Strateegiline relv, mille on kasutusele võtnud viienda põlvkonna sõjapidamise praktikud…
Kas kogu maailmas on toimumas psühholoogiline bioterrorism
2017. aastal avaldatud intervjuus defineeris endine Nõukogude-Vene välisluureteenistuse (SVR) luureohvitser dr Aleksandr Kouzminov mõiste ” infobioterrorism ” ja tutvustas seda läänes kui uut tüüpi globaalset operatiivset mõjutamist ja inimestega manipuleerimist.
Ta pakkus välja, et selle teine nimi võiks olla “teabebioloogiline väljapressimine”. Tunnistades, et selle strateegilise lähenemisviisi kasutuselevõtt on osa kaasaegse psühholoogilise sõja (või PsyWar) suuremast valdkonnast, pakun samale strateegiale välja alternatiivse termini: “psühholoogiline bioterrorism”. Kuna psühholoogiline bioterrorism toimib nii teadlikul kui ka alateadlikul tasandil, on see vaimse manipuleerimise vormi näide nii PsyWar’ist (sihib teadlikku meelt) kui ka kognitiivsest sõjast (sihib alateadvust).
Mis on psühholoogilise bioterrorismi eesmärk? Konkreetne, eelnevalt kavandatud tulemus varieerub sõltuvalt bioterroristi huvidest ja soovitud tulemustest. Mõnel juhul võib see hõlmata tehnoloogilise platvormi või toote müüki (nagu mRNA vaktsineerimine ja geeniteraapia), teistel juhtudel kapitali ja rikkuse kogumist või muul viisil hankimist, see võib hõlmata agressiooni, vaenulikku majanduslikku ja/või poliitilist eesmärki või võib hõlmata lihtsalt erinevate meediapakkujate või sotsiaalsete mõjutajate vaatajaskonna, lugejaskonna, klikkide, meeldimiste või jälgimiste suurendamist.
Dr Aleksander Kouzminovi sõnul (2017):
Infobioterrorismi aluseks on inimeste ees hirmu kasutamine. See hirm põhineb väga ohtlike haiguste pandeemiatel, näiteks kui pandeemia on oht, mis tuleneb loomade viiruspuhangust. Sellise massilise ohuga manipuleerimise uue vormi peamised komponendid ja järelmõjud on järgmised:
- Ajafaktor: praktiliselt vahetu ja ülemaailmselt levinud paanika elektrooniliste sidevahendite kaudu.
- Haavatavuse tegur: abitus ohu ees, kuna puuduvad tõhusad kaitsevahendid. See tekitab elanikkonnas paanikat.
- Määramatuse tegur: faktilise teabe puudumine ohu allika ja selle leviku kohta; poolel, kes ohu algatab, avaneb seeläbi uus võimalus massiliseks manipuleerimiseks.
- Kontrolli puudumise faktor: iga inimene, kes leiab, et ta on kahtlase objektina kontrolli alt väljas, võib haigestuda, on oht kõigile teistele.
Infobioterrorism (ehk infobioloogiline väljapressimine) viiakse ellu salateenistuste organiseeritud meetoditega; ja seda rakendatakse sihtriikides aktiivse operatsioonina. Sellist aktiivset toimingut saab määrata järgmiste vahendite <või toimingute abil, nagu on kirjeldatud järgmistes definitsioonides:
“Aktiivne operatsioon” – see on salateenistuse (tavaliselt välisluure) tegevus, mis on suunatud “sihtpublikule” (objektile, mida ta soovib mõjutada) ja mis viiakse läbi “huvitatud poole” palvel. ‘ koos ‘toetajate’ ja ‘abivahenditega’, et saavutada nõutud ‘planeeritud mõjud’.
„Aktiivne tegutsemine“ toimub agentide, tugiisikute ja huvitatud organisatsioonide toel. Tavaliselt viivad salateenistused “aktiivseid operatsioone” läbi “valelippude” abil – see tähendab, et nad peidavad oma põhieesmärgid (poliitiliselt) neutraalse organisatsiooni katte alla või peidavad oma eesmärgid mingi valelikult väljamõeldud probleemi alla.
„Huvitatud osapooled ” – külma sõja ajal olid huvitatud osapooled tavaliselt valitsus või selle eri (sala)teenistused, tavaliselt välisluure. Tänapäeval võiks huvilisteks olla suur konglomeraat, farmaatsia, pank, era- ja poliitilised rühmitused, lobistid jne.
“Sihtmärk” – “Aktiivse operatsiooni” objektid või sihtrühmad võivad olla valitsused, kõrged sõjaväelased, vaenlase salateenistused, erakonnad, pangad, ettevõtted jne, aga ka tavaelanikkond, mille eesmärk on tekitada mingi mõju ja mõju.
“Teostaja” : see on salateenistus, reeglina välisluure. Tavaliselt teostab “Täitja” “Aktiivseid toiminguid”, kasutades “valelippu”, mis tähendab, et ta maskeerib tegeliku toimingu, varjates seda valejutu või ähvardusega.
“Toetajad” : nad võivad olla mõjuagendid ja neutraalsed kolmandad osapooled [viimased ei kuulu salateenistusse]; need võivad aidata “täitjal” ellu viia “aktiivseid toiminguid”.
„Massimeedia” : massimeedia (ettevõtte ja/või sotsiaalmeedia) roll on „aktiivsete toimingute” elluviimine „abivahendite” abil. Massimeedia on üks peamisi aktiivse toimingu rakendamise viise. Täitja kasutab massimeediat, et saavutada maksimaalne mõju sihtrühmale/mõjuobjektile. Näiteks ähvardada, levitada kuulujutte ja valeinfot jne., see on tõesti desinformatsiooni jaoks, et tegelikult tegevuselt tähelepanu ära võtta, seda maskeerida.
„Plaanitud mõjud” : kindlale sihtrühmale saadetav teave peab olema „terav”. Oluline on mõjutada kavandatavat objekti. Teave on kokku pandud eesmärgipäraselt, tavaliselt ohu või suure probleemina, justkui oleks tegemist reaalse probleemiga. Sihtpublik ei tohiks selles kunagi kahelda.
“Aktiivse tegevuse” peamised etapid
“Aktiivse toimingu” läbiviimiseks kasutatav lähenemisviis põhineb meisterdatud strateegial: kõigepealt tekitada probleem ja seejärel pakkuda sellele lahendus.
“Aktiivse operatsiooni” peamised etapid, mille kaudu saab luua “teabebioterrorismi”, on järgmised:
1. faas : “Täitja” (nt salateenistus) viskab “toetajate” (nt agentide) ja “abivahendite” (nt massimeedia) abiga valeinformatsiooni (meie puhul – ähvardava pandeemia) “Sihtpublik” (nt avalik) eeltingimusega, et see on tõeline.
2. faas : “Teostajad”, “Toetajad” ja “Abivahendid” kiirendavad probleemi, muutes selle kuumaks teemaks (tuleb tekitada maksimaalne huvi). Kui valeprobleem on loodud, kasvab see nagu “lumepall”, veeredes ja veeredes iseseisvalt, nagu muutuks see seaduslikuks.
3. faas : operatsiooni tegelik ülesanne realiseeritakse (salaja) – rahaline kasum on juba käes, valitsuse stabiilsus on õõnestatud (nt majanduslik kahju) ja muud kahetsusväärsed mõjud.
Üldise eesmärgi (üldrahvastiku) jaoks öeldakse, et probleem on lahendatud ja riskid on ohjeldatud. Seda tehakse kõrvalteabega (uudised jne). Probleem jäetakse aga “rippuma”, et “täitja” saaks seda uuesti kasutada. Seda oleks lihtne taaselustada.
Praktikas saab “teabe bioterrorismi” realiseerida järgmiste vahenditega:
I – Probleemi tekitamine
Esiteks peab olema lokaalne hooajalise gripi või mõne nakkushaiguse puhang, mida huviline saab oma huvides ära kasutada. See on muidugi vale teave. Võib ka juhtuda, et tegemist on oletatava „lekkega” salajasest sõjalis-meditsiinilaborist või armee „biokaitseuuringute” keskusest. Sellise olukorra võib täitja (salateenistus) sihilikult luua, et tekitada suurt huvi, aukartust ja hirmu.
II – Lumepallide probleem
Meedia (“abivahendid”, sealhulgas “toetajad”, nt mõjutajad) hakkab avalikkust “kütma”. Ajalehtede, telekanalite, Interneti, sotsiaalmeedia esiküljed on juba seal murettekitavate pealkirjadega – „kõrge patogeensusega viirus“, „uus nakkav haigus“, „uuest gripipuhangust pandeemiaks“, „olge surnukehadeks valmis, gripiplaan“. ütleb’ – kõik suurendab ohtu ja hirmutab kõiki! Massimeedia ja huvitatud organisatsioonid annavad välja hoiatusmärke/sõnumeid, nagu „haigus murrab inimestevahelise barjääri” ja „ennustavad”, et „haigus nakatab üle maailma kuni miljoneid inimesi”. Näiteks “vastavalt valitsuse kavale ülemaailmse epideemia vastu võitlemiseks võib supergripp tappa kuni 1,9 miljonit ameeriklast”.
III – probleem muutub kuumaks teemaks
Tervishoiuasutused/kõrgemad ametnikud/eksperdid/mõjutajad väljendavad muret, et viirus muteerub selliseks vormiks, mis võib levida ühelt inimeselt teisele ja see võib viia ülemaailmse pandeemiani, ning väitsid, et gripipandeemia toob tõenäoliselt kaasa kõrge haigestumuse (haigestumise) ja suremuse (surm) määr. Näiteks “… inimeste põhjustatud lindude katku pandeemia surmajuhtumite arv võib olla 5 kuni 150 miljonit”. Samuti: “Aega pole raisata. Viirus [linnugripp] võib sütitada järgmise inimgripi pandeemia. Ma ei pea teile rääkima kohutavatest tagajärgedest, mis võivad tuua kaasa kõik rahvad ja kõik rahvad.
IV – Probleemi süvenemine ja plaanitud tulemuste saavutamine.
Varsti pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) võib välja kuulutada uue gripi, rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord ja peagi tõstetakse gripipandeemia hoiatus kuueastmelisel hoiatusskaalal viieni, mis tähendab, et pandeemiat peetakse peatseks. Valitsustel üle maailma pole muud valikut, kui vastata WHO pandeemiadeklaratsioonile, kulutades miljardeid ravimitele, ja visata kõik olemasolevad ressursid haigusega võitlemiseks, kui WHO on pandeemia käimasolevaks kuulutanud. See vallandab valitsuste poolt üle maailma paanilise vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ostmise laine, mis paljudel juhtudel hõlmab palju rohkem raha kui sadu miljoneid dollareid.
Volitatud ja huvitatud organisatsioonid soovitavad riikide valitsustel kasutada spetsiifilisi viirusevastaseid ja leebevastaseid ravimeid ning teavitavad neid, et töötatakse välja tõhus vaktsiin, mis on peagi kasutusvalmis.
Pidage meeles, et see hämmastavalt ettenägelik intervjuu avaldati 2017. aastal. Seejärel pakkus dr Kouzminov selle toimimise illustreerimiseks lühikese näite:
Salajane WHO erakorraline komitee
Näiteks tõi British Medical Journal (BMJ) esile WHO salajase erakorralise komitee olemasolu, mis andis WHO peadirektorile nõu pandeemia väljakuulutamise aja kohta. Väideti, et “WHO-d nõustas rühm inimesi, kes olid sügavalt seotud ravimitööstusega ja said sellest epideemiast pandeemiaks löömisest palju kasu”. BMJ teatas, et WHO muutis 2009. aasta veebruaris (umbes kuu aega enne esimestest 2009. aasta seagripi puhangu juhtudest teatamist) pandeemia määratlust, eemaldades selle, et pandeemia võib põhjustada “tohutult palju surmajuhtumeid ja haigusi”. , langetades pandeemiateadete latti.
Tulemuste saavutamine
Mida tahetakse saavutada? Majanduse nõrgenemine ja kaotused, pankrotid ja ohud haavatavatele ettevõtetele (nt kaubanduse vähenemine, sissetulev turism, rahvusvahelised reisid jne), valitsuste ja nende avalike teenuste destabiliseerimine (või isegi halvatus). Viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide tootmine loob sadu miljoneid kuni miljardeid dollareid. Näiteks Euroopa Nõukogu 2009. aasta seagripipuhangu aruandes väideti, et riikide valitsused, EL ja WHO raisavad suuri summasid riigi raha ning õhutasid põhjendamatut hirmu ja hirmu selle pärast, mida raporti autor. nimetatakse “pandeemiaks, mida tegelikult kunagi polnud”.
See uus massimanipulatsiooni vorm – “infobioterrorism” kui “massimanipulatsiooni relv” võib saada suure poliitika vahendiks, kui pandeemiaohtu edaspidi sihilikult ära kasutatakse.
Infobioterrorism kui globaalse mõju vorm
Infobioterrorism – see on globaalse mõju vorm. See võib olla veelgi tõhusam, arvestades tagajärgi ja kahju, mida see võib põhjustada.
Esiteks ei ole info-bioterrorism võrreldes bioterrori teoga ega kehti strateegiliste või sõjaliste rakenduste, poliitiliste mõrvade ja sabotaažide puhul – kohalike infrastruktuuride lõhkumiseks, kohalike elanike, loomade tervise kahjustamiseks või häirimiseks teatud riikides.
Teiseks kasutavad selle korraldajad ja huvitatud organisatsioonid potentsiaalset pandeemiaohtu teatud tulemuste saavutamiseks – selliseid näiteid olen juba eespool maininud.
Kolmandaks, info-bioterrorismi puhul ei varjata sellist “ähvardust” nagu bioterrorismi rünnaku puhul, vaid see on massimeedias laialdaselt avalikustatud. Mida laiemalt levivad massimeedia lood, seda parem on see „infobioterrorismi“ korraldajatele. Bioterrorismi korraldajad ei hakka aga oma plaanidest kunagi rääkima.
Neljandaks on infobioterrorismist tulenev majanduslik kahju palju suurem kui bioterrorismiaktidest. Bioterrorismi puhul võib üksiku riigi kahju – rahalises väärtuses – ulatuda mõnesajast miljonist mõne triljoni dollarini, võttes arvesse kahju majandusele, kulusid mõjutatud infrastruktuurile, ekspordi vähenemist, kulud tervishoiuteenustele jne. Infobioterrorismi puhul on aga kulud hoopis teised – kümned kuni sadu miljoneid dollareid. Näiteks on Maailmapanga hinnangul aastatel 2002–2003 SARS-i puhangutest põhjustatud majanduskahju ainuüksi Aasia piirkonnas rohkem kui 15 miljardit dollarit. SARSi kulu maailmamajandusele oli hinnanguliselt umbes 30 miljardit dollarit. Aastatel 2006–2007 lindude gripi pandeemia (linnugripi) põhjustatud majanduslik kahju oli hinnanguliselt kuni 20 korda suurem kui SARS ja see võib Aasia majandusele maksma minna kuni 283 miljardit dollarit. Kui inimpandeemia kestab aasta, läheks oodatav ülemaailmne majanduskatastroof maksma kuni 800 miljardit dollarit. Sama summa kulutas USA Iraagis.
Viiendaks ei saa bioterrorismi korraldajad raha. Seda seetõttu, et selle eesmärk on ennekõike rikkuda ja kahjustada riigi infrastruktuuri, inimeste tervist, põllumajandusloomi ja keskkonda. Infobioterrorismi korraldajad aga ihkavad saada rahalist väärtust. Nende eesmärk on teenida maailmakatastroofi hirmu pealt – see on infobioterrorismi üks peamisi eripärasid. Selle korraldajad teenivad tohutut raha – kümneid miljoneid dollareid, näiteks viirusevastaste ravimite, vaktsiinide ja muude kaitsevahendite valmistamise ja müügiga; see on abikõlblik, kui inimestele öeldakse, et on (järjekordne) hirmutav viirus, mida nad ei saa peatada.
Pandeemia ideed ja sellega kauplemine on massimeedias ja isegi valitsuse veebisaitidel, näiteks USA veebisaitidel, nagu pandemicflu u.gov või avianflu u.gov , aktiivselt edasi lükatud ja jätkub üllatava järjekindlusega. Näiteks investeerib USA valitsus miljoneid dollareid, et toetada ideed ülemaailmsest pandeemiast, et see võib juhtuda, pannes sadu miljoneid dollareid vaktsiinide loomiseks nende “massiliste” õuduste vastu. Näiteks on USA tervishoiu- ja inimteenuste osakond, ühisettevõte Novartis Vaccines & Diagnostics sõlminud 487 miljoni dollari suuruse lepingu, mille investeeringud on kokku ligi 1 miljard dollarit, et toota 50 miljonit doosi hooajalist kolmevalentset gripivaktsiini ja kuni 150 miljonit dollarit. monovalentse vaktsiini doosid, et valmistuda võimalikuks pandeemiaks.
Näiteks H1N1 seagripi pandeemia tagajärjel algatas USA valitsus aastatel 2009–2010 Ameerika ajaloo kõige kallima riikliku vaktsineerimiskampaania ja ostis vähemalt 160 miljonit doosi seagripivastast vaktsiini, mis maksis 18 miljardit dollarit. WHO peadirektori dr Margaret Chani sõnul võiksid vaktsiinitootjad parimal juhul teha aastas peaaegu 5 miljardit pandeemilise gripi süsti. Peamine vaktsiinitootja (nt GlaxoSmithKline) teenib nendest vaktsiinisoovitustest umbes 50 miljardit dollarit aastas. Teise pandeemia puhul – linnugripp H5N1 (linnugripp) aastatel 2006–2007 väitsid ÜRO ametnikud (st dr David Nabarro, ÜRO linnu- ja inimgripi koordinaator), et selleks on vaja umbes 1,5 miljardit dollarit. linnugripiga toimetuleku algust ja võimalikuks pandeemiaks valmistumist.
POLIITILISTEL, FINANTSLIKKAL VÕI ISIKLIKU TÄHELEPANU EESMÄRGIL ON RELVASTAMINE JA NAKTSUSHAIGUSE HIRMU EDENDAMINE ON ÜLDSELT EBEETILINE.
Need, kes seda tüüpi hirmu propageerivad, tegelevad selgelt psühholoogilise bioterrorismiga .
See hõlmab arste ja ettevõtteid, kes suurendavad hirmu patogeeni nagu H5N1 ees, et müüa ravimeid, vaktsiine või toidulisandeid.
See hõlmab üksikuid teadlasi või virolooge, kes väidavad, et H5N1 tapab kõik COVID-i mRNA-põhise vaktsiini retsipiendid, kui puuduvad andmed aktiivse inimeselt inimesele ülekandumise kohta, rääkimata tõenditest inimese H5N1 suremuse kohta COVID-vaktsiini saajate seas. See on tähelepanu otsiv käitumine ja see tuleks hukka mõista. Seda tüüpi hirmul põhinevate narratiivide propageerimisel maksavad naiivsed inimlikud kulud depressiooni, enesetappude ja vaimse tervise kahjustuste näol.
See hõlmab osariikide valitsusi, kes väidavad, et H5N1 kujutab endast rahvatervise hädaolukorda, kui puuduvad andmed aktiivse inimeselt inimesele leviku kohta.
See hõlmab korporatiivset meediat, mis kasvatab vaatajaskonda ja lugejaskonda, edastades või avaldades spekulatiivset ja toetamata hirmuportaali seoses H5N1-ga. See hõlmab riiklikke haiguste tõrje keskusi ja ravimiregulaatoreid (FDA, EMA), valitsusväliseid organisatsioone ning ülemaailmseid terviseagentuure ja -organisatsioone (WHO), mis propageerivad eksitavaid ja ülespuhutud H5N1 inimeste suremuse narratiive, mis põhinevad haruldastel nakkusjuhtumitel.
See hõlmab akadeemilisi arste ja teadlasi, kelle karjäär on edenenud, propageerides avalikkuse irratsionaalset hirmu nakkushaiguste, sealhulgas H5N1 ees.
Need kõik on psühholoogiliste bioterroristide näited. Peame õppima end kaitsma majandusliku, sotsiaalse ja psühholoogilise kahju eest, mida psühholoogilise bioterrorismi lubamine põhjustab. See on tõesti inimsusevastane kuritegu ja seda saab peatada ainult siis, kui ausad poliitikud ja avalikkus saavad teadlikuks, et nendega manipuleeritakse, keelduvad kaasa mängimast ning hoiavad sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt kõrvale psühholoogilise bioterrorismi propageerijatest ja levitajatest. .
“Lollitad mind üks kord, häbi sulle. Petta mind kaks korda, häbi mulle, et lasin petta ja ei õppinud eelmisest korrast.“
Dr Alexander Kouzminov on kõrgelt kvalifitseeritud ja kogenud bioohutusspetsialist. Tal on ulatuslik töökogemus keskvalitsuses ja erasektoris vanemnõuniku, vanemanalüütiku, direktori, tegevjuhina. Dr Kouzminov on osalenud paljudes Uus-Meremaa ja rahvusvaheliste keskkonna- ja biojulgeolekupoliitika dokumentides, nt UNESCO poliitikafoorumitel, muuhulgas ning on pälvinud mitmeid Uus-Meremaa keskvalitsuse auhindu ja rahvusvahelisi tunnustusi oma poliitikaarendustöö eest.
Dr Kouzminov on ka endine Nõukogude-Vene välisluureteenistuse (SVR) luureoperaator aastatel 1980-90 ning tegeles sihtriikides biorelvadega seotud luureoperatsioonidega. Ta on raamatu “Biological Spionage” autor. Nõukogude ja Venemaa välisluureteenistuste erioperatsioonid läänes” (2005, Greenhill Books) ning on avaldanud üle 50 teose bioohutuse, nt bioterrorismi, biorelvade, riskikontrolli ja -juhtimise ning poliitiliste lähenemisviiside kohta.
Artikli autor: Robert Malone
Loe lisaks:
