2019. aastal asutas Ühendkuningriigi valitsus Tõeministeeriumi, mida juhib British Broadcasting Corporation (BBC), vastuseks nende väitele, et internetis ringleb valdav hulk valeinformatsiooni ja libauudiseid.
Nad nimetasid seda tõeministeeriumi usaldusväärsete uudiste algatuseks (TNI).
BBC usaldusväärsete uudiste algatus hõlmab selliseid organisatsioone nagu AP, AFP, First Draft, Google / YouTube, Twitter, Reuters, Financial Times, Meta (Facebook) European Broadcasting Union, CBC / Radio-Canada, The Hindu, Microsoft ja The Washington Post.
Eesmärgiks oli saavutada erinevate meediaväljaannete ühtseid toimetuspoliitikaid, et informatsioonilist ruumi ”ühendada”. Zinc realiseeris kolmeaastast projekti koos Baltimaade Meedia Oivakeskuse, Briti Nõukogu ning Thomson Reutersi sihtasutusega. Zinc kordineeris Open Information Partnershipi tegevust. Tellimusi on Balti meediaruumis läbi viidud väidetavalt alates 2016. aastast. Plaan oli viia kokku rahvusringhäälingud ”suunamudijatega”, et toota erinevat sisu, mida tuua meediasse.
10. jaanuaril 2023 esitasid Ameerika Ühendriikide Texase osariigi kohtule Laste Tervisekatise (Children’s Health Defense, CDC) ja teised hagejad 96 leheküljelise monopolivastase hagi BBC, The Associated Pressi, Reutersi ja The Washington Posti, „Usaldusväärsete uudiste algatuse“ liikmete vastu, väites, meediaväljaanded moodustasid partnerluse, et „kollektiivselt tsenseerida“ COVID-19-ga seotud mitte-tavapäraseid („establishment“) narratiive.
Lisaks kaebas CHD 12. aprillil 2023 USA Riikliku Terviseinsituudi (NIH) Columbia osariigi ringkonnakohtusse, kuna nad ei vastanud CHD teabevabaduse seaduse (FOIA) taotlusele saada dokumente, mis on seotud NIH teadlaste ja NIH-iga ühendust võtnud isikute kirjavahetusega seoses kõrvaltoimetega, mida nad kogesid pärast COVID-19 kaadrite saamist. Columbia ringkonna ringkonnakohtusse esitatud kaebuse kohaselt esitas CHD FOIA taotluse 10. novembril 2022. NIH ei ole esitanud dokumente ega lõplikku otsust ning lõpetas CHD-le vastamise.
„Sellised kohtuasjad on kriitiliselt olulised. /…/ „Valitsuse läbipaistvus seoses COVID-19 süstidele järgnenud vigastuste uuringutega on ülimalt tähtis. /…/ Üksikisikutel on õigus sellele teabele, et edendada teadlike otsuste tegemist. Ignoreerides CHD FOIA taotlust, õõnestab NIH veelgi avalikkuse usaldust NIH ja teiste valitsusasutuste vastu“, ütles CHD peanõuniku kohusetäitja Kim Mack Rosenberg.
Kohtuasja kohaselt hakkasid NIH-i teadlased 2021. aasta alguses „kuulma inimestelt, kellel oli pärast COVID-19 süstimist raskeid ja püsivaid terviseprobleeme, sealhulgas neuroloogilisi, kardiovaskulaarseid, lihas- ja muid häireid“. CHD väitis, et „läbipaistvuse puudumine selle kaasamise osas jätab inimesed ilma teabest, mis on vajalik täielikult teadlike meditsiiniliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks, ning vähendab usaldust föderaalasutuste tehtud järelduste ja juhiste vastu“.
See ei ole esimene ega ainus juhtum, kus valitsusasutused ei ole reageerinud taotlustele, mis on seotud COVID-19 farmatseutiliste toodetega seostatud vigastuste- ja surmadega või püüdnud selliseid taotlusi blokeerida. 2021. aasta detsembris ütles USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) föderaalkohtule, et tal on vaja 75 aastat, et töödelda ja vabastada üle 400,000 lehekülje dokumente, mis on seotud Pfizer-BioNTechi COVID-19 mRNA uurimisravimi kliiniliste uuringute ja erakorralise kasutamise loaga, vastuseks FOIA taotlusele. Lõpuks andis föderaalkohtunik Toidu ja Ravimiametile (FDA) 8 kuud, et avaldada see, mis sai tuntuks kui „Pfizeri dokumendid“.
2022. aasta septembris andis föderaalkohus USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskusele (CDC) neli päeva, et avaldada vaktsiinivigastustega seotud andmed, mille ta oli kogunud oma V-safe rakenduse kaudu. See otsus tuli pärast seda, kui CDC vastu esitati kohtuasi selle eest, et ta keeldus täitmast FOIA taotlust teabe avaldamiseks.
See on ainus omalaadne “foorum“ maailmas, mille eesmärk on võtta reaalajas vastu teavet, mida tõeministeerium ei ole heaks kiitnud.
Tõeministeerium kehtestas uudisteorganisatsioonidele kiiresti ranged standardid ja juhised, mida järgida, eesmärgiga tagada, et avalikkuseni jõuaks ainult teave, mille on heaks kiitnud valitsused ja muud institutsioonid, nagu British Broadcasting Corporation, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Maailma Majandusfoorum.
Standardid keskendusid sellistele valdkondadele nagu faktikontroll, läbipaistvus ja erapooletus ning uudisteorganisatsioonid, kes leidsid, et nad avaldavad teavet,mida valitsused ja muud institutsioonid ei ole heaks kiitnud, seisid silmitsi tõsiste tagajärgedega.
Kui tõeministeerium sai rohkem võimu ja mõju, hakkas see laiendama oma haaret kaugemale kui ainult uudisteorganisatsioonid.
Erinevate valdkondade teadlased ja eksperdid toodi ministeeriumi (The Trusted News Initiative) pädevusse, kusjuures valitsused ja muud institutsioonid väitsid, et nende uuringuid ja tulemusi tuleb “kontrollida“ täpsuse ja kallutatuse osas.
Tõsised tagajärjed, millega uudisteorganisatsioonid, teadlased, eksperdid ja üksikisikud, kes julgesid avaldada või rääkida, seisid silmitsi:
- Elatusvahendite kaotus: uudisteorganisatsioonid, kes ei järginud tõeministeeriumi standardeid, laimati ja määriti, püüdes neid sulgeda. Samal ajal kui teadlased ja eksperdid, kes vaidlustasid tõeministeeriumi niinimetatud „ex cathedra“ narratiivi, kaotasid töö või neil ei lubatud oma arvamusi ja uurimisi avaldada.
- Ahistamine ja hirmutamine: tõeministeerium kasutas oma võimu ametliku narratiivi vaidlustanud isikute hirmutamiseks ja ahistamiseks. See hõlmas ähvardavate sõnumite saatmist, nende kohta veebis valeteabe levitamist või isegi nende füüsilist jälitamist või ründamist.
Tõeministeeriumi (The Trusted News Initiative) lähenemisviis oli suhteliselt edukas tõese teabe leviku piiramisel, mis kahjustas nende eesmärke saada teabe üle täielik kontroll.
Inimesed vaigistati tõhusalt, kusjuures kõik uuringud või leiud, mis ei vastanud valitsuse narratiivile COVID-19 kohta, lükati tagasi kui “võltsuudised“.
See viis ühiskonnani, kus inimesed kartsid sõna võtta, kus valitsustel oli kontroll selle üle, mida inimesed võisid teada ja mõelda ning kus lämmatati sõnavabadus ja iseseisev mõtlemine.
Avalikkusele söödeti ainult teavet, mida tõeministeerium pidas “tõeseks“, kuid see tähendas sageli, et olulist ja potentsiaalselt elupäästvat teavet ei antud.
See tõi COVID-19 süstide tõttu kaasa kogu läänes miljonite inimeste traagilise ja tarbetu kaotuse (vt ka siin, siin, siin).
Kuigi EuroMOMO ametlikud andmed, mille on esitanud 28 Euroopa riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia, näitavad 2022. aasta novembriks Euroopas üle 690,597 liigsurma.
Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal oli ka märkimisväärne arv liigsurmasid, kuigi nende üldine populatsioon on väiksem.
Kokku oli “Viie silma“ luureliidu maades ja Euroopa riikides kokku üle 1,8 miljonit liigsurma alates COVID-19 “vaktsiini“ kasutuselevõtust.
Ametlik narratiiv, et vaktsiin on ohutu ja tõhus ning vähendaks surmade arvu on vastuolus ülaltoodud andmetega. Ainuüksi need arvud viitavad sellele, et Covid-19 “vaktsiinid“ on “Viie silma“ ja Euroopa riikide liigsurmade peamine põhjus.
Kuid arvud, mis vaikselt avaldati, kuid mida valitsus mingil moel ei avaldanud, muudavad ülaltoodud ettepaneku faktiks.
Klõpsake allika suurendamiseks
Kuna ülaltoodud arvud (mida saab siin üksikasjalikult vaadata vanuse järgi) on vanuseliselt standarditud ja määrad 100,000 elaniku kohta, need on tõendid selle kohta, et COVID-19 süstid suurendavad surmaohtu ja tapavad inimesi.
Need on vaid mõned traagilistest tagajärgedest, mida avalikkus on pidanud kannatama pärast seda, kui Briti valitsus asutas 2019. aastal tõeministeeriumi, mida tuntakse nime all The Trusted News Initiative ja mida juhib British Broadcasting Corporation (BBC).
- Probleem on selles, et see tõeministeerium on endiselt olemas ja võimul ning saavutab iga päevaga üha suurema kontrolli teabe üle.
- Tsensuuri ja teisitimõtlejate mahasurumise ohud jätkuvad ning on ülioluline, et kodanikud jäävad valvsaks sõnavabaduse ja üksikisikute õiguste kaitsmisel.
- Tõeministeeriumi loomine on toonud kaasa katastroofilised tagajärjed. Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et kaitseksime üksikisikute õigusi väljendada oma arvamusi ja seisukohti.
Allikas: Expose News, Childrens Health Defense, Childrens Health Defense, Objektiiv
Loe lisaks samal teemal:
