Kõige vägevam sõdalane on see, kes langetab mõõga iseendas
Õpin päevast päeva ja ööst öösse, kuidas kõige vägevam sõdalane on see, kes langetab mõõga iseendas. Et kõige suurem julgus terves ilmas on julgus armastada. Armastada algul kasvõi kõigele vaatamata, lõpuks aga armastada kõigele vaadates. See ongi minu tee, ja seda ma käin, õppides järk-järgult vabanema kaasas veetavast koormast, milleks on see kogetud elutõde, mida ma pole veel olnud valmis vastu võtma. Käin vahel komistades, vahel kukkudes, ent alati tõustes ja teekonda jätkates.
