Allolevalt kirjeldame vaktsineerimisega seonduvat seadusandlust ning inimõigusi, mis kehtivad kõigile inimestele. Inimõiguste piiramine töölepingu või muu taolise dokumendiga on kehtetu.
KÕIK TERVISHOIUTEENUSED ON VABATAHTLIKUD
Kuna Eesti on demokraatlik riik, siis kehtiva seadusandluse kohaselt on Eestis kõik tervishoiuteenused, sealhulgas vaktsineerimine, vabatahtlikud. Kedagi ei saa allutada meditsiiniliste protseduuride tegemisele inimese enda tahte vastaselt.
EV põhiseadus sätestab:
§ 18. [—] Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. [—] Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
TERVISHOIUTEENUST VÕIB OSUTADA ÜKSNES INIMESE TEADVAL NÕUSOLEKUL
Võlaõigusseadus sätestab:
§ 766. Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus
(3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
On oluline teada, et tahtevastane meditsiiniline sekkumine on lubatud ainult kohtu otsusega teatud erijuhtudel. Muudel juhtudel ei ole tahtevastased meditsiinilised protseduurid lubatud.
TEADEV NÕUSOLEK EELDAB MITMEKÜLGSET TEAVITAMIST JA INIMESE VABA TAHET
Võlaõigusseaduse §-s 766 sätestatud teavitamise põhimõte eeldab, et inimesele on antud mitmekülgset informatsiooni konkreetse meditsiinilise protseduuri (vaktsineerimise) kohta ning poolt ja vastu argumente kaaludes teeb inimene otsuse kas vaktsineerida või mitte. Ainult siis, kui teavitamine on olnud korrektne (st ei ole edastatud puudulikku informatsiooni) ja nõusolek on antud vabatahtlikult, saame rääkida seadusele vastavast vaktsineerimisest.
Juhul kui inimene annab nõusoleku talle esitatud puuduliku või vale informatsiooni põhjal või inimest on mingil moel survestatud või ähvardatud, on tegemist antud nõusoleku tühisusega ning seda käsitletakse kui tahtevastast ja ebaseaduslikku meditsiinilist sekkumist.
Vabatahtlik nõusolek tähendab, et inimene on teinud oma otsuse vabalt ja ilma igasuguse surveta (sh ilma hirmutamise, ähvardamise, manipuleerimise, ebapiisava või vale infoga mõjutamiseta).
TÖÖANDJATEL ON KOHUSTUS ARVESTADA TÖÖTAJA SOOVI
Ülaltoodud meditsiinilist sekkumist käsitlev seadusandlus kehtib kõikide inimeste kohta, sh koolide, tervishoiuasutuste, toitlustuskohtade jt asutuste ja ettevõtete juhtidele ja töötajatele.
Tööandjatel ei ole õigust töötajat survestada ning eirata töötaja vaba tahte õigust tema kehasse puutuvate küsimuste osas. Ka ähvardamine töökohast ilmajätmisega on oluline survestamine ning juhul kui töötaja teeb vaktsiini survele alludes, liigitub see tahtevastase sekkumise alla ning on ebaseaduslik. Töötaja võib sellisel alusel teostatud meditsiinilise protseduuri hiljem kohtus vaidlustada.
Töötaja võib hiljem minna oma tööandja vastu kohtusse ka juhul, kui vaktsiini kõrvalmõjude tõttu on töötajale tekkinud kahju ning ta suudab kohtus tõendada, et tema otsus ei olnud vabatahtlik, teda survestati või temalt peteti nõusolek välja ebaõige või ebapiisava informatsiooniga. Sel juhul vastutab tekkinud kahju eest tööandja.
TÖÖTAJAL ON ÕIGUS OTSUSTADA IGA TEMALE TEOSTATAVA KEHALIST SEKKUMIST NÕUDVA PROTSEDUURI ÜLE ERALDI
Juhul kui te olete sõlminud oma tööandjaga töölepingu, mille üheks punktiks on asjaolu, et olete üldise vaktsineerimisega nõus (näiteks töötate tervishoiutöötajana, sotsiaalhoolekande teenuste osutajana jne), siis teadke, et teil on õigus teha otsus oma kehasse sekkumise kohta iga vaktsiini osas eraldi. Tööandja ei saa nõuda kõikide erinevate sekkumiste kohta ühte nõusolekut.
Igal meditsiinilisel sekkumisel on erinev vajadus ja riskid ning ei ole võimalik kõiki vaktsiine käsitleda ühesuguselt ning anda nõusolekut kõigi osas korraga. Selline nõue tööandja poolt ning niimoodi antud nõusolek töötaja poolt on õigustühised.
Teil on õigus teha otsus iga sekkumise osas eraldi, kaaludes kõiki poolt ja vastuargumente. Isegi kui teie töölepingus on punkt, et olete nõustunud Covid-19 vaktsineerimisega, siis teil on õigus ümber otsustada. See on eriti aktuaalne juhul, kui vahepeal on olukord muutunud, seoses vaktsiiniga on ilmnenud uusi asjaolusid või andsite nõusoleku poolt- ja vastuargumentidesse piisavalt süvenemata.
Kui teie töölepingus ei ole punkti, millega olete eelnevalt andnud nõusoleku Covid-19 vaktsiini tegemiseks, siis piisab tööandjale tehtavast lihtsast teatisest, et te ei soovi nimetatud vaktsiini teha. Võlaõigusseaduse § 766 lg 3 järgi võib patsient nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
TEIL ON ÕIGUS VAKTSINEERIMISEST KEELDUDA
Vaktsiinist loobumiseks võib tööandjale või tervishoiutöötajale esitada lihtkirjaliku teatise alljärgneva sisuga:
TEATIS VAKTSINEERIMISEST KEELDUMISE KOHTA
Mina ….. (nimi) esitan käesoleva teatise, et informeerida oma tööandjat / tervishoiuteenuse osutajat ……. (nimi) oma otsusest mitte vaktsineerida Covid-19 vastu.
Kuupäev
Allkiri
Soovi korral võite kasutada teatise pikemat versiooni koos juriidilise argumentatsiooniga, mis avaneb SIIT.
VAKTSINEERIMINE TOIMUB KINDLATE REEGLITE ALUSEL
Vaktsineerimisele kohaldatakse õiguslikku raamistikku. Täpsemad juhised on kirjeldatud sotsiaalministri määruses nr 116 “Immuniseerimise korraldamise nõuded”, millest olulisemad nõuded on:
1) Immuniseerimise teostaja on kohustatud dokumenteerima immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest immuniseerimise kõrvaltoimetest (§ 1 lg 3).
Kõik ravimid (sh vaktsiinid) põhjustavad kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimetest saab vaktsiini saaja ka ise Ravimiametit teavitada, täites ära veebivormi.
Ravimite, sh vaktsiinide kõrvaltoimete aastaülevaadetega saab tutvuda Ravimiameti kodulehel SIIT.
2) Immuniseerimist tohib teostada arst, õde või ämmaemand, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Kursuse minimaalne maht on 16 tundi (§ 2 lg 1).
Pärast lõikes 1 nimetatud kursuse läbimist tuleb iga viie aasta järel läbida lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav 8tunnine immuniseerimisalane täiendõppekursus (§ 2 lg 1).
Küsige julgelt immuniseerijalt enne vaktsineerimist vastava kursuse läbimist tõendavat dokumenti!
3) Immuniseerimise läbiviimisele peab vahetult eelnema immuniseerimise ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest vastutab immuniseerimist teostav tervishoiutöötaja. Immuniseerimise teostaja selgitab patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes (§ 2 lg 3).
Küsige julgesti küsimusi, mis puudutavad immuniseerimist, sh küsige näha ja lugeda vaktsiini karbis olevat INFOLEHTE!
Paluge selgitada iga vaktsiini koostisosa, tutvustada ohutusuuringuid ja võimalikke kergeid ning raskeid kõrvaltoimeid.
4) Lapse immuniseerimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja küsima tema seadusliku esindaja nõusolekut, võttes arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel vormistatakse nõusolek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
VAKTSIINI KÕRVALMÕJUDE TÕTTU TEKKINUD KAHJUDE HÜVITAMINE
Kui olete otsustanud vaktsiini teha, siis on oluline maandada oma riskid ning hoolitseda selle eest, et võimalikud kahjud saaksid sekeldusteta hüvitatud, juhul kui need peaksid tekkima.
Kõigil inimestel on õigus saada hüvitist juhul, kui vaktsiini kõrvalmõjude tõttu on tekkinud kahju.
EV põhiseaduse § 25 sätestab: Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Küsimus on selles, kes, kuidas ja mis summas peaks kahju hüvitama.
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA VASTUTUS
Tervishoiuteenuse osutaja kohustuse süüline rikkumine tekib diagnoosi- ja ravivigadest ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumisest. Võlaõigusseadus sätestab:
§ 770. Tervishoiuteenuse osutaja vastutus
(1) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.
(4) Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
§ 771. Aegumistähtaeg
Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.
Lisaks tervishoiuasutusele vastutab tekkinud kahju eest ka konkreetne tervishoiutöötaja isiklikult. Tervishoiuteenuse osutaja isiklik tsiviilõiguslik vastutus kahjunõude hüvitamisel tekib võlaõigusseaduse § 770 alusel, mis lisab võrrandisse ka isikliku vastutuse:
§ 758 lg (2) Tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.
§ 762 Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
Seega tuleb patsiendil tõendada, et tervishoiuteenust ei osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Mida see igal konkreetsel juhul tähendab, otsustatakse kohtus.
TÕENDAMISKOHUSTUS LASUB PATSIENDIL
Tervishoiuteenuse osutaja vastutab oma kohustuste rikkumise tõttu tekkivate kahjude eest ja seda juhul, kui patsient on tõendanud, et:
1) tervishoiuteenuse osutaja on oma kohustusi süüliselt rikkunud;
2) selle tõttu on tekkinud patsiendile kahju.
Võrreldes teiste arenenud riikidega on selline olukord erandlik, sest tavapäraselt lasub tõendamiskohustus tervishoiuteenuse osutajal, kes peab tõendama, et tema pole viga teinud ja kahju põhjustanud. Eestis on see vastupidi ning tõendamiskoormis lasub patsiendil, kuigi paradoksaalsel kombel on kõik dokumendid just tervishoiuteenuse osutaja valduses.
Kahju suuruse tuvastamisel võrreldakse rikkumisele eelnevat ja sellele järgnevat olukorda. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjunõude tuvastamiseks tuleb pöörduda kohtusse.
RAVIMIAMETI INFORMEERIMINE KÕRVALTOIMETEST
COMIRNATY VAKTSIINI INFOLEHT algab järgneva hoiatusega:
Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoime teatise vorm ja teave meditsiinitöötajale
Vaktsiini kõrvaltoimetest saab ka vaktsiini saaja ise teha Ravimiametile teatise.
Teave patsiendile ravimi kõrvaltoimest teatamiseks
TOOTJA JA RIIGI VASTUTUS
Juhul kui vaktsiini kõrvalmõjude tõttu on tekkinud kahju, on võimalik minna kohtusse vaktsiini tootja vastu ja teatud juhtudel ka riigi vastu.
Eestis alustati 27. dets 2020 vaktsineerimist ravimifirma Pfizer/BioNTech vaktsiiniga Comirnaty.
Samuti on Eesti liitunud eelostulepingutega COVID-19 vaktsiini ostmiseks ravimitootjatelt AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica NV, Curevac ja Moderna lepingutega. Viide
Reutersi uudises kajastati Euroopa Liidu liikmesriikide nimel sõlmitud eelostulepingut ravimitootjaga AstraZeneca. Lepingu kohaselt võtab ravimitootja vastutuse osaliselt üle liikmesriik, kui vaktsineerimise tulemusel peaksid tekkima negatiivsed kõrvaltoimed. Täpsemaid andmeid lepingu tingimuste kohta ei ole.
Samuti puudub vastus küsimusele kui suures osas on Euroopa Liidu liikmesriigid eelostulepingutega võtnud üle ravimitootja vastutuse, kui vaktsiin tekitab tõsised kõrvaltoimeid. Küsimus oli arutlusel Euroopa Parlamendis 26. aug 2020. Viide
Euroopa Komisjoni pressiteade 27. augustist 2020 ütleb, et AstraZeneca ja Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingu, kus tootja vastutus läheb teatud osas üle liikmesriikidele.
PÕHJUSLIKKU SEOST SAAB TÕENDADA KA KAUDSETE TÕENDITE ALUSEL
Vaktsiinide kõrvalmõjude tõttu tekkinud kahjude tõendamisel on seni olnud kõige suuremaks küsimuseks põhjusliku seose olemasolu vaktsiini ja tekkinud terviseprobleemi vahel. Seda põhjusel, et otsest põhjuslikku seost on kahju kannatanul praktiliselt võimatu tõendada. Seetõttu on allolev 2017 aasta kohtuotsus pöördelise tähendusega, sest kohtus leiti, et põhjuslikku seost saab tõendada ka üksteist toetavate kaudsete tõendite alusel.
Euroopa Liidu Kohus võttis oma 21. juunil 2017 a vastuvõetud kohtuotsuses vaktsiinitootja vastutusest W jt (C-621/15, EU:C:2017:484) seisukoha küsimuses, kas direktiivi 85/374116 artikliga 4 on kooskõlas liikmesriigi tõendamiskord, mis lubab kohtul, kellele on esitatud hagi sooviga, et tuvastataks vaktsiini tootja vastutus selle vaktsiini väidetava puuduse tõttu, järeldada teadusliku konsensuse puudumisele vaatamata selles valdkonnas tõsiste, täpsete ja üksteist toetavate kaudsete tõendite alusel kõnealust puudust ning põhjuslikku seost selle puuduse ja haiguse tekkimise vahel.
Euroopa Kohus leidis, et selline tõendamiskord ei ole vastuolus direktiivi 85/374 artikliga 4. Nimelt ei too selline tõendamiskord kaasa tõendamiskoormise ümberpööramist, mis lasub selle sätte tähenduses kahjukannatanul, kuna kannatanu ülesandeks on esitada erinevaid kaudseid tõendeid, mis üksteist toetades võimaldavad asja lahendaval kohtul kinnitada oma veendumust vaktsiini puuduse olemasolu kohta ja põhjusliku seose kohta selle puuduse ja tekkinud kahju vahel.
Lisaks on Euroopa Kohus seisukohal, et mis tahes muude tõendite välistamine peale kindlate tõendite, mis tulenevad meditsiinilistest uuringutest, muudab juhul, kui meditsiiniuuringud ei võimalda ei kinnitada ega ümber lükata põhjusliku seose olemasolu, ülemäära keeruliseks või lausa võimatuks tuvastada tootja vastutust, kahjustades sel viisil direktiivi kasulikku mõju ja selle eesmärke.
(viide https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-06/_ra_2017_et.pdf)
KAHJU HÜVITAMINE POOLTE KOKKULEPPEL
Kuna Eestis ei ole loodud vaktsiinikahjustuste kompenseerimiseks fondi, mis teeks hüvitise saamise kahju kannatanule lihtsamaks, siis tuleb minna kohtusse. Kohtus on vaja tõendada tekkinud kahju, selle suurus ning vaktsiini ja kahju vaheline seos.
Kuna see on pikk ja keeruline protsess, siis on võimalik eelnevalt sõlmida kahjude kompenseerimise leping vaktsineerija ja vaktsineerimise nõudja vahel, kelleks võib olla näiteks tööandja, perearstikeskus või haigla. Kui vaktsineerimine on viimastele oluline, siis võivad nad vaktsineerijale vastu tulla ning tagada kahjude kompenseerimise vaktsineerijale lihtsustatud vormis. Hiljem on vaktsineerimise nõudjal võimalik regressi korras ise tootjaga kohut käia või saada vaktsineeritule välja makstud kahjusumma tagasi tsiviilvastutuskindlustuse lepingu kaudu, kui see on sõlmitud.
Selleks oleme koostanud lepingu näidise, mille võite allkirjastada vaktsineerimise nõudjaga enne vaktsineerimist. See annab teile tagatise, et võimalikud tekkinud kahjud saavad teile hüvitatud. Tegemist on näidisega, mida võite läbirääkimiste käigus muuta või täiendada.
Ava siit VAKTSINEERIMISE TÕTTU TEKKINUD KAHJUDE HÜVITAMISE LEPING.
VAKTSIINIST KEELDUMINE EI OLE TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMISEKS PIISAV ALUS
Kuna Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, siis tööandjal puudub õigus sundida töötajat vägisi vaktsineerima. 21.12.2020 Tööelu.ee keskkonna artiklis vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: “Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.”
Vabariigi Valitsuse määrus nr 144 Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded nõuab tööandjatelt töötajate terviseriskide maandamist erinevate abinõudega, mille hulgas on ka vaktsineerimise võimaluse tagamine töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. See määrus ei tähenda, et tööandjal oleks õigus töötajat sundida ning sellega minna vastuollu võlaõigusseaduses sätestatud vabatahtlikkuse põhimõttega. Määrus nimetab vaid töötajale vaktsineerimise võimaluse tagamist.
Tööandja roll on viia terviserisk võimalikult madalale, kuid riski täiesti elimineerida pole vaja. On võimalik kasutada ka teisi riskimaandamise tööriistu. Näiteks sätestab määrus nr 144:
§ 6 lg (4) Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks loetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele välja jagada isikukaitsevahendid ning määrata nende kasutamise kord.
Samuti ei saa unustada, et Covid-19 vastu väljatöötatud vaktsiinid on esimesed omalaadsed, millele on Euroopa Liidu Ravimiamet andnud tingimusliku müügiloa. On oluline teada, et inimkatsetustesse pole mRNA vaktsiinid ajaloolis kunagi varem jõudnud ning tegemist on oma olemuselt eksperimentaalse vaktsiiniga. Viide
Ka Eesti Ravimiameti sõnul on Covid-19 vaktsiini müügiluba tingimuslik ja vaktsiinid on kiirkorras turule toodud. Kui tavaliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega 10 aastat, siis näiteks Pfizer/BioNTech vaktsiin toodi turule vähem kui aastaga. Ravimiamet rakendab vaktsiinile täiendavat järelevalvet, kuna märkimisväärne osa uuringutest alles kestab. Viide
Vaktsiini infolehel on märge: “Nagu kõigi vaktsiinide puhul, ei pruugi ka Comirnaty 2-annuseline vaktsineerimisskeem kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse kestus ei ole teada. Kõikidel ravimitel, ka vaktsiinidel, on kõrvaltoimed.” Viide
Kuidas vaktsiin konkreetse inimese kehas käitub ning kas see tekitab tõsiseid kõrvaltoimeid, on enne vaktsineerimist teadmata, sest see selgub alles mõne aja möödudes pärast vaktsiini manustamist. Kõik inimesed on erinevad, seetõttu ei saa kõiki inimesi ühe vitsaga lüüa. Tasub tähele panna, et tootja on vaktsiini välja töötanud sümptomaatilise haigestumise vastu (ehk haigustunnuste ilmnemise vastu), täna puuduvad tõendid selle kohta, et see kaitseks asümptomaatilise nakatumise või nakkuse edasikandmise eest.
Eelnevast tulenevalt järeldub, et vaktsiini tõhusus ja ohutus ei ole sugugi selge ega tagatud, mistõttu peab iga inimene isiklikult otsustama, kas ta soovib nimetatud riske võtta. Tööandjal puudub õigus teha selliseid otsuseid töötaja eest.
