Vaba Eesti saab eksisteerida vaid sellisel juhul kui Eestimaal elavad vabad inimesed.
Eesti keele, kultuuri ja ajaloo säilimine on kui loomulik tagajärg kui on olemas inimesed, kes peavad lugu esivanematest/elukohta kujundanud inimestest ja põhjus, miks Eesti on püsima jäänud on suuresti tänu sellele, et eesti keel on nii võimas, et seda pole suutnud ükski sissetungija välja juurida.
Ehk siis meie kõik, kes suhtleme omavahel eesti keeles ja kasutame seda imelist keelt oma loomingut väljendades, anname tohutu panuse, et see kõik jääb kestma.
Keele solkimisest rääkides näen, et kui koolid on nagu vanglad, siis lastes kasvav protestivaim paneb käituma ristivastupidiselt õpetatule – kõige lihtsam on alustada keele mudimisest – väljendada vabadust kõne kaudu, ehk et võtta kasutusele kõikvõimalik släng jms – et tunda natukenegi rohkem vabadust kõiksugu ahelikes olles.
Kui koolid oleksid lastekesksed (näiteks lapsi huvitavate projektide läbiviimise keskused), siis on tõenäolisem, et lapsed on praktiliste kogemuste omandamisest huvitatud ja kasutaksid kõiki vahendeid heade tulemuste saavutamiseks (sh on loomulikult abiks suhtlemine erivanuses inimestega ja seda saab teha keeles, mida kasutades teineteist mõistetakse).
Tulles tagasi alguses mainitud vabade inimeste juurde – siis selle eest vastutab igaüks isiklikult, kui vaba lubatakse endil olla (eeldab vastavat teadlikkust ja elustiili vastavaks kujundamist).
Olen arvamusel, et imelised lahendused inimmõistuse jaoks keerulistele olukordadele saavad sündida kõrgemate jõudude abil – õnnistuste ja imede vahendusel. See on võimalik vaid siis kui küsitakse abi ja ollakse avatud ülemõistuse heade lahendustele meediumiks olemisele.
Vaba inimene on see, kes ei takerdu oma mõistuse poolt kehtestatud reeglite taha ja on vaba uutele lahendustele. Vaba inimene väärtustab vabadust ja lubab teisel väljendada oma vabat tahet.
Arukas vaba inimene jõuab oma arengus teadmiseni, et maailm on sündinud armastusest ja selleks, et jääda kestma, on oluline mõista selle olemust ja praktiseerida igapäevaselt armastava suhtumise rakendamist ja areneda läbi selle.
Kui nüüd küsida – Miks peaksid rikkad ja mõjuvõimsad inimesed tahtma, et sa ei tunneks Jumalat?
Vastus on lihtne – Seda, kes tunneb Jumalat, ei saa kontrollida.
Soovin – Teadlikkus kasvagu. Inimesed olgu vabad ja kasvagu armastuses.
Praegu on aeg, mis paneb inimkonna tõsiselt proovile. Inimtasandil teadlik, detsentraliseeritud olemine tagab püsima jäämise – olgem nagu tervendav umbrohi, mida ei saa naljalt välja kiskuda ja mis ometi kasvab valguse, soojuse ja armastuse nimel.
Vabad inimesed loovad kogukonna loomulikul teel – sest koos on lihtsam. Keel, kultuur ja muu väärtuslik jääb kestma loomuliku tagajärjena kui põhiline – teadlikkus ja vaba olemine (sõltumatus materiaalsest olukorrast) – on olemas.
Kõike head!