Ma mäletan, kui ma 70-80 ndatel koolis käisin, õppisin loodusõpetuses, et taimestiku eluenergiaks on energia nimetusega CO2. Ka minu vanemad ja vanavanemad rääkisid sama juttu. Täna on olukord selline, et CO2 on muudetud äriks.
CO2 – halb või hea?
Täna on olukord selline, et CO2 on muudetud kauplemise objektiks, nii, nagu kaubaks on muudetud inimeste jaoks energia. Inimene ise on võtnud looduselt ja inimeselt ära vabaenergia ja teinud sellest kasumi ja võimuga kauplemise äri, hävitades sellega looduse ja inimrassi.
CO2 on nähtamatu ja sa ei saa puudutada seda aga selle “õhuga” kauplevad “ärimehed”. Sama nagu elektrienergiaga, mis peaks olema inimkonnale tasuta, on muudetud äriks. Looduse toit CO2 on muudetud ka äriks. Mis te arvate, millega see lõppeb? Kui sulle antakse “hapnikku” ainult siis kui maksad ja kui raha otsa saab, oled sa surnud? CO2 äritsejad on looduse ja inimkonna hukule kaasaaitajad – kurjategijad.
Milleks on CO2?
Taimestik, nagu taimed ja puud, vajab fotosünteesiks nimetatava protsessi kaudu ellujäämiseks süsinikdioksiidi (CO2). Fotosüntees on põhiprotsess, mille käigus taimed muudavad valguse energia keemiliseks energiaks glükoosi (teatud tüüpi suhkru) kujul, kasutades süsinikdioksiidi, vett ja päikesevalgust.
Protsess toimib järgmiselt:
Süsinikdioksiidi neeldumine: Taimede lehtedel ja vartel on väikesed poorid, mida nimetatakse stoomideks. Need stomatid võimaldavad atmosfääri süsinikdioksiidil taime siseneda.
Päikesevalguse neeldumine: Klorofüll, taimerakkudes leiduv pigment, püüab päikesevalgust kinni. Seda energiat kasutatakse süsinikdioksiidi ja vee muundamiseks glükoosiks ja hapnikuks.
Fotosüntees: fotosünteesi käigus kasutavad taimed päikesevalgusest saadavat energiat veemolekulide jagamiseks hapnikuks ja vesinikuks. Hapnik vabaneb atmosfääri kõrvalsaadusena, samas kui vesinik kombineeritakse süsinikdioksiidiga, et tekitada glükoos.
Glükoosi tootmine: Glükoos on taimede peamine energiaallikas. Seda kasutatakse kasvu, paljunemise ja muude oluliste funktsioonide jaoks. Osa glükoosist säilitatakse taimes, teised aga kasutatakse kohe ära.
Taimede ja süsinikdioksiidi vaheline suhe on Maa ökosüsteemide jaoks ülioluline. Süsinikdioksiid on üks kasvuhoonegaasidest, mis vastutab atmosfääri soojuse püüdmise eest, aidates kaasa Maa temperatuuri reguleerimisele. Taimed mängivad olulist rolli atmosfääri süsinikdioksiidi taseme reguleerimisel fotosünteesi kaudu, mis aitab tasakaalustada inimtegevuse mõjusid, mis vabastavad atmosfääri CO2.
Siiski on oluline Inimtegevustel säilitada tasakaal. Inimtegevusest, näiteks kasumiahnusest metsade raiumine, metsapõlengud, mürgiste tööstuste (meditsiinis ravimitööstus on üks mürgisemaid) jäätmete hooletu ladustamine, sõjad, põllumajanduse hävitamine, inimeste madal haridustase ja inimeste madal intelligentsus põhjustavad ülemäärase süsinikdioksiidi taseme, mis võib põhjustada kasvuhooneefekte ja aidata kaasa ülemaailmsetele kliimamuutustele. Terve taimestiku säilitamine, metsade hoidmine, ookeanide puhtuse hoidmine, põllumajanduse arendamine, mürgiste tööstuste lõpetamine, kasumi tagajamise lõpetamine on planeedi üldise tervise jaoks väga olulised.
Planeet maa puhastab tervendab ennast ise, nii nagu inimenegi. Kas inimesel meeldib elada mürkide, hapete, vingugaasi sees? Ma arvan et ei meeldi. Ka loodusele ja emakesele Maale see ei meeldi. Miks sa inimene siis mürgitad seda emakest Maad mis on sinu koduks?
CO2 on Eliidi välja mõeldud HIRM inimkonnale
Emake Maa saab CO2 reguleerimisega ise hakkama, ka kõige mustema tsenaariumi korral saab ta hakkama aga tagajärjeks on kõigi organismiliikide (seal hulgas inimene) hukkumine. CO2 on Eliidi (inimrassi hävitada soovivate olendite) välja mõeldud hirm inimkonnale. Maa reguleerib ise kõike ja selle looja on Inimrassist üle. Viimase piinarikkama surma osaliseks saab olema inimene, kui ta ei lõpeta kasumi ja võimu himustamist. Ainult vajaduspõhise elukeskkonnaga ja harmoonias loodusega elamine annab inimkonnale harmoonilise tuleviku ja inimrassi ellujäämise.
CO2 on hea ja vajalik looduse ellujäämisele ja elus loodus annab elujõu inimesele.
Loe lisaks:
