Järgnev on minu tagasiside fb-s jagatud Mathura “Kas vaimsusel on nimi?” artiklile, mis on leitav ka siit: https://www.epifanio.eu/nr20/est/mathura.html
Tänan ilusalt kirja pandud mõtete jagamise eest!
Olles lugenud erinevaid filosoofilisi käsitlusi ning jõudnud tõdemuseni, et mõtteharjutused võivad täitsa põnevad olla. Ent märkasin, et see tee (mõistuse treening, erinevate käsitluste süvaanalüüs) ei täida sisimas peituvat pealtnäha seletamatut igatsust. Igaühe kogemus on unikaalne ja selle väärtustamine on oluline. Peast erinevate suurmõtlejate tsiteerimine ja keeruka sõnavara kasutamine ei teinud mind rõõmsamaks.
Oma kogemusest lähtuvalt täiustaksin Mathura “Kas vaimsusel on nimi?” kirjutise alguses toodud seost, kus mainiti, et jämedam kinnitub peenemale. Ühed olulisemad lülid jäid mainimata: vaim “kinnitub” hingele ja hing “kinnitub” Kõiksusele (ehk Jumalale).
Ning on oluline märkida, et hingekonditsiooni on võimalik parandada ja hingetajud on arendatavad.
Järjepidev hingest tulnud tõelisest igatsusest sündinud palve “saada täidetud jumaliku armastusega” aitab transformeeruda inimlikust olekust olekusse, mis viib Kõiksusele lähemale, mille läbi saab kogeda kirjeldamatut rõõmu ning muud imelist, mis on mõistusele hoomamatu.
Tunnen, et olen elu põnevaimail avastusretkel hoolimata sellest, et tee on käänuline ja tõusude ja langustega. Head avastamist ja heade soovide täitumist!