Nii inimtegevustest tingitud kui ka looduskatastroofide aset leidmisest ajendatult:
Igaüks võiks endalt küsida ja sügavamalt mõtiskleda ja tunnetada – mida inimesena selliste olukordade puhul teha?
Olgu nendel pihta saanud hingedel kergust parematesse kasvukohtadesse edasi liikuda..
Saan vaid kinnitust sellele, et ümbritsevale materiaalsele maailmale ei ole mõistlik lootma jääda – võib tunduda iseenesest mõistetav, et on pikalt olnud rahulik, et on katus peakohal, toit külmikus/laual, on olemas kohad kus on harjutud käima, on asjad mida on harjutud kasutama.
Kui puudub teadlikkus hingega seonduvast võib paraku valusalt lõksu jääda ja tohutult kannatada (kui puudub oskus lahti lasta ja armastuses hingega edasi liikuda).
Soovin enda poolt – levigu selline teadlikkuse kasv jõudsalt.