Mina olen süüdi?! Sina oled süüdi! Ei, tema on süüdi! Eestlane on süüdi! Eluvõitlus süüdi mittejäämise eest on meie elu pärisosa varasest noorusest saadik.
Kui seaduste litsentsi ja rihma atribuutide vahel valitseb tasakaalustamatus, kui seadused muudavad valitsuse valitsemise liiga lihtsaks või võimatuks, võib demokraatia lõppeda türanniaga, kus kogu või liiga palju võimu koondub valitsusele kodanikuvabaduste arvelt; või selle vastand, anarhia, valitsuse funktsioonide täieliku kokkuvarisemisega.
Kohtunik Anu Maria Brenner sattus Õiglase Maailma Valvurite radarisse ühe kannataja looga. Õiglased suveräänsed õiguseksperdid ja maatriksi maailma AI robotid kiskusid kohtuniku seisukohad juppideks ja avastasid rida eksimusi.
Selles loos on klassikaline huvide konflikt ja kohtunik Anna Liiv isegi ei tea seda või ei taha teada. Millest veel rääkida? Kohtunikul on varasemad töösuhted menetluses osaleva ühe osapoole advokaatidega. Kohtunikul on isiklikud või professionaalsed sidemed advokaadibürooga Triniti. On suur ja reaalne oht, et kohtunik ei suuda olla erapooletu, kuna ta võib eelistada oma endisi kolleege. Eestis ja rahvusvahelistes kohtunike eetika- ja sõltumatuse normides on selline olukord üldiselt käsitletud keelatud huvide konfliktina, mis nõuab kohtuniku taandumist menetlusest. Kui kohtunik jätkab menetlust vaatamata huvide konfliktile, on tegemist potentsiaalselt kallutatud ja võimaliku korruptiivse olukorraga, mis kahjustab kohtusüsteemi usaldusväärsust.
Kohtunik Anu Uritam tahtis ise ennast protsessist tagandada kuna ta ise kinnitas, et ta pole enam erapoolik aga kohtu esimees Astrid Asi ei lubanud ja sundis jätkama. See artikkel paljastab hierarhia kohtusüsteemis. Rahvusvaheliselt on kõigi kohtunike jaoks vankumatu reegel: kohtunik ei tohi lasta oma otsustel mõjutada meediakajastusel, avalikul arvamusel ega isiklikel rünnakutel. Kohtunik peab langetama otsuseid erapooletult ja lähtuma ainult seadustest ning tõenditest. Selle kohta on olemas rahvusvahelised ja Eesti normid, mis sätestavad kohtuniku erapooletuse kohustuse. Selles loos jääb minule mulje, et Anu Uritam on saanud oma eksimusest aru aga kohtuesimees Astrid Asi ei tunnista seda, rikkudes ise rahvusvahelisi kohtueetika norme ja seaduseid.
See juhtum toob esile terava küsimuse: kas Eesti kohtunikud on tõepoolest sõltumatud ja erapooletud, või mõjutavad nende otsuseid meedia ja avalik arvamus? Anu Uritami varasemad otsused ja meediast tingitud kallutatus on tekitanud kahtlusi tema erapooletuses. Kui kohtunik ise ei järgi seadusi ja laseb mõjutada end meediarünnakutest, kas saab veel rääkida õigusriigi põhimõtetest?
"SÜÜ JUUR lugu ilmus 2018 aastal Rootsis, sealses eestlaste Eesti Päevalehes. Eestis keeldusid suurmeedia väljaanded seda avaldamast. Loo autor on kogenud õigusekseprt Martin Napa. See lugu sobib tänasesse päeva, sest midagi pole muutunud paremaks, vastupidi, õiglust pole võimalik kohtutest enam saada. Eesti Riigis on poliitiline hierarhia." - Veiko Huuse
Kohtunik on Eesti seaduste järgi eluaegne elukutse. Kui meil on sellised kohtunikud eluaegsed, siis tähendab see korruptiivset ühiskonda? Saan ma õigesti aru? Kuidas see korruptsioon lõpetada?
Rahva Võimu pole olnud sajandeid. Maailm muutub ja minevik ei kordu samade piltidena, küll aga sündmused võivad olla sarnaste tagajärgedega. Inimene loob oma maailma mõtete ja tegudega. Tänane maailm on inimeste enda mõtete ja tegude tulemus.
Liina-Naaber Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson on kohtunikud, kes on sattunud mitme erineva kohtuprotsessiga suure avaliku huvi alla. Nende tegevused pole olnud õiglased ja seaduste järgi.
Ajakirjandusvabaduse, meediaväljaande ja sõnavabaduse tähtsust ei tohiks maha suruda vaid see peaks lähtuma kõrgest moraalist, intelligentsist, faktide põhjal, õiglane ja iga info jagaja vastutab.
Kohtutäituril Õnne Pajur puudub vajalik arusaam täitemenetluse seadustikust, eriti selles osas,mis puudutab töötutoetuse arestimise keeldu. Järjekordne lugu otse…
Kelle huve kaitseb kohtunik Gea Lepik, et teeb põhiseaduse vastaseid otsuseid? Kas kohtusüsteem ongi muutunud pärandmeedia ja suurkorporatsioonide tööriistaks? Miks Villu Kõve ja Alar Karis ei korrasta kohtusüsteemi?
COVID hirmuoperatsioon pole veel läbi ja seda on täiendatud uute, kellegi poolt loodud, hirmudega. Inimeste mälu aga on lühenenud nii palju, et kui võimule saab inimesi hävitanud poliitik uute "muinasjuttudega", siis rahvas on unustanud ära selle tegelase varasemad inimeste vastased patud ja lubatakse jälle tegutseda.
Prokurör Toomas Tomberg, Karmen Turk, Maarja Pild ja kohtunik Kaie Almere: kas
prokuratuur kaitseb kurjategijaid ja vaigistab ohvreid? Sellele küsimusele püüame vastata kohtumaterjalide ja tõendite põhjal. Iga lugeja saab teha järeldused ja enda jaoks vastuse teada.
Loome koos uued Eestimaa elukorralduse kokkulepped. Lõpetame poliitikute, ametnike ja õpetajate tagakirumise, sest see tegevus ei loo uut paremat elu. Teeme koos valmis selle Uue Elukeskkonna ja näitame teistele ette - Kõik on võimalik kui on TAHE.
Kas Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald teavad Karma tagajärgedest? Kui sinu tegevus pole Kõiksusega kooskõlastatud, on tagajärjed väga halvad. Karma valib ise, kuidas karistada ja see on sinu tegude tulemustele võrdväärne. Suurte kuritegude puhul hakkab karma tegelema lähedastega, kuniks jõuab lõpuks põhisüüdlaseni.
Kas tulevane peaprokurör Astrid Asi laseb edasi menetleda Karmen Turki ja teiste mõjukate isikute ebaausaid kuriteoavaldusi? Toimetaja saatis käesoleva artikli enne ilmumist Astrid Asile kommenteerimiseks ja küsimustele vastuste saamiseks aga vastust toimetus ei saanud.
Miks Eestis ei taha poliitikud rääkida Põhiseaduse muutmisest ja rahva referendumist? Kui Põhiseadust nad muuta ei taha, siis nad tahavad jätkata selle hierarhiaga. Kõik muud poliitilised lubadused ei oma mingit väärtust, kui põhiseadust ei muuda.
Halduskius on loodud riigiametnike poolt, kes seaduste järgi peaksid kaitsma tavakodanikku ebaõigluse ja kiusu eest kuid nad ise on muutunud kiusajateks ja ebõiglasteks tavakodanike suhtes. Nii nagu riigiametnikud ette näitavad, nii ka teiste elusüsteemide juhid järgnevad ning lõpuks on kius ühiskonnas loomulik nähtus.
Eesti vajab juhte, kes seisavad sirge seljaga ja tegutsevad oma rahva huvides. Kui poliitikud ei suuda võtta vastutust ja juhtida riiki suveräänselt, siis pole neil selles ametis kohta.
Eesti Ekspress juht Hans Luik kardab, et selle loo avalikkuse ette toomine tekitab kodusõja ja ebaõiglaselt kannatanud emad on valmis oma lugudega avalikkuse ette tulema.
Google on selle globaalse kabali, mida sageli nimetatakse süvariigiks, põhijõubaasiks – varjatud võimustruktuur, mis põhineb rikkusel ja rahalisel mõjul maailma üksikute valitsuste taga (ja kõrgemal), sest kabali juhtimisvõimed sõltuvad elektroonilisest järelevalvest ja on ühiskonna sotsiaalne insener.
Kuno Janson on Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent ja tema arvamuse, Eesti demokraatiast ja Eesti põhiseaduse täitmisest(mitte täitmisest), avaldas Postimees…
VÄGA OLULISELT TÄIENDADTUD 11.12.2024! Täiendatud 09.12.2024 – Margrit Pitkve lahkus lastekaitsespetsialisti ametikohalt – Lisatud Pirita KOV juhi kiri!…