Foto: Neil Hague

Lamemaalane ja… ümarmaalane?

Tarvi Kaasiku

Viimasel ajal kasutatakse tihti sellist sõna nagu lamemaalane. Mida sellega mõeldakse? Mida see tähendab? Kes või mis see on?
38 Jagamist
38
0
0

Kord sai avaldatud infot, et kõiksugused riigi institutsioonid on äriregistris kirjas, mis tähendab, et nood kõik toimetavad äriseaduse alusel – sellest ka nimetus ÄRIregister.
Seepeale vastati: „Ah, see on mingi lamemaalase jutt.“

Sai siis küsitud, et milline seos on sellisel lihtsasti kontrollitaval faktil lameda Maaga? Vastust ei tulnud. Märkimisväärne on siinkohal see, et sama sildi pälvis ka üks inimene, kes jagas sotsiaalmeedias sõltumatute teadlaste poolt avaldatud laboratoorse uuringu tulemust. Sellised juhtumid ajendasid antud fenomeni lähemalt uurima.

Uuringu tulemus

Pikema uurimustöö tulemusena on selgunud, et inimestel üldiselt on täiesti erinev nägemus antud sõnast! Mõningad väljavõtted nendelt inimestelt, kes teinekord nimetavad teisi lamemaalasteks:

„Lamemaalased on minu jaoks vandenõuteoreetikutest fanaatikud, kes on liiga fanaatilised oma seisukohti edastama… kes üritavad kõigile tõestada, et neid on KA halvasti koheldud.“

„Koondnimetus nende kohta. kes ei usu normaalsust, kes otsivad “oma”, ehkki see nii-öelda “oma” on pehmelt öeldes jama, et mitte öelda ulmevaldkonda kuuluv.“

„Lolli sünonüüm, kiire ja lihtsustatud lahterdamine.“

„Minu jaoks on lamemaalane see, kes hoiab omaenda väljamõeldud tõdedest kinni hoolimata sellest, et on ümberlükkamatud tõendid, et ta eksib.“

„Inimene, kelle kindel seisukoht mingis konkreetses küsimuses erineb teaduslikult tõestatud seisukohast selles küsimuses.“

Läbiviidud uuringus oli vastajaid palju, enamik vastusest aga olid erinevad. Siinkohal tuleb mängu lihtne koolipoisi loogika: kui üks inimene ütleb teisele lamemaalane ning kolmas näeb sellist situatsiooni, siis kolmas inimene tõlgendab asja kohe enda nägemuse järgi olenemata sellest, et esimene selle öelduga üldse midagi muud võis mõelda. Kas selline situatsioon mitte ei muuda antud sõna tühjaks sõnakõlksuks, millel puudub igasugune sisu? Ka peavoolu meedias on seda sõna viimasel ajal kasutatud mingisuguse grupi määratlemiseks. Mida nemad sellise ebamäärase sõnaga mõtlevad?

Mida aga arvavad sõnast „lamemaalane“ just need inimesed, kes teinekord selle suhteliselt mitte midagi ütleva sildi saavad? Mõningad näited:

„Sõimusõna isemõtlevatele/tunnetavatele, endaga kontaktis olevatele inimestele praeguses maailmas.”

„Lamemaalane on halli massi kirjeldus – sõna neile, kes erinevad ja elavad kastist välja maagias ja mûstikas, usalduses ja mängulisuses, naudingutes ja avatud meeles 💞💞💞”

„Kompliment isemõtlejatele!”

„Olen aru saanud, et see võrdub mõistega “teaduse eitaja”. Irratsionaalne inimene?
Aga olen ka aru saanud, et seda tiitlit jagatakse valimatult igaühele, kes peavoolumeediaga nõus ei ole.
Ja milles täpselt pole nõus või mis argumendid need on – see ei huvita neid, kes seda sõna kasutavad. Tempel “lamemaalane” peale – ja edasi! 😁”

„Lamemaalane tähendab tänapäeval seda, et Sa oled mõtlemisvõimeline isend, keda ei saa meedia poolt programmeerida ja vastasel lõppesid argumendid otsa. 🍀”

Märkimisväärne on siinkohal see, et enamus nendest inimestest, keda teinekord „lamemaalasteks“ nimetatakse, võtavad seda sõna pigem komplimendina! Üldiselt selle sõna kasutajad ise aga eeldavad, justkui teeks see mingit kahju neile, keda nad sel moel nimetavad, nagu on uuringust selgunud. Ja kas pole mitte tugev inimene see, kel puudub hirm teiste arvamuste ees? Või üldse, kui paljudel on võime muuta kellegi negatiivne sõnarünnak enda jaoks hoopis komplimendiks? Vaadates, kuidas inimesed üldiselt reageerivad sõimusõnadele, siis ei saa öelda, et selline võime just paljudel olemas oleks.

Lamemaalane otsetõlkes

Kui nüüd lähtuda puhtast eesti keelest ehk kui võtta seda väljendit sõna-sõnalt, siis tähistab lamemaalane inimest, kes usub, et meie maailm on hoopis lame ja mitte ümar. Sõimusõna lausuja enda arvates võib see tähistada ka inimest, kes on tema arvates sama rumal kui too, kes usub lameda Maa olemasolusse.

Ka siinkohal on olukord kohati koomiline.

Valdav enamus inimesi arvas kunagi, et Maa on lame, siis keegi julge aga väitis selle hoopis ümmargune olevat. Mille tulemusel teda naeruvääristati massi poolt (võib-olla nimetati ka “ümarmaalaseks”, me ei tea).

Siis ühel hetkel olid valitsevad ringkonnad niivõrd suurte tõendite kuhja all, mis sundis neid avalikult tunnistama, et Maa on siiski ümar. Need, kes veel arvasid oma “vanas maailmas” olles, et Maa on ikkagi lame, said ülekaaluka rahvamassi naeruvääristamise osaliseks.

Nüüd oleme olukorras, kus paljud inimesed taas arvavad, et Maa on hoopis lame.

Minul on ükspuha, kas Maa on lame või ümmargune, minu elukorraldus sellest ei muutu. Kuid mulle näib ajaloo kulgu vaadates, et kogu see lame-ümar-lame teema on inimeste rumaluse indikaator.

Ma ei ütle, et ümara Maa usku inimene on rumal ega ei ütle ka seda, et lameda Maa usku inimene on rumal, vaid rumalus peegeldub pigem inimeste reageeringus kellegi teise isikliku tõe vastu.

Maailm oleks tunduvalt rahulikum paik, kui peetaks vähem ususõdasid oma tegudes ja sõnades. Kaks omavahel vastandlikku usku võivad täitsa kenasti üksteisega läbi saada.

Sinul on oma maailm ja minul oma, need on täiesti erinevad ja sellest pole midagi, sõbrad võime ikka olla.

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.

Toeta meie tegevust

Liitu uudiskirjaga

38 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Aeg ülendada üksteist vabadusse ja usaldusse

Läbime intensiivset inimeseksolemise kõiki tasandeid transformeerivat ajajärku ning vajame selle käigus sügavat käimasolevate protsesside mõistmist nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Arusaamist ruumimõõtme avardumise vajalikkusest ning sellega kaasnevast vastutusest ja uue, kõrgema teadlikkusega maailma loomise võimalikkusest. Kui väline maailm tekitab ahistatuse tunnet, on see impulsiks liikuda veelgi sügavamale, et avada omaenda potentsiaali senisest avaramas mõõtkavas. Tiina Varatalu tekstid on sel teekonnal inspireerivad suunanäitajad: "Inimteadvus avardub uude plaani ja see, mis enne ajas endast välja, lämmatas, tühistas, on suuremas kontekstis hõlmatav, lahenev."

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.

Ärkamine kaassõltuvusest

Kõik kuritegelikud režiimid ükskõik millisel mandril ükskõik millisel ajajärgul on saanud eksisteerida üksnes rahva vaikival heakskiidul. Kõik kõrvalekalded demokraatiast on saanud juhtuda kodanikujulguse nappuse tõttu. Me oleme mõistnud, et jättes reageerimata perevägivalla või lasteahistamise ilmingutele, aitame nendele nähtustele kaasa. Kuid kas me mõistame, et inimõigustest või põhiseadusest ülesõitmine on samasugune vägivald kui isiklikel piiridel tallumine, lihtsalt teises mastaabis? Me ei tolereeri vägivalda isikutasandil. Peatugem hetkeks ja tunnetagem, mis mehhanism see meie sees on, mis sunnib meid mööda vaatama valetamisest, manipulatsioonidest, ebaõiglusest, piiride ignoreerimisest, ükskõiksusest, hämamisest, gaslightingust, vähendamisest ja veel tuhandest muust vägivaldsest nähtusest, niipea kui see kõik väljub isikutasandilt ning liigub ühiskonnatasandile? Kas vägivald, mis on ametlikult heaks kiidetud, on vähem vägivald?

Covidism: kas uus religioon?

Kunagi ammustel aegadel valgus mööda ilma laiali üks ja sama religioonimuster. Igale maale sisenedes riietus see veidi teisiti ja ka käitus teistmoodi – vastavalt kultuurile ja inimeste arenguastmele. Leidus inimesi, kes võtsid selle mustri õpetusi arenguprotsessi astmekividena, mida saab kasutada elus edasiliikumisel ja oli ka neid, kes võtsid kõike sõnasõnalt ning nõudsid teistelt inimestelt samuti nende sõnade järgimist. Esimesed olid religioossed inimesed, kes oma käitumisega teisi ei kahjustanud. Viimased aga olid religioonifanaatikud, kes tegid elu põrguks nii iseendal kui ka teistel...

Äriidee

Bilderfeller: Ma näen, et projekt „Viirus“ on laitmatult õnnestunud, kuid mõrad – nii palju mõrasid on tekkinud! Asi hakkab käest minema!

Tähendusrändaja tähelepanek

Me läheme üle uuele operatsioonisüsteemile inimteadvuses. Inimkond on iseseisvumise eas. Sest meie ratsionaalne mõistus on jõudnud oma tarkuse teel nähtamatusse. Me oleme mõõtkavas, kus teised ei saa enam aidata nii nagu enne. Kus teised saavad aidata üksnes sinnani, kus lõpeb nähtav plaan, kus laps laseb lahti vanema käest, laev laseb lahti oma ankruköied, inimene on silmitsi oma seletamatu eluandva ja valet ohustava olemusega.