Enamik inimesi on hämmingus ülemaailmsest energiakriisist, kus nafta, gaasi ja söe hinnad tõusevad samaaegselt hüppeliselt ja sunnivad isegi sulgema suuri tööstusettevõtteid, nagu kemikaalid või alumiinium või teras. Rõhutatakse, et kõik on tingitud Putini Venemaa sõjalisest tegevusest Ukrainas. See ei ole nii. Energiakriis on lääne korporatiivsete ja poliitiliste ringkondade kaua kavandatud strateegia tööstusmajanduse lammutamiseks düstoopilise rohelise tegevuskava nimel. Selle juured ulatuvad ajavahemikku, mis eelnes 2022. aasta veebruarile, kui Venemaa alustas Ukrainas sõjalist tegevust.
Blackrock surub ESG-d
2020. aasta jaanuaris, majanduslikult ja sotsiaalselt laastavate Covidi sulgemiste eelõhtul, andis maailma suurima investeerimisfondi tegevjuht Larry Fink BlackRockist Wall Streeti kolleegidele ja ettevõtete tegevjuhtidele kirja investeerimisvoogude tuleviku kohta. Dokumendis, mille tagasihoidlik pealkiri on „Rahanduse fundamentaalne ümberkujundamine“, teatas Fink, kes juhib maailma suurimat investeerimisfondi, mille toonane juhtimine oli umbes 7 triljonit dollarit, radikaalsest lahkumisest ettevõtete investeeringuteks. Raha “läheks roheliseks“. Tähelepanelikult jälgitavas 2020. aasta kirjas kuulutas Fink, „Lähitulevikus – ja varem, kui enamik prognoosib – toimub kapitali märkimisväärne ümberjaotamine … Kliimarisk on investeerimisrisk.“ Lisaks ta märkis: „Iga valitsus, ettevõte ja aktsionär peab kliimamuutustele vastu astuma.“ [i]
Eraldi kirjas Blackrocki investorklientidele esitas Fink uue kapitaliinvesteeringute tegevuskava. Ta teatas, et Blackrock väljub teatud kõrge süsinikusisaldusega investeeringutest, nagu kivisüsi, mis on USA ja paljude teiste riikide suurim elektriallikas. Ta lisas, et Blackrock sõelub välja uued investeeringud naftasse, gaasi ja kivisöesse, et teha kindlaks nende vastavus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030 “jätkusuutlikkus“.
Fink tegi selgeks, et maailma suurim fond hakkab naftasse, gaasi ja kivisöesse “investeerima“. „Aja jooksul,“ kirjutas Fink, „kogevad ettevõtted ja valitsused, kes ei reageeri sidusrühmadele ega tegele jätkusuutlikkuse riskidega, turgudelt kasvavat skeptitsismi ja omakorda kõrgemat kapitalihinda.“ Ta lisas: „Kliimamuutustest on saanud ettevõtete pikaajaliste väljavaadete määrav tegur … Oleme rahanduse põhjaliku ümberkujundamise äärel.“ [ii]
Sellest hetkest alates on nn ESG-investeerimine, karistades CO2 emiteerivaid ettevõtteid nagu ExxonMobil, muutunud riskifondide ja Wall Streeti pankade ja investeerimisfondide, sealhulgas State Streeti ja Vanguardi moes. Selline on Blackrocki jõud. Fink suutis ExxonMobilis saada ka neli uut juhatuse liiget, kes on pühendunud ettevõtte nafta- ja gaasiäri lõpetamisele.
Järgige “uue rohelise tegevuskava” taga olevat “pärisraha”
2020. aasta jaanuari Finki kiri oli suurrahastajate sõjakuulutus tavapärase energiatööstuse vastu. BlackRock oli kliimaga seotud finantsteabe avaldamise rakkerȕhma (TCFD) asutajaliige ja on alla kirjutanud ÜRO PRI vastutustundliku investeerimise põhimõtetele, ÜRO toetatud investorite võrgustik, mis surub nullsüsinikuga investeerimist, kasutades väga korrumpeerunud ESG kriteeriume keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid investeerimisotsustes. Ettevõtte ESG võltsandmete üle puudub objektiivne kontroll. Samuti allkirjastas Blackrock Vatikani 2019. aasta avalduse, milles pooldati süsinikdioksiidi hinnakujunduse režiime. BlackRock liitus 2020. aastal ka Climate Action 100-ga („Kliimameetmed“ 100), mis on peaaegu 400 investeerimisjuhist koosnev koalitsioon, mis haldab 40 triljonit USA dollarit.
Selle saatusliku 2020. aasta jaanuari tegevjuhi kirjaga käivitas Larry Fink kolossaalse investeeringute vähenemise triljoni dollari suuruses ülemaailmses nafta- ja gaasisektoris. Nimelt nimetati samal aastal BlackRocki Fink Klaus Schwabi düstoopilise Maailma Majandusfoorumi hoolekogusse, mis on ÜRO süsinikuvaba tegevuskava 2030 korporatiivne ja poliitiline seos. 2019. aasta juunis allkirjastasid Maailma Majandusfoorum ja ÜRO strateegilise partnerluse raamistiku, et kiirendada kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist. WEF-il on strateegiline luure platvorm, mis hõlmab Jätkusuutliku arengu 2030 17 eesmärki.
2021. aasta tegevjuhi kirjas kahekordistas Fink rünnakut nafta, gaasi ja kivisöe vastu. “Arvestades, kui keskne on energiapööre iga ettevõtte kasvuväljavaadetes, palume ettevõtetel avalikustada plaan, kuidas nende ärimudel ühildub netonullmajandusega,“ kirjutas Fink. Teine BlackRocki ohvitser ütles hiljutisel energiakonverentsil, „kuhu BlackRock läheb, teised järgnevad.“ [iii]
Vaid kahe aastaga on 2022. aastaks hinnanguliselt 1 triljon dollarit väljunud investeeringutest nafta ja gaasi uurimisse ja arendamisse kogu maailmas. Nafta kaevandamine on kallis äri ning BlackRocki ja teiste Wall Streeti investorite välisinvesteeringute katkestamine tähendab tööstuse aeglast surma.
Video: BlackRock, ettevõte, mis omab maailma? – YouTube
BlackRocki president?
/…/ Presidendikandidaadi [kampaania] alguses oli Bidenil 2019. aasta lõpus suletud uste kohtumine Finkiga, kes väidetavalt ütles kandidaadile: „Ma olen siin, et aidata.“ Pärast saatuslikku kohtumist BlackRocki Finkiga teatas kandidaat Biden: „Me vabaneme fossiilkütustest …“ 2020. aasta detsembris, isegi enne Bideni ametisseastumist 2021. aasta jaanuaris, nimetas ta BlackRocki jätkusuutliku investeerimise globaalse juhi Brian Deese´i presidendi assistendiks ja riikliku majandusnõukogu direktoriks. Siin on Deese, kes mängis Obama jaoks võtmerolli Pariisi kliimaleppe koostamisel 2015. aastal, vaikselt kujundanud Bideni energiasõda.
See on olnud nafta- ja gaasitööstuse jaoks katastroofiline. Finki mees Deese oli aktiivne, andes uuele presidendile Bidenile nimekirja naftavastastest meetmetest, millele kirjutada alla täidesaatva korraldusega alates esimesest päevast jaanuaris 2021. See hõlmas tohutu Keystone XL naftajuhtme sulgemist, mis tooks Kanadast 830,000 barrelit päevas kuni Texase rafineerimistehasteni ja uute rendilepingute peatamist Arktika riiklikus eluslooduse varjupaigas (ANWR). Biden ühines uuesti ka Pariisi kliimaleppega, mille Deese oli 2015. aastal Obama jaoks läbi rääkinud ja Trump tühistas.
Samal päeval käivitas Biden niinimetatud süsiniku sotsiaalse hinna muutmise, mis kehtestab nafta- ja gaasitööstusele karistuseks 51 dollarit tonni CO2 kohta. See üks samm, mis on kehtestatud puhtalt täitevvõimu võimu all ilma kongressi nõusolekuta. Tegemist on laastava kuluga investeeringutele naftasse ja gaasi USAs, riigis, mis oli vaid kaks aastat enne seda, kui see oli maailma suurim naftatootja. [iv]
Rafineerimistehaste võimsuse tapmine
Veelgi hullem, et Bideni agressiivsed keskkonnareeglid ja BlackRocki ESG investeerimismandaadid tapavad USA rafineerimistehaste võimsuse. Ilma rafineerimistehasteta ei ole oluline, kui palju barrelit naftat võtate strateegilisest naftareservist. Bideni eesistumise esimese kahe aasta jooksul on USA sulgenud umbes 1 miljon barrelit päevas bensiini ja diislikütuse rafineerimisvõimsust, mõned neist Covidi nõudluse kokkuvarisemise tõttu, mis on USA ajaloo kiireim langus. Seiskamised on püsivad. 2023. aastal suletakse BlackRocki ja Wall Streeti ESG investeeringutest loobumise ja Bideni eeskirjade tõttu täiendav 1.7 miljonit bpd võimsust. [v]
Viidates Wall Streeti suurele naftasse investeerimisest ja Bideni naftavastasele poliitikale, teatas Chevroni tegevjuht 2022. aasta juunis, ta ei usu, et USA ehitab kunagi uue rafineerimistehase. [vi]
Klaus Schwabi Maailma Majandusfoorumi juhatuse liikme Larry Finkiga liitub EL, kelle Euroopa Komisjoni president, kurikuulsalt korrumpeerunud Ursula von der Leyen lahkus 2019. aastal WEFi juhatusest, et saada ELi komisjoni juhiks. Tema esimene suurem tegu Brüsselis oli suruda läbi ELi süsinikuvaba fit for 55 tegevuskava. See on kehtestanud ELis suured süsinikdioksiidimaksud ja muud piirangud naftale, gaasile ja söele juba ammu enne Venemaa tegevust Ukrainas 2022. aasta veebruaris. Finki petturliku ESG tegevuskava kombineeritud mõju Bideni administratsioonile ja ELi süsinikuvaba hullus tekitab ajaloo halvima energia- ja inflatsioonikriisi.
Selle artikli algne allikas on Global Research. Esmakordselt avaldas Global Research 16. novembril 2022
*
F. William Engdahl on strateegilise riski konsultant ja lektor. 1966. aastal omistas talle Princetoni ülikool poliitikakraadi (BA), millele järgnes aastatel 1969–1970 Stockholmi ülikoolis võrdleva ökonoomika kraadiõpe. Ta on kirjutanud nafta ja geopoliitika alal. 2007. aastast pärineb tema raamat “Seeds of Destruction: The Hidden Agenda of Genetic Manipulation”, milles autor kritiseeris Monsanto strateegiat GMO seemnetega, näiteks Roundup Ready sojaubadega.
Märkmed
[i] Larry Fink, A Fundamental Reshaping of Finance (Rahanduse fundamentaalne ümberkujundamine), kiri tegevjuhtidele, jaanuar, 2020, https://www.blackrock.com/corporate/investor-relations/2020-blackrock-client-letter[ii] Samas.[iii] Tsvetana Paraskova, Miks pööravad investorid fossiilkütuste projektidele selja, OilPrice.com,11. märts 2021, https://oilprice.com/Energy/Energy-General/Why-Are-Investors-Turning-Their-Backs-On-Fossil-Fuel-Projects.html
[iv] Joosep Toomey, Energy Inflation Was by Design, september 2022, https://assets.realclear.com/files/2022/10/2058_energyinflationwasbydesign.pdf[v] Samas.[vi] Fox Business, Chevroni tegevjuht ütleb, et USA-s ei pruugi kunagi olla teist naftatöötlemistehast, mis on ehitatud 3. juunil 2022, https://www.foxbusiness.com/markets/chevron-ceo-oil-refinery-built-u-sLoe lisaks:
