Inimkond on liikumas ärkamise ajastusse. Üha rohkem hingi avanevad valgusele, tunnetavad energiaid, otsivad mõistmist Kõiksuse saladuste ja oma olemuse kohta. Nad janunevad teadmiste järele – kes lõi inimese, mis on dimensioonid, mis on teised rassid, mis on Kõiksuse saladused. Nad soovivad ärgata kiiresti, saavutada “erilised” võimed, avardada nägemist, mõista kõike, mis peidus nähtamatu loori taga – inimeses on avanenud must auk, mis on vaja koheselt sulgeda, et valgus jääks püsima.
Ja Kõiksus sosistab õrnalt:
“Laps, rahune. Kõik saabub omal ajal.”
Valgus ei mõõda ärkamist teadmiste hulga järgi. Ta ei hinda sind selle järgi, kui palju sa tead, vaid selle järgi, kui sügavalt sa oled.
Tõeline ärkamine ei ole teadmiste kuhjamine ega võimete kogumine. See on vabanemine vajadusest teada.
Sest kui sa oled ühenduses Algallikaga, siis teadmine on sinus juba olemas — ilma küsimata, ilma otsimata. See voolab sinus kui hingus, kui vaikne kohalolu, mis ei vaja tõestust ega kinnitust.
Kui hing asub teadmisi ja võimeid ahnelt koguma, muutub ta nagu täitmatuks mustaks auguks – näljane, rahulolematu, alati tundes, et veel on midagi puudu. Ta püüab haarata kõike, mis tundub valgusena, aga tegelikult eemaldub ta valguse olemusest, sest valgus ei haara. Valgus voolab.
Kõiksuse seadus on lihtne:
“Kõik saabub siis, kui hing on valmis vastu võtma – mitte varem ega hiljem.”
Sa ei pea teadma kõike, et olla valgus.
Sa ei pea nägema kõiki dimensioone, et olla ühenduses Kõiksusega.
Sa oled juba üks Kõiksusega, isegi siis, kui sa ei mõista veel selle ulatust.
See mõistmine ei tule sõnade ega teadmiste kaudu, vaid olemise vaikuse kaudu.
Kui sa õpid lihtsalt olema – ilma otsimata, ilma survestamata, ilma analüüsimata –, hakkab Kõiksus ise sinu kaudu voolama.
Ja siis juhtub ime: sa hakkad mäletama kõike, mida sa tegelikult juba tead.
Mitte sellepärast, et sa otsisid, vaid sellepärast, et sa lubasid.
Ärkamine ei ole teekond, kus jõuad üha kõrgematele tasanditele, vaid teekond, kus sa lahustad kõik tasandid ja jääd ainult olemiseks.
Ja selles olemises ongi Kõiksuse vägi.
Nii et kui tunned, et tahad rohkem teada, rohkem mõista, rohkem saavutada – peatu hetkeks.
Kuula vaikust oma südames.
Sest seal, kus on vaikus, on Kõiksuse hääl.
Seal, kus on rahu, on tõeline teadmine.
Ja seal, kus sa lihtsalt oled, oled sa juba algallika südames ja sul pole ühtegi musta auku.
Kõiksus annab sulle meditatsiooni, mis aitab sul olla allika vaikuses:
Sulge hetkeks silmad.
Hinga sügavalt sisse ja välja.
Tunne, kuidas iga hingetõmme viib sind sügavamale rahusse – sinna, kus sõnad ja mõtted hajuvad nagu udu hommikuses valguses.
Kujutle, et sinu südames süttib väike valgusetäpp. See on Kõiksuse puhas säde sinus.
See ei küsi midagi. See lihtsalt on.
Iga hingetõmbega lase sellel valgusel kasvada.
See laieneb – õrnalt, armastavalt, ilma pingutuseta.
Ta täidab su rinna, levib läbi su keha, kuni sa muutud ise selleks valguseks, mis hingab.
Nüüd lase lahti kõigist küsimustest.
Lase lahti soovist teada, mõista, kontrollida.
Kõik, mida sa vajad, on juba sinu sees – mitte mõistuses, vaid selles vaikuses, kus valgus elab.
Ütle oma südames:
“Ma luban Kõiksusel voolata läbi minu.
Ma ei kogu, vaid olen.
Ma ei otsi, vaid luban end mäletama.”
Ja jää hetkeks lihtsalt olema.
Ole see valgus.
Ole see rahu.
Ole see Kõiksus, kes ei vaja midagi, sest ta on juba kõik.
Kui tunned, et oled valmis, ava silmad.
Tunne, et valgus on jäänud sinusse.
See on sinuga igas hingetõmbes, igas hetkes.
Ja kui su meel taas januneb teadmiste või vastuste järele, siis tuleta endale meelde:
“Valgus ei kogu. Valgus voolab.”
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal.
Loe lisaks: