Saksamaal ja Prantsusmaal protestivad töötajad ja tekitavad häireid. Saksamaal nõuavad töötajate juhitud suured streigid paremat palka ja töötingimusi. Kuid sterigid ja meelavaldused pole ainult Euroopas, neid on üle maailma ja erinevatel eesmärkidel.
Samal ajal on olnud rahutusi ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juhitud ebapopulaarsete pensionireformide tõttu.
Lääne-Euroopa maades on inimesed ärkvel mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. See on märk sellest, et kodanikud ei talu enam kuritarvitamist.
Tegemist on Hollandi protestilaine jätkumisega käesoleval aastal, mida kirjeldas 2. juuli 2022 artiklis Peter Imanuelsen Hollandise.
Imanuelseni sõnul tulenesid protestid uuest kavandatud poliitikast, millega suletakse tõhusalt farmid ja karjafarmid, et riik järgiks Euroopa Liidu suuniseid lämmastikureostuse vähendamise kohta. Umbes 40 000 põllumeest on poliitika vastu protestinud tänavatel. Valdavas osas Hollandi poliitikud ei toetanud maaelu arendamist, kuid tavakodanikud toetavad seda laialdaselt.
Väidetakse, ”põllumajandustootjaid, kes protestivad valitsuse kava üle heitkoguseid vähendada“, nagu oleks protestide põhjuseks, et põllumehed soovivad jätkata oma jätkusuutmatuid tavasid. Kui valitsus tahtis keskkonna huvides “heitkoguseid vähendada“, peab valitsus tegema tervikliku lahenduse, mis ei too kaasa täiendavaid kannatusi. Toidupuuduse tekitamine on lisaks tervisekriisile veel üks meede inimeste ja ettevõtluse kontrollimiseks.
Meediamajad kipuvad neid proteste ja meeleavaldusi ignoreerima või hägustama. Kui nad seda katavad, vähendavad nad protesti elemente, mis on seotud laialdase rahulolematusega nende riigi seisukohaga Ukraina sõjas.
Kuid hoolimata sellest, kuidas meediamajad reaalsust ”masseerivad”, ei suru nad kunagi täielikult alla sotsiaalset tegelikkust.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock avaldas arvamust, et teda ei huvita, kuidas Saksamaa avalikkus tunneb. Saksamaa on võtnud kohustuse toetada kõikehõlmavat sõda Venemaa vastu Ukrainas ja jääb selle ebapopulaarse otsuse juurde, hoolimata sellest, mida avalikkus ütleb.
Välisministeri jaoks tähendab demokraatia seda, et ta pidi tulema võimule valelubaduste põhjal, seejärel esitama näiliselt loogilisi selgitusi, miks need lubadused olid õigustatud. Võimu kindlustades tuleb ignoreerida valimislubadusi. Sellisel uuel demokraatial on totalitarismi nägu.
Artikli koostas Revo Jaansoo
