, kui Stephen Wolff andis neile rohelise tule oma tegevuse erastamiseks – see oli võitlus selliste pakkujate vahel nagu PSINET ja ANS. Nad limpsisid oma karbonaad, õnnelikud, et valitsus võrgu rahaks tegi, ja veelgi õnnelikumad, et see hakkab ettevõttest välja tulema. Tuli palju raha teenida.»</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Peale tööstusharudevahelise tüli, ei olnud Stephen Wolffi Interneti erastamise plaanile tõelist vastuseisu – ei NFSNETi siseringi, ei Kongressi ega kindlasti mitte erasektori poolt. Kaabli- ja telefonifirmad nõudsid erastamist, nagu ka demokraadid ja vabariiklased Kongressis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">1995. aastal lõpetas riiklik teadusfond NSFNETi ametlikult pensionile, andes kontrolli Interneti üle käputäiele eravõrgu pakkujatele, kelle ta oli loonud vähem kui kümme aastat varem. Kongressis sel teemal hääletust ei toimunud. Avalikku rahvahääletust ega arutelu ei toimunud. See juhtus bürokraatliku määrusega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Aasta hiljem allkirjastas president Bill Clinton 1996. aasta telekommunikatsiooniseaduse, seaduse, mis dereguleeris telekommunikatsioonitööstuse, võimaldades esimest korda pärast New Deali peaaegu piiramatut ristomandit meedias: kaabellevifirmadele, raadiojaamadele, filmistuudiotele. , ajalehed, telefonifirmad, telesaadete edastajad ja loomulikult Interneti-teenuse pakkujad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Käputäis võimsaid telekommunikatsiooniettevõtteid neelasid enamiku erastatud NSFNETi pakkujatest, mis loodi kümme aastat varem riikliku teadusfondi rahaliste vahenditega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">San Francisco Bay Area piirkondlik pakkuja sai Verizoni osaks. AT&amp;T võttis enda alla Lõuna-California, mis kuulus osaliselt sõjaväetöövõtjale General Atomics. New York sai osaks Cogent Communicationsist, mis on üks maailma suurimaid selgroogettevõtteid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Selgroo läks Time-Warnerile. Ja MCI, mis oli koos IBM-iga alustanud, ühines WorldComiga, ühendades kaks maailma suurimat Interneti-teenuse pakkujat.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik need ühinemised kujutasid endast võimsa uue telekommunikatsioonisüsteemi korporatiivset tsentraliseerimist, mille oli loonud sõjavägi ja mille äriellu juhatas National Science Foundation. Teisisõnu öeldes sündis Internet.&#8221;</p>



<h2 id="kas-tahestikusupp-on-kunagi-ruumist-lahkunud" class="wp-block-heading">Kas tähestikusupp on kunagi ruumist lahkunud?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Samal ajal kui Internet ametlikult erastati, jäi jälgimisaspekt ümber.&nbsp;See rippus ümber – läbi rahastamise, läbi isiklike sidemete, läbi mentorluse, läbi nügimise, pakkudes juhatust „soovitud” uurimissuuna suunas, läbi surve ja muidugi salaprogrammide kaudu, millest osa hiljem avalikustati.&nbsp;Ma arvan, et &#8220;mõned&#8221; on võtmesõna.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks Google&#8217;i Larry Page&#8217;i lõpetanud nõustaja Stanfordis (kool, kus oli &#8220;sõjaväe sularaha täis&#8221;) oli Terry Winograd, &#8221; lingvistilise tehisintellekti teerajaja, kes oli 1970. aastatel teinud tööd MIT-i tehisintellekti laboris, mis oli osa suurem ARPANET projekt.</p>



<ol class="wp-block-list" start="1990">
<li>aastatel juhtis Winograd projekti Stanford Digital Libraries, mis on üks osa mitme miljoni dollari suurusest digitaalsete raamatukogude algatusest , mida toetasid seitse tsiviil-, sõjaväe- ja õiguskaitseorganit, sealhulgas NASA, DARPA, FBI ja Riiklik Teadusfond.&#8221;</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Pole üllatav, et Larry Page&#8217;i esimene doktoritöö, mis avaldati 1998. aastal, &#8220;kandis tuttavat avalikustamist: rahastas DARPA&#8221;. &#8220;Ja nagu vanasti,&#8221; kirjutab Yasha. &#8220;DARPA mängis rolli. Tõepoolest, 1994. aastal, vaid üks aasta enne seda, kui Page jõudis Stanfordi, andis DARPA rahastamine Carnegie Melloni ülikooli digitaalraamatukogu algatuse rahastamisele märkimisväärse edu: Lycosidae, huntämblike perekonna teadusliku nimetuse Lycosidae järgi nime saanud otsingumootor.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja kui Google ise muutus tohutuks, kasutades ära oma salajast kõikehõlmava andmete kogumise tava, mis võimaldas neil &#8220;otsinguväljal&#8221; edukalt konkureerida, lehvitasid nad häbitult meile näkku oma hoolikalt kujundatud kuvandit heatahtlikest nohikutest, kes päästsid maailma. &#8220;Ära ole kuri,&#8221; ütlesid nad. Ja paljud uskusid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mäletan seda aega hästi. Vaid kümmekond aastat tagasi osalesin muusikuna &#8220;Big Tech-vastases tegevuses&#8221; – kaebasin Google’i röövellike viiside ja transhumanismi üle ning kirjutasin lugusid, mis üritasid toimuvale tähelepanu juhtida – ja keegi ei hoolinud sellest . Inimestele lihtsalt meeldis Google. Google oli mugav meeldida. Meedia suudles neid nagu kuningaid ja tavakodanikud ei pahandanud, et neid jälgitakse seni, kuni teenuseid oli mugav kasutada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See on väga arusaadav. Oleme kõik keskendunud igapäevasele. Ja nii töötab pikaajaline sõjaline planeerimine. Täna võime ringi vaadata ja öelda, et nad on teinud päris head tööd. Kõik on võrgus, sõltuvus on tohutu — ja tänapäeval on digitaalses vanglas palju raskem elada kui aastakümneid tagasi. Kas me saame sellest õppida?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja siis on PRISM – Snowdeni avalikustatud programm, mis andis NSA-le (ja FBI-le) tagaukse kõigi suuremate tehnoloogiaettevõtete serveritele. Yasha &#8220;Surveillance Valley&#8221; puudutas ka PRISM-i:</p>



<p class="wp-block-paragraph">„PRISM meenutab traditsioonilisi kraane, mida FBI kogu kodumaises telekommunikatsioonisüsteemis hooldas. See toimib järgmiselt: spetsiaalse liidese abil loob NSA analüütik partnerettevõtte konkreetse kasutaja jaoks andmepäringu, päringu, mida nimetatakse ülesandeks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Google&#8217;i, Yahoo, Microsofti, Apple&#8217;i ja teiste pakkujate ülesanded suunatakse igale ettevõttele paigaldatud seadmetele [nn pealtkuulamisüksustele]. See FBI poolt hooldatav seade edastab NSA taotluse eraettevõtte süsteemile. Ülesanne loob digitaalse pealtkuulamise, mis seejärel edastab luureandmed reaalajas NSA-le ilma ettevõtte endapoolse sisendita.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Analüütikud võivad isegi lubada hoiatusi selle kohta, kui konkreetne sihtmärk kontole sisse logib. Sõltuvalt ettevõttest võib ülesanne tagastada e-kirju, manuseid, aadressiraamatuid, kalendreid, pilve salvestatud faile, teksti- või heli- või videovestlusi ning metaandmeid, mis tuvastavad asukohad, kasutatavad seadmed ja muud teavet sihtmärgi kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Programmist, mis sai alguse 2007. aastal president George W. Bushi ajal ja mida laiendati president Barack Obama ajal, sai Ameerika spioonide kullakaevandus.</p>



<h2 id="vabanemine-rahvahulga-kontrolli-alt" class="wp-block-heading">Vabanemine rahvahulga kontrolli alt</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Siin see meil on.&nbsp;Privaatsus polnud kunagi mõeldud.&nbsp;Praegune tsensuuri ja järelevalvega areng on funktsioon, mitte viga.&nbsp;Ja Internet – nii lõbus kui see ka pole – on Steven Newcombi “System of Domination” jätk ja domineerimise süsteem on tõeline.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selgub — jällegi —, et maailma juhib kamp julgeid mafiooso, kes mängivad meie eluga sõjalisi mänge.&nbsp;2001. aasta järgses maailmas muutusid nende mängud, mis varem toimusid taustal, lääne tavakodanikule nähtavamaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja siis aastal 2020 jõudsid need mängud otse meie tagaaeda diktaatorlike COVID-meetmete, paternalistliku jälgimise ja moraliseerimise, tsensuurivaba tsensuuri ja nii edasi kujul.&nbsp;Meie tagaaeda tulid nad 2020. aastal täis saapaga, aga seeme sai maha pandud juba ammu, kui paljud magasid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik see on ebameeldiv, traagiline ja valus – kuid kõiges, mida elu toob, on alati hõbedane vooder.&nbsp;Me ei ole abitud kõrvalseisjad.&nbsp;Nagu Jeff Childers oma&nbsp;<a href="https://tessa.substack.com/p/im-not-going-to-stop-jeff-childers" target="_blank" rel="noreferrer noopener">intervjuus</a>&nbsp;ütles, ei pruugi me realistlikult olla võimelised Klaus Schwabile ega WEF-ile otse vastu seista (ma usun, et kõrgemad jõud hoolitsevad nende eest õigel ajal).&nbsp;Kuid kuigi me saame WEF-i või keskpankurite CBDC-ga vähe teha, pole me abitud.&nbsp;On asju, mida saame teha.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Me võime keelduda kartmast.&nbsp;Saame neid aegu kasutada maailma mõistmiseks.&nbsp;Me võime keelduda oma vendade ja õdede reetmisest.&nbsp;Saame keskenduda oma lähiümbrusele, asjadele, mida meie võimuses on muuta, ja saame koos, vähehaaval, aja jooksul, julguse ja kirega maast madalast muuta maailma.&nbsp;“Kohalik, kohalik, kohalik” kõnetab mind palju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõppude lõpuks plaanivad kurikaelad oma sõjalises plaanis kaugele ette – mõnikord sadu aastaid ette (nagu Google ütleb, et nad loodavad oma tõeliselt täiusliku tehisintellekti saada 300 aasta pärast – see on pikaajaline planeerimine, ma ütleksin).</p>



<p class="wp-block-paragraph">See on tõesti eksistentsiaalne lahing – jah, väljakutse, aga ka võimalus meenutada, kes me oleme, võimalus oma mineviku pettekujutelmadest lahku minna ja kasvatada oma hinge tõeliseks, vaimselt väärikalt ja kartmata.</p>



<h2 id="autori-kohta" class="wp-block-heading">Autori kohta</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Tessa Lena töö kohta lisateabe saamiseks vaadake kindlasti tema biograafiat <a href="https://tessa.substack.com/about" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Tessa Fights Robots</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks sarnasel teemal:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="cNaivLeX2v"><a href="https://fonte.news/uhiskond/digitaalne-vangla-on-ehitatud-just-teie-jaoks/">Digitaalne vangla on ehitatud just teie jaoks</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Digitaalne vangla on ehitatud just teie jaoks&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/uhiskond/digitaalne-vangla-on-ehitatud-just-teie-jaoks/embed/#?secret=5pP3vdv2MA#?secret=cNaivLeX2v" data-secret="cNaivLeX2v" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ULFhFmU0Vt"><a href="https://fonte.news/uhiskond/tsensuur-cyberattack-digidollar-inimkonna-kontroll/">Tsensuur, kübersõda, digidollar &#8211; inimkonna kontroll</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tsensuur, kübersõda, digidollar &#8211; inimkonna kontroll&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/uhiskond/tsensuur-cyberattack-digidollar-inimkonna-kontroll/embed/#?secret=JRysBOTKBy#?secret=ULFhFmU0Vt" data-secret="ULFhFmU0Vt" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="AqSnynjj1J"><a href="https://fonte.news/tehnoloogia/google-on-globaalse-kabali-keskmes/">Google on globaalse kabali keskmes</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Google on globaalse kabali keskmes&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tehnoloogia/google-on-globaalse-kabali-keskmes/embed/#?secret=lWbLlXi7JX#?secret=AqSnynjj1J" data-secret="AqSnynjj1J" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="KstFMhksbD"><a href="https://fonte.news/tehnoloogia/kuidas-google-ja-facebook-inimeste-andmeid-kogub-ja-kasutab/">Kuidas Google ja Facebook inimeste andmeid kogub ja kasutab</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kuidas Google ja Facebook inimeste andmeid kogub ja kasutab&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tehnoloogia/kuidas-google-ja-facebook-inimeste-andmeid-kogub-ja-kasutab/embed/#?secret=zMtBxIsiat#?secret=KstFMhksbD" data-secret="KstFMhksbD" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Bilderberglaste nimed ja näod, kes kontrollisid COVID-pandeemiale reageerimist</title>
		<link>https://fonte.news/maailm/bilderberglaste-nimed-kes-kontrollisid-covid-pandeemiale-reageerimist</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 23 Feb 2023 07:56:09 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News Tellijale]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Rahandus]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[BBC]]></category>
		<category><![CDATA[Bilderberg]]></category>
		<category><![CDATA[Bilderberg meetings]]></category>
		<category><![CDATA[bloomberg]]></category>
		<category><![CDATA[CIA]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid pettus]]></category>
		<category><![CDATA[Daily Mail]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa Liit]]></category>
		<category><![CDATA[Facebook]]></category>
		<category><![CDATA[FED]]></category>
		<category><![CDATA[Fox News]]></category>
		<category><![CDATA[google]]></category>
		<category><![CDATA[Inimajaloo suurim vale]]></category>
		<category><![CDATA[inimkonna genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[Maailma keskpank]]></category>
		<category><![CDATA[nimekiri]]></category>
		<category><![CDATA[Reuters]]></category>
		<category><![CDATA[Spiegel]]></category>
		<category><![CDATA[suur lähtestamine]]></category>
		<category><![CDATA[Twitter]]></category>
		<category><![CDATA[üro]]></category>
		<category><![CDATA[Washington post]]></category>
		<category><![CDATA[WEF]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<category><![CDATA[yahoo]]></category>
		<category><![CDATA[YouTube]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=17736</guid>

					<description><![CDATA[Fonte.News uudiste lugemise kuupakett 10€ Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div style="max-width: 600px;margin: 0 auto;padding: 32px;border: 1px solid #ccc;font-family: sans-serif;text-align: center">
<h2 id="fonte-news-uudiste-lugemise-kuupakett" style="color: #7a838b;font-weight: 600;font-size: 20px;margin-bottom: 0">Fonte.News uudiste lugemise kuupakett</h2>
<p style="color: #7a838b;font-size: 18px;margin-top: 4px">10€</p>
<p style="text-align: left;margin-top: 24px">
    Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.<br />
    See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!
  </p>
<ul style="text-align: left;margin: 16px 0">
<li>Kõik artiklid avatud</li>
<li>Väärt info otse allikast</li>
<li>Toetad Uue Maa loomist</li>
<li>Aitad lahustada hirme ja kurjust</li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin-top: 30px">
<tr>
<td>
      <a href="https://fonte.news/register" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LIITU</a>
    </td>
<td style="width: 32px"></td>
<td>
      <a href="https://fonte.news/login" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LOGI SISSE</a>
    </td>
</tr>
</table>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Google – julm diktaator erinevalt kõigest, mida maailm on kunagi teadnud</title>
		<link>https://fonte.news/tehnoloogia/google-diktaator-erinevalt-koigest-mida-maailm-on-kunagi-teadnud</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 14 Sep 2022 05:46:35 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[aju kontroll]]></category>
		<category><![CDATA[Amazon]]></category>
		<category><![CDATA[Amazon Alexa]]></category>
		<category><![CDATA[Amazon Prime]]></category>
		<category><![CDATA[android]]></category>
		<category><![CDATA[AOL]]></category>
		<category><![CDATA[Bing]]></category>
		<category><![CDATA[brave]]></category>
		<category><![CDATA[Chrome]]></category>
		<category><![CDATA[diktaator]]></category>
		<category><![CDATA[DNA andmed]]></category>
		<category><![CDATA[DNA hoidlad]]></category>
		<category><![CDATA[eliidi mõjutusvahend]]></category>
		<category><![CDATA[Firefox]]></category>
		<category><![CDATA[Fitbit]]></category>
		<category><![CDATA[gmail]]></category>
		<category><![CDATA[google]]></category>
		<category><![CDATA[Inimese info hoidlad]]></category>
		<category><![CDATA[interneti järelvalve]]></category>
		<category><![CDATA[jälgib]]></category>
		<category><![CDATA[jälgima]]></category>
		<category><![CDATA[jälgimine 24/7]]></category>
		<category><![CDATA[jälgimisagentuur]]></category>
		<category><![CDATA[kontrollib]]></category>
		<category><![CDATA[kontrollima]]></category>
		<category><![CDATA[manipuleerib]]></category>
		<category><![CDATA[Meta]]></category>
		<category><![CDATA[mõjutab]]></category>
		<category><![CDATA[mõtte kontroll]]></category>
		<category><![CDATA[Nest]]></category>
		<category><![CDATA[Nord VPN]]></category>
		<category><![CDATA[otsingumootor]]></category>
		<category><![CDATA[otsustab]]></category>
		<category><![CDATA[protonmail]]></category>
		<category><![CDATA[Qwant]]></category>
		<category><![CDATA[Robert Epstein]]></category>
		<category><![CDATA[soovi suunamine]]></category>
		<category><![CDATA[suunab]]></category>
		<category><![CDATA[SwissCows]]></category>
		<category><![CDATA[The Creepy Line]]></category>
		<category><![CDATA[Trump]]></category>
		<category><![CDATA[valimistulemuste mõjutamine]]></category>
		<category><![CDATA[Veiko Huuse]]></category>
		<category><![CDATA[võim]]></category>
		<category><![CDATA[yahoo]]></category>
		<category><![CDATA[YouTube]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=13477</guid>

					<description><![CDATA[Google'ist on saanud igapäevane tööriist, mida kasutatakse enam kui 90% otsingute tegemiseks üle maailma ja see on teinud Google'ist interneti järelvalvaja. Google tehnoloogia manipuleerib, käseb, poob ja laseb kasutajat täpselt nii nagu Eliidi grupeering Suure Maailma Lähtestamise plaanides ette on näinud. Google programmi kasutatakse IGAS RIIGIS rahva-, riigivõimu-, ettevõtluse mõjutamiseks, turgude mõjutamiseks ja valimiste tulemuste mõjutamiseks.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Robert Epstein, kes sai doktorikraadi Harvardist 1981. aastal psühholoogia erialal ja töötas ajakirja Psychology Today endise peatoimetajana. Nüüd on ta Ameerika Käitumisuuringute ja Tehnoloogiainstituudi vanemuurija psühholoog, kus ta on viimase kümnendi jooksul aidanud paljastada Google&#8217;i manipuleerivaid ja petlikke tavasid. Selles intervjuus selgitab ta, mis tekitas temas huvi Interneti-otsingu monopoli uurimise vastu ja millised jõhkrad ohud on elanikkonna jaoks ning kuidas ennast kaitsta.</p>



<h2 id="loo-kokkuvote" class="wp-block-heading">Loo kokkuvõte</h2>



<ul class="wp-block-list"><li>Robert Epstein on Harvardi koolitatud psühholoog, kes on paljastanud, kuidas Google oma otsingumootori kaudu avaliku arvamusega manipuleerib, et nad saaksid muuta valimiste tulemusi ja paljusid muid olulisi valdkondi.</li><li>Tema uurimus näitab, kuidas Google kasutab uusi manipuleerimistehnikaid, mida pole inimkonna ajaloos kunagi varem eksisteerinud. Kui see poleks piisavalt halb, on need tööriistad lühiajalised ega jäta nende vildakast käitumisest paberile jälge</li><li>Epsteini 2020. aasta arvutuste kohaselt suutis Google anda 15 miljonit häält enne USA 2020. aasta presidendivalimisi.</li><li>Kuna Google&#8217;ist on saanud igapäevane tööriist, mida kasutatakse enam kui 90% otsingute tegemiseks üle maailma, oli ettevõte 2020. aasta seisuga määranud tõenäoliselt 25% maailma riiklike valimiste tulemused.</li><li>Otsingusoovitused – kuvatakse rippmenüüs, kui hakkate otsingusõna sisestama – on veel üks võimas manipuleerimistööriist, mis suudab muuta 50/50 jaotuse otsustamata valijate vahel 90/10 jaotuseks, ilma et kellelgi oleks vähimatki aimu, et nendega on manipuleeritud</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Robert Epstein, kes sai doktorikraadi Harvardist 1981. aastal psühholoogia erialal ja töötas ajakirja Psychology Today endise peatoimetajana. Nüüd on ta Ameerika Käitumisuuringute ja Tehnoloogiainstituudi vanemuurija psühholoog, kus ta on viimase kümnendi jooksul aidanud paljastada Google&#8217;i manipuleerivaid ja petlikke tavasid. Selles intervjuus selgitab ta, mis tekitas temas huvi Interneti-otsingu monopoli uurimise vastu ja millised ohud on elanikkonna jaoks:</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow"><p><em>&#8220;2012. aastal, 1. jaanuaril, sain Google&#8217;ilt mõned e-kirjad, milles öeldi, et mu veebisait sisaldab pahavara ja see blokeerib juurdepääsu. See tähendab, et olin sattunud ühte Google&#8217;i musta nimekirja.</em></p><p><em>Minu veebisait sisaldas pahavara. Sellest oli üsna lihtne vabaneda, kuid selgub, et Google&#8217;i mustast nimekirjast on raske välja pääseda. See on suur probleem. Hakkasin Google&#8217;i veidi teistmoodi vaatama. Ma mõtlesin esiteks, miks nad teavitavad mind sellest, mitte mõnda valitsusasutust või mõnda mittetulundusühingut? Miks eraettevõte mind teavitas?</em></p><p><em>Teisisõnu, kes tegi Google&#8217;ist Interneti šerifi? Teiseks sain teada, et neil puudub klienditeenindusosakond, mis tundus väga kummaline, nii et kui teil on Google&#8217;iga probleeme, siis on teil probleem, sest nad ei aita teil probleemi lahendada.</em></p><p><em>Sain ka teada, et kuigi võite sattuda musta nimekirja sekundi murdosaga, võib mustast nimekirjast väljumiseks kuluda nädalaid. On olnud ettevõtteid, mis on sattunud oma mustadesse nimekirjadesse ja on probleemi lahendamisel tegevuse lõpetanud.</em></p><p><em>Asi, mis mulle tõeliselt silma jäi – kuna olen terve elu olnud programmeerija – oli see, et ma ei saanud aru, kuidas nad blokeerivad juurdepääsu mu veebisaidile, mitte ainult oma toodete kaudu… Google.com, otsingumootor, või Chrome&#8217;i kaudu, mis on nende brauser, aga Safari kaudu, mis on Apple&#8217;i toode, Firefoxi kaudu, mida haldab mittetulundusühing Mozilla.</em></p><p><em>Kuidas blokeeris Google juurdepääsu nii paljude erinevate vahenditega? Asi on selles, et hakkasin just ettevõtte vastu rohkem uudishimulikuks muutuma ja hiljem, 2012. aastal, sattusin vaatama kasvavat kirjandust, mis käsitles otsingu paremusjärjestuse mõju müüki.</em></p><p><em>See oli turundusvaldkonnas ja see oli lihtsalt hämmastav. Teisisõnu, kui suudaksite end nende otsingutulemustes veel ühe astme võrra üles tõsta, võib see teie ettevõtte jaoks edu või ebaõnnestumise vahet teha. see võib tähendada palju suuremat sissetulekut.</em></p><p><em>Selgus, et see esialgne uuring väitis, et inimesed tõesti usaldavad neid kõrgema asetusega otsingutulemusi. Esitasin lihtsalt küsimuse. Mõtlesin, kas kui inimesed usaldavad neid kõrgema asetusega otsingutulemusi, saaksin otsingutulemusi kasutada inimeste arvamuste, võib-olla isegi häälte mõjutamiseks.&#8221;</em></p></blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">See, mida Epstein avastas oma 2013. aastal alanud hilisemate uuringute kaudu, on see, et jah, kallutatud otsingutulemusi saab tõepoolest kasutada avaliku arvamuse mõjutamiseks ja otsustamatute valijate mõjutamiseks. Veelgi enam, selle mõju tugevus oli šokeeriv. Lõpuks avastas ta ka, kuidas Google suudab blokeerida juurdepääsu veebisaidile muudes brauserites peale nende brauserite. Tema leiud avaldati 2016. aastal ajakirjas U.S. News &amp; World Report(1).</p>



<h2 id="googlei-joud-kujutavad-uhiskonnale-tosist-ohtu" class="wp-block-heading">Google&#8217;i jõud kujutavad ühiskonnale tõsist ohtu</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Google&#8217;i volitused kujutavad ühiskonnale kolme konkreetset ohtu:</p>



<ol class="wp-block-list"><li><strong>Nad on jälgimisagentuur, millel on märkimisväärsed, kuid varjatud järelevalvevolitused. Nagu märkis Epstein:</strong></li></ol>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Otsingumootor … Google Wallet, Google Docs, Google Drive, YouTube, need on jälgimisplatvormid. Teisisõnu, nende vaatenurgast on nende tööriistade väärtus selles, et nad annavad neile teie kohta rohkem teavet. Järelevalve on see, mida nad teevad.&#8221;</em></p>



<ol class="wp-block-list" start="2"><li><strong>Nad on tsenseeriv agentuur, mis suudab piirata või blokeerida juurdepääsu veebisaitidele kogu Internetis, otsustades seega, mida inimesed näevad ja mida mitte. Neil on isegi võimalus blokeerida juurdepääs tervetele riikidele ja Internetile tervikuna.</strong></li></ol>



<p class="wp-block-paragraph">Sellise Interneti-tsensuuri kõige purustavam probleem on see, et te ei tea, mida te ei tea. Kui teatud tüüpi teave on otsingust eemaldatud ja te ei tea, et see peaks kuskil olemas olema, ei hakka te seda kunagi otsima. Ja kuidas teate veebist teavet otsides, et teatud veebisaidid või lehed on otsingutulemustest üldse eemaldatud? Vastus on, et sa ei tee seda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks Google on DNA-hoidlatesse investeerinud üsna pikka aega ja lisab meie profiilidele DNA-teavet. Epsteini sõnul on Google üle võtnud riikliku DNA hoidla, kuid artiklid selle kohta, millele ta on oma kirjutistes viidanud, olid 2020. aastal kadunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõned artiklid on nüüd uuesti esile kerkinud, kuid parema ülevaate saamiseks sellest, mida Google on vähemalt 2011. aastast alates teinud, on uus otsingumootor Freespoke.com nende otsingute jaoks suurepärane allikas.</p>



<ol class="wp-block-list" start="3"><li><strong>Neil on õigus manipuleerida avalikku arvamust otsingu paremusjärjestuse ja muude vahenditega.</strong></li></ol>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Minu jaoks on see kõige hirmutavam valdkond,&#8221; ütleb Epstein, &#8220;sest Google kujundab miljardite inimeste arvamusi, mõtlemist, uskumusi, hoiakuid, oste ja hääli kogu maailmas, ilma et keegi teaks, et nad seda teevad… ja võib-olla isegi šokeerivam, jätmata võimudele paberijälge.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad kasutavad uusi manipuleerimistehnikaid, mida pole kunagi varem inimkonna ajaloos eksisteerinud, ja nad on enamasti alateadlikud, kuid need ei tekita väikseid nihkeid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Need põhjustavad inimeste mõtlemises tohutuid nihkeid ja väga kiiresti. Mõned tehnikad, mida ma avastasin, on ühed suurimatest käitumuslikud mõjud, mis kunagi käitumisteadustes avastatud.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi järelevalve on Google&#8217;i põhitegevus, pärineb nende tulu – mis 2022. aastal ületab 256 miljardit dollarit aastas(2) – peaaegu eranditult reklaamist. Kogu see isiklik teave, mille olete neile erinevate toodete kaudu esitanud, müüakse reklaamijatele, kes otsivad kindlat sihtrühma.</p>



<h2 id="kuidas-google-saab-teie-arusaama-teie-teadmisteta-muuta" class="wp-block-heading">Kuidas Google saab teie arusaama teie teadmisteta muuta</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Epsteini kontrollitud, randomiseeritud, topeltpimedad ja tasakaalustatud katsed on paljastanud mitmeid erinevaid viise, kuidas Google saab avalikkuse ettekujutust muuta. Esimene efekt, mille ta avastas, kannab nime SEME, mis tähistab otsingumootori manipuleerimise efekti. Selle efekti tuvastamiseks kasutatud põhikatse täieliku kirjelduse saamiseks kuulake intervjuud.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-bitchute wp-block-embed-bitchute"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="Google and Your Privacy- Interview with Dr. Robert Epstein" width="459" height="344" src="https://www.bitchute.com/embed/HoyEBkOu7pkd/?feature=oembed#?secret=j9lFu7dlot" data-secret="j9lFu7dlot" frameborder="0"></iframe></div>
</div><figcaption>Robert Epstein intervjuu. Google &#8211; diktaator erinevalt kõigest, mida maailm on kunagi teadnud</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kokkuvõttes oli tema katse eesmärk näha, kas konkreetse poliitilise kandidaadi poole kaldu otsingutulemused suudavad muuta kasutajate poliitilisi arvamusi ja kalduvusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Ma ennustasin, kui me seda esimest korda tegime, et saame nihke,&#8221; ütleb Epstein, &#8220;sest inimesed usaldavad kõrgema asetusega otsingutulemusi ja loomulikult olime otsingutulemusi kallutanud nii, et kui selles esimeses rühmas , klõpsas keegi kõrge asetusega otsingutulemusel, mis ühendaks ta veebilehega, mis pani ühe kandidaadi teisest palju parem välja…</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Ma ennustasin, et võime hääletuseelistustes nihkuda 2% võrra 3% peale. Ma olin kaugel. Meil on … 48% nihe, mis minu arvates pidi olema viga, sest see on hull…</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Pean märkima, et peaaegu kõigis oma katsetes, eriti esimestes katsetes, kasutasime teadlikult otsustamatuid valijaid. See on võti. Erakondlike, ühele või teisele erakonnale tugevalt pühendunud inimeste arvamusi või hääleeelistusi ei saa lihtsalt peale suruda, aga otsustamatud inimesed, need on väga haavatavad inimesed. Oma katsetes leiame alati võimaluse kasutada otsustamatuid valijaid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nendes varajastes katsetes tagasime, et meie valijad ei otsustanud, kasutasime osalejatena USA-st pärit inimesi, kuid meie valisime 2010. aasta Austraalia peaministri valimised.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad on tõelised kandidaadid, tõelised valimised, tõelised otsingutulemused, tõelised veebilehed ja loomulikult, kuna meie osalejad olid USA-st, ei olnud nad kandidaatidega tuttavad. Tegelikult on see põhjus, miks me saame enne otsingu sooritamist peaaegu täiusliku 50/50 jaotuse selle kohta, kelle poolt nad hääletavad, sest nad ei tunne neid kandidaate. Teave, mida nad otsingust saavad, on arvatavasti põhjus, miks me saame nihke.&#8221;</em></p>



<h2 id="lihtne-trikk-varjab-tohusalt-otsingu-eelarvamusi" class="wp-block-heading">Lihtne trikk varjab tõhusalt otsingu eelarvamusi</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teine asi, mida Epstein märkas, oli see, et väga vähesed näisid mõistvat, et näevad kallutatud otsingutulemusi. Teisisõnu, manipuleerimine jäi praktiliselt avastamata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teises katses suutsid nad saavutada valijate eelistuse 63% nihke ja varjates erapoolikust &#8211; lihtsalt sisestades siia-sinna oponenti pooldava tulemuse &#8211; suutsid nad varjata erapoolikust peaaegu kõigi eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Teisisõnu, me võime arvamustes ja hääletuseelistustes tohutult muutuda, kui keegi ei suuda tuvastada meie esitatud otsingutulemuste eelarvamusi,&#8221; ütleb Epstein. &#8220;See on koht, kus see hakkab jällegi hirmutavaks muutuma. Hirmutavam on ikka veel siis, kui asusime tegema riiklikku uuringut enam kui 2000 inimesega kõigis 50 osariigis.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">See laiaulatuslik uurimine näitas, et vähesed, kes kallutatust tegelikult märkavad, ei ole selle mõjude eest kaitstud. Kummalisel kombel nihkuvad nad tegelikult veelgi rohkem kallutatuse poole, mitte sellest eemale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu näitavad ka teised uuringud, on klikkide muster võtmetegur, mis muudab otsingu kallutatuse nii võimsaks: 50% kõigist otsinguvalikutest lähevad kahele parimale üksusele ja 95% kõigist klõpsudest otsingutulemuste esimesele lehele.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Teisisõnu veedavad inimesed suurema osa ajast kõrge asetusega otsingutulemuste sisul klõpsamisel ja lugemisel. Kui need kõrge asetusega otsingutulemused eelistavad ühte kandidaati, on see peaaegu kõik, mida nad näevad ja see mõjutab nende arvamusi ja hääletamist. eelistused,&#8221; ütleb Epstein.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Hilisemad katsed näitasid, et see klikimuster on konditsioneerimise tulemus. Enamik asju, mida inimesed otsivad, on lihtsad asjad, nagu kohalik ilm või riigi pealinn. Kõige sobivam ja õigem vastus on alati kõige üleval. See paneb nad eeldama, et parim ja tõeseim vastus on alati kõrgeima reitinguga kirje.</p>



<h2 id="google-vois-2016-aasta-usa-presidendi-valimistel-mojutada-miljoneid-haali" class="wp-block-heading">Google võis 2016. aasta USA presidendi valimistel mõjutada miljoneid hääli</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Otsingumootori manipuleerimise tagajärjed võivad olla tohutud. Muidugi on üks asi avalikku arvamust muuta ja teine on tegelikult selle jõu kasutamine. Niisiis, Epsteini järgmine eesmärk oli kindlaks teha, kas Google kasutab oma mõjujõudu või mitte.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;2016. aasta alguses seadsin sisse esmakordselt seiresüsteemi, mis võimaldas mul vaadata üle inimeste õlgade, kui nad 2016. aasta presidendivalimistele eelnenud kuudel tegid Google&#8217;is, Bingis ja Yahoos valimistega seotud otsinguid ja mul oli 95 väliagenti (nagu me neid kutsume) 24 osariigis.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Hoidsime nende isikuid saladuses, mis nõudis palju tööd. Muide, see on täpselt see, mida Nielseni ettevõte teeb telesaadete reitingute loomiseks. Neil on mitu tuhat perekonda. Nende isikud on salajased. Nad varustavad pered spetsiaalsete kastidega, mis võimaldavad Nielsenil analüüsida, milliseid saateid nad vaatavad …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nielseni mudelist inspireerituna värbasime oma väliagendid, varustasime nad kohandatud passiivse tarkvaraga. Teisisõnu, keegi ei suutnud tuvastada, et nende arvutis on tarkvara. Kuid see tarkvara võimaldas meil vaadata üle nende õla, kui nad valimistega seotud otsinguid korraldasid …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Säilitasime lõpuks 13 207 valimistega seotud otsingut ja ligi 100 000 veebilehte, millele otsingutulemused viitasid… Pärast valimisi hindasime veebilehti erapoolikuse, kas Clintoni või Trumpi pooldajate suhtes… ja seejärel analüüsisime, kas inimeste nähtavates otsingutulemustes esines eelarvamusi.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Saadud tulemused olid kristallselged, statistiliselt väga olulised … tasemel 0,001. See ütleb, et võime olla kindlad, et eelarvamus, mida nägime, oli tõeline ja seda ei juhtunud mõne juhusliku teguri tõttu. Leidsime Clintonit toetava eelarvamuse kõigis 10 otsingupositsioonis Google&#8217;i otsingutulemuste esimesel lehel, kuid mitte Bingis ega Yahoos.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See on väga oluline. Seega oli Google&#8217;is märkimisväärne Clintoni-meelne eelarvamus. Alates 2013. aastast tehtud katsete tõttu suutsin ma ka välja arvutada, kui palju hääli oleks võinud sellise kallutatuse tasemega muuta… Vähemalt 2,6 miljonit [otsustamata] häält oleks läinud Hillary Clintonile.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tipptasemel võisid Google&#8217;i kallutatud otsingutulemused muuta kuni 10,4 miljonit otsustamatut valijat Clintoni poole, mis pole sugugi väike saavutus – seda kõike ilma, et keegi oleks aru saanud, et neid on mõjutatud, ja jätmata võimudele jälge.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Epsteini arvutuste kohaselt õnnestus tehnoloogiaettevõtetel, mille peamiseks on Google, 2020. aasta valimistel mõjutada 15 miljonit häält, mis tähendab, et neil oli potentsiaali valida USA järgmine president.</p>



<h2 id="googleil-on-voim-et-maarata-25-ulemaailmsetest-valimistest" class="wp-block-heading">Google&#8217;il on võim, et määrata 25% ülemaailmsetest valimistest</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud, kes vaatavad Epsteini tööd, keskenduvad lõpuks Google&#8217;i võimele mõjutada USA poliitikat, kuid probleem on sellest palju suurem.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Nagu ma kongressi ees tunnistades selgitasin, on põhjus, miks ma nendel teemadel avalikult sõna võtan, see, et esiteks arvan, et on oluline säilitada demokraatia ning säilitada vabad ja ausad valimised. Minu jaoks on see i</em>seenesest mõistetav.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Kuid probleem on palju suurem</strong> kui valimised või demokraatia või USA. Kuna ma arvutasin 2015. aastal, et … <strong>Google’i otsingumootor </strong>– kuna enam kui 90% otsingutest maailmas tehakse Google’i kaudu – <strong>määras üle 25% maailma riiklike valimiste tulemused.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kuidas see saab olla? Noh, see on sellepärast, et paljud valimised on väga lähedal. Ja see on selle mõistmise võti. Teisisõnu, me vaatasime tegelikult üle maailma riiklike valimiste võidumarginaale, mis kipuvad olema väga lähedal. Näiteks 2010. aasta Austraalia valimistel oli võidumarginaal umbes 0,2% …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kui tulemused, mida nad Google&#8217;is saavad, on ühe kandidaadi poole kaldu, muudab see otsustamata inimeste seas palju hääli. <strong>Ja neil on väga lihtne valimisi ümber pöörata või … valimisi kokku ajada… Google&#8217;il on seda väga lihtne teha.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad võivad seda teha tahtlikult, mis on omamoodi hirmutav. Teisisõnu võivad mõned Google&#8217;i tippjuhid otsustada, kes võidavad valimised Lõuna-Aafrikas, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Eestis või mujal. See võib olla lihtsalt petturitest Google&#8217;i töötaja, kes seda teeb. Võite arvata, et see on võimatu … [aga] see on uskumatult lihtne …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">(Pange tähele, et Google on maailma Eliidi &#8211; WEF grupeeringu kontrolli all ja nad kasutavad vajalike inimeste vajalikele kohtadele panemiseks Google, Meta ja teisi mõjutusvahendeid.)</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>[A] Google&#8217;i vanemtarkvarainsener Shumeet Baluja, kes on olnud Google&#8217;is peaaegu algusest peale, avaldas romaani, millest keegi pole kunagi kuulnud, nimega &#8220;Ränidžungel&#8221; … See on väljamõeldud, kuid see räägib Google&#8217;ist ja selle jõust, kuidas Google&#8217;i üksikud töötajad peavad purustama ettevõtte või üksikisiku.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See on fantastiline romaan. Küsisin Baluja käest, kuidas Google lasi tal seda raamatut avaldada, ja ta vastas: &#8220;Noh, ma lubasin, et ma seda kunagi ei reklaami.&#8221; Sellepärast pole keegi sellest raamatust kuulnudki.&#8221;</em></p>



<h2 id="diktaator-erinevalt-koigest-mida-maailm-on-kunagi-tundnud" class="wp-block-heading">Diktaator erinevalt kõigest, mida maailm on kunagi tundnud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teine ja veelgi hirmutavam võimalus on see, et Google võib lubada oma kallutatud algoritmil eelistada üht kandidaati teisele, hoolimata sellest, kumba kandidaati eelistatakse.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>&#8220;See on kõige hirmutavam võimalus,&#8221; ütleb Epstein, &#8220;sest nüüd on teil algoritm, arvutiprogramm, mis on idioot… otsustab, kes meid valitseb. See on hullumeelsus.&#8221;</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi see kõlab nii, nagu see peaks olema ebaseaduslik, ei ole see nii, sest puuduvad seadused või määrused, mis piiraksid või määraksid, kuidas Google peab oma otsingutulemusi järjestama. Kohtud on tegelikult jõudnud järeldusele, et Google lihtsalt kasutab oma õigust sõnavabadusele, isegi kui see tähendab nende ettevõtete hävitamist, mida nad oma otsingu- või mustades nimekirjades alandavad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ainus viis end sellise varjatud mõju eest kaitsta on selliste seireprogrammide loomine nagu Epsteini oma üle kogu maailma. &#8220;Liigina on see ainus viis kaitsta end uut tüüpi võrgutehnoloogiate eest, mida saab kasutada meie mõjutamiseks,&#8221; ütleb ta. &#8220;Ühelgi diktaatoril pole kunagi olnud isegi murdosa selle ettevõtte võimust.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Epstein nõuab ka, et valitsus muudaks Google&#8217;i otsinguindeksi avalikuks ühisvaraks, mis võimaldaks teistel ettevõtetel luua Google&#8217;i andmebaasi kasutades konkureerivaid otsinguplatvorme. Kuigi Google&#8217;i otsingumootorit ei saa purustada, saaks selle monopoli nurjata, sundides seda oma indeksi teistele otsinguplatvormide arendajatele üle andma.</p>



<h2 id="otsingusoovituste-moju" class="wp-block-heading">Otsingusoovituste mõju</h2>



<p class="wp-block-paragraph">2016 aastal avastas Epstein ka otsingusoovituste märkimisväärse mõju – soovitatud otsingud kuvatakse rippmenüüs, kui hakkate otsinguterminit sisestama. Seda efekti tuntakse nüüd otsingusoovituse efektina või SSE-na. Epstein selgitab:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Alguses oli idee, et nad säästavad teie aega. Nii nad seda uut funktsiooni esitlesid. Nad kavatsesid teie ajaloo või teiste inimeste otsimise põhjal ette näha, mida te otsite, et te ei peaks kogu asja tippima. Klõpsake lihtsalt ühel soovitusel. Aga siis muutus see millekski muuks. See muutus manipuleerimisvahendiks.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>2016 aasta juunis avastas väike uudisteorganisatsioon …, et Hillary Clintoniga seotud negatiivseid otsingusoovitusi on peaaegu võimatu saada, kuid teistele inimestele, sealhulgas Donald Trumpile, on neid lihtne hankida. Nad olid selle pärast väga mures, sest võib-olla võib see inimesi kuidagi mõjutada.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Niisiis, ma proovisin seda ise ja mul on suurepärane pilt, mille ma seda näidates säilitasin. Sisestasin Bingis ja Yahoos teksti &#8220;Hillary Clinton on&#8221; ja sain need pikad nimekirjad, kaheksa ja kümme üksust, öeldes: &#8220;Hillary Clinton on kurat. Hillary Clinton on haige… kõik negatiivsed asjad, mida inimesed tegelikult otsisid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kust ma seda tean? Sest me kontrollisime Google&#8217;i suundumusi. Google&#8217;i trendid näitavad teile, mida inimesed tegelikult otsivad. Muidugi, inimesed otsisid tegelikult kõiki neid negatiivseid asju, mis olid seotud Hillary Clintoniga. Need [olid] kõige populaarsemad otsinguterminid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Niisiis, proovisime seda Google&#8217;is ja saime: &#8220;Hillary Clinton võidab, Hillary Clinton on suurepärane.&#8221; Nüüd kontrollite neid fraase Google&#8217;i trendidest ja leiate, et keegi ei otsi &#8220;Hillary Clinton on fantastiline&#8221;. Mitte keegi. Mitte ükski. Kuid just seda nad teile oma otsingusoovitustes näitavad.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See pani mu uurimiskäigud jälle käima. Hakkasin katseid tegema, sest ütlesin: &#8220;Oota, miks nad peaksid seda tegema?&#8221; Mis mõte sellel on?&#8217; Katsete seerias leidsin järgmist: lihtsalt otsingusoovitustega manipuleerides saaksin otsustamata valijate 50/50 jaotuse muuta 90/10 jaotuseks – kellelgi pole vähimatki aimu, et nendega on manipuleeritud.</em>&#8220;</p>



<h2 id="youtubei-uus-algoritm" class="wp-block-heading">YouTube&#8217;i uus algoritm</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Google&#8217;ile kuuluval YouTube&#8217;il on samuti tohutu mõju avalikule arvamusele. Epsteini sõnul soovitab 70% inimeste YouTube&#8217;is vaadatavatest videotest Google&#8217;i ülisalajase Up Next algoritmi järgi, mis soovitab teil videoid vaadata alati, kui te videot vaatate.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii nagu otsingusoovitused, on ka see fenomenaalselt tõhus lühiajaline manipuleerimistööriist. Algoritmi soovitatud videoid ei salvestata, kuid hakkab söötma teile ette ühe video teise järel.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Praegu on dokumenteeritud juhtumeid, kus inimesed on pöördunud äärmusliku islami või valgete ülemvõimu poole, sõna otseses mõttes seetõttu, et YouTube&#8217;i videote jada tõmbas nad lõksu,&#8221; ütleb Epstein.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Mõelge sellele võimule. Jällegi, see ei ole võimas inimestele, kellel on juba tugev arvamus. See on võimas inimestele, kellel seda ei ole, inimestele, kes on haavatavad, inimestele, kes on otsustamatud või pühendumatud. Ja selliseid inimesi on väga palju.&#8221;</em></p>



<h2 id="jubeduse-piir" class="wp-block-heading">Jubeduse piir</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Enamikul inimestel on nüüd Amazon Prime. Kui olete üks neist, kes seda kasutab, võite vaadata Prime&#8217;is järgmist dokumentaalfilmi. See on väärt oma aega, et seda teha. Epstein ja paljud teised eksperdid annavad väga mõjuva ülevaate ohtudest, mida oma intervjuus käsitleme. Minu arvates tuleb seda vaadata ja soovitada oma sõpradele ja perele.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="The Creepy Line | Official HD Trailer (2019) | Documentary" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/X7-Wo3VaM5o?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Epsteini tõstatab küsimuse: &#8220;Kes andis sellele eraettevõttele, mis ei vastuta kellegi ees, võimaluse määrata, mida miljardid inimesed üle maailma näevad või ei näe?&#8221;</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">See on võib-olla üks suuremaid probleeme. Epstein ja teised üritavad sellele küsimusele vastata selles dokumentaalfilmis <strong><a href="https://www.amazon.com/dp/B07J261ZFM/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">&#8220;The Creepy Line&#8221;</a></strong>, mis on otsene tsitaat Google&#8217;i tegevjuhilt Eric Schmidtilt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Traditsioonilisel meedial on väga tõsised piirangud, kuid Google&#8217;il, mis on palju läbitungivam ja inimeste mõjutamisel palju tõhusam, pole ühtegi neist piirangutest,&#8221; ütleb Epstein.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;[The Creepy Line&#8217;is] on palju häid inimesi, palju häid andmeid ja see selgitab minu uurimistööd väga selgelt, mis on suurepärane. See selgitab minu uurimistööd paremini kui ma </em>ise<em>. &#8220;The Creepy Line&#8221; on saadaval iTunesis ja Amazonis. Arvan, et selle vaatamine maksab 3 või 4 dollarit… Kui olete Amazon Prime liige, on see [aeg-ajalt] tasuta. See on suurepärane film.&#8221;</em></p>



<h2 id="google-juhib-taielikku-jarelevalvet" class="wp-block-heading">Google juhib täielikku järelevalvet</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Oma artiklis(3) &#8220;Seitse lihtsat sammu võrguprivaatsuse poole&#8221; kirjeldab Epstein soovitusi teie privaatsuse kaitsmiseks veebis surfates, millest enamik ei maksa midagi.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Minu esimene lause on &#8220;Ma pole alates 2014. aastast saanud oma arvutisse ega mobiiltelefoni sihitud reklaami.&#8221; Enamik inimesi on sellest šokeeritud, sest neid pommitatakse pidevalt sihitud reklaamidega.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Üha rohkem inimesi ütleb mulle, et nad lihtsalt vestlevad kellegagi, nii et nad isegi ei tee Internetis iseenesest midagi, kuid nende telefon on läheduses – või vestlevad nad oma kodus ja neil on Amazon. Alexa või Google Home, need isiklikud assistendid – ja järgmise asjana hakkavad nad saama sihitud reklaame, mis on seotud sellega, millest nad rääkisid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See on valveprobleem… Asi on selles, et on olemas viise, kuidas kasutada internetti, tahvelarvuteid ja mobiiltelefone, et oma privaatsust säilitada või kaitsta, kuid peaaegu keegi ei tee seda. <strong>Fakt on see, et meid jälgitakse nüüd 24/7, üldiselt, teadmata, et meid isegi jälgitakse.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Võib-olla on mõned inimesed teadlikud, et Google&#8217;is otsinguid tehes säilitatakse otsinguajalugu igavesti… Kuid see läheb sellest palju kaugemale, sest nüüd jälgitakse meid isiklike abistajate kaudu, nii et kui me räägime, siis meid [jälgitakse] .</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See läheb isegi kaugemale, sest mõni aasta tagasi ostis Google Nesti ettevõtte, mis toodab nutikat termostaati. Pärast ettevõtte ostmist panid nad nutikatesse termostaatidesse mikrofonid ning nutikate termostaatide uusimatel versioonidel on mikrofonid ja kaamerad.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Viimastel aastatel on Google&#8217;ile välja antud patente, mis annavad neile põhimõtteliselt omandiõiguse inimeste kodudes mikrofonide poolt vastuvõetavate helide analüüsimise viisidele.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad saavad teid ühendada hambaarstidega, nad saavad teid ühendada seksiterapeutidega, vaimse tervise teenustega, suhtetreeneritega jne. Niisiis, see on olemas. Asukoha jälgimine on samuti täiesti käest ära läinud. <strong>Oleme viimastel kuudel õppinud, et isegi kui keelate asukoha jälgimise oma mobiiltelefonis, jälgitakse teid endiselt.&#8221;</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">See on üks põhjusi, miks soovitan tungivalt kasutada oma mobiiltelefonis ja arvutis VPN-i, kuna see takistab praktiliselt kellelgi teid jälgimast ja sihtimast. Neid on palju, kuid ma kasutan seda, mida Epstein soovitab, <strong>Nord VPN</strong>-i, mis on ainult umbes 3 dollarit kuus ja saate seda kasutada kuni kuues seadmes. Minu arvates on see kohustuslik, kui soovite oma privaatsust säilitada.</p>



<h2 id="kuidas-google-teid-jalgib-isegi-siis-kui-olete-vorguuhenduseta" class="wp-block-heading">Kuidas Google teid jälgib isegi siis, kui olete võrguühenduseta</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Inimese kohta saate palju teada, kui jälgite tema liikumist ja asukohta. Enamik meist on nende asjade suhtes väga naiivsed. Nagu Epstein selgitas, on asukoha jälgimise tehnoloogia muutunud uskumatult keerukaks ja agressiivseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks Android-mobiiltelefonid, mis on Google&#8217;i omanduses olev operatsioonisüsteem, saavad teid jälgida isegi siis, kui te pole Internetiga ühendatud, olenemata sellest, kas teil on geojälgimine lubatud või mitte.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>&#8220;See läheb lihtsalt jubedamaks ja jõhkramaks,&#8221; ütleb Epstein. &#8220;Oletame, et tõmbate SIM-kaardi välja. Oletame, et katkestate ühenduse mobiilsideteenuse pakkujaga, nii et olete täiesti isoleeritud. Teil pole Interneti-ühendust. Arvake ära, mis? Teie telefon jälgib endiselt kõike, mida te selles telefonis teete ja see jälgib endiselt teie asukohta.&#8221;</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Niipea kui loote uuesti Interneti-ühenduse, saadetakse kogu teie telefoni salvestatud teave Google&#8217;ile. Seega, kuigi võite arvata, et veetsite päeva inkognito režiimis, jagatakse uuesti ühenduse loomise hetkel iga teie tehtud sammud (eeldusel, et telefon oli kaasas).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seoses veebijälgimisega on samuti oluline mõista, et Google jälgib teie liikumist võrgus isegi siis, kui te nende tooteid ei kasuta, sest enamik veebisaite kasutab Google Analyticsit, mis jälgib kõike, mida te sellel veebisaidil teete. Ja te ei saa kuidagi teada, kas veebisait kasutab Google Analyticsit või mitte.</p>



<h2 id="interneti-privaatsuse-kaitsmise-sammud" class="wp-block-heading">Interneti-privaatsuse kaitsmise sammud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teie privaatsuse kaitsmiseks soovitab Epstein astuda järgmisi samme, millest seitse on välja toodud jaotises <a href="https://medium.com/@re_53711/seven-simple-steps-toward-online-privacy-20dcbb9fa82" target="_blank" rel="noreferrer noopener">&#8220;Seitse lihtsat sammu võrguprivaatsuse poole&#8221;</a>. Viimane, Fitbit, on uuem mure.</p>



<ol class="wp-block-list"><li><strong>Kasutage virtuaalset privaatvõrku (VPN), nagu Nord</strong>, mis maksab vaid umbes 3 dollarit kuus ja mida saab kasutada kuni kuues seadmes. Minu arvates on see kohustuslik, kui soovite oma privaatsust säilitada. Epstein selgitab:</li></ol>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Kui kasutate oma mobiiltelefoni, sülearvutit või lauaarvutit tavapärasel viisil, on teie identiteet Google&#8217;ile ja teistele ettevõtetele väga lihtne näha. Nad näevad seda teie IP-aadressi kaudu, kuid üha enam on nüüd palju keerukamaid viise. et nad teavad, et see oled sina. Üks on brauseri sõrmejälgede võtmine.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See on midagi, mis on nii häiriv. Põhimõtteliselt on teie brauser ja brauseri kasutusviis nagu sõrmejälg. Kasutate oma brauserit ainulaadsel viisil ja just selle järgi, kuidas sisestate, saavad need ettevõtted teid kohe tuvastada.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Brave&#8217;il on teatud kaitse brauseri sõrmejälgede võtmise eest, kuid peate tõesti kasutama VPN-i. VPN teeb kõik, mida teete, mõne teise arvuti kaudu mujale. See võib olla kõikjal maailmas ja VPN-teenuseid pakkuvaid ettevõtteid on sadu. See, mis mulle praegu kõige rohkem meeldib, kannab nime Nord VPN.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Laadite tarkvara alla, installite selle, nagu installite mis tahes tarkvara. Seda on uskumatult lihtne kasutada. Nordi kasutamiseks ei pea te olema tehnik ja see näitab teile maailmakaarti ja klõpsate lihtsalt riigil.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Põhimõtteliselt jätab VPN mulje, nagu teie arvuti poleks teie arvuti. Põhimõtteliselt loob see teile mingi võltsidentiteedi ja see on hea. Nüüd käin väga sageli Ameerika Ühendriikides Nordi arvutitest läbi. Mõnikord peate seda tegema või te ei saa teatud asju teha. PayPalile ei meeldi näiteks võõras riigis viibimine.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Nord, kui seda kasutatakse teie mobiiltelefonis, varjab teie identiteeti ka selliste rakenduste kasutamisel nagu Google Maps.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2. <strong>Ärge kasutage Gmaili</strong>, sest kõik teie kirjutatud meilid salvestatakse jäädavalt. Sellest saab osa teie profiilist ja seda kasutatakse teie digitaalsete mudelite koostamiseks, mis võimaldab neil ennustada teie mõtteviisi ning iga soovi ja eesmärki.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samamoodi nagu Gmaili, kasutatakse jälgimisplatvormidena ka paljusid teisi vanemaid meilisüsteeme, nagu AOL ja Yahoo. ProtonMail.com, mis kasutab täielikku krüptimist, on suurepärane alternatiiv ja põhikonto on tasuta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">3. <strong>Ärge kasutage Google&#8217;i Chrome&#8217;i brauserit</strong>, sest kõike, mida te seal teete, jälgitakse, sealhulgas klahvivajutused ja kõik veebilehed, mida olete kunagi külastanud. Brave on suurepärane alternatiiv, mis võtab privaatsust tõsiselt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Brave on ka kiirem kui Chrome ja pärsib reklaame. See põhineb Chromiumil, samal tarkvarataristul, millel Chrome, nii et saate oma laiendusi, lemmikuid ja järjehoidjaid hõlpsalt teisaldada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">4. <strong>Ärge kasutage Google&#8217;i otsingumootorina ega Google&#8217;i laiendusi, nagu Bing või Yahoo</strong>, mis mõlemad toovad Google&#8217;ilt otsingutulemusi. Sama kehtib ka iPhone&#8217;i isikliku assistendi Siri kohta, mis ammutab kõik vastused Google&#8217;ilt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Epsteini soovitatud alternatiivsete otsingumootorite hulka kuuluvad SwissCows ja Qwant. Ta soovitab vältida StartPage&#8217;i, kuna selle ostis hiljuti agressiivne veebiturunduse ettevõte, mis sarnaselt Google&#8217;iga sõltub jälgimisest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">5. <strong>Ärge kasutage Android-mobiiltelefoni kõigil varem käsitletud põhjustel.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">6. <strong>Ärge kasutage Google Home&#8217;i seadmeid oma majas või korteris</strong> – need seadmed salvestavad kõike, mis teie kodus toimub, nii kõnet kui ka helisid, näiteks hammaste pesemist ja vee keetmist, isegi kui need näivad olevat passiivsed, ja saadavad selle teabe tagasi Google&#8217;le. Android-telefonid kuulavad ja salvestavad alati, nagu ka Google&#8217;i kodutermostaat Nest ja Amazoni Alexa.</p>



<p class="wp-block-paragraph">7. <strong>Tühjendage vahemälu ja küpsised</strong> – nagu Epstein oma artiklis selgitab(4):</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Igasugused ettevõtted ja häkkerid installivad teie arvutitesse ja mobiilseadmetesse pidevalt invasiivset arvutikoodi, peamiselt selleks, et teil silma peal hoida, kuid mõnikord ka õelamatel eesmärkidel.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Mobiilseadmes saate suurema osa sellest prügist kustutada, minnes brauseri seadete menüüsse, valides suvandi „Privaatsus ja turvalisus” ning klõpsates seejärel vahemälu ja küpsised tühjendaval ikoonil.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Enamiku sülearvutite ja lauaarvutite brauserite puhul viib kolme klahvi samaaegne all hoidmine – CTRL, SHIFT ja DEL – otse vastavasse menüüsse; Ma kasutan seda tehnikat mitu korda päevas, isegi sellele mõtlemata. Samuti saate konfigureerida brauserid Brave ja Firefox nii, et need kustutaksid vahemälu ja küpsised automaatselt iga kord, kui brauseri sulgete.</em>&#8220;</p>



<p class="wp-block-paragraph">8. <strong>Ärge kasutage Fitbitit</strong>, kuna Google ostis selle 2021. aastal. See samm annab neile kogu teie füsioloogilise teabe ja aktiivsustasemed, lisaks kõigele muule, mis Google&#8217;il juba on.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Veiko Huuse kommentaar: </strong><em>&#8220;Vaatamata sellele, et Google kontrollib 90% internetis toimuvast ja salvastab kõike, siis ta on alles jääme tipp, mitte terve mägi. Internet on loodud inimkonna jälgimiseks, kontrollimiseks, suunamiseks, otsuste mõjutamiseks ja iga inimolendi tegevuse salvestamiseks. Seda tehakse selleks, et inimene muuta biorobotiks ja hävitada Looja algne looming täielikult. Sinu privaatsus pole ka kaitsitud ei protonmail ega teise Epstein soovitusega, kuid saad teha Google jaoks ennast rohkem kaitstuks. Lisaks internetile on aktiivses kasutuses tehnoloogiad, mis mõjutavad sind soovitud suunas ka ilma, et sa kannaksid kaasas nutiseadmeid või oled suvalises kohas suvalises seadmes netis online või offline. Vaktsiinid kiirendavad ühenduste loomist ja inimese muutmist tema tahte vastaselt. Vaktsineeritud inimesed moodustavad infrastruktuuri ja omamoodi info liikumise võrgustiku, nad on majakad. Vaktsineeritud inimesi kasutatakse info liikumise jaamadena. Vaktsineerimata inimeste muutmine biorobotiks sõltub selle inimese elukeskkonnast, inforuumist kus ta viibib, ümbritsevatest inimestest ja tema mõtetest. Iga inimene saab kaitsta ennast ise ja ainult iseennast, mitte kedagi teist. Kaitsta saab ennast ainult muutes suhtumist, mõtlemist, luues usu ja usalduse iseenda ja oma hingega, jälgides ainult oma hingeprogrammi, muutes elukeskkonda, muutes inforuumi ja muutes inimesi enda ümber. Kas sa tahad ja teed seda, see on ainult ja ainult sinu otsus.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Miks Vene-Ukraina sõja kohta näeme einult Ukraina &#8220;edulugusid&#8221;(suur osa neist on väiksest  loost suureks edulooks ülesse puhutud) lahingutes, mitte aga Ukraina lüüasaamisi, hukkunuid, Venemaa edulugusid ja Vene armee võidukaid sõnumeid? Sest Google on filtrid niimoodi seadistanud.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Fonte.News veebileht lisati 2021 aasta märtsis Google &#8220;musta nimekirja&#8221; ja Fonte.News polnud leitav otsingumootorites. See musta nimekirja lisamine oli ajal, kui Veiko Huuse käis Toompeal <a href="https://vabaeesti.ee/sundmused/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">meelt avaldamas inimeste vabaduse eest</mark></a>. Tänaseks on ta jälle leitav aga eks näis, kui kauaks.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Viited:</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2"><li><sup>1</sup>&nbsp;<a href="https://www.usnews.com/opinion/articles/2016-06-22/google-is-the-worlds-biggest-censor-and-its-power-must-be-regulated" target="_blank" rel="noreferrer noopener">US News &amp; World Report June 22, 2016</a></li><li><sup>2</sup>&nbsp;<a href="https://www.statista.com/statistics/266206/googles-annual-global-revenue/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Statista. Annual Revenue of Google from 2002 to 2021</a></li><li><sup>3,</sup>&nbsp;<sup>4</sup>&nbsp;<a href="https://medium.com/@re_53711/seven-simple-steps-toward-online-privacy-20dcbb9fa82" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Medium March 17, 2017</a></li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/11/google-and-your-privacy.aspx" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/11/google-and-your-privacy.aspx</a></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 119/206 queries in 0.047 seconds using Redis

Served from: fonte.news @ 2026-11-21 16:24:14 by W3 Total Cache
-->