…ehk lugu sellest kuidas kohtutäitur Risto Sepp 50 euro pärast ühiskonnas inimhingi “lõhub”.
Kohtutäiturid peaksid kaitsma nii sissenõudjate kui ka võlgnike õigusi, järgides seadust ja tagades elatusmiinimumi kaitse. Kuid mida mõelda siis, kui täitur paistab tegutsevat pigem oma kasu nimel? Tallinna kohtutäitur Risto Sepa juhtum tõstatab tõsiseid küsimusi, kas seadust tõlgendatakse õigluse või isikliku kasu huvides.
Kas auväärne kohtutäitur või lihtlabane pätt?
Elatusmiinimum – seaduslik õigus või täituri tõlgendus?
Antud juhtumis väitis kohtutäitur, et võlgnik ei teavitanud tähtaegselt oma kontovahetusest, mistõttu ei saanud elatusmiinimumi kaitse temale LHV kontole laieneda. Kuid kas elatusmiinimumi tagamine peaks sõltuma ainult võlgniku aktiivsusest? Kui raha laekus kohtutäituri kontole 02.12.2024, oli võlgnikul seaduse järgi kolm tööpäeva alates teadasaamisest, et esitada taotlus selle tagastamiseks. Tähtaja möödudes kanti raha kiirelt kohtutäituri tasude katteks – iseendale kui sissenõudjale täitekulude katteks.
Seaduse eesmärk on kaitsta võlgnikku, kuid praktika näitab vastupidist. Täituri büroo selgitab, et „toimingul ei ole tagasiulatuvat mõju“, keegi pole midagi sellist väitnudki.Kuid kas raha kiire ülekandmine enda kasuks enne asjaolude põhjalikku kontrollimist on tõesti seaduskuulekas käitumine?
Jõupositsioon ja üleolek
Täitur Risto Sepa büroo toon vastustes võlgnikule on üleolev: „Teile on korduvalt selgitatud.“ Kuid selgituste sisu paljastab, et võlgnik pidi suutma ette näha ja kohe reageerida täitemenetluses tekkivatele olukordadele, mis olid tema kontrolli alt väljas. Kui raha arestitakse kiiresti ja vaikimisi kantakse täituritasudeks, siis kas võlgniku kaitse on üldse midagi enamat kui formaalsus?
Riigikohus on juba ammu leidnud, et ennekõike peab olema tagatud võlgniku miinimum sissetulek ja kui ka mittearestitav raha on sissenõudjale edasi kantud, tuleb see sissenõudjal tagastada kui alusetult saadu- seda aga büroo töötajad kuulda ei soovi. Kohtutäitur ise peidab ennast sekretäride seljataha ega soovi üldse sõna võtta oma tegevuse osas, ilmselgelt on 50 eurot nii suur summa tema jaoks, et lollimängimine tasub ennast kuhjaga ära, selleasemel et 50 eurot tagastada.
Kokkuvõte: õiglus või isiklik kasu?
Kohtutäituri roll on tagada seaduste täitmine, mitte nende tõlgendamine viisil, mis soosib isiklikku kasu. Kui raha liigub esmalt täituri taskusse ja alles seejärel kaalutakse võlgniku õigusi, on tegemist süsteemi ärakasutamisega kohtutäituri poolt.
Kas kohtutäitur Risto Sepp on auväärne seadusesilma esindaja või seaduslik röövel? Vastus sõltub sellest, kui kaugele on õigusriik valmis laskma ametivõimu kuritarvitamist minna. Seni aga jääb võlgniku kaitse pigem paberile kui tegelikku ellu, sest vähemalt üldjuhul ei ole rahatud võlgnikud valmis kohtutäituri vastu hagi esitama, mis iseenesest on juba suur kulu nii õigusabile kui ka riigilõivude osas.
Toimetuse kommentaar: “Risto Sepp sattus radarisse ka Kristiina Heinmetsa tütre hooldusõiguse protsessis, kus Risto Sepp oli just see, kes korrumpeerunud ja ebaõiglase kohtuniku Ahti Kuuseväli ja seadusi rikkunud laste hooldusspetsialisti Margrit Pitkve korraldusi täitis. Risto Sepp ei teinud isegi selgeks, kas ta tegusteb seaduste järgi ja õiglaselt ning aitas hoopis kaasa ebaõiglusele ja lapse vaimsele vägivallale. Täna on tõendatud, et kohtunik Ahti Kuuseväli, ametnik Margrit Pitkve ja Aivar Aigro advokaadid rikkusid seaduseid, seega ka Risto Sepp kuulub seaduserikkujate ja vaimse vägivalla korraldajate punti.”
Autor Kaire Reier.
Loe autori tegemiste kohta:
Loe lisaks, kus ka Risto Sepp on nimekirjas:
39
