Aeg on ärgata – Eesti vajab sind!

Veiko Huuse

Eesti vajab täna iga eestlase panust. Sa arvad, et kui sa ei sekku Eesti asjadesse, nokitsed vaikselt omaette, et sind ei taba kaos, siis sa oled valel teel. Kui Eestimaa hävib, hävib see kõigega, ka sinuga, kes sa oled püüdnud olla “levist” väljas.
0 Shares
0
0

Viimased aastad on olnud rahutud ja täis ebakindlust. Inimesed jälgivad, mis toimub väljaspool Eestit, ning elavad kaasa suurriikide poliitilistele mängudele, samal ajal unustades oma kodumaa ja selle tuleviku. On aeg peatuda ja küsida: kas me tõesti tahame loota välismaistele lubadustele, mis kunagi täitunud ei ole? Või on aeg võtta vastutus enda ja oma laste tuleviku eest ning hakata üheskoos looma tugevamat ja iseseisvamat Eestit?

Ajaloost on, mida õppida

Ajalugu on täis näiteid sellest, kuidas usaldus võõrvõimude ja poliitikute lubaduste vastu on viinud ainult pettumuseni.

  • Majandus ja rahandus: Eesti on kogenud, kuidas majanduskriisid ja välismaised mõjutused võivad kiiresti hävitada aastatepikkuse töö. 1939. aasta baaside leping ning sellele järgnenud Nõukogude Liidu okupatsioon hävitas iseseisva majanduse. Sama toimus ka 2008. aasta kriisis, kus inimesed uskusid, et lääne pangandussüsteem päästab meid – kuid tegelikult jäeti paljud omapead.
  • Toit ja põllumajandus: Me oleme unustamas, et Eesti on suuteline end ise toiduga varustama. Suured ketid ja välismaised toidutootjad on võtnud üle meie turu, kuid kas oleme kindlad, et suudame kriisi ajal ise hakkama saada? Varem olid eestlased iseseisvad, nüüd sõltume importtoidust, mis võib igal hetkel kaduda.
  • Meditsiin ja tervishoid: Kui pandeemia midagi õpetas, siis seda, et rahvusvahelised organisatsioonid ja suured ravimifirmad ei suuda ega taha lahendada meie terviseprobleeme. Eesti peaks investeerima oma teadlastesse ja arstidesse, mitte lootma välismaistele lahendustele, mis tulevad alati viivitusega.
  • Haridus ja teadus: Mida rohkem meie noored sõltuvad rahvusvahelistest ülikoolidest ja programmidest, seda rohkem me kaotame oma iseseisva mõtlemise ja Eesti-keskse maailmavaate. Ajalugu on näidanud, et rahvas, kes kaotab oma haridussüsteemi üle kontrolli, kaotab ka oma kultuuri.
  • Turvalisus ja migratsioon: Euroopa riigid on näinud, kuidas kontrollimatu immigratsioon on toonud kaasa kuritegevuse ja kultuurilise lagunemise. Eesti ei saa endale lubada, et meie inimesed tunneksid end oma kodumaal võõrastena. Meie esivanemad võitlesid oma maa ja keele eest – kas oleme valmis selle lihtsalt ära andma?
  • Poliitika ja valimised: Iga kord, kui eestlased loodavad, et mõni uus partei või juht muudab asju paremaks, tabab meid pettumus. Tegelik muutus tuleb ainult siis, kui rahvas ise võtab ohjad enda kätte ja lõpetab pimesi lootmise välismaistele lahendustele.

Mis on lahendus?

Eestlased peavad pöörama oma pilgu tagasi oma kodumaale. Meil on vaja:

  1. Toetada ja arendada kohalikku majandust – osta ja tarbida Eesti toodangut.
  2. Investeerida oma tervisesse ja haridusse – kasvatada iseseisev ja tugev põlvkond.
  3. Toetada Eesti teadust ja tehnoloogiat – iseseisev innovatsioon on tuleviku võti.
  4. Vähendada sõltuvust välismaistest poliitilistest otsustest – Eesti peab ise oma tulevikku suunama.
  5. Hoolida oma kogukonnast ja kultuurist – hoida Eesti elujõuline ja tugev.

Meil on kõik olemas, et olla edukas ja iseseisev rahvas. Meil on vaja ainult ühte – et me ise usuksime sellesse ja tegutseksime! Tulevik on meie kätes – kas oleme valmis selleks vastutuse võtma?

“Austades sind ja sinu tegemisi” – Veiko Huuse

Loe lisaks:

Veiko Huuse hoiatus: “Ma olen tõestanud tõendite põhjal ära selle, et Eesti Riiki ei juhi president ega ministrid enda hallatavate ministeeriumitega. Eesti Riiki juhivad kohtunikud. Ma olen saanud viimase 3 aasta jooksul kõigist ministeeriumitest vastused, sealhulgas AKI -st ja õiguskantslerilt, et nemad ei saa midagi teha, kohus otsustab! Seega, täiesti kasutu on see poliitiline valitsus. Ükskõik, kes võimul on, otsused teeb ikka kohus. Valitsuses keegi ei vastuta! Tõestatud, tõestatud, tõestatud.”

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.