Kas rahvaga koos riigijuhtimine on realistlik?

Olen korduvalt kuulnud mõnelt inimeselt, kaugeltki mitte rumalalt, sellist hinnangut, et “Rahva võim poliitilise süsteemina eeldab riigi valitsemist inimeste endi poolt, kuid see pole reaalne, sest siis pole inimesed nemad ise.”
Mis pole sellises arutluskäigus mitte ainult ekslik, vaid ka kahjulik selle küsimuse käsitlemise seisukohalt inimmõistuse poolt? Nende vaatenurgast, kes on sellise ühiskonna loomise ideest juba täielikult imbunud.
Vaieldes sellise Süsteemi ülesehitamise võimatuse üle, arvavad pessimistid ennekõike, et rahvas ei taju mõistet Rahva võim sellises mõistmises, mis on vajalik näiteks olemasoleva kapitalismi süsteemi jaoks juba atomiseeritud ühiskonna poolt – tajuda tegelikkust sellisena, nagu see on.

Loomulikult ei taju selline rahvas infot uue poliitilise süsteemi kohta sarnaselt kõrgelt arenenud inimesega, kuna enamik neist ei ole tänapäeval sellised.
Mina, kui inimene, kes populariseerib Rahva võimu kui riigielu juhtimise süsteemi elanike endi poolt, ei lakka kordamast, et alati sai inimestevahelise või üksi suhtlemise algus alguse Mõttest – Ideest midagi teha. Alguses polnud Sõna, vaid oli Mõte. Mõte moodustab teadvuses teooria kui idee, mida reaalsuseks tõlkida ja alles siis hakkab inimese loov või hävitav energia katse-eksituse meetodil teooriat praktikas ellu viima. Kuid paljud inimesed ei mõtle toimingute tegemisel kohustusliku järjestuse rakendamisele. Sellest ka nende süsteemsed vead, kes tahavad korraga palju.

Kapitalistlik süsteem, selle ideoloogid, suruvad peale oma kontseptsiooni maailmale uue elu ehitamisest. Tema ideoloogiat levitab ennastsalgavalt rääkivate peade armee, kes saavad selle eest lisatoitu. Teisest küljest, mitte ainult poliitilisest süsteemist Rahva võim, vaid isegi sõnast endast – “Rahva võim”, pole enamik inimesi kunagi midagi kuulnud. Seetõttu võtavad need, kes kahtlevad sellise alternatiivse Süsteemi loomise võimalikkuses, ekslikult ainult olemasolevat ajategurit. Tõe ja õigluse kiire saavutamise võimaluse idee sellises raamistikus tegutsesid mässumeelsed orjad, pärisorjad – kõik need, kes tõusid relvadega, et kukutada oma rõhujaid.

Ajaloopraktika näitab, et seda teed minnes sai mässumeelne rahvas alati lüüa.
Selleks, et rahva võim saaks ellu tulla, tuleb esiteks rahva seas levitada ainult ideed sellise ühiskonna ülesehitamiseks. Revolutsioonilistes muutustes osalemiseks võimeliste evolutsionistide arv sõltub sellest, kui palju inimesi sellest ideest läbi imbub. Mida rohkem inimesi Rahva võimu kohta õpib, seda rohkem on neist selle ideoloogilisi toetajaid. Seda lihtsam ja kiirem on revolutsioon.

Mis saab siis, kui tavalised inimesed, kes ei taha revolutsioonilisi muutusi suunas Rahva võim, ja jäävad nendega täna toimuvas üleliigseks? Juba käima lükatud globalistlik uisuväljak muserdab kõiki, nii neid kui alternatiivse Idee välja pakkujaid ja isegi paljusid neid, kes kapitalistliku eluga rahule jäid. Õiglase tulevikuühiskonna ülesehitamise Idee elluviimisel on vaid üks takistus – inimese kunstlikult allasurutud vastupanutahe. See surutakse alla ainult seetõttu, et vähesed inimesed, vähemalt riiklikus mastaabis, räägivad Rahva võimust! Kõigi süsteemihäälikute globalistliku mürina taustal “Lähtestamisest” ei kosta loomulikult hääli Rahva võimu kohta.
Kui inimesed, kes näevad, et nad ei suuda oma Inim-mina säilitada ilma alternatiivse NMP-kuta, ei taju tõsiselt isikliku osalemise tähtsust sellise idee levitamisel rahva seas, siis mõistavad inimesed jätkuvalt valesti oma isikliku osalemise tähtsust rahva revolutsioonis!

0 Jagamist