Imeline, et on võimalik leida Jumalikku erinevatest kultuuriruumidest.
Esmapilgul võib tunduda, et erinevused “kuidas asjad meil” ja “kuidas asjad mujal” muudavad olukorra vastuvõetamatuks.
Küll ei saa keelest aru, küll on aktsent liiga veider, küll on võimalik kultuurišokki kogeda – ehk et võib märgata, et nii palju välist, millega harjutud, on teisiti.
Isikukultus on miski, mis on takistanud mul nägemast suuremat pilti.
Nii lihtne on klammerduda eeskuju(de) külge. Õhkab sealt ju turvatunnet ja selgust.
Samas võib seda võtta kui õnnistust, kui on leitud eeskuju, kes innustab olla armastav ja üldse hea inimene.
Selliste eeskujude leidmise läbi leiab aset tohutu muutus – elukvaliteet saab muutuda märkimisväärselt paremaks. Rõõmu ja ilusaid hetki võib kogeda järjest enam.
Seda mainides julgustan märkama, millega tegemist on – meid ümbritsevat on võimalik käsitleda eraldi jupikestena – sealhulgas on ilusamaid “asju” ja “inimesi”. Kui me suuname tähelepanu ühte punkti, siis see võimaldab paljut saavutada, aga võib märkamata jääda, kuidas vaikimisi tervikpilt hägustub.
On suur kunst lahti lasta “imeheast asjast”, “imelisest inimesest” ja julgelt armastada pealtnäha ebamäärast Kõiksust, lubades seeläbi kogeda harmooniat, arengut, kasvamist ja kõike muud head, mida ei pruugigi olla võimalik sõnades kirjeldada ja mida ei pruugi välja mõelda ega soovidagi.
Selle taipamine lahustab barjäärid, eraldatuse, konfliktid.
Nii tunnengi tohutut rõõmu kõigest, kus peegeldub miski, mida võib nimetada ühisosaks, mis kõike omavahel seob ja võimaldab kõigel heal kasvada ja jätkuda. Kõik halb aga (mis on vaba tahte ja teadmatuse kombinatsiooni olemasolu kõrvalprodukt) laguneb varem või hiljem koost ja sellel tuleb lasta juhtuda.
Jah, ma luban klammerduda endal vaid absoluudi – Jumaliku Armastuse olemasolu kontseptsiooni külge – see on miski, mis lihtsalt seob kõike, millest on kõik alguse saanud ja mis kestab igavesti. Kõik muu on rõõmu tundmiseks, haaramiseks ja lahti laskmiseks, avastamiseks, õppimiseks, arenemiseks – ikka vägivallatuid põhimõtteid järgides ja selles kasvamises.
On siiski tunnustamist väärt, et on olemas pühendunud inimesi. Meil on palju imelist tänu sellele, et läbi aegade on olnud neid, kes on suunanud oma tähelepanu heale ja teinud seeläbi palju head – loonud kunsti, tarbeesemeid, arendanud tehnoloogiat, loonud vägevaid perekondi, säilitanud mälestusi, kirjutanud raamatuid. Tundkem rõõmu sellest kõigest ja jagagem.
Näen, et Sri Baba Neeb Karori (tuntud ka kui Neem Karoli Baba ja ka kui Maharajji) on üks nendest, kes on kõike eelmainitut taibanud (ja palju enamgi) ja on elanud seda kogu täiega ja olnud ümbritsevate jaoks olemas ja tingimusteta armastuse edasikandjaks.
Maharajji oli pühendunute käest küsinud, et miks nad tema juurde on tulnud ja on tema juurde jäänud. Saalis oli tagasihoidlikkusest tingitud vaikus, mille peale Maharajji oli vastanud – “Te olete siin mu armastuse pärast (mis on teile kõigile suunatud)”.
Soovin enda poolt igale hingele võimet vabanemiseks, et liikuda edasi, järjest kõikehõlmava armastuse poole. Ikka selleks, et keskkond olgu toetav, inspireeriv ja häid tegusid soodustav.