Foto: Engin Akyurt

Mis juhtub, kui ma luban endal olla inimene?

Katre Kuus

Kui ma saaksin kooli õppeprogrammi koostamisel kaasa rääkida, siis ma õpetaksin põhiainena suhtlemist, iseenda väljendust, tunnete väljendust, tunnete tundmist, tunnete peegeldust. Kas te kujutate ette kooli, kus õpetataks inimeseks olemist?
71 Jagamist
71
0
0

Kui ma saaksin kooli õppeprogrammi koostamisel kaasa rääkida, siis ma õpetaksin põhiainena suhtlemist, iseenda väljendust, tunnete väljendust, tunnete tundmist, tunnete peegeldust.

Kui aus olla, siis pole mul elus siiani vaja läinud kõiki neid toredaid teoreeme, aastaarve ja võrrandeid, mis me tunnist tundi omandama pidime.

Kas te kujutate ette kooli, kus õpetataks inimeseks olemist?
Kui me siia sünnime, siis ei anta meile koos ema ja isaga kaasa manuaali, kus on kirjas, kuidas käituda õigesti.

Saad juba varakult teada, et sa pole nagu päris õige. Võib-olla oled valest soost, liiga palju karjud, oled liiga rahulik ja vaikne.
Sa pole piisav ja sa ei sobitu, oled kuidagi imelik ja teistmoodi.

Kui veab, saad sündida veel eriti ebakindlate vanemate juurde, kes ei tea üldse, mis sinuga pihta hakata, sest ka nemad pole manuaali näinud.
Proovid terve elu sobituda. Olla aktsepteeritud ja vastuvõetud.
Sa igaks juhuks ühel hetkel ei väljenda enam, mida sa tunned, sest sulle on korduvalt öeldud, et sa teed häbi meile, kui end väljendad.
Sa peidad oma tunded enda sisse hästi sügavale ja unustad aastate jooksul isegi, et nad seal on.

Sa paned aastatega endale ette kümneid ego maske ja eraldad end oma tunnetest ja kehast.
Sa vajad enda ümber müra, sest su sees on müra, et sa ei kuuleks seda valu ja viha.
Sa korraldad ja korrastad ja teed endast väljaspool, et mitte vaadata ja tunda.
Peatud ainult siis, kui tuleb valu, tuleb haigus.
Aga sa ei peatu, on olemas ju valuvaigisti.
Valu läheb suuremaks ja vaigistid ka.
Jookseme hommikust õhtuni ära iseenda eest.

Mis juhtub, kui ma peatun, sulgen silmad ja luban tunda?
Mis juhtub, kui ma ütlen, et tead, see mis sa praegu ütlesid, puudutas mind, tõi mul üles hirmu?
Mis juhtub, kui ma annan endale loa oma tundeid väljendada ja tunda?
Sinu tegu pole ok ja ma olen väga vihane.
Ma tean, et see pole sinu viha, aga ma praegu vajan ja võtan oma viha kogeda.
Mis juhtub, kui me loobume oma pokkerinäost ja poliitkorrektsusest?
Mis juhtub, kui ma luban olla endal inimene?
Inimene, kes eksib, on vahel nõrk, kukub elus läbi, kaotab kontrolli, on rumal ja lubab endal kokku kukkuda…

Kui viskaks üle õla kõik need targad õpetused, mis ütlevad, et emotsioon on paha, kontrolli end, ära tunne, hoia end vaos, mediteeri end kohe rahusse jne.

Teeks kohe emotsioonide peo, tantsiks koos hirmuga ja hüppaks koos vihaga.
Keerleks koos kurbusega ja mängiks koos ängiga.

Ma luban endal kirjutada vigadega, ei kontrolli teksti üle ja mu eesti keele õpetaja võib vabalt tunda end selle eest vastutavana, kuigi ta seda pole.

Olgem hullud, ehedad, vigadega ja imelised oma ainulaadsuses!
Olgem elusad!

Jon Henrik Fjällgren – Mountain Dance / Mäetants

71 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Aeg ülendada üksteist vabadusse ja usaldusse

Läbime intensiivset inimeseksolemise kõiki tasandeid transformeerivat ajajärku ning vajame selle käigus sügavat käimasolevate protsesside mõistmist nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Arusaamist ruumimõõtme avardumise vajalikkusest ning sellega kaasnevast vastutusest ja uue, kõrgema teadlikkusega maailma loomise võimalikkusest. Kui väline maailm tekitab ahistatuse tunnet, on see impulsiks liikuda veelgi sügavamale, et avada omaenda potentsiaali senisest avaramas mõõtkavas. Tiina Varatalu tekstid on sel teekonnal inspireerivad suunanäitajad: "Inimteadvus avardub uude plaani ja see, mis enne ajas endast välja, lämmatas, tühistas, on suuremas kontekstis hõlmatav, lahenev."

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Ärkamine kaassõltuvusest

Kõik kuritegelikud režiimid ükskõik millisel mandril ükskõik millisel ajajärgul on saanud eksisteerida üksnes rahva vaikival heakskiidul. Kõik kõrvalekalded demokraatiast on saanud juhtuda kodanikujulguse nappuse tõttu. Me oleme mõistnud, et jättes reageerimata perevägivalla või lasteahistamise ilmingutele, aitame nendele nähtustele kaasa. Kuid kas me mõistame, et inimõigustest või põhiseadusest ülesõitmine on samasugune vägivald kui isiklikel piiridel tallumine, lihtsalt teises mastaabis? Me ei tolereeri vägivalda isikutasandil. Peatugem hetkeks ja tunnetagem, mis mehhanism see meie sees on, mis sunnib meid mööda vaatama valetamisest, manipulatsioonidest, ebaõiglusest, piiride ignoreerimisest, ükskõiksusest, hämamisest, gaslightingust, vähendamisest ja veel tuhandest muust vägivaldsest nähtusest, niipea kui see kõik väljub isikutasandilt ning liigub ühiskonnatasandile? Kas vägivald, mis on ametlikult heaks kiidetud, on vähem vägivald?

Äriidee

Bilderfeller: Ma näen, et projekt „Viirus“ on laitmatult õnnestunud, kuid mõrad – nii palju mõrasid on tekkinud! Asi hakkab käest minema!

Tähendusrändaja tähelepanek

Me läheme üle uuele operatsioonisüsteemile inimteadvuses. Inimkond on iseseisvumise eas. Sest meie ratsionaalne mõistus on jõudnud oma tarkuse teel nähtamatusse. Me oleme mõõtkavas, kus teised ei saa enam aidata nii nagu enne. Kus teised saavad aidata üksnes sinnani, kus lõpeb nähtav plaan, kus laps laseb lahti vanema käest, laev laseb lahti oma ankruköied, inimene on silmitsi oma seletamatu eluandva ja valet ohustava olemusega.

Meie olemuseks on vabadus

Meie olemuseks on vabadus. Meie aroomiks on rahu ja rõõm, tarkus, vaikus ja armastus. Tule Sinagi meiega koos kolmapäeval, 7. aprillil, Toompeale rõõmu ja armastust tooma ning Eestit vabaks laulma! Lauluringid orienteeruvalt kell 12 ja kell 13. Oled südamest oodatud looma meiega koos kõrgemat reaalsust!

Taas ärkamise aeg

Kallis Eesti rahvas virgu, aja ennast lõpuks sirgu! Ilmunud on uus eestikeelne ja -meelne laul “Taas ärkamise aeg”, mis on pühendatud kõigile, kes armastavad vabadust. Emma Johanna Lepasoo esitatud lugu on sündinud praeguste keeruliste ja segaste aegade vahetu peegeldusena.