Eesti kunstikuu teist korda Araabia Ühendemiraatides
Rahvusvahelisel areenil tegutsev Eesti juurtega kunstnik Toomas Altnurme on elanud Araabia Ühendemiraatides juba kaheksa aastat. Lisaks aktiivsele kunstiloomele töötab ta Al Aini linnas Araabia Ühendemiraatide ühes vanimas ülikoolis kujutava kunsti õppejõuna. Viis aastat tagasi tema eestvedamisel toimus esimene Eesti kunstikuu, mis lõimis kokku kaks eripalgelist kultuuri. Tänavu sai see Altnurme algatusel kultuurisillana taas ellu kutsutud.
Eesti kunstikuu kulmineerus näitusega riigi pealinnas Abu Dhabis, Maailma kaubanduskeskuse Art Hub galeriis. Näitus “Beauty of the Desert” (“Kõrbe ilu”) jääb kaunistama kohalikku kultuuriruumi 25. novembrist kuni 8.detsembrini.
Kunstikuu Abu Dhabis – Eesti kunstnike hüppelaud maailma
Pärast tihedat konkursisõela said valituks seitse Eesti kunstnikku, kes sõitsid Abu Dhabi emiraati ja elasid Al Khateem Art Hubi loomeresidentuuris kuu aega keset kõrbe oaasi. Sel perioodil tutvusid nad kohaliku kultuuriga, käisid üksildastel kõrberännakutel ja pühendusid segamatult loomingule.
Esmakordselt oli kunstikuu programmi liidetud ka muusika, tänu millele tekkis uus inspireeriv kooslus, mis kõiki osalejaid vastastikku innustas. Laulja ja laulukirjutaja Emma Johanna Lepasoo andis väärtusliku panuse – vajalikel hetkedel täitus kõrbevaikus maagiliste helidega. Idee autori Toomas Altnurme sõnul võiks edaspidi kunstikuu formaati laiendada, kaasates loovisikuid ka teistest valdkondadest.
Eesti kunstikuu tipp-hetk oli näituse avamine Abu Dhabis, millest võtsid osa mitmed kohalikud nimekad ettevõtjad kui ka kultuuriministeeriumi ametnikud. Abu Dhabis asuvat Eesti saatkonda esindas Krista Reinhold. Kunstipublikul oli võimalus tajuda, kuidas iga looja läbi ilmutas kõrb end lõuendile täiesti kordumatul moel. Põneval kombel avaldas kunstnike töödele mõju nende maalimise füüsiline koht loomeresidentsis. Mõne kunstniku puhul oli loomeprotsess avatum, teistel reserveeritum.
Kõrbe moodi
Moekunsti taustaga Kerttu Siplase reljeefsetest töödest on tajuda kohaliku maastiku üdini läbitunnetamist. Erinevalt teistest valmistas ta oma teoste tarbeks ise värvisegu kohalikest looduslikest kivimitest, millest vormusid assamblaažilikud kompositsioonid. Kerttu töötas teostega loomeresidentuuri kõige avalikumas ja araabiapärasemas ruumis. Tema puhul oli imetlusväärne näha lõputut katsetamist materjaliga, keskendumisvõimet kui ka avatust dialoogidele nii ümbritseva ruumi kui sealviibivate inimestega.
Hannes Võrno, samuti moeharidusega, üllatas kõiki oma maalide õrnuse ja pastelsusega. Tema neli monokromaatilist teost moodustavad ühtse terviku, mis sümboliseerivad inimese eluringi. Hannese teosed on minimalistlikud ent pingestatud. Nad hingavad, on kantud pausidest – samas laetud liikumisest. Kõrvuti Kerttu Siplase maalidega mõjusid nende kahe tööd nagu meditatisoonid jõulisemate ja värvideküllaste teoste keskel.
Värvide mäng piirialadel
Einar Vene põnevad naivistlikud maalid kompavad müstitsismi ja metafüüsika piire. Palju sümboleid, mille lahtimurdmiseks annab kunstnik vaatajale vaba mõttelennu, mis omakorda elavdab viimase fantaasiat. Kuna siinses kultuuriruumis on omad tavad ja kombed, mis kehtivad ka kujutavale kunstile, siis Einari teoste puhul on näha kõige enam seda lustlikku mängu lubatu ja keelatu piirialadel. Julged säravad värvid, põnevad peidetud vihjed religioossetel teemadel lisasid kogu näitusetöödele kelmikat vürtsi.
Helisevad maalid
Näituse avamisel tegi südantliigutava muusikalise etteaste Emma Johanna Lepasoo. Lauljal seljas olnud kohalik araabia stiilis türkiissinine läikiv kostüüm, kitarr ja sinine tool suhestusid värviküllaste Einar Vene maalidega ja pakkusid vaatajale põnevat visuaalset dialoogi. Emma alustas kontserti a-capella vaimuliku rahvalauluga “Mu süda ärka üles”. Seejärel esitas ta omaloomingulisi laule “Päike tõuseb”, “Põllulilledest on minu laul” ja spetsiaalselt näituse avamiseks kirjutatud inglisekeelset pala “Arabian nights”, mille loominguline inspiratsioon on kantud nii isiklikest reisimuljetest kui ka resideeruvate kunstnike teostest.
Emma sõitis näituse avamisele Abu Dhabisse otse 300 km eemal asuvast Liwa loomeresidentsist, kus ta filmis eelnevatel päevadel oma laulule “Mälestuste meri” muusikavideot. See paik on Araaabia Ühendemiraatide viimane oaas enne kui sealt saab alguse üks maailma suurimatest kõrbetest nimega Ar-Rub’ al-Khali ( ing. k Empty Quarter). Oma valikut filmida video just sellele laulule põhjendab ta ise nii: “Kui kõndisin kõrbes liivaluidete vahel, oli mul kohati tunne nagu oleksin mere põhjas. Ainult, et merd ennast ei olnud. Selline atmosfäär sobis ideaalselt helikeelt visuaalselt toetama. Muusikavideo valmib koostöös kohaliku filmiproduktsiooniga.”
Kõrbekontrastid
Huvitav oli näha protsessi muutumist – kuigi Einar Vene töötas oma maalidega samas pool-avatud ateljee tüüpi ruumis, kus Raivo Kelomees, siis näitusel asusid nende tööd ruumi eri otstes. Raivo Kelomehe kaks maali olid kogu ülejäänud näituse töödest selgelt eriilmelised. Kuna ta liitus kunstikuuga kõige hiljem, siis tema puhul ei olnud maalides tajuda nii selgelt kohaliku keskkonna mõjutusi kui teiste kunstnike puhul. Pigem hoiab ta oma maalidega selgelt sürrealistlikku joont, mis peegeldavad omapäraseid sisemaastikke : jooned lõuendil põimuvad keerukateks sõlmedeks, millel ei ole ei algust ega lõppu. Raivo oli kogu seltskonnast üks kahest, kes oli osalenud ka esimesel kunstikuul aastal 2016.
Katrin Karu – kunstnik, kelle tähelend sai eelmiselt emiraatides toimunud kunstikuult tuult tiibadesse – osutus sel aastal taas valituks. Katrini puhul hakkas näituse avamisel lisaks tema mõõdult mastaapsetele, koloriidilt julgetele ja kontrastsele maalidele silma ka tal seljas olnud siidkleit. Kui kunstnik enese maalide järgi disainitud kleidis seisis oma teoste ees neid tutvustades, võis publik kogeda, kuidas naine ongi just oma enda maalilt välja astunud. See kombinatsioon töötas näituse avamisel põneva sümbioosina. Katrini loomeprotsess oli samuti huvitav: tema maalis ainsana loomeresidentuuri alalt väljaspool, toetades lõuendid vastu halli kõrget müüri, selja taga laiumas kõrb. Kindlasti jättis tema väliateljee asukoht maalidele teatava jälje. Ka näitusel presenteeriti neid teisiti – need tööd ei rippunud seintel, vaid olid asetatud nagu kaitsvad müürid kahekaupa üksteise vastu galerii peasissepääsust paremale ja vasakule põrandapinna kohale.
Stiilseid kõrbeetüüde pakkus silmale vaadelda Toomas Kuusing, kelle maalide koloriit on helge ja kirgas nagu kõrbeliiv ja päike. Tema töötas samuti väliateljees, küll varjulises kohas, aga vaatega liivaluidetele. Tänu sirgjoonelisele tehnikakasutusele jäi maalil kujutatud objekte saatma omapärane graafiline kompositsioon. Selline visuaalne kooslus mõjus vaatajale värskelt. Samuti oli huvitav näha tema maale resoneerumas Einar Vene töödega, mis kõrvuti väljapanduna teineteise koloriiti võimendasid.
Samal ajal kui kunstnikud kõrbepalavusega kohanedes oma teoseid lihvisid, sõitis loomeresidentuuri mootorrattaga kohale värvikas Toomas Altnurme, viskas lõuendid liivale horisontaali ja hakkas lennukalt maalima. Erinevalt ülejäänud eestlastest pidi ta osavalt laveerima mitmes eri rollis: kunstnik, skulptor, kuraator, suhtekorraldaja, võõrustaja ja seda kõike paraleelselt õppejõu töö kõrvalt teises linnas. See mitmekihiline olek peegeldub ka tema näituse töödelt – ta kasutab oma maalidel segatehnikaid. Pastelsele aluskihile, mis meenutab kõrbevaateid, on peale joonistatud peenema pintsliga selged araabia kirjaviisist inspireeritud unenäolised meeleolud. Ühel maalil on oma koha leidnud müstiline džinn, kellest Al Khateemi loomeresidentuuri omanik rääkis õhtul lõkke ääres kõhedusttekitavaid kohalikke legende. Altnurme töödest õhkub tugevalt isikupärase stiili ja kohaliku kultuuri pika-aegse läbitunnetamise põnevat kooskõla.
Kunstikuu peakorraldaja kontakt:
Toomas Altnurme, Araabia Ühendemiraadid
toomasaltnurme@gmail.com
Toomas Altnurme 3D virtuaaltuur: https://artspaces.kunstmatrix.com/en/exhibition/2967972/intergalactic-voyage
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
