Finantsvabadus vs Finantsküllus: “Kas oleme valesti õppinud, õpetanud ja kasutanud materiaalse maailma keelt?” – Veiko Huuse
Viimased aastakümned on elutreenerid(ka mina ise), coach’id ja isikliku arengu gurud meile rääkinud, kuidas saavutada finantsvabadust. Sellised nimed nagu Robert Kiyosaki oma raamatus Rikas isa, Vaene isa või Tony Robbins oma finantsplaneerimisraamatus “Money: Master the Game” on toonud selle mõiste meie teadvusse kui soovitud ideaali. Kuid kas me oleme tegelikult mõistnud, mida see termin tähendab? Või veelgi enam – kas oleme kasutanud vale keelt oma materiaalse reaalsuse kirjeldamiseks?
Kuula audiolugu Veiko Huuse podcastis SIIN
Ma väidan, et sõna „finantsvabadus“ on oma olemuselt vigane ja vastuoluline. Kui vabadus viitab millelegi, millest me oleme sõltumatud, siis finantsvabadus tähendab sõna otseses mõttes „vaba rahast“, „raha puudumist“. Kuid enamik inimesi, kes finantsvabadust otsivad, ei taha rahast vabad olla – nad tahavad hoopis piisavalt raha, et elada muretult. Kas poleks õigem rääkida finantsküllusest – pidevalt kasvavast ja rikkalikust rahavoo seisundist, kus meie elus on rohkem kui piisavalt vahendeid, et täita oma unistusi ja eesmärke? Siin püüan oma väiteid tõestada.
Finantsvabadus: Illusioon või vale terminoloogia?
Kui Robert Kiyosaki räägib „finantsvabadusest“, viitab ta olukorrale, kus passiivne sissetulek katab ära kõik elamiskulud. Tema sõnul tähendab see, et sa ei pea raha pärast enam töötama. See on kindlasti ligitõmbav idee, kuid see jätab mulje, et eesmärk on lihtsalt vabadus töötamisest, mitte külluse loomine.
Mõelgem korraks laiemalt. Kui inimene saavutab selle, et tema kulutused on minimaalsed ja passiivne sissetulek katab need, kas see tõesti tähendab rahulolu ja õnne? Või seab see meid piiratuse olukorda, kus me lihtsalt „vabastame“ end rahast, kuid ei loo juurde rikkust, küllust ega uusi võimalusi?
Näiteks minimalistlik elustiil võib viia finantsvabaduseni – näiteks otsustad elada metsas, kasvatada ise oma toitu ja ei vaja suuri sissetulekuid. Kuid kas see on reaalselt see, mida enamik inimesi ihaldab? Või tahavad inimesed pigem elada elu, kus nad saavad nautida reisimist, kultuurilisi elamusi, haridust ja luksust?
Finantsküllus: Rikkuse ja kasvamise seisund
Finantsküllus tähendab pidevat laienemist ja võimaluste loomist. See ei ole piiratud „kulude katmisega“, vaid seisneb oma väärtuse suurendamises ja rahalise energia kasvatamises. Kui räägime küllusest, viitame me maailmapildile, kus raha voolab meie ellu loomulikult ja piisavalt, et katta mitte ainult vajadused, vaid ka soovid.
Tony Robbins, üks maailma tuntumaid coach’e, mainib küll oma raamatus Unshakeable, et rahaline turvalisus ja vabadus on olulised, kuid ta suunab inimesi ka kasvatama oma jõukust läbi investeerimise ja väärtuse loomise. Robbins keskendub pigem küllusele, kui lugeda tema õpetuste sügavat tähendust.
Näide elust: ettevõtja, kes investeerib oma ettevõtte kasvu, ei mõtle „kuidas saavutada vabadust rahast“, vaid „kuidas luua rohkem rikkust“. Warren Buffett, maailma üks rikkamaid inimesi, ei saavutanud finantsvabadust, vaid ehitas üles finantskülluse – tema rikkus kasvab iga aastaga ja loob talle uusi võimalusi.
Kust tuleb vale fookus?
Finantsvabaduse idee on atraktiivne, sest see lubab „vabadust“, mis on iga inimese unistus. Kuid sõna „vabadus“ on petlik, sest see ei tähenda automaatselt küllust. Elutreenerid nagu Dave Ramsey, kes õpetavad võlgadest vabaks saamist, räägivad sageli finantsvabadusest kui esimesest sammust. Kuid võlgade tasumine või minimaalsete elamiskulude katmine ei võrdu küllusega – see on alles alus, mitte eesmärk.
Küllus elus: Raha, tervis, toit ja suhted
Külluse mõiste ei piirdu rahaga. Kui me räägime küllusest, peame mõtlema ka toidu, tervise ja suhete tasanditel. Siin on olulised mõned põhimõtted:
- Toiduküllus: Külluse mõtteviis toidu osas tähendab usku, et maailmas on piisavalt toitu kõigile, kui me kasutame seda jätkusuutlikult ja jagame. Pole vaja koguda ja raisata kartuses, et „äkki ei jätku“.
- Terviseküllus: Kui me keskendume ainult haiguste vältimisele, on meie mõtteviis negatiivne. Külluse tervisemõtteviis tähendab oma keha ja vaimu hoidmist parimas seisundis – rõõmuga, mitte hirmuga.
- Suheteküllus: Lojaalsed sõbrad ja tugevad suhted sünnivad usaldusest, mitte klammerdumisest. Kui elame külluse mõtteviisiga, mõistame, et kvaliteetsed suhted kasvavad siis, kui me loome väärtust ja oleme avatud uutele ühendustele.
Ahnus vs jätkusuutlik küllus
Oluline on meeles pidada, et küllus ei tähenda ahnust ega kontrollivajadust. See, et meil on palju, ei tohiks tulla teiste arvelt. Külluse mõtteviis põhineb usaldusel – teadmisel, et meil on alati piisavalt, kui me loome väärtust ja jagame oma rikkust. Hirm, et „äkki saab otsa“, viib kogumise ja liigsuse poole, kuid küllus on tasakaalu ja vajaduspõhisuse seisund.
Jagatud küllus loob jätkusuutlikkuse – kui meil kõigil on piisavalt ja me usaldame elu voolu, kaob puuduse tunne. Kui igaüks elab külluses, on nii üksikisik kui ka inimkond tervikuna paremas seisundis.
Kuidas mõtteviisi muuta ja küllust luua?
- Asenda hirm usaldusega. Külluse loomiseks on oluline jätta maha puuduse mõtteviis ja asendada see usaldusega, et maailmas on piisavalt ressursse kõigile.
- Fookus väärtusele. Küllus ei tähenda lõputut kogumist, vaid väärtuse loomist nii endale kui ka teistele.
- Investeeri kasvamisse. Olgu selleks rahaline, tervislik või vaimne kasv – küllus tähendab pidevat laienemist.
- Jagamine. Küllus kasvab siis, kui me oleme valmis jagama ja aitama ka teisi elada paremini.
Kokkuvõte: Õpi kasutama õiget keelt ja looma küllust
Finantsküllus on lihtsalt esimene samm. Tegelik eesmärk peaks olema küllus – mitte ainult rahaline, vaid ka tervises, toidus, suhetes ja emotsionaalses heaolus. Küllus ei tähenda kogumist ega hirmu, vaid vajaduspõhist elustiili, kus meil on alati piisavalt ja me usaldame elu voolu.
Niisiis, järgmine kord, kui keegi küsib sinu eesmärkide kohta, ära vasta „ma tahan olla finantsiliselt vaba“. Ütle hoopis: „Ma loon oma elu finantskülluses.“ Ja ära piirdu ainult rahaga – mõtle küllusest kui elustiilist, mis hõlmab kõiki sinu elu tahke. Kui meie kõigi elus on küllus, muutub kogu maailm harmoonilisemaks ja tasakaalukamaks.
39