Dr. Francis Boyle oli silmapaistev advokaat, kes julges paljastada kabali pettusi

Revo Jaansoo

Dr. Francis Boyle oli USA impeeriumi raevukas kriitik. Ta oli esimene, kes kirjeldas Palestiina „õiguslikku intifadat“, mis tugines genotsiidikonventsioonile. Lisaks ta kinnitas, et Covid vaktsiinid on biorelvad.
0 Shares
0
0

Dr. Francis Boyle suri 74-aastaselt 30. jaanuaril 2025. Dr Joseph Sansone teatas 2. veebruari alamkihi lõimes, kahjuks näib, et dr Francis Boyle suri 74-aastaselt. News Gazette’i andmetel suri ta neljapäeval, 30. jaanuaril 2025 kell 12.22 Carle Foundationi haiglas. Matusekorraldus oli puudulik Evergreen Cremation Services’is, 314 Tiffany Courtis, Champaignis. Teadet kinnitab Sam Hussein X:is: „Tema vend Jerry Boyle ütles mulle, et advokaat ja õpetlane Francis Boyle suri täna hommikul. Ta oli USA impeeriumi raevukas kriitik. Ta oli esimene, kes kirjeldas Palestiina „õiguslikku intifadat“, mis tugines genotsiidikonventsioonile.“

Dr Boyle väitis tegelikult, et COVID-19 süstid olid 2020. aastal biorelvad, enne kui need isegi välja tulid. Boyle esitas Florida kohtus hiljuti vandetunnistuse, milles ta väitis, et mRNA nanoosakeste süstid on minu puhul biorelvad.

Foto: Joseph Sansone, „Dr Francis Boyle suri 30. jaanuaril 2025,” Substack (2. veebruar 2025)

Kaudsete tõendite põhjal väitis Boyle, et SARS-CoV-2 on geneetiliselt muundatud biorelv, mis põgenes Hiinas Wuhanis asuvast kõrgetasemelisest laborist ja “see“ loodi UNC Chapel Hilli B4 laboris. Boyle on kritiseerinud patogeenide uurimist.

Francis Anthony Boyle oli inimõiguste advokaat ja Illinoisi ülikooli õiguskolledži rahvusvahelise õiguse professor.

Boyle sai Chicago ülikoolist politoloogia AB (1971), seejärel Harvardi õigusteaduskonnast (1976) JD kraadi magna cum laude ning Harvardi ülikoolis riigiteaduste magistrikraadi ja filosoofiadoktori kraadi.

Boyle on öelnud, et ta „sündis iirlasena“ ega pea end „valgeks põhjaameeriklaseks“.

Ta oli Bosnia ja Hertsegoviina ning Palestiina omavalitsuse ajutise valitsuse nõunik. Ta esindas ka kahte Bosnia rohujuure kodanikuühendust ning osales Slobodan Miloševići vastu esitatud kohtudokumentide väljatöötamisel genotsiidis, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes Bosnias ja Hertsegoviinas.

Ta on esindanud sealhulgas Blackfoot Nationi (Kanada), Nation of Hawaii ja Lakota Nationi, samuti arvukalt inimõiguste juhtumeid. Ta on nõustanud mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone inimõiguste, sõjakuritegude ja genotsiidi, massihävitusrelvadega seotud poliitika ja biosõja valdkondades. Aastatel 1991–1992 oli Boyle Lähis-Ida rahuläbirääkimiste Palestiina delegatsiooni õigusnõunik. Ta töötas aastatel 1987–1989 ja 1991–1993 Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) nõunikuna.

Ta on olnud kauaaegne Amnesty Internationali direktorite nõukogu liige, Ameerika sõprade teenistuse komitee konsultant ja kuulunud vastutustundliku geneetika nõukogu nõuandekogusse.

Boyle koostas rakendusaktid bioloogiliste relvade konventsiooni jaoks, mida tuntakse 1989. aasta bioloogiliste relvade terrorismivastase seadusena, mille Kongressi mõlemad kojad ühehäälselt heaks kiitsid ja president George H.W. Bush allkirjastas seadusena.

Amnesty International USA juhatuse liikmena 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses avaldas ta arvamust, et Amnesty tegutses viisil, mis on tihedalt seotud USA välispoliitiliste huvidega. Ta märkis, et Amnesty ja teised inimõigusorganisatsioonid ei suutnud piisavalt kritiseerida Liibanoni Sabra ja Shatila veresauna. Boyle on ka öelnud, et „Amnesty Internationali motiveerivad peamiselt mitte inimõigused, vaid avalikkus. Teiseks tuleb raha. Kolmandaks tuleb liikmeid juurde hankida. Neljandaks sisemised murulahingud. Ja lõpuks inimõigused, tõelised inimõigustega seotud mured.“

Bosnia genotsiidi juhtum

Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvussõja ajal sai Boyle’ist Bosnia ja Hertsegoviina esimese presidendi Alija Izetbegovici rahvusvahelise õiguse õigusnõustaja. Boyle valmistas ette ja esitas Rahvusvahelisele Kohtule kohtuasja, mida tuntakse ka kui Bosnia genotsiidi juhtumit, väites, et Bosnias ja Hertsegoviinas leidis aset genotsiid ning et Serbia on selle genotsiidi eest vastutav ja selles kaasosaline. Asja lõplikus otsuses 2007. aastal märgiti, et kuigi Serbia ei olnud genotsiidi toime pannud, oli genotsiid Bosnias ja Hertsegoviinas aset leidnud ning Serbia vastutab selle eest, et „ei suutnud ära hoida ja karistada genotsiidi, mille kohta ta teadis, et see toimub“.

Tamil Eelami riikidevaheline valitsus

Boyle oli pärast Sri Lanka kodusõja lõppu üks Tamil Eelami rahvusvahelise valitsuse (TGTE) „vabadusharta“ arhitektidest, olles olnud selle rahvusvahelise valitsuse moodustamise nõuandekomitee liige, mis loodi selleks, et uurida võimalusi Tamil Eelami riikidevahelise valitsuse moodustamiseks ja soovitada eesmärke, mida selline rahvusvaheline valitsus peaks saavutama. Ta esines TGTE avaistungil 2010. aasta mais.

1992. aasta oktoobris osales Boyle Ameerika Ühendriikide põlisrahvaste ja rõhutud rahvuste rahvusvahelises kohtus, mis kogunes San Franciscos. Boyle, kes tegutses „eriprokurörina“, esitas tribunalile avalduse, et väljastada järgmine:

37-punktilise ülevaate kokkuvõttes kirjutas jurist Boyle, et Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus:

on hostis humani generis: kogu inimkonna vaenlane! Kogu inimkonna hüvanguks peab see tribunal mõistma hukka ja tagasi lükkama Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse ja selle groteskse nägemuse uuest maailmakorrast, mis on üles ehitatud sõjapidamisele, verevalamisele, vägivallale, kuritegevusele, genotsiidile, rassismile, kolonialismile, apartheidile, põhiliste inimõiguste massilised rikkumised ja põlisrahvaste rahvusvahelise seadusliku enesemääramisõiguse keelamine Põhja-Ameerikas ja mujal maailmas elavad rahvad ja värvilised rahvad.“

Hawaii suveräänsusliikumine

1993. aastal pidas Boyle kõne, milles kutsus Hawaii iseseisvuma Ameerika Ühendriikidest.

2004. aasta detsembris teatas Boyle, et USA okupeerib ebaseaduslikult Hawaii osariiki ning ta on julgustanud põlishawailasi iseseisvuse poole püüdlema ja vajadusel ühepoolselt oma osariiki välja kuulutama. Kolmetunnises kõnes pealkirjaga „Hawaii iseseisvuse taastamine“ väitis Boyle, USA on tunnistanud, et on Hawaii kuningriigi ebaseaduslikult okupeerinud ja ainuüksi see fakt „annab kanaka maolidele (põlishavailastele) õiguse taastada oma iseseisev staatus, kui suveräänne rahvusriik.“

Boyle väitis, et sarnaselt palestiinlastele peaksid havailased „oma enesemääramisõigust kasutama“, selle asemel, et selleks luba küsida. Ta ütles, et „Hawaii inimeste raske olukord on maailmas üldiselt hästi teada ja seal on palju kaastunnet.“ Ta lõpetas oma kõne tõdemusega, et „Hawaii peaks saatma Washingtonile tugevaima sõnumi, mis võimalik. Kirjadel pole kaalu. Inimeste arv tänaval on nii. Gandhi viskas vägevad britid Indiast rahumeelse ja vägivallatu jõuga välja. Inimeste võim, alluda sellele.“

Boyle, kes on nõustanud Hawaii iseseisvusrühmitusi alates 1992. aastast, leiab, et „kuningriigi taastamise seaduslik põhjus on õhukindel“. Lisaks ühe grupi, Hawaii rahvuse põhiseaduse eelnõu väljatöötamisele esitas Boyle 1998. aastal Ameerika Ühendriikide ülemkohtule hagi, nõudes Hawaii iseseisvuse taastamist ja reparatsioone „kogu Hawaii Kuningriigile tekitatud kahju eest“.

Hiljem otsustas kohus, et kuningriik „oli tunnustamata suverään, millel ei ole juurdepääsu USA kohtutele“. Boyle lisas, et Hawaii iseseisvusrühmitused „peavad ootama, kuni Hawaii kuningriik on saavutanud olulise diplomaatilise tunnustuse ja siis saan midagi esitada rahvusvahelisele kohtule.“

Boyle väitis veel, et „põlishavailased tegutsevad kooskõlas Aloha vaimuga, mis on sarnane Mahatma Gandhi Satyagraha jõuga, ja ma asun seisukohale, et kui Gandhi suudab võimsa Briti impeeriumi Indiast Satyagrahaga välja visata, võivad põlishavailased visata võimsa Ameerika impeeriumi koos Alohaga Hawaiilt välja.“

2008. aasta intervjuus kinnitas ta oma veendumust, et Hawaii saavutab lõpuks iseseisvuse Ameerika Ühendriikidest.

Administratsioonid alates 1992. aastast

Boyle toetas Bill Clintoni tagandamist, kuigi mitte Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja vastu võetud artiklites märgitud põhjustel. Selle asemel kutsus professor Boyle Clintonit tagandama „õigetel põhjustel“, täpsemalt: sõjaliste rünnakute korraldamine Sudaani, Afganistani ja Iraagi vastu, rikkudes sõjajõudude resolutsiooni ja USA põhiseadust.

Boyle kaebas 2010. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuröri poole, et ta võtaks teiste administratsiooni liikmete seas meetmeid George W. Bushi ja Dick Cheney vastu. 2011. aasta novembris osales Boyle prokurörina Malaisias neli päeva kestnud Kuala Lumpuri sõjakuritegude tribunalis – organisatsioonis, mille asutas Malaisia endine peaminister Mahathir Mohamad, Iraagi sõja vastane, et otsustada, kas president Bush rikkus rahvusvahelist õigust. Sündmuse lõppedes tunnistati kaks meest süüdi sõjakuritegude toimepanemises.

2018. aasta aprillis andis Boyle avalduse raketilöögi kohta Süürias, kinnitades, et see oli mitme harta ja seadusliku statuudi rikkumine, rahuvastane kuritegu ning ebaseaduslik ja süüdistamatu kuritegu. Kolumnis viitas Boyle 45. presidendile kui „USA imperialismi ja neoliberaalse kapitalismi järjekordsele esindajale“.

USA välispoliitika alates 11. septembrist 2001

Boyle on olnud kriitiline USA sekkuva välispoliitika, eriti humanitaarsekkumise suhtes. Ta oli president Bushi välispoliitika kriitik. 2007. aastal väitis ta, et Bushi administratsioon oli koos liitlastega toime pannud kuritegelikku tegevust ning et administratsioon tervitaks konflikti moslemi- ja araabia riikidega, Kohtlemine araablaste vastu alates 11. septembrist sarnaneb jaapanlaste ja jaapanlastega pärast Pearl Harbori.

Iisrael ja Palestiina

Professor Boyle oli kauaaegne Iisraeli, sionismi ja Ameerika välispoliitika kriitik Iisraeli suhtes. 1986. aastal esitas Boyle hagi Iisraeli kindrali Amos Yaroni vastu väidetava osalemise eest Sabra ja Shatila veresaunas mitmete ohvrite sugulaste nimel, kuid välisministeerium teatas, et Yaroni suhtes ei saa tema diplomaatilise puutumatuse tõttu kohut mõista. Boyle väitis vastu, et Nürnbergi põhimõtete kohaselt ei ole kahtlustatavatel sõjakurjategijatel mingeid privileege ega immuniteete, kuid kohus olevat märkinud, et kuna president Ronald Reagan andis Yaronile „ametliku kinnituse“, et „see on poliitiline küsimus ja kohus ei saa midagi vastupidist teha.“

Boyle on sellest ajast alates jälginud kõiki iisraellaste vastu algatatud kohtuasju rahvusvaheliselt ja süüdistab nende kohtuasjade ebaõnnestumises „sionistlikku kontrolli ja domineerimist Ameerika kohtusüsteemi üle“. Boyle tegi ÜRO Peaassambleele ettepaneku asutada „Iisraeli Rahvusvaheline Kriminaalkohus“ (ICTI) ÜRO põhikirja artikli 22 alusel „allorganina“. Tema ettepanekut toetasid Malaisia ja Iraan ning mitukümmend araabia ja Levandi piirkonna riiki.

Boyle toetas 30. novembril 2000. aastal Illinoisi osariigi ülikoolis peetud kõnes boikoteerimise, loovutamise ja sanktsioonide (BDS) loomist, milles ta kutsus üles „alustama ülemaailmset Iisraeli vastu suunatud investeeringute- ja loovutamise kampaaniat. Ta nimetas Iisraeli blokaadi Gaza sektoris „genotsiidiks“ ja 2008-2009 Gaza sõda „veresamvaks“, väites, et Iisraeli tegevus tõstatab genotsiidikonventsioonis „mõrvade, piinamise ja seda laadi asjade elemendi“ ja kutsus Obama administratsiooni tungivalt sundima Iisraeli oma blokaadi tühistama.

Jaanuaris 2009. aastal ta kirjutas, et „Iisraeli genotsiidipoliitika palestiinlaste vastu on olnud lakkamatu, ulatudes juba enne Iisraeli riigi asutamist 1948. aastal … sionismi „lõplik lahendus“. Pärast Gaza sõda soovitas ta Palestiina omavalitsuse presidendil Mahmoud Abbasil esitada Rooma statuudi artikli 12 lõike 3 alusel deklaratsioon, milles taotletakse Iisraeli ametnike vastutusele võtmist.

Iisraeli kokkuvarisemise ennustus

Ajakirja Veterans Today 2010. aastal avaldatud artiklis pealkirjaga „Iisraeli lähenev kokkuvarisemine“ ütles Boyle, et „… A fortiori“ polnud ÜRO-l õigust varastada Palestiina palestiinlastelt ja anda Palestiina sionistidele 1947.“ Samas artiklis ta avaldas arvamust, et Iisraeli riik „jätkab oma kiiret laskumist paariariigi staatusesse“ ja et „kui Iisrael kokku variseb, enamik sioniste on juba lahkunud või lahkub peagi teistesse maailma riikidesse.“ Palestiinlased saavad siis „taotleda kogu ajaloolise mandaadi Palestiinale oma riigina, sealhulgas kogu Jeruusalemma linna oma pealinnana.“

Boyle’i sõnul „variseb juudi Bantustan oma rassistliku ja genotsiidse kaaluga kokku järgmise kahe aastakümne jooksul, kui mitte palju varem. Vahepeal peavad palestiinlased nn rahuläbirääkimised seisma ja selle ajani edasi lükkama. Aeg on nende poolel.“

Iisrael kui „juudi bantustan“

2010. aasta oktoobris väljaandes Atlantic Free Press soovitas Boyle Iisraelil muuta oma nimeks “Jewistan“ – juutide riik“, väites:

Tegelikult pole Iisrael kunagi olnud midagi muud kui juutidele mõeldud bantustan, mille asutasid Lähis-Idas valged rassistlikud ja genotsiidsed lääne koloniaalvõimud, et olla nende rassistliku ründekoera ja genotsiidi läbiviijana araabia ja moslemimaailma vastu.

Lääne imperialismi Iisraeli genotsiidikäsitluse hetkest 1947–1948 on Iisrael ajalooliselt alati toiminud juutidena – juutide maailma Bantustanina. Nii et Iisrael võib sama hästi muuta oma nime täna Jewistaniks, omada oma rassistlikku esmasünniõigust ja teha selle ametlikuks tunnustamiseks ülejäänud maailmale.“

Ta lõpetas artikli väitega: „Seni ei tohiks palestiinlased juudi/Iisraeliga midagi sõlmida ja lasevad sellel juutide Bantustanil oma rassistliku ja genotsiidi kaaluga kokku kukkuda. Head vabanemist!“

Iraan

2008. aasta mais pakkus Boyle võimalust „esindada Iraani rahvusvahelises kohtus Iisraeli üle kohut mõistes palestiinlaste genotsiidis süüdistatuna“ ning väidetavalt nõudis tema ettepaneku esitamist Ajatolla Seyyed Ali Khameneile ja president Mahmoud Ahmadinejadile.

Ta kutsus Iraani üles kaebama USAd Rahvusvahelises Kohtus, et heidutada sõjalist lööki Iraani tuumarajatiste vastu ja takistada ÜRO Julgeolekunõukogu uute sanktsioonide kehtestamist. Ta pakkus võimalust esindada Iraani ja soovitas hakata koostama hagisid, mis esitatakse Rahvusvahelisele Kohtule.

Iirimaa ja suur nälg

Boyle toetab ühtse Iirimaa kontseptsiooni, propageerides Põhja-Iirimaa rahumeelset dekoloniseerimist. Peavoolu stipendiumi vastu on ta väitnud, et Iirimaa suur näljahäda kujutas endast genotsiidikonventsiooni kohaselt genotsiidi. Iiri ajaloolane Liam Kennedy kritiseeris Boyle’i väidet, kirjutades, et:

Tõendid genotsiidi kavatsuste kohta on aga vaid tsitaatide jada mõnelt Iirimaa ajaloolastelt, peamiselt Christine Kinealylt ja surnud Cecil Woodham-Smithilt. Suurem osa näljahäda käsitlevast mahukast kirjandusest jäetakse lihtsalt tähelepanuta. Samuti ei ole näha katset tegeleda esmaste allikmaterjalidega ega võtta ette originaalseid arhiiviuuringuid. Kirjutamisstiil on enesele viitav ja tsitaate ei kasutata süstemaatiliselt tahtliku kavatsuse argumenteerimiseks.“

Koostas Revo Jaansoo (02.02.2025)

Allikad: Wikiwand, Substack

Loe lisaks:

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.