Loodusega harmoonias elukeskkond oli ja on looja tahe.
Pind meie jalge all on meie elu vundament. Iga inimese tegevus mõjutab vundamenti. Kas sinu tegevus on olnud vundamenti tugevdav või nõrgestav?
Meie elukvaliteedi ja inimkonna kestvuse määrab mullaressurss. Põllumajandus on tänaseks saanud suure väljakutse. Kas jätkata vanamoodi või teha alates tänasest kõike loodusega kooskõlas nii, nagu inimkonna looja on seda ette näinud?
Tänane põllumajandusmudel pole jätkusuutlik ja pole loodusega kooskõlas. Tänane põllumajanduse tootmismudel on monokultuurne mudel. Täna kasvatatakse kõike eraldi: meil on nisupõllud, kaerapõllud, maisipõllud. Meil hoitakse sigu, veiseid, lambaid ja kanu kinnistes hoonetes. Selline monokultuurne tava on mõjunud loodusele ja inimkonnale kahjulikult ja nõudnud kallist hinda. Monokultuurne tava on põhjustanud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise.
Rikkumata ja tervel looduslikul levilal on sadu erinevaid, taime, looma, linnu ja putuka liigi.
Monokultuurses looduses seda aga pole, liike on väga vähe. See bioloogilise mitmekesisuse puudumine on viinud mullaressursi vähenemiseni. Alates 1960 a. kuni tänaseni on mullakihi paksus vähenenud kaks korda. Orgaanilise aine sisaldus mullas on vähenenud alla 3%. Mullaharimine tänaste tehnoloogiatega on mulla muutnud tihkeks pinnaseks ja sellega on hävitatud niiskust ja õhku juhtivad poorid.
Poorid on kriitilise tähtsusega. Palju näiteid on põldudest, mis on peale vihma üle ujutatud. Seal on pinnas rikutud ja puuduvad poorid. Kui vesi ei imbu pinnasesse, hakatakse koheselt drenaaze ehitama ja paigaldama. Mis on selle tagajärg? Drenaazide kaudu vesi viib kaasa ka pinnase koos kasulike mulla toitainete ja mineraalidega. Pinnas koos kasulike ainetega jõuavad jõgedesse ja jõe veega merre. See toob kaasa pinnase toitainete tsükli vähenemise.
Kui meil pole piisavalt toitainete tsükleid mullas, peame lisama rohkem ja rohkem sünteetilisi väetiseid.
Väetised on tasulised ja ökosüsteemile kahjulikud. Väetiste kasutamine vajab fossiilkütuste kasutamist ja väetiste kasutamine kiirendab mulla bioloogia langust. Mulla toimimine sõltub bioloogiast ja bioloogia kaudu saavad taimed vajalikke toitaineid. Rohke väetise kasutamine paneb kasvama umbrohu, sest umbrohi kasutab kasvamiseks lämmastikku.
Mida tehakse täna umbrohu tõrjeks? Tehakse umbrohu tõrjet herbitsiididega. Enamus umbrohutõrjes kasutatavad herbitsiidid on kelaadid. Kelaat seob metalle. Enamus metalle mullas nagu mangaan, magneesium, tsink, raud, vask muutuvad taimedele kättesaamatuks kelaadi abil.
Kui taim ei suuda neid mikroelemente omastada, on taim haigustele vastuvõtlikum ja ta immuunsüsteem ei suuda parasiite tõrjuda ja võidelda. Mis siis täna tehakse sellises olukorras? Pritsitakse taimi fungitsiididega. Fungitsiidid on aga väga kahjulik mulla bioloogiale.
Kui taimed pole kahjurite tõrjeks piisavalt terved ja tugevad, siis taimi pritsitakse pestitsiididega. Inimese toiduks minevat taime pritsitakse pestitsiididega! Pestitsiidide kasutamisel tapetakse kiskja-putukad, kelle toiduks on taimedele kahjulikud kahjurid ja tapetakse tolmendajad(mesilased). Tolmendajad on kriitilise tähtsusega.
Tänane põllumajandusmudel on tapmismudel. Olgu see siis umbrohi, seen, kahjur, meie mitmekesisus, tervis ja kasum. Vaadake täna põllumajandust. Millises olukorras see on? Pole just ilus pilt. Tagajärgedeks on tühjad külad, haiged inimesed, vähem lapsi läheb kooli, ettevõtlus väheneb, kogukonnad maal vähenevad. Tänase tapjaliku põllumajanduse mudeli tagajärjel võidab meditsiinitööstus ja keemiatööstus. Jõuliselt on kasvanud vähihaigused, autoimmuun-haigused, osteoporoos, parkinson, alzheimer, ADD, ADHD ja paljud teised terviserikked.
Mis ja kas on lahendus?
Lahendus on loodusega kooskõlas põllumajandusmudel. Loodusega kooskõlas põllumajanduses mehhaanilist mullaharimist pole. Kuid sellegipoolest haritakse mulda. Mullal on alati kaitseks „raudrüü“, mis kaitseb pinnast tuuleerosiooni, veeerosiooni ja aurustumise eest. Loodus juhib ise vett väga tõhusalt ringi. Vesi suudab ise imbuda pinnasesse ja hoida seal orgaanilisi aineid taimede jaoks nii kaua kui taim vajab. Looduses on elusad taime-juurevõrgustikud ja seal kasvab kogu kasvuperioodi ajal asju.
On viis põhimõtet, mida tuleks jälgida loodusega kooskõlas põllumajanduse mudelis:
Esimene: Võimalikult vähe mehhaanilisi häireid ja sekkumist.
Teine: „Raudrüü“ mulla pinnal. Näiteks mulla pind on kaetud õhukese biomassi kihi või peene põhukihiga.
Kolmas: Mitmekesisus. Näiteks kaer kasvab koos mitme erineva ristiktaimega; erinevad laialehelised õistaimed kasvavad koos õietolmu korjajate jaoks; viljapuuaedades puude all ja vahel karjatatakse kariloomi; maisiga koos kasvab hernes, uba, suvikõrvits, kartul, jne.
Neljas: Mulla põhimõte ehk jätta taimede juured maa sisse nii kauaks kui võimalik. Sellega kasvab mulla bioloogiline võimekus. Iga järgmine saak põllul on tugevama immuunsüsteemiga ja seda tugevam ja tervem on inimene, putukas, lind, loom ja kogu elukeskkond. Kogu mulla tervis sõltub headest bioloogilistest tingimustest, mitte väetistest ja mürkidest.
Viies: Loomade ja putukate mõju. Veised, sead, lambad, kanad kasvavad vabalt rohupõllumaal.
Iga kahjuri kohta on 17000 kasulikku putukat. Miks tänane põllumajandusmudel tapab ära kõik kasulikud putukad?
Igas põllumajandusüksuses peab pidama mesilasi.
Põllumees ja inimene peab hakkama mõtlema bioloogiliselt. Tuleb muuta meelt.
Elu saab muuta paremaks kui tervendame mulla ressursse. Selle tulemuseks on terve ja puhas toit, terve inimene, terved perekonnad, terved kogukonnad, terve ja jätkusuutlik põllumajandus, terve ja tugev ökosüsteem, eluterve ühiskond.
39
