Seda lugu kirjutades voolavad mu põskedel siirad tänupisarad. Kui ma eile hommikul Avo käest järgmisi kotitäisi porgandeid ja pastinaake tõin, ei teadnud ma veel, kellega tegemist. Õnneks on Avo Rosenvald avatud ja hea suhtleja. Ta rääkis mulle oma Maheaia lugu ja oma töö meediakajastusest. Tänugala “Eestimaa uhkuse” kangelase tiitli kohta ta eestlaslikust tagasihoidlikkusest siiski midagi ei öelnud. Lugesin sellest pärast lehest. Tänu Avole on Tartus vist isegi maailma suurim linnaaed, kus kivilinnaelanik saab teha peenraid ja kasvatada toitu mahepõhimõtetel.
Eestimaa uhkus, aitäh Sulle!
Maheköögivili on üks tähtsaimaid mikrotoitaineallikaid meie toidulaual. Just mikrotoitained on need, mis määravad ära meie elujõu ja heaolu. Ma olen sügavalt südamest tänulik, et on selliseid inimesi, nagu Avo, kes toetavad Eesti maa ja rahva tervise ja elujõulisuse taastamist.