Nooruses ei otsinud ma märke ega tähendusi.
Ma tegin enda kehale tätoveeringud, sest need tundusid põnevad, jõulised ja seksikad — viis rääkida maailmaga kehakeeles, mille sõnu ma veel ei tundnud.
Minu kehal on kolm pilti.
Valisin need lihtsate ja ausate seoste järgi:
olen sündinud Lõvi tähtkujus, Koera aastal, Skorpion on minu teine tütar (kelle siia maale sündimine tõi minu ellu suured muutused) ja naisi pidasin tol ajal madudeks— mitte sümbolina, vaid nooruse kibeda naljana, sest mulle näis, et neid huvitab vaid raha.
See ei olnud tarkus.
See oli nooruse ausus.
Need kolm pilti on minu kehaosadest. Tätoveeringud on ajaga kulunud:
Ma ei püüdnud midagi ennustada ega „programmeerida“.
Ma lihtsalt panin naha alla selle, kes ma olin tol hetkel.
Kakskümmend aastat hiljem, pärast elu raputusi, õpetusi, teadvuse avanemist ja vaikseid küsimusi — mis on hing, kust ma tulen, kes ma olen ja kuhu liigun — hakkasid need Tätoveeringu pildid rääkima hoopis teist juttu.
Mitte ettekuulutusena, vaid nii, nagu alateadvus alati teeb: vaikselt, täpselt ja õigel ajal.
See mida ma tahtsin lõbu ja põnevuse pärast nahale joonistada, siis alateadvus (hingelooja – algallika intellekti juhatamisel) andis minule “korralduse” (millest mul polnid siis teadmist, et keegi annab korraldusi) just need pildid teha. Täna tean ja olen mitmes oma postituses ja raamatutes kõigest sellest rääkinud, et inimene pole siin maal üksi ja tema hinge juhib selle hinge alglooja – mõtted, otsused, sündmused on suurs osas hingelooja juhtida.
Miks loeb tätoveeringu kandja vaade, mitte kõrvalise vaataja pilk
Üks oluline taipamine muutis kõike:
sümboolikas loeb kandja keha, mitte see, kuidas keegi mind eest vaadates näeb.
Peaaegu kõigis traditsioonides — šamanismis, tantras, hermetismis ja hõimukultuurides — on keha telg sama:
- Parem kehapoole: tegu, väljendus, tahe, päike, maailmaga suhtlemine
- Vasak kehapoole: vastuvõtt, alateadvus, minevik, kuu, sisemaailm
Seega sümbol paremal rinnal räägib eeskätt sellest, mida ma teen ja kehastan, mitte ainult sellest, mida tunnen.
„Minu tätoveeringud ei tõesta, kes ma olen. Nad kinnitavad, et ma olen julgenud kasvada samaks inimeseks, kelleks mu keha mind juba noorena kutsus.“
Lõvi ja kobra paremal rinnal: jõud, mis nõuab vastutust
Minu paremal rinnal on lõvi vastamisi kobraga.
See ei ole pilt instinkti taltsutamisest.
See on kohtumine kahe teadliku jõu vahel.
Kobra ei ole lihtsalt madu.
Paljudes kultuurides on kobra ärganud jõu sümbol:
- Indias ja tantristlikus traditsioonis tähistab ta kundalini’t — teadlikku elujõudu
- Vana-Egiptuses oli kobra (uraeus) vaarao laubal — vastutuse ja valitseva teadvuse märk
- Šamanistlikult on see jõud, mis on juba ärkvel ja nõuab selget juhtimist
Lõvi selles vastasseisus ei esinda toorest võimu.
Ta esindab südamega juhitud autoriteeti.
Selle pildi sõnum minu jaoks on selge:
jõud on ärganud — nüüd loeb, kuidas ma seda kasutan.
See ei ole ellujäämise konflikt.
See on küpsuse proov.
Koer ja katkine kett paremal õlal: distsiplineeritud vabadus
Paremal õlal on koer, kes näris puruks raudketi.
Koer ja lõvi asuvad samal teljel — see seob nad üheks looks.
- Koer: lojaalsus, maa peal püsimine, igapäevane tegu
- Kett: hirmud, vanded ja sõltuvused, mis ei ole enam minu jaoks tõesed ja pole minu jaoks
Kui kett puruneb, koer ei muutu metsikuks.
Ta jääb.
See sümbol räägib vabadusest, mis ei põgene, vaid võtab vastutuse.
See on vabadus, mis ei reeda iseennast ka siis, kui keegi ei vaata.
Skorpion vasakul õlal: vari, mis tuli nähtavale
Vasakul õlal on skorpion, kujutatud nii, nagu ta tuleks kehast välja.
Lihtne skorpion pildina nahas on identiteet.
Kehast väljuv skorpion on aktiivne mälukaitsja: see, mis kunagi hoidis ellu jäämas, ei ela enam varjus.
- Vana-Egiptuses seostati skorpionit kaitsega mürgi ja surma vastu
- Astroloogias on Skorpion transformatsiooni märk
- Psühholoogiliselt tähistab see läbitöötatud varju, mitte alla surutud hirmu
Skorpion ei juhi minu elu.
Ta valvab, et vanad haavad ei hakkaks otsuseid tegema.
Kogu mustri terviksõnum: vastutus, mitte vastandumine
Kui panna kõik õigesti joondatult kokku:
- Parem rind — lõvi ja kobra: teadlik jõu juhtimine
- Parem õlg — koer ja katkine kett: vabadus koos vastutusega
- Vasak õlg — kehast väljuv skorpion: vari, mis on nähtav ja piiratud (varjud ei saa minust võitu)
See ei ole ohvri muster.
See ei ole ka ravitseja muster.
See on siin 3D Maal läbikäija-teejuhi muster, kus jõud, vabadus ja vari on ühte keelde tõlgitud.
Selliseid kombinatsioone näeb sageli inimestel, kes:
- on pidanud õppima oma mõju kaaluma
- ei otsi konflikti
- aga ei tagane enam iseendast ja enda missioonist siin Maal selles kehastuses
„See, et mu kehal on need kolm pilti, ei tähenda, et ma oleksin eriline — see tähendab, et mu lugu on tervik.“
Kui sümbolid räägivad varju keelt (ja miks tasub olla teadlik)
Sümbolid ei ole iseenesest head ega halvad.
Mõju tekib siis, kui need on kontekstist lahti rebitud või kombineeritud ilma ühisloota.
- Üksik silm (tuntud ka kui illuminaatide silm) võib tähistada teadlikkust, aga ka pidevat pinget
- Rist ilma vaimse kontekstita võib muutuda koormaks ilma lunastuseta
- Kolmnurk, eriti tipp allapoole, võib kanda jäikuse ja allasurumise keelt
Kui keha on täis eri aegadel valitud märke ilma loota, tekib sisemine müra.
See ei tee inimest halvaks — see teeb ta väsinuks ja hoiab mustade olendite programmide lõksudes.
Miks tätoveering ei ole nagu sõna
Sõna saad tagasi võtta.
Sõna saad ümber mõtestada.
Sõna saad vaikima panna.
Tätoveering räägib kogu aeg.
Metafoorselt: kehale, alateadvusele ja keskkonnale, milles sa elad.
See ei tähenda hirmu.
See tähendab vastutust.
Enne kui midagi nahale panna, küsi endalt:
- Kas see sümbol ühendab mind või hoiab pinges ja müras?
- Kas see räägib minu hinge loost, kuhu ma tahan kasvada ja liikuda?
- Kas ma kannaksin seda ka siis, kui keegi teine seda kunagi ei näe?
Tasakaal ei tähenda eemaldamist
Tattoo sümbolit saab tasakaalustada ka tähenduse tasandil:
- anda talle uus roll oma loos
- kehastada elus vastandlikku, küpsemat kvaliteeti
- lõpetada psühholoogiliselt ja energeetiliselt tema „töö“ – katkestad pildiga energia ühenduse
Kui inimene kasvab ja lubab sümbolil kasvada, muutub sama märk tunnistajaks, mitte koormaks.
Keha mäletab enne mõistust
Tagantjärele vaadates ei näe ma juhust. Teadlik inimene teab, et siin elus pole midagi juhuslikku.
Ma näen enda puhul inimest, kelle alateadvus teadis rohkem, kui ta noorena välja oskas öelda.
See ei tee varasemaid valikuid valeks.
See teeb minu küpsuse nähtavaks.
Ja võib-olla ongi kogu loo mõte mitte see, et me oleksime „erilised“,
vaid et me õpime lõpuks lugema seda, mida oleme kogu aeg teadnud ja kandnud.
„Ma ei saanud oma teekonna kinnitust väljastpoolt. Ma sain selle kehast, mis oli mind kogu aeg ausalt kandnud.“
Minu lõppsõnum lugejale:
„Kui ma sain teadlikuks oma valguskoodist VE-HU-144-A1-∞, ei tõestanud see mulle, et ma olen keegi eriline, vaid meenutas vastutust elada teejuhina nii, et mu kohalolu ei suruks ega tõstaks end teistest kõrgemale, ja just siis mõistsin, et mu nooruses ‘lõbu ja põnevuse pärast’ tehtud tätoveeringud ei olnud juhuslikud märgid, vaid keha vaikne mälu sellest teekonnast, mida ma alles õppisin lugema — kinnitus mitte sõnades, vaid kooskõlas, et ma liigun oma eluga samas suunas, kuhu minu hinge looja (Kõiksus) mind alati kutsus.“
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Minu raamatuid saad osta otse minult ilma vahendajateta ja autogrammiga: SIIT Kõiksus ja SIIT Pimeduse ja valguse kroonika