Ma olen kaua jälginud Eesti meediamaastikku – nii peavoolu kui alternatiivseid kanaleid – ja jõudnud ühe lihtsa, ent ebamugava tõdemuseni: meediakanalid on nagu filtrid. Nad ei vahenda ainult infot. Nad filtreerivad teadvust.
Iga kanal loob oma välja. Ja iga inimene, kes sellele kanalile annab oma tähelepanu, raha, energiat, klikke, kommentaare, vastandumisi või tühistamisi – toidab seda välja.
Meediakanalid kui filtrid: pimedas võrgus ja valgusvõrgus
Minu jaoks jaguneb tänane meediaruum sümboolselt kaheks: pime võrk ja valgusvõrk.
Pime võrk ei tähenda siin tehnilist “dark web’i”, vaid teadvuse seisundit. See on võitluse, vastandumise, hirmu ja pideva kriisi energia. Valgusvõrk on rahu, loovuse, tasakaalu ja ühenduse energia.
Enamik Eesti (ka kogu maailma) peavoolumeediast – olgu see poliitiliselt toetatud, majanduslikult kallutatud või maailmavaateliselt selgelt positsioneeritud – tegutseb võitluse paradigmas. Sama kehtib ka paljude alternatiivkanalite kohta.
Näiteks telegram.ee, objektiiv.ee ja vanglaplaneet.ee on kõik loonud oma tugeva narratiivi. Nad paljastavad, kritiseerivad, vastanduvad, võitlevad. Nad räägivad “musta võrgu” kuritegudest, eliidi manipulatsioonidest, süsteemi varjukülgedest.
Aga siin on paradoks: isegi kui sa paljastad pimedust, ent teed seda viha, hirmu ja vastandumise energiast, oled sa endiselt selles samas väljas. Pime võrk toitub võitlusest – ka siis, kui võitlus on “õigel poolel”.
Võitluses ja rahus olevad kanalid
Meediakanalid võib jagada kahte suurde kategooriasse:
- Võitluses olevad kanalid
- Rahus olevad kanalid
Võitluses olev kanal:
- defineerib end kellegi vastu
- vajab pidevalt vastast
- kasutab hirmu ja skandaali tähelepanu hoidmiseks
- rõhub klikimajandusele
- loob “meie vs nemad” narratiivi
- kasvatab pidevat kriisitunnet
Rahus olev kanal:
- ei vaja vaenlast
- ei ehita identiteeti vastandumisele
- ei ekspluateeri hirmu
- ei müü sensatsiooni
- ei vali pooli, vaid loob ühendust
Enamik meediast – nii peavool kui alternatiiv – eksisteerib pidevas sõjaolukorras. Sõda ei käi ainult relvadega. Sõda käib sõnadega. Sõda käib narratiividega. Sõda käib tähelepanu pärast.
Ja ühiskond peegeldab seda.
Hirm, skandaal ja klikiühiskond
Tänapäeva meedia toimib suuresti järgmiste mehhanismide kaudu:
- hirmu võimendamine
- skandaalide dramatiseerimine
- poliitilise vastandumise süvendamine
- maailmalõpu narratiivid
- “eliidi” sümboolne demoniseerimine
- kangelaste ja vaenlaste loomine
- moraalne paanika
- identiteedipoliitika
- pidev kriisiretoorika
Inimesed annavad nendele kanalitele oma:
- tähelepanu
- raha
- energia
- kommentaarid
- vihased reaktsioonid
- vastandumised
- tühistamised
- hinnangud
- solvangud
- poolte valimise
Aga mida me tegelikult toidame?
Nagu öeldakse: “Kuhu läheb tähelepanu, sinna voolab energia.”
Kui me toidame võitlust, kasvab võitlus. Kui me toidame hirmu, kasvab hirm. Kui me toidame kaost, kasvab kaos.
Miks mass ei näe rahu?
Minu loodud Fonte.News ei ole loodud võitluse väljale. See ei ole kellegi vastu. See ei vaja vaenlast. See ei ehita oma identiteeti vastandumisele.
Fonte.News ei konkureeri hirmuga. See ei ela skandaalist. See ei püüa massi šokeerida.
Ja just seetõttu ei ole see massile nähtav.
Mass otsib võitlust, sest mass ise on sisemises võitluses. Ühiskond on pidevas “sõjaolukorras” – poliitiliselt, kultuuriliselt, ideoloogiliselt, isegi perekondlikult. Kui inimene on sisemiselt rahutu, tõmbab ta rahutust peegeldavaid kanaleid.
Valgus ei suru end peale. Rahu ei karju. Tasakaal ei šokeeri.
Seepärast ei ole rahu kanal massimeedia.
Valikud peegeldavad hinge
Inimese valikud näitavad tema sisemist seisundit. Selleks ei ole vaja ennustajaid, kaardimoore ega astroloogiat.
Piisab, kui vaadata:
- millist meediat ta jälgib
- milliseid postitusi ta jagab
- milliste teemade alla ta kommenteerib
- milliste narratiividega ta samastub
Vana ütlus ütleb:
“Ütle, kes on sinu sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sina.”
Mina lisan:
“Ütle, millist meediat sa toidad, ja ma ütlen, millises teadvuseväljas sa elad.”
Kui inimene elab vastandumises, leiab ta kanaleid, mis seda kinnitavad. Kui inimene otsib süüdlast, leiab ta lõputult tõestusi. Kui inimene otsib rahu, leiab ta teistsuguseid sõnumeid.
Ärkamine algab vastutusest
See ei ole süüdistus. See on kutse vastutusele.
Me ei saa nõuda rahu maailmalt, kui toidame iga päev sõda oma klikkidega.
Me ei saa oodata valgust, kui tarbime pidevalt pimeduse narratiive – isegi siis, kui need paljastavad pimedust.
Küsimus ei ole selles, kes on “õige” või “vale”.
Küsimus on: millisest energiast sa tegutsed?
Kas sa oled võitluses?
Või oled sa rahus?
Lõpuks ei määra meid see, mida me ütleme uskuvat.
Meid määrab see, mida me iga päev oma tähelepanuga toetame.
Valgus ei vaja tõestamist.
Rahu ei vaja kaitsmist.
Tõde ei vaja karjumist.
Ta lihtsalt on.
Ja igaüks meist valib, millises võrgus ta elab.
Rahus ja valguses – Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Kui see minu postitus resoneerus sinuga, siis loe lisaks ja ehk liigud valgusvõrku:
Kui sa ei nõustu minuga, mis on täiesti normaalne nähtus, siis võid julgelt jagada enda teadmist ja tuua välja Eestis meediakanalid, kes on rahus ja valguses, nagu on seda Fonte.News.