Foto: Brownstone

Covidi “ristiisa” ja Joe Bideni ihuarst Anthony Fauci ja USA Valge Maja Covidi nõunik Ashish Jha diskvalifitseerivad end ise

Veiko Huuse

Anthony Fauci ja Ashish Jha on langenud valest valeandmete esitamiseni reaalsuse sihipärase moonutamiseni ja oma mineviku kaitsmise meeleheitliku kaitseni.
0 Shares
0
0

6. septembri “COVID-i vastuse” briifingul ütles Jha (sirge näoga!), et ta tõesti uskus, et Jumal andis meile kaks kätt, et saada korraga mitu vaktsiini:

“Hea uudis on see, et saate korraga teha nii gripi- kui ka COVID-vaktsiini. See on tegelikult hea mõte. Ma tõesti usun, et sellepärast andis Jumal meile kaks kätt – ühe gripivaktsiini ja teise COVID-vaktsiini jaoks.”

Hiljuti valetas Peter Hotez, üks CNN-i eelistatud “ekspertkülalisi”, taas oma rolli kohta peaaegu lõputute koolide sulgemise propageerimisel.

Kas on tehtud uuringuid, mis näitavad, et see on “hea idee”? Muidugi mitte. Kuid Jha esitas selle väite ikkagi.

Vahepeal pidi Fauci neid märkusi kuulma ja mõtles endamisi, et ta ei saa lasta Jhal-l end viimase aja kõige mõttetuma kommentaari pärast üles tõsta.

Fauci, oma lemmikasendis; Kanada meediakanali CBC News intervjuu kaamera ees väitis, et kuigi äsja värskendatud Omicroni-spetsiifilised võimendid ei olnud põhjalikult “tõestatud”, on need enamiku ameeriklaste jaoks hädavajalikud.

Seejärel väitis ta jahmatavalt, et tavapäraste ulatuslike kliiniliste katsete läbiviimine pole vajalik, sest nende tegemiseks lihtsalt ei jätkunud aega.

Fauci räägib alates 1:33 minutist “tarka juttu”

“Peame vaktsiini kohe välja saama,” väidab ta, sest USA-s sureb päevas 400 inimest.

Lisaks murettekitavale väitele, et kliinilised uuringud ei ole vajalikud, ja mööndes, et tema ja reguleerivad asutused loodavad sisuliselt, et uuendatud võimendus on tõhusam, on Fauci väide, et 400 inimest päevas sureb, kontrollitavalt ebatäpne.

Kujutage ette, kui meedia oleks endiselt olemas; kindlasti näib, et see oleks riigi ühe tähtsaima meditsiininõustaja jaoks suur lugu, mis saab valesti andmeid ja õigustab vaktsineerimise kliinilistest katsetest loobumist.

CDC andmetel on värskelt teatatud surmajuhtumite 7 päeva keskmine 10% madalam kui Fauci märkused:

Kuigi see iseenesest ei ole väga oluline erinevus, on see siiski tähendusrikas ja matab enda alla – surmajuhtumeid on sama vähe kui kunagi varem.

Kui teie õigustus jätkuvatele võimendustele, rohkematele maskidele ja piirangutele on see, et päevas on alla 400 surmajuhtumi, siis millal see kunagi lõpeb?

Rääkimata siinkohal võib-olla kõige olulisemast ebatäpsusest; COVID-ile mittekuuluvate surmade omistamine COVID-ile.

Vaid paar kuud tagasi ütles USC meditsiinikeskuse arst, et ainult 10% nende COVID-positiivsetest vastuvõttudest on seal “COVIDi tõttu” ja et “peaaegu mitte ükski neist ei lähe intensiivravi osakonda.

Kui riigi suuruselt teise linna suuremas haiglasüsteemis ravitakse ainult 10% COVID-iga haiglaravile sattunud inimestest, siis kui suur protsent 360 päevast riiklikult teatatud surmajuhtumist on tegelikult põhjustatud COVID-ist?

On mõistlik eeldada, et märkimisväärne protsent teatatud arvudest on täiesti juhuslikud.

Kuna elanikkonna tasemel kaitse viiruse vastu on viimase aasta jooksul suurenenud, on COVID-i põhjustatud rasked haigestumised omakorda vähenenud.

Aidanud on ka leebem Omicroni variant, mis on oluliselt suurendanud immuunsust ilma sama raskete haigusteta.

Kuna haiglaravi määr on madalam ja intensiivraviosakonda saadetakse üha vähem patsiente, on toored numbrid peaaegu kindlasti eksitavad.

Isegi kui aruanded näitavad, et osariigid teatavad 360 uuest COVID-i surmast päevas, on Fauci teadlik, et väide, et nad kõik surid COVID-i, on sihikindlalt ebatäpne.

Nende numbrite kasutamine teaduslikust protsessist loobumise ja uue, uuendatud võimendiga ilma inimkatsetusteta kiirustamise põhjendusena ei ole eksitav, see on diskvalifitseeriv.

Väide, et meil „ei ole aega” kliinilise uuringu tegemiseks COVID-i jätkuva raskusastme tõttu, on täiesti naeruväärne ja see on järjekordne näide sellest, et keegi, kes kujutab endast seda inimlikku esindust, on teadusest loobunud.

Võistlus

Jha märkused viitavad sellele, et “eksperdid” peavad vaktsineerimist oma ainsaks strateegiaks, sõltumata tõenditest või tegelikust edukuse määrast.

Näiteks gripivaktsiini efektiivsuse hinnangud on kahetsusväärselt ebapiisavad. Tegelikult on need nii kehvad, et enamikul aastatel ei vastaks nad isegi hädaolukorras kasutusloa 50% standardile:

Kuid see ongi see, millesse Jha usub, et Jumal andis meile käe, et saada nii ebatõhusat vaktsiini, mida tõenäoliselt ei lubataks, kui see poleks juba turul.

Teine käsivars oli loomulikult mõeldud uue kahevalentse võimendi vastuvõtmiseks, mis on suunatud Omicroni variandile.

Välja arvatud, nagu juba käsitletud, ei ole uut võimendit inimestega testitud. 2-kuuline ooteaeg pärast vaktsineerimise või muu revaktsineerimise saamist loodi näiliselt tühjast kohast ja need vähesed efektiivsusandmed on šokeerivalt kehvad.

Nende andmete täiendav uurimine on vajalik, kuid ühe näitena on COVID-nakkuse määr tegelikult kõrgem nende seas, kes said uut revaktsineerimist ilma eelneva nakatumiseta, kui nende seas, kes said vana vaktsineerimisannust.

Tulemuste mõõtmise asemel otsustavad “eksperdid” taas keskenduda antikehade mõõtmisele ja efektiivsuse määramisele. Nad teevad ikka ja jälle samu vigu.

Kuidas peaks avalikkus sellistele ekspertidele reageerima?

Ilmselge vastus on lõpetada nende soovituste tõsiselt võtmine, sest nad ei anna mingeid tõsiseid soovitusi.

Tõenditevaba propageerimist, mis vastandub teaduslikule ratsionaalsusele, ei tohiks tolereerida.

Kuid praeguse administratsiooni jätkuv teadusest loobumine oma ebapädevate nõustajate korraldusel toob kaasa alalised, jooksvad ja testimata võimendid, mis on suunatud variantidele, mis on nende avaldamise ajaks paratamatult aegunud.

Isegi praegu kardetakse, et veel üks uus variant “näitab ulatuslikku põgenemist neutraliseerivate antikehade eest”.

Samad antikehad, mida kasutati kahevalentsete võimendajate vabanemise õigustamiseks.

See on kontrolli illusioon, millesse need inimesed on end petnud. Nende vankumatu usk oma eksimatusse on pandeemia vältel toonud kaasa hindamatuid kahjusid.

Kõik, mida nad ütlevad, on tõsi, sest nad ütlevad seda.

Uus võimendus on nende jaoks lihtsalt viimane võimalus teha hämmastavaid avaldusi ja väljendada kindlust seal, kus seda ei tohiks olla.

Artikli autor: Ian Miller , ta on raamatu “Unmasked: The Global Failure of COVID Mask Mandates” autor. Tema tööd on kajastatud riiklikes telesaadetes, riiklikes ja rahvusvahelistes uudisteväljaannetes ning viidatud mitmes pandeemiat kajastavas enimmüüdud raamatus. Ta kirjutab Substacki uudiskirja pealkirjaga “Unmasked”.

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.