Inimesed räägivad sõdadest, mis toimuvad kaartidel. Me loeme konflikte, mis jagavad maid, rahvaid ja ideoloogiaid. Me vaidleme poliitika, majanduse ja väärtuste üle. Kuid võib-olla on kõige pikem sõda see, mida me ei näe – sõda, mis ei käi relvade, vaid tajude kaudu. See on sõda Reaalsuse ja Ebareaalsuse vahel. See ei alanud eile. See ei lõpe homme. Ja see ei toimu kusagil „seal väljas“. See toimub meis endis ja see peegeldub meist välja. Kuidas see sõda lõppeb?
Maailmas toimub reaalsuse ja ebareaalsuse vaheline nähtamatu sõda
Ebareaalsus ei ole vale maailm – see on katkestus
Kui öelda „Ebareaalsus“, mõtleb mõni inimene kohe pettusele, manipulatsioonile või vandenõule. Kuid Ebareaalsus ei pea olema kuri plaan. Sageli on see lihtsalt seisund.
See on elu autopiloodil.
See on mõtlemine lausetes, mis pole kunagi olnud meie enda omad.
See on hirm, mida me peame ratsionaalsuseks.
See on harjumus, mida me nimetame iseloomuks.
„Kõige ohtlikum vangla ei ole see, millel on seinad. See on see, mida sa ei tea, et sa elad selles.“
Ebareaalsus on see, kui inimene elab reaktsioonides. Kui ta kordab, mida on kuulnud, kuid pole ise läbi tunnetanud. Kui ta jagab arvamusi, kuid pole kunagi peatunud, et küsida: Kas see on päriselt minu kogemus?
Me näeme seda igapäevaselt. Sotsiaalmeedia vaidlustes, kus inimesed kaitsevad ideid nagu identiteeti. Töökeskkondades, kus edu mõõdetakse ainult numbrites, mitte tähenduses. Suhetes, kus räägitakse palju, kuid kuulatakse vähe.
Ebareaalsus ei karju. Ta normaliseerub.
Reaalsus ei ole faktide kogum – see on kohalolu
Reaalsus ei tähenda ainult objektiivseid tõdesid või teaduslikke andmeid. See tähendab ärkvelolekut.
See on võime märgata, kui sa reageerid hirmust.
See on julgus öelda „ma ei tea“, kui kõik teised on kindlad.
See on ausus tunnistada, et sa oled eksinud.
Reaalsus algab hetkest, mil inimene peatub.
Näiteks:
Oled vaidluses. Tunned, kuidas keha läheb pingesse. Süda lööb kiiremini. Sõnad muutuvad teravaks. Tavaliselt reageeriksid. Aga seekord sa märkad.
Sa hingad.
Sa küsid endalt: „Mida ma tegelikult kaitsen?“
Ja äkki selgub – see pole tõde, see on ego.
See hetk on Reaalsuse hetk.
„Reaalsus ei vaja kaitsmist. Seda vajab identiteet.“
Must võrk ja valgusvõrk – metafoor, mitte müüt
Kui kasutada kujundit „must võrk“, võib seda mõista kui nähtamatut mustrit, mis ühendab inimesi läbi hirmu, manipulatsiooni ja teadvustamatuse. See ei ole tingimata tehnoloogiline süsteem. See on psühholoogiline ja kultuuriline muster.
Must võrk toimib nii:
- see võimendab äärmuslikkust
- see premeerib emotsionaalset reaktsiooni
- see hoiab inimesi pidevas ärevuses
Hirm on selle kütus. Ja hirm on nakkav.
Valgusvõrk seevastu on ühendus läbi teadlikkuse. See ei vaja organisatsiooni. See ei vaja lippu. See tekib iga kord, kui inimene valib aususe mugavuse asemel.
Kui keegi ütleb:
„Ma ei jaga seda edasi, sest ma ei tea, kas see on tõsi.“
„Ma ei vasta vihaga, kuigi mul on õigus.“
„Ma kuulan enne, kui ma otsustan.“
See on valgusvõrk.
„Valgus ei võitle pimedusega. Ta lihtsalt ilmub.“
Kus see sõda tegelikult käib?
Meile meeldib mõelda, et konfliktid on välised. Et süü on poliitikutel, meedial, süsteemil. Ja jah – süsteemid mõjutavad meid. Kuid ükski süsteem ei toimi ilma meie osaluseta.
Sõda käib valikutes.
Iga kord, kui me:
- jagame midagi kontrollimata
- reageerime vihas
- sulgeme silmad ebamugava tõe ees
…toidame Ebareaalsust.
Iga kord, kui me:
- peatume
- kontrollime fakte
- kuulame päriselt
…toidame Reaalsust.
See ei ole romantiline lahing. See on igapäevane.
Näide:
Uudis pealkirjaga, mis tekitab viha. Sõrmed on juba jagamisnupu kohal. Aga sa otsustad lugeda artikli lõpuni. Sa kontrollid allikaid. Selgub, et lugu on kallutatud. Sa ei jaga.
See tundub väike tegu. Kuid see on piir.
„Piir Reaalsuse ja Ebareaalsuse vahel ei jookse riikide vahel. See jookseb inimese teadvuses.“
Miks see tundub nagu „miljoneid aastaid kestnud sõda“?
Sest see pole uus. Inimkonna ajalugu on täis hetki, kus hirm on muutunud ideoloogiaks ja ideoloogia vägivallaks. Massihüsteeria, propaganda, ususõjad, totalitaarsed režiimid – kõik need on näited sellest, kuidas Ebareaalsus võib muutuda kollektiivseks.
Aga samas on ajalugu täis ka ärkamisi. Inimesi, kes ütlesid: „See ei ole õige.“ Filosoofe, teadlasi, kunstnikke, kes murdsid läbi illusioonidest.
Valgusvõrk ei kao kunagi. Ta võib olla vaikne, kuid ta ei lakka.
Ebareaalsus on mugav. Reaalsus on vastutusrikas.
Ebareaalsus pakub lihtsaid vastuseid.
Reaalsus nõuab keerukuse talumist.
Ebareaalsus ütleb: „Nemad on süüdi.“
Reaalsus küsib: „Kus on minu osa?“
Ebareaalsus lubab kiiret õiglust.
Reaalsus ehitab aeglaselt.
Sellepärast on see sõda väsitav. Sest Reaalsus nõuab teadlikkust. Ja teadlikkus nõuab energiat.
„On lihtne vihata. On raske mõista.“
Ärkamine ei tähenda üleolekut
Üks suurimaid lõkse on uskuda, et kui sa „näed läbi süsteemi“, oled automaatselt valguses. Kuid ka see võib olla Ebareaalsuse vorm – identiteet „ärganust“.
Tõeline ärkamine on alandlik.
See ütleb:
„Ma võin eksida.“
„Ma võin olla kallutatud.“
„Ma kontrollin ennast sama rangelt, kui ma kontrollin teisi.“
Valgusvõrk ei loo eliiti. Ta loob vastutust.
Mida tähendab „piiride paika panemine“?
See ei tähenda võitlust inimeste vastu.
See tähendab selgust.
Piir on see, kui sa ütled:
„Ma ei osale vihas.“
„Ma ei levita teadmatust.“
„Ma ei luba hirmul juhtida minu otsuseid.“
See on sisemine joon.
Ja kui piisavalt palju inimesi tõmbab selle joone, muutub ka kollektiivne ruum.
Lõpuks: küsimus ei ole selles, kes võidab
Võib-olla see sõda ei lõpe kunagi täielikult. Võib-olla Reaalsus ja Ebareaalsus eksisteerivad alati paralleelselt – nagu valgus ja vari.
Kuid küsimus ei ole kosmilises võidus.
Küsimus on isiklik.
„Millises võrgus sina täna elad?“
Kas sa reageerid või märkad?
Kas sa kordad või mõtled?
Kas sa valid hirmu või aususe?
Me ei pruugi muuta maailma ühe päevaga. Kuid iga teadlik hetk on mikrorevolutsioon.
Ja võib-olla seisnebki tõeline „miljoneid aastaid kestnud sõda“ selles, et iga põlvkond peab uuesti otsustama, kas ta elab unes või ärkvel.
Reaalsus ei tule trompetite ja ilmutustega.
Ta tuleb vaikselt.
Ta tuleb siis, kui sa ütled:
„Ma tahan näha selgemalt.“
Ja võib-olla sellest piisab.
Rahus ja valguses – Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Loe lisaks:
