Järelevalvekapitalism ja psühholoogiline sõda

0 Shares
0
0

Järelevalvekapitalism  on uudne majandussüsteem, mis on tekkinud digitaalajastul. Seda iseloomustab ühepoolne väide privaatsest inimkogemusest kui vabast toorainest käitumisandmeteks tõlkimiseks. Selles kapitalismi versioonis on esmaseks tooteks pigem käitumise (poliitilise ja majandusliku) ennustamine ja mõjutamine, mitte kaupade ja teenuste tootmine. See majanduslik loogika seab prioriteediks isikuandmete hankimise, töötlemise ja nendega kauplemise, et ennustada ja mõjutada inimeste käitumist, kasutades neid prognoose erinevatel majanduslikel (turundus) ja poliitilistel eesmärkidel. 

Paljudel juhtudel sulandub jälgimiskapitalism PsyWari tööriistade ja tehnoloogiatega, et anda jõudu kaasaegsele jälgimisriigile, tekitades uue fašismi vormi (avaliku ja erasektori partnerlus), mida tuntakse tehnototalitarismina.   Juhtivad korporatsioonid, mis kasutavad järelevalvekapitalismi ärimudelit, on Google, Amazon ja Facebook. Järelevalvekapitalism on nüüdseks sulandunud psühholoogia, turunduse ja veebiteabe algoritmilise manipuleerimise teaduse ja teooriaga, et tekitada propaganda- ja tsensuurivõimalused, mis ulatuvad palju kaugemale Aldous Huxley ja George Orwelli 20. sajandi ennustustest.

Järelevalvekapitalismi põhijooned

  1. Ühesuunalised peegeloperatsioonid : järelevalvekapitalistid kavandavad toimingud salajaseks toimimiseks, varjates oma meetodeid ja kavatsusi kasutajate eest, kes pole teadlikud andmete kogumise ja analüüsimise ulatusest.
  2. Mõõteriistade võimsus : järelevalvekapitalistid kasutavad võimu, luues süsteeme, mis kasvatavad “radikaalset ükskõiksust”, muutes kasutajad nende tähelepanekute ja manipulatsioonide suhtes tähelepanuta.
  3. Käitumuslikud futuuriturud : väljavõetud andmetega kaubeldakse uutel turgudel, mis võimaldab ettevõtetel panustada kasutajate tulevasele käitumisele, luues järelevalvekapitalistidele tohutut rikkust.
  4. Koostöö riigiga : Järelevalvekapitalism hõlmab sageli partnerlust valitsustega, soodsate seaduste, politseitöö ja teabe jagamise võimendamist, et oma võimu veelgi tugevdada.

Ajalooline areng

Järelevalvekapitalismi juured on Interneti algusaegadel, kui ettevõtted, nagu Google ja Facebook, kasutasid ära digitaalvaldkonna “valitsemata ruume”. Järelevalvekapitalismi tõusule aitasid kaasa dot-com tõrge, Apple’i tarbijakeskse lähenemise edu ja USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) loodud jälgimissõbralik keskkond ning CIA investeeringud “terrorismivastasesse sõtta”.

Tagajärjed

  1. Autonoomia kaotamine : järelevalvekapitalism vähendab individuaalset autonoomiat, kuna kasutajaid manipuleerivad ja mõjutavad algoritmid, mis on loodud nende käitumist ennustama ja kujundama.
  2. Oht demokraatiale : võimu koondumine järelevalvekapitalistide kätte õõnestab demokraatlikke protsesse, kuna nad kasutavad oma mõju avaliku arvamuse ja poliitika kujundamiseks.
  3. Majanduslik ebavõrdsus : järelevalvekapitalismi loodud rikkus suurendab majanduslikku ebavõrdsust, kuna need, kes omavad ja kontrollivad andmeid ja algoritme, saavad sellest kasu, samas kui kasutajaid kasutatakse ära tasuta kaubana.

Vastupanu ja reform

Järelevalvekapitalismi vastu võitlemiseks on oluline:

  1. Edendada läbipaistvust ja vastutust : nõuda suuremat avatust andmete kogumise ja töötlemise tavade ja mehhanismide osas, et kasutajad saaksid oma andmeid kontrollida.
  2. Järelevalvekapitalismi reguleerimine : kehtestage ranged eeskirjad, et piirata järelevalvekapitalistide võimu, kaitsta kasutajate õigusi ja edendada ausat konkurentsi.
  3. Alternatiivsete majandusmudelite edendamine : julgustada selliste alternatiivsete majandussüsteemide väljatöötamist, mis seavad inimeste heaolu, autonoomia ja demokraatia kasumile ja järelevalvele esikohale.

“ Järelevalvekapitalism väidab ühepoolselt meie isiklikku inimkogemust kui tasuta tooraineallikat oma tootmisprotsesside jaoks. See muudab meie kogemused käitumisandmeteks. Need käitumuslikud andmed kombineeritakse seejärel selle täiustatud arvutusvõimalustega, mida inimesed tänapäeval nimetavad tehisintellektiks. Sellest mustast kastist tulevad välja ennustused meie käitumise kohta, mida me teeme praegu, varsti ja hiljem. Selgub, et on palju ettevõtteid, kes tahavad teada, mida me tulevikus teeme, ja seega on need moodustanud uut tüüpi turu, turu, mis kaupleb ainult käitumuslike futuuridega, meie käitumuslike futuuridega. Seal teenivad oma raha järelevalvekapitalistid. See on koht, kus selle majandusloogika suured pioneerid, nagu Google ja Facebook, on saanud nii rikkaks, müües meie käitumise ennustusi esmalt veebis sihitud reklaamijatele, ja nüüd on need ärikliendid muidugi terves majanduses, mitte enam ainult selle algupärase veebipõhise sihitud reklaami kontekstis.

Kõik see toimub salaja. Kõik see toimub ühesuunalise peegli sotsiaalsete suhete kaudu. Ergo järelevalve, siia kogunenud tohutud kapitalid on koolitatud looma neid süsteeme viisil, mis hoiab meid teadmatuses. Täpsemalt kirjutavad andmeteadlased oma meetoditest viisil, mis uhkustab tõsiasjaga, et need süsteemid lähevad meie teadlikkusest mööda, nii et nad lähevad mööda meie õigusest öelda jah või ei. Ma tahan osaleda või ma ei taha osaleda. Ma tahan võistelda või ma ei taha konkureerida. Ma tahan võidelda või ma ei taha võidelda. Kõik see jääb mööda. Meilt on röövitud õigus võidelda, kuna oleme teadmatuses. Nägime, et Cambridge Analytica kasutas neid samu meetodeid nende paljastustega aasta tagasi ainult väikese erinevusega. Kõik, mida nad tegid, oli kasutada neid samu igapäevaseid rutiinseid jälgimismeetodeid, kapitalismi, pöörata neid vaid paar kraadi poliitiliste tulemuste, mitte äriliste tulemuste suunas, näidates, et nad saavad kasutada meie andmeid meie käitumise, meie käitumise reaalses maailmas sekkumiseks ja mõjutamiseks ja meie tegeliku maailma mõtlemist ja tundeid, et muuta poliitilisi tulemusi. ”

Artikli autor: Robert Malone

“Vana maailma pole võimalik korda teha. Vana maailm on rämps, mis tuleb ära koristada ja lõplikult likvideerida. Uue maailma loovad inimesed koosloomises ja juhtimises ilma parasiitideta.” – Veiko Huuse

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?