Praegu käimasolevad ülemaailmsed protsessid on otsekui EKSAM inimkonnale. Viimane eksamipilet, mille küsimuseks on: Kas hirm või armastus? Kas hukkumine hirmus ja võitluses või ellujäämine armastuses. See ellujäämine oleks aga siis juba pehmelt öeldes uues vormis. Üleminekukriis on aga korralik. Uue ajastu sünnipress on täpselt selle vääriline.
See on proovilepanek. Nii terve tsivilisatsiooni kui ka iga üksikisiku. Igaühe USK pannakse proovile. Usk iseendasse, usk Loojasse, usk nii enese kui Looja tõeliseks olemuseks olevasse armastusse. Piibellik küsimus: kuidas saab Looja olla armastav, kui ta laseb sellel kõigel sündida? Eksam seisnebki selles, et Looja laseb juhtuda KÕIGEL, millel inimene ISE endaga juhtuda laseb. See on ülim usaldus ja puhas sekkumatu armastus – tee, mis tahad! Just siin saabki selgeks, mida keegi tahab, sest just seda ta saab. Kes hirmu, kes armu. Kõigile jätkub.
Eksamineerijaks on piltlikult öeldes KURJUS. Kelle kaudu see täpsemalt avaldub, pole niivõrd määrav. Selle teenistuses on osa inimkonnast, kes on eneste valdusse kuhjanud muinasjutulised varandused, millega aga pole ühel hetkel midagi teha, sest seda ei saa süüa. Nad tajuvad seda ise ka, et kasutu rahahunniku otsas elada on üsna masendav, aga nad ei peatu. Sest nende teine nimi on AHNUS. Selle põhjuseks on särava fassaadi taga olev meeletu PUUDUS. See puudus on armastuse puudus ja seda ei topi täis ühegi aseainega, pandagu või kõik maailma trükipressid raha trükkima. Need vaesekesed, keda peetakse ka ELIIDIKS, vajavad armastust kõige enam, sest neil pole seda üldse. Seal haigutab üksnes suur ja täitmatu põhjatu auk.
See ahnus vajab oma puuduse ajutisekski leevenduseks aina suuremat ja suuremat doosi sõltuvusainet, mis on nende jaoks raha. See raha aga ei teeni neid enam, sest nad on selle liiga suureks nuumanud ning nüüd teenivad nemad raha. Nende üha suurenevate dooside nimel langevadki metsad kogu planeedil, selle nimel pumbatakse naftat ja kaevandatakse maavarasid. Seda nimetatakse TURUMAJANDUSEKS, mille põhipostulaat on aina uute turgude tekitamine. Kunstlike vajaduste loomine on selle peamine töövõte ning MUGAVUS on selle lemmikuimasti. Tegelikult ongi tegemist TURUNDUSMAJANDUSEGA. Selle ahnuse, selle globaalse sõltuvusäri nimeks on pandud MAJANDUSKASV.
See pole aga ammu enam majandus (ega economy), see on RÖÖVMAJANDUS, mis hävitab meie Emakest Maad. Röövmajandus saab õitseda üksnes tarbimisühiskonnas. Tarbimisühiskond eeldab kuulekaid ja manipuleeritavaid tarbijaid, kes ise palju ei mõtle. Kel puudub oma TAHE ja kes peavad oma tahteks seda, mis on neile ette söödetud. Ahnus orjastab tahte.
Tahte halvamiseks on suurepärane vahend VAKTSIIN. Tahetakse mitte seda, mis on eneses olemas, vaid seda, mis tuleb väljast. IMMUUNSÜSTEEM on toonud inimkonna läbi miljonite aastate tänasesse päeva, kus meile üritatakse üpriski edukalt müüa ideed, et see ei ole enam PIISAV. Edu aluseks on suurim baashirm üldse – SURMAHIRM. Imerohuna pakutakse uusi imelisi vaktsiine, mille sõnumiks on: Ära usalda ennast, usalda seda, mis sulle öeldakse hea olevat. Sedasama eesmärki teenivad ka mitmed rahvusvahelise ulatusega tänapäevased raviprotokollid. Hirm, eneseusalduse kadu ning üha suurenev toetumine välisele panevad kärbuma inimese võime toetuda enesele. Sellega kaasa minek on enesest lahti ütlemine ning kaassõltlaseks saamine.
Nüüd ehk juba hakkab koitma, mis on käimasoleva globaalse VAKTSIINIPROPAGANDA eesmärk? Paljudes on veel säilinud usaldus meditsiini suhtes, mis on loomulikult osaliselt õigustatud, ja just selle peale välja mängitaksegi. Seepärast ongi nii külmavereliselt pandud pöörlema kiirkorras valmistatud KATSETUSJÄRGUS ja vähimagi garantiita vaktsiinide karussell, kuna enamus inimesi lihtsalt keeldub sellises mastaabis PETTUST uskumast. Kognitiivne dissonants ei lase. Mida aga teha nendega, kes mängu läbi näevad? Loomulikult naeruvääristada, sildistada, marginaliseerida. Kui see ei aita, siis jõuga maha suruda. Kui tekib oht, et selle tagajärjel tõuseb ühiskonnas liiga suur protest, tuleb muuta seadusandlust. Muuta seadusi nii, et need annaksid üha suurema voli võimule kuulekatele ametnikele ja jõustruktuuridele. Nõnda saaks avatud tee massilisele SUNDVAKTSINEERIMISELE. Muuta seadusi nii, et väheneks ja lõpuks kaoks sõnavabadus, ning sellega suukorvistada meedia ning sundida vaikima vilepuhujad ja trummilööjad. Kuna ühiskondlikel protsessidel on siiski oma inerts, on asutud valmistuma laste vaktsineerimiseks, et uus põlvkond kasvaks juba maast-madalast piisavalt tahtetu, abitu ja kuulekas.
Seda kõike oleme saanud juba mõnda aega endi ümber toimumas näha. Kus on aga lahendus? Lahendus oled sina! Just sina ja ei keegi muu. Mitte keegi teine ei saa olla lahendus sinu jaoks. Jah, inimkonna saatus tervikuna sõltub sellest, milleks me oleme koos võimelised, ent mis ka ei juhtuks, on sinu jaoks tagajärg see, mille ainsaks põhjuseks oled sina ise. Kõik sinu teod, sõnad, mõtted ja tunded. See kõik on sinu vastutusala. Eelkõige aga sinu suhtumine. Eelkõige sinu suhtumine iseendasse. Suhtumises ümbritsevasse ning suhtumises teistesse väljendub sinu suhtumine sinusse enesesse. Just nii vähe või palju, kui vähe või palju oled sa valmis aktsepteerima teisi, oled sa valmis vastu võtma iseennast. Just sel määral, nagu sa kedagi vihkad, vihkad sa seda osa endast, mida sa pole veel olnud valmis omaks tunnistama.
Kui inimene ei tunnista end oma elus toimuva põhjusena, loobub ta võimalusest mõjutada tagajärgi. Ainult kogu vastutuse omaks võtmine annab võimaluse muuta kogu oma elu. Mida enam tajume oma vastutust kogu maailmas toimuva ees, seda suuremas ulatuses saame me seda ka mõjutada enda soovitud suunas.
Maailmas toimuvas oleme kõik osalised – kes kuidas. Kes meist ei toidaks mingilgi moel kogu seda süsteemi? Oma ostudega, tarbimisharjumustega, mis meid tegelikult ei teeni, oma laenudega, oma investeeringutega kasvõi pensionifondi kaudu? Oma madalate tunnete teisele projitseerimisega, süüdistamistega, enese paremaks pidamisega, usu puudumisega enesesse ja teistesse? Jah, veel on muust tsivilisatsioonist rohkem või vähem eraldatuses elavaid loodusrahvaid, kes sellevõrra enam on ühenduses looduse ja loodusjõududega, on üksikuid metsikusse loodusesse pagenuid, on erakuid mägikoobastes, kes võimumängude reegleid omaks pole võtnud. Selleks, et distantseeruda hea ja kurja vastasseisust duaalses maailmas, tuleb ühel või teisel moel eralduda inimkonnast, kus need reeglid on igapäevaelu lahutamatuks osaks.
Leidub neidki, kes ütlevad, et duaalsus on kõigest illusioon. Tõde on seegi, ent elades selles illusioonis anname me elu ka sellele. Võib öelda, et me realiseerime seda illusiooni. Selle reaalsuse eest aga pead liiva alla peites ei põgene. Kurjuse salgamine seda olematuks ei tee.
Kurjust ei saa hävitada jõuga. Kurjus on nagu lohe, kel mahalöödud pea asemele kasvab kaks. Üks neist on sinu oma.
Kurjust kurjaga tappa üritades oledki juba tema teenistuses ning hävitades hävitajat tõstad käe iseenda vastu. See on lihtne viis hukutada kogu tsivilisatsioon.
Kui kurjus muudab sind kurjaks, on ta võitnud, on sind enda poolele üle võtnud. Kurjuse poolele üle minna on üks võimalikest valikutest. Kui see aga pole sinu valik, on võimalus jääda iseendaks, teades, et kurjuse vastu aitab vaid headus, hirmu eest kaitseb arm.
Kuidas siis seista enda eest, kui võitlusega kurjuse vastu ei saa? Ainus, mis aitab, on selle vastaspoolus – headus. Seista enese, oma pere, oma maa ja rahva eest on parim, mida enda ja teiste heaks teha. Kuidas seista kurjuse vastu? Ükski süüdistamine siin ei aita, sest ükski süüdistatav meid ei aita. Võtta vastu kogu olnu ja olemasolev annab võimaluse lähtuda edasises just praegusest olukorrast. Annab võimaluse öelda siin ja praegu: aitab! Siit edasi mitte üks samm.
Selleks tuleb teha suu lahti, tuleb teha tegusid, mis kinnitavad, et siin on sinu piir, millest sa ei tagane. Sest paraku on nii, et kes türanniat vaikides talub, ongi just seda väärt. Kes kuritegu vaikides pealt vaatab, saab selle vaikivaks kaasosaliseks.
Lubada lastel tikkudega heinaküünis mängida on eluohtlik nii endale kui neile. Lubada lapsel sulle pähe istudes türanniks kasvada on ise endast ohvri tegemine ning see ei teeni ei sind ega teda. Olla resoluutne on mõnikord suurim armastuse väljendus. Just nõnda, nagu eksinud lapsukestesse, saab suhtuda ka neisse, kes oma hinges haigutavat armastuse puudust võimumängudega kompenseerida üritavad. Suurim armastusavaldus nende suhtes on mitte lubada neil seda teha.
Soovin meile kõigile julgust saada ja jääda armastajaks nii palju, kui vähegi võimalik. Tõeline armastus ei toida kunagi hirmu. Armastus on ainus, mille ees vägivalla jõud raugeb. Olgem julged.
39
