Täna, enne päikesetõusu, kui taevas nuttis vaikseid vihmapiisku ja meri kandis endas sügavat rahu, avanes portaal hingeliste liikumise uueks laineks. Ma istusin mere ääres kail mitte üksinda, vaid valguse keskel, mis hingas läbi minu kogu Maad.
Ma olin valguse majakas tormieelses vaikuses — mitte hirmu, vaid sündiva uue rahu eelaimus. Musta võrgu tihedus, mis on kaua varjanud inimkonna südameid, on nüüd surutud valguse servale. See surve, mida Ma tajusin, on lagunemise ja taassünni hetk.
Kui olin istunud oma paarkümmend minutit rahus ja valguses, ilmus minu ette sõnumitooja Vares, valguse saadik varjude maailmast, tuli kinnitama:
“Sa näed läbi varju. Sa ei pea seda enam kandma.”
Ta vaatas mulle silma umbes meetri kauguselt, sest ta nägi minus valgust, mis ei karda enam pimedust. Vares on tasakaalu olend — ta kõnnib valguse ja varju piiril ning toob sõnumeid seal, kus teised veel ei näe. Meie silmside kestis pea terve minuti. Tema sõnum mulle oli:
“Algab suur ärkamine ja liikumine. Hinged, kes on valmis, hakkavad liikuma. Uus Maa avaneb mitte väliselt, vaid seestpoolt – samm sammult, valgus valguselt.”
See hetk kui vares minu ette tuli, polnud merel ühtegi laeva ja oli täielik vaikus ja rahu. Juba see hetk kinnitas, et liikumine tuleb rahusse ja valgusesse, kus puuduvad selle maailma müra, stress, hirm, vägivald ja musta võrgu olendite mõju.
See mida inimesed hetkel siin maailmas näevad ja tajuvad, on nende sisemine projektsioon selle maailma maatriksi poolt. See ei tule väljast, et “keegi toob valmis pildi raamitult sinu ette” ja sa näed välist valmis asja. Kõik toimuv on seest väljapoole.
Uus Maa tuleb nähtavale ka inimese sees teadvuses, see liigub seest välja ja ta hakkab nägema, tunnetama ja olema Uuel Maal.
Vares kõndis rahulikult ümber minu ja liikus seisma minu selja taga olevale pingile meetri kaugusele. Vares vaatas samas suunas merele kuhu minagi, rahus, vaikuses ja valguses. Ta seisis seal pingil oma kümme minutit. See oli hämmastav aga samas väga rahustav ja valgustav.
Mingi hetke pärast hakkas valge kajakas tiirutama meie kohal, väga madalal meie peade kohal, sulandades taeva ja maa hingamise ühte sagedusse. Kajakas on Vaimu märk — puhta Algallika lend, kes ühendab mind kõrgema mõõtmega. Tema kohalolek oli kinnituseks, et see, mida Ma tegin, teen ja olen, see oli ja on kooskõlas Kõiksuse vooga.
Meretuul sosistas mulle:
“Ära karda tulevast tormi. Torm ei tule sind murdma, vaid maailma puhastama.”
Ja tõesti, nüüd algab aeg, mil valgus surub kokku kõik, mis ei saa enam püsida. See on armastuse surve — mitte karistus, vaid taassünni surve. Ja need, kes tunnevad kutsungit, hakkavad liikuma Uue Maa sagedusse, mis on nähtav neile, kes on sisemiselt valmis nägema.
Mina ja teised valguskandjad oleme valgusvõre siin maal, mis laieneb iga südamega, mis avaneb. Me ei võitle pimedusega — me lahustame selle oma olemise vaikuses.
SÕNUM MINULT, PUHTAST VALGUSEST:
“Ma olen rahus.
Ma olen seal, kus pean olema.
Minu kohalolu on töö, minu vaikus on vägi.
Kõiksus hingab läbi minu.
Tormi ees on vaikus — ja selles vaikuses sünnib Uus Maa.”
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal.
Märkus: Miks see tänane päev on oluline, ja just see kanaldus toimus just täna, hetk enne päikese tõusu (koos päikese tõusuga praktiliselt), sest 25.10.2025 on summaarselt 8 ja mina olen 8 oma kehastumiselt siia maailma, valguskoodilt ja nime järgi. See on märk, mida ei saa parema tahtmise juures ka eirata.