Kogu maailmas on inimeste patriotism langenud. Alates 90 ndate algusest, kui Eesti taasiseseisvus (tegelikult lahkuti näiliselt NSV Liidust ja hakati ettevalmistusi tegema EU liitu astumiseks), oli inimeste patriotism maksimaalsel kõrgusel. Sellest tipust on elanikkond alla sadanud ja patriotismist on järgi jäänud jäänused. Kõige suurem kukkumine toimus alates 2019 aastast.
Patriotismi all pean silmas inimeste armastust kodumaa vastu.
On märgata kasvavat kultuuriliikumist, mis ulatub akadeemilistest ringkondadest peavooluni, mis õhutab jälestust maailma(Eesti) ajaloo ja selle saavutuste vastu.
Paljud eestlased mäletavad 90 ndate alguses, kui toimus sprint riigivara ärastamises ja varastamises kohalikele ja välismaistele „ärimeestele“; Siim Kallase 10 miljoni USD vargus(väidetavalt on selle raha eest ostetud hiigelmõis Shveitsi mägedesse, mida majandab Siimu poeg…. jne); Eesti poliitikud on oma rumalate otsustega müünud maha Eestimaa NATO sõjabaasidele ja EU Liidu eliidile; rahva vara – vesi, energia, maavarad – on erastatud või ärastatud, jne.. Vihkamine selle riigi vastu on tõusnud ootuspäraseks normiks. Kuid probleem ulatub veelgi sügavamale.
Kui olete oma koju lukustatud, teie ettevõte on suletud, teie kirik on suletud, naabrid karjuvad, et te maskeeriksite ja süstiksite, siis tulevad arstid ja ametnikud teie peale vaktsiini nõuetega, mida te ei soovi, ja teid takistatakse veelgi enam, keelates reisimisi ja ligipääsu eluks vajalikele teenustele. President nimetab vaktsineerimata rahvavaenlasteks. Kindlasti võib ette kujutada, et kiindumus kodumaa vastu väheneb.
Kuid patriotismil on veel üks oluline sammas. See puudutab usaldust riigi kodanikuinstitutsioonide vastu. Nende hulka kuuluvad koolid, kohtud, poliitika ja kõik valitsusasutused kõigil tasanditel. Kodanikuusaldus nende vastu on kindlasti põhjas. Kohtud meid ei kaitsnud ega kaitse siiani. Põhiseadust ei täideta. Avalikud teenistujad (riigiametnikud, politseiametnikud, kohtunikud, terviseametnikud, jne) peavad seaduste järgi olema rahva teenistuses aga see on muudetud vastupidiseks ja need samad teenistujad, kes nõuavad mitme tuhande seaduse täitmist lihtrahvalt, nad ise rikuvad 24/7 seadusi! Koolid suletakse, eriti avalikud koolid, mis peaksid olema progressiivse ideoloogia krooniks. Meie arstid pöördusid meie vastu, täites rahaga oma taskuid ja unustades ära rahva tervise ja arstikoodeksi.
Ja oletame, et me peame meediat kodanikukultuuri osaks ja ühiskonna kujundajaks. See on alati olnud hääletoru sellele, millest me rahvana mõtleme. Ka meedia pööras tavainimestele vastu ja eriti jõhkralt 3 aastat tagasi, kui nimetati meie avalike rahvakogunemise kohti ja pidusid superleviüritusteks, pilgates jumalateenistusi pidanud pastoreid, demoniseerides kontserte ja karjudes kõigile, et nad jääksid koju ja jääksid süstla külge.
Jah, sellised kurjad naljad kipuvad vähendama avalikku austust kõigi asjassepuutuvate institutsioonide vastu, eriti kui vastuväited nendele poliitikatele olid tsenseeritud kõigi institutsioonide poolt, kellele me pidime oma andmeid ja sõprusvõrgustikke usaldama. Selgus, et ka need kuulusid täielikult eliidi kontrolli alla.
Kogu selle aja kuritarvitati avalikku toetust patriotismile, et eitada põhiõigusi ja -vabadusi. Patriotism pidi tähendama koju jäämist ja turvaliselt püsimist, maskeerimist, sotsiaalset distantseerumist, iga juhusliku korralduse täitmist, olgu see nii naeruväärne, ja lõpuks üks, kaks, kolm korda ja veel igaveseks „pussitamist“.
Põhiseadus muutus mõneks ajaks surnud dokumendiks.
Rahvatervis, toit, vesi, energia on muutunud poliitikutel oluliseks prioriteediks aga ka oluliseks relvaks rahva enda vastu. „Tervisespetsialistid“ ütlesid, et ärge paanitsege, vaid usaldage oma arsti. Kuid sulgemisega võtsid nad päris arstilt(kes hoolis inimese tervisest, mitte preemiast iga süstitud vaktsiini eest) ära ka vabaduse ravida patsiente ravimitega, mis teadaolevalt on tõhusad ja ravivad inimese terveks. Võeti ära arstidelt litsentsid ja tühistati avalikult.
Selle asemel oodati, et paneme kogu tavaelu ootele ja ootame maagilist vastumürki, mis väidetavalt teel oli. Kui see vastumürk(vaktsiin) saabus, selgus, et see ei olnud üldse vastumürk vaid algas inimkonna genotsiid. Kindlasti ei peatanud see nakatumist ega levikut. Kõik see juhtus niikuinii, mis viitab sellele, et patriotismi nimel tehtud tohutud ohvrid olid asjatud.
Me ei tohiks mingil juhul olla üllatunud, et avalikkus ei tunne tänapäeval end eriti patriootlikult. Ja jah, see on mitmes mõttes väga kurb. Kuid see juhtub ka siis, kui riik ja tööstus kaaperdavad patriotismi, et purustada meie lootused ja unistused. Me kipume oma vigadest õppima. Nii et kui küsitlejad tulevad ja küsivad, kas me tunneme end patriootlikult, on vaevalt ebatavaline, et inimesed vastavad: tegelikult mitte.
Kogu maailmas on kasvanud suremus ja vähenenud laste sündide arv.
Jällegi näib süüdlane siin üsna ilmne: see oli pandeemia reaktsioon. Kõik poliitikad olid üles ehitatud inimsuhete purustamiseks. Inimesed pole muud kui haiguste levitajad. Hoia kõigist eemale. Ärge muutuge superlevitajaks, julgedes teistega ringi käia. Ole üksi. Ole üksildane. See on ainus õige viis.
Lõpuks, üks ainukesi tõusvaid asju puudutab raha tähtsust. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et reaalsissetulek on kahe aasta jooksul vähenenud ja inflatsioon langetab meie elatustaset. Taas on pandeemiapoliitika süüdlane. Nad kulutasid triljoneid ja rahaprinterid trükkisid ööd ja päevad raha juurde, vähendades sellega varem usaldusväärse valuuta väärtust.
Probleem pole mitte numbrites, vaid tõlgenduses. Seda nähakse kui veidrat nihilismi ja ahnuse udu, mis on salapäraselt üle libisenud elanikkonnast, nagu oleks see täiesti orgaaniline suundumus, mille üle kellelgi ei ole mingit kontrolli. See on vale. Sellel on kindel põhjus ja see kõik tuleneb samadest jõhkratest poliitikatest ilma pretsedendita. Me ei ole ikka veel juhtunu suhtes ausad. Ja kuni me seda ei ole, ei saa me parandada kultuuri ega rahvusliku hinge tõsist kahju.
Me elame täna inimese eksisteerimise aja suurimas muutuses, kuid sellel on tuvastatav põhjus ja seega ka lahendus. Kuni me ei saa või ei lasta sellest ausalt rääkida, võib olukord ainult hullemaks minna. Rahval on vaja võtta otsustusõigus enda kätte, loobuda poliitikast ja kasumipõhisest meditsiini- ja majandusmudelist. Vaja kehtestada Rahva Võim.