Kas Eestimaa päästab rahva referendum?

Veiko Huuse

117 Jagamist
117
0
0

Kas Eestimaa päästab rahva referendum?

Veiko Huuse intervjuu Sulev Roosmaga. Kas rahva referendum oleks lahendus? Sulev Roosma saab mõne kuu pärast 90-aastaseks. Ta on olnud meistersportlane purjetamises ja jääpurjetamises, ta on olnud 70 aastat spordiklubi Kalev liige, ta on insener, leiutaja, teadlane, vesiehitaja. Ta on olnud Pirita purjespordikeskuse sadama ehituse projektijuht ja vastutav töödejuhataja ning tegi kõik selleks, et seal toimuksid 1980. aasta olümpiamängud. Sulev aitas korraldada Tallinna vanalinna taastamist (Poola restauraatorid tegid taastamistöid), mis on tänaseks ka Maailmapärandi nimekirjas. Sulev oli Tallinna vanalinna päevade idee üks algatajatest koos Arne Mikuga, millest kasvas välja laulev revolutsioon. Sulev on Mereturismi Assotsiatsiooni president ja mereturismi valdkonna teerajaja, ta on sadamate turvalisuse eest võitleja, ta on taasiseseisvunud Eesti esimene kaugsõidu laevakapten, ta on olnud Eesti valitsusjuhtide ja presidentide nõuandja, töötas aastaid koos Arnold Rüütli ja Lennart Meriga, ta on ettevõtja, tegelenud aastakümneid Eesti poliitika ja põhiseaduse täitmise uurimisega. Sulevit on tema tegevuse käigus üritatud mõjutada igasuguste vahenditega, kuna tema tegevus ei ole meeldinud võimul olevatele inimestele.

Vaata täispikkuses ekslusiivset intervjuud, kus Veiko Huuse intervjueerib Sulev Roosmad

Sulev Roosma ja Veiko Huuse räägivad olukorrast Eestis

2021. aastaks on saavutatud Eestis olukord, kus viis poliitilist erakonda koos oma ligikaudu 55 000 liikmega juhivad 1,3 miljonit eestlast. See tähendab, et eesti rahvas tervikuna pole võrdväärne partner valitsusjuhtidele Eestimaa juhtimisel. Eestit juhib väike grupp inimesi. Enne Konstantin Pätsi võimuletulekut oli Eestimaa rahvas koostanud põhiseaduse, kus olid sees väga olulised punktid: Eesti rahval on kõrgeim otsustusõigus, Eesti rahvas on valitsusjuhtidega võrdne partner, pole erakondliku riigijuhtimise süsteemi ja iga valitsusjuht vastutab. Konstantin Päts viskas selle 1933. aasta oktoobris rahvahääletusel vastu võetud ja 1934. aasta jaanuaris jõustunud põhiseaduse prügikasti ja 1. jaanuaril 1938 hakkas kehtima nn kolmas põhiseadus, mis kinnitati ilma rahvahääletuseta ja kust olid välja võetud kõik need neli punkti. Rahvalt võeti ära kõrgeim otsustusõigus ja asendati väljendiga „rahvas on kõrgema võimu kandja“, sellega võeti rahvalt ära võrdse partneri õigus, kaotati ära vastutus.

Põhiseadust pidi tasakaalustama tugev õiguskantsleri süsteem – praeguse ja taasiseseisvusaegse poliitika eesmärgiks ei olegi olnud selle loomine.

Tulemuseks on olukord, kus riigi ja poliitilise tasandi ülesandeks ei olegi põhiseaduslike õiguste tagamine kodanikele.

Me maksame ametnikele palka selle eest, et nad selgitaksid rahvale, kuidas põhiseaduslikke õigusi ei ole võimalik tagada ja see polegi ametnike ülesanne.

Enamus riigiaparaadi töötajaid annab vande põhiseadusliku korra tagamise nimel. Aga meie ametkonnast on kujunenud rahva põhiõiguste ja vabaduse anastamise vahend.

Eesti vabaduse eest seisjaid ja patrioote on alates 1917. aastast likvideeritud erinevaid teid pidi. Üle 80 erakonna ja partei on välja suretatud või likvideeritud.

Alates 1991 aastast (kui Eesti taasiseseisvus) on võim Eestis vahetunud 17 korda. Viimase 10 aasta jooksul on võim vahetunud 6 korda. Uus valitsus ei jätka sealt kohast, kust vanal valitsusel pooleli jäi. Me näeme, et kadunud on dokumentaalne järjepidevus. Puudub täielikult edasi-tagasi kommunikatsioon Eesti rahvaga. Järjepidevus puudub. Iga järgnev valitsus laseb eelmise valitsuse tegevuse põhja.

Seadusi võetakse vastu, aga puudub mõjuanalüüs. 2011. aastal peeti AK uudistes suureks töövõiduks seda, et nelja aastaga on vastu võetud 600 seadust. Kas seaduste vastuvõtjad teavad ise seaduste sisu ja tagajärgi? Kas Eestimaa elanikule on antud piisavalt infot seaduste vajalikkusest ja sisust?

Hardo Pajula ütles juba 2010. aastal ETV saates, et Eesti riik rajaneb kasumit tootva ettevõtte printsiibil, kus rahvas kannab kahjud.

Tiiu Kuurme ütleb ETV uudistekanalis 2010. aastal, et riik on kehtestanud lävendi esimesse klassi astujatele. Poliitikas selline lävendipõhisus aga puudub, poliitikutel puudub kompetentsuslävi.

Raivo Vare ütleb avalikult saates Reporter 2009. aastal, et kui Eesti riiki tabab mingi pikemaajaline kriis, siis lõppeb see totaalse katastroofiga.

Riigikontrolör Janar Holm teeb riigikontrolli aastaaruandes (november 2021) Eesti kriisijuhtimise süsteemi suhtes kriitikat ja leiab, et see tuleb eri aspektidest uuesti läbi mõelda, et võimekus reageerida uutele ja veel seni teadmata kriisidele oleks tulevikus parem, kui seda on olnud koroona puhul.

Igor Gräzin on öelnud (09.2016):“Eesti Vabariigi põhiseadus on eeskätt ajalooline dokument pärast seda, kui Eesti Vabariik, astudes Euroopa Liitu, lakkas olemast suveräänse riigina. Seda dokumenti arvestatakse, aga vaid jõudumööda ja seal, kus tal on veel mõtet.“

Kas Eestimaa päästab rahva referendum või on olemas veel parem lahendus?

Veiko Huuse

Intervjuu montaaž: https://promotion.design/

Kui sa varem ei klikkinud intervjuu lingile, siis tee seda nüüd.

800 jooksul on Eestis olnud mitu võõrvõimu.

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.

Toeta meie tegevust

Liitu uudiskirjaga

117 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.