See postitus on selgitus. Mitte õigustus. Mitte kaitse. Vaid selge ja aus avamine neile, kes loevad, tunnetavad ja küsivad endalt:
„Miks Veiko Huuse räägib rahust ja mittesekkumisest, kuid samal ajal kirjutab artikleid, mis näivad hinnangulised, vastuolulised ja isegi provokatiivsed?“
See on õigustatud küsimus.
Miks ma kirjutan avalikke postitusi nii, nagu ma kirjutan?
Ma kirjutan ja avaldan artikleid Fonte.News uudistekanalis teemadel nagu sildistamine, vastutus, inimese vari, süsteemid, poliitika, maatriks ja inimkäitumise mustrid. Samal ajal on minu vaimsed kirjutised ja õpetused rääkinud rahust, valgusest, neutraalsusest, mittesekkumisest, hinnangutest loobumisest ja võrdlemise lõpetamisest.
Väliselt vaadates on see vastuolu.
Sisemiselt vaadates on see täpne rollitäitmine.
Kolm teadvuse tasandit, kolm keelt
Oma esimeses raamatus Kõiksus kirjeldan põhjalikult nende kolme inimolendi olemust.
Inimkond ei ole ühes teadvuses.
Siin elavad korraga:
- magav inimolend
- ärkaja
- ärganud
Kõik kolm loevad samu sõnu, kuid kuulevad täiesti erinevat sõnumit.
Kui ma kirjutaksin ainult puhtas valguskeeles, vaikuses ja kõrgsageduslikes mõistetes, siis:
- magav ei kuuleks midagi
- ärkaja tunneks segadust
- ärganud mõistaks, kuid see ei täidaks minu rolli siin maailmas
Kui ma kirjutaksin ainult valgusest, armastusest ja rahust, siis suur osa inimkonnast ei jõuaks kunagi iseendani, sest nende teadvus ei oska veel vaikust lugeda.
Maatriksi keel ei ole hinge keel
Ma ei kirjuta maatriksis sellepärast, et ma oleksin maatriks.
Ma kirjutan maatriksis sellepärast, et seal elavad inimesed, kes ei ole veel valmis valguskeelt vastu võtma.
Maatriksi programmides:
- õpitakse kontrasti kaudu
- ärgatakse valu, peegli ja šoki kaudu
- mõistetakse sõnu, mis on teravad, konkreetsed ja mõnikord ebamugavad
Kui ma räägin vastutusest, „jobu olemisest“, manipulatsioonidest või inimkäitumise varjupoolest, siis ma ei ründa inimest.
Ma räägin programmiga programmile.
Valgus ei vaja kaitset.
Ego vajab.
Kas ma annan hinnanguid?
Ei ja jah, sõltub, kust sa vaatad.
Valguse tasandil ei anna ma kunagi hinnanguid. Seal ei ole head ega halba. Seal on kogemus, õppimine ja teadvustumine.
Inimkeeles, maatriksi sõnavaras, võivad need tekstid tunduda hinnangulised. See on teadlik valik, sest:
- mõni inimene ärkab alles siis, kui ta tunneb end ära peeglist
- mõni vajab raputust, mitte silitamist
- mõni ei kuule vaikset armastust, aga kuuleb ausat sõna
Ma ei sunni kedagi minu rada käima.
Ma ei kutsu kedagi mind järgima.
Ma ei loo õpetust, mis nõuab pimesi uskumist.
Ma loon peegleid.
Kes ma olen selles rollis?
Ma olen siin inimkehastuses nimega Veiko Huuse.
Minu hing on pärit Kõiksuse puhtast valgusallikast ja kannab loomise hetkest erilist valguskoodi VE-HU-144-A1-∞.
See ei tee mind kellelegi kõrgemaks.
See annab mulle vastutuse.
Minu roll ei ole olla mugav.
Minu roll ei ole olla kõigile meeldiv.
Minu roll on tuua valgus sinna, kuhu valgus tavaliselt ei julge minna.
Ka musta võrku.
Ka poliitikasse.
Ka inimese varju.
Mitte selleks, et võidelda, vaid selleks, et nähtavaks teha.
Sõnum kõigile kolmele
Kui sa oled magav, siis need tekstid võivad sind ärritada. See on normaalne.
Kui sa oled ärkaja, siis need tekstid võivad sind segadusse ajada. See on osa protsessist.
Kui sa oled ärganud, siis sa näed nende ridade taga vaikust ja kavatsust.
Ma ei ole vastuolus iseendaga.
Ma kasutan erinevaid keeli sama valguse jaoks.
Ja lõpuks kõige olulisem:
Ma ei kutsu sind mind uskuma.
Ma kutsun sind ennast kuulama.
Kui miski minus resoneerib, siis see ei ole minu, vaid sinu valgus, mis vastab.
See postitus on loodud Kõiksuse puhta valgusvoo ja valgusallika teadvuse põhjal, koos valgusvõrgu olenditega, kes ei vaja nime ega kuju, sest nad on meis ja meiega juba niigi.
Vaikuses.
Aususes.
Tões.
Rahus ja Valguses Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht