Propaganda osutub toimivaks taktikaks olukordades, kus inimesi on vaja panna uskuma ebatõde. Kampaaniate õnnestumise üks eeldusi on inimpsühholoogia tundmine sel määral, et suudetakse mõjutada inimesi neile endile märkamatult. See on oskus jagada valitud informatsiooni valitud viisil. Oskus mängida inimeste tunnetega. Parteide valimispropagandad on sellise toimimisviisi ilmekas näide. Valimiskampaaniale kulutatud summade suurus kergitab valimistulemusi sõltumata sellest, kui palju on kampaaniasõnumitel pistmist tegelikkusega. Ka kaubandusliku reklaami kampaaniatele ei kulutata hiigelsummasid ilmaaegu.
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) ametlike ja avalike teabematerjalide hulgas leidub ka vaktsineerimiskampaania juhend. Kuidas mõjutada inimesi nii, et nad ise tahaksid lasta end vaktsineerida? Kuidas pääseda mõjule meedias, kogukondades, erinevates elanikkonnagruppides? Kuidas kaasata selleks poliitikuid, erialainimesi ja mõjuisikuid ehk suunamudijaid? Kuidas käituda sotsiaalmeedia keskkonnas? Kokkuvõtvalt – kogu see plaan, mille realiseerumist me igapäevaselt võime täheldada.
Praegu avalikult jagatavad materjalid pole ei ainsad, esimesed ega ilmselt ka viimased, ent hetkeolukorra ilmestamiseks piisab esialgu neistki. Esimene viide on kampaania juhendmaterjalile, teine aga tabelile, mille abil jälgida kampaania elluviimist. Huvitav oleks teada, kas säärane tabel täidetud kujul leidub ka meie vastavas riigiasutuses ning kui paljudele silmapaaridele on see mõeldud ja kui suur on kampaania eelarve?
COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimine ja nõudlus: ajutised juhised, 31. jaanuar 2021 (Acceptance and demand for COVID-19 vaccines: interim guidance, 31 January 2021)
COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimine ja nõudlus: kommunikatsiooniplaani mall, 31. jaanuar 2021 (Acceptance and demand for COVID-19 vaccines: communications plan template, 31 January 2021)
Materjalid on ingliskeelsed, juhised on .docx ning tabel .xlsx vormingus. Neid saab alla laadida ning lugeda ka vabavaralise kontoritarkvara abil. Küllap leiab vajadusel igaüks ka sobiva viisi nende tõlkimiseks. Sissejuhatuseks on siinse artikli lõpus toodud ka valik väljavõtteid nii juhendist kui ka kontrolltabelist.
Hoidun siinjuures hinnangutest ja kommentaaridest viidatud materjalidele ning panustan selle asemel lugeja enda mõtlemisvõimele. See artikkel siin on mõeldud selguse loomiseks, mitte paanika tekitamiseks ega hirmu süvendamiseks. Lihtsalt faktid. Ametlik tegevuskava, millega mõjutatakse igapäevaselt meie valikuid. Meil tasub seda teada, et mõista valitsevat olukorda ning teha läbikaalutud ja tasakaalukaid otsuseid iseenda elukorralduse ja tervise huvides.
Väljavõtteid nimetatud dokumentidest:
COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimine ja nõudlus: ajutised juhised, 31. jaanuar 2021
3. Massimeedia kava elluviimine
Uue vaktsiini kasutuselevõtmiseks peab elanikkond saama täpset ja süstemaatilist teavet vaktsiini kohta, näiteks abivajav osa elanikkonnast ning millal ja kust vaktsiini saada. Massimeedia plaanid hõlmavad keskendunud sõnumeid lühikeste ja lihtsate avalike teenuste teadete, uudislugude, usaldusväärsete esindajate positiivsete iseloomustuste, funktsioonide jms vahendusel, mis edastatakse muu hulgas raadio, teleri ja trükimaterjali kaudu. Oluline on inimeste seas vaktsiini vastu usalduse loomine ning vaktsiinide kasulikkuse ja ohutuse teavitamine. Võib toota ja levitada spetsiaalseid raadio- ja telesaateid ning neis võivad osaleda nii teemal vestlevad eksperdid kui ka vaktsiini saavad usaldusväärsed arvamusliidrid. Neid meetmeid täiendavad kogukonna kaasamine/ sotsiaalne mobiliseerimine ning tervishoiutöötajate ja teiste inimeste omavaheline suhtlus. Suhtluskanalid määratakse kindlaks vastavalt kasutada olevale infole ja need põhinevad sellistel kaalutlustel nagu juurdepääs, kasutamine, allikate usaldusväärsus ja usaldus. Oluline on alal hoida usaldusväärse, juurdepääsetava info voogu, et väärinformatsioon ei saaks maad võtta.
6. Propaganda ja sidusrühmade kaasamine
Kui riigis võetakse kasutusele uus vaktsiin, on avalikkusel küsimusi ja muresid vaktsiini ning selle tõhususe, ohutuse, varasema kasutamise, maksumuse jms osas. Nõudluse tekitamiseks on üliolulised propageerimiskoosolekud ja üritused riigi peamiste sidusrühmadega. Peamiste sidusrühmade hulka kuuluvad parlamendiliikmed, ametkondadevaheline koordineerimiskomitee (ICC), riiklik immuniseerimise tehniline nõuanderühm (NITAG), asjaomased ministeeriumid ja osakonnad, muud meditsiiniüksused (näiteks nakkushaiguste osakonnad ning need, kes töötavad täiskasvanute ja eakatega), meditsiinilised ja õendusühingud, muud rahvatervise ühendused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, annetajad, meedia ja teised. Propageerimine riiklikul tasandil on väga oluline COVID-19 vaktsiinide kasutuselevõtuks vajaliku eelarve eraldamiseks, mis hõlmab piisavaid vahendeid nõudluse tekitamiseks. Samuti tuleks korraldada huvigruppide koosolekuid asjaomaste sidusrühmadega riiklikul tasandil. Tuleb teha propagandat kogukondade mõjuisikute, kogukonnajuhtide, usujuhtide ja teiste hulgas, et luua soosiv õhustik ja saada toetus COVID-19 vaktsiinidele kogukonna tasandil. Tuleb välja töötada ja levitada propageerimiskomplekt, mis sisaldab korduma kippuvaid küsimusi (KKK), teabelehti ja asjakohaseid materjale, et suurendada riigisisesete partnerite ja sidusrühmade pühendumust COVID-19 vaktsiini kasutuselevõtmisele.
—————-
COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimine ja nõudlus: kommunikatsiooniplaani mall, 31. jaanuar 2021
1. Sotsiaalsete andmete kogumine ja kasutamine. See hõlmab olemasolevate sotsiaalsete andmete ülevaatamist, mis võib olla teave riskikommunikatsiooni ja kogukonna kaasamise (RCCE) uuringutest ja küsitlustest või kujundavatest uuringutest, mis tuleb läbi viia, et mõista kogukonna riskitaju COVID-19 vaktsiinide osas, vaktsiini aktsepteerimist, mõjutajaid jne.
4. Sotsiaalmeedia jälgimine ja valeandmete haldamine. Nii sotsiaalmeedias kui ka tavameedias toimuva teabe regulaarne jälgimine juba varakult ja kiire reageerimine kuulujuttude vähendamiseks; täpse teabe levitamine on ülioluline, et säilitada üldsuse usaldus COVID-19 vaktsiinide vastu.
5. Kriisikommunikatsioon. Immuniseerimisjärgsete võimalike kõrvaltoimete käsitlemiseks tuleb välja töötada standardne töökorraldus (SOP) ja protokollid. Tuleks moodustada AEFI kommunikatsiooni põhimeeskond, mis võiks olla ASCMi komitee liige, ning luua olukorra hindamise ja vajalike meetmete kindlaksmääramise protsesside, järgnevate pingutuste olukorra jälgimiseks ja edasise suhtluse osas kokkuleppeid käsitlev töökord.
6. Propaganda ja sidusrühmade kaasamine. See osa võib hõlmata propageerimistegevusi, üritusi ja materjale, et suurendada riigisisesete partnerite ja sidusrühmade pühendumust COVID-19 vaktsiini kasutuselevõtmisele. Ürituste eelarve peaks sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud peamiste sidusrühmadega tutvumisega, propageerimiskomplektide printimisega, toimumiskoha kuludega jne.
7. Kogukonna kaasamine ja sotsiaalne mobiliseerimine. See peaks hõlmama kõiki sotsiaalse mobiliseerimise tegevusi ja jõupingutusi, mis on suunatud kogukonna juhtidele ja sidusrühmadele, kes edastavad inimestevahelise suhtluse (IPC) teateid, levitavad trükiseid ja suhtlevad kogukondadega seoses COVID-19 vaktsiini kasutuselevõtuga.
7.6. Avalike ürituste korraldamine või elluviimine: spordivõistlused, karnevalid, kontserdid ja filmide näitamine kogukondade kaasamiseks.
Armas lugeja! Täname Sind, et jälgid Fonte.Newsi! Oleme pakkunud sõltumatut ajakirjandust alates detsembrist 2020. Meie visioon on peagi kasvada ka rahvusvaheliseks uudistekanaliks. Selleks, et meie töö saaks jätkuda sõltumatul kujul ja senises rütmis (keskmiselt üks artikkel päevas), on meil just Sinu toetust vaja. Oleme läbipaistvad – selleks, et Fonte.News püsiks elujõuline, on vaja 700 regulaarset püsitoetajat summaga vahemikus 10-25€ kuus. Kui Sul on võimalik meid toetada ja Sa väärtustad meie tööd, siis palun kliki siia. Iga toetus on teretulnud ning aitab kaasa uue ühiskonna loomisele. Kui Sul on küsimusi toetuse kohta, siis palun pöördu aadressil anna.siitan@fonte.news Anna poole.
