Olles tervishoiutöötaja – hariduselt õde – on mul tekkinud seoses hetkeolukorraga küsimusi: kuhu on kadunud empaatia- ja mõtlemisvõime? Mis toimub praegu meie meditsiinisüsteemis? Mis toimub üldse meie riigis? Mille eest seistakse ja mille eest mitte?
Igaühel on õigus ise otsustada oma tervise üle
Vaktsineerimine on Eesti Vabariigis vabatahtlik ja seda põhjusega. Ei saa väita mitte ühegi vaktsiini kohta, et see on ohutu. Paraku ringleb meil aga meeletus koguses erinevat infot, kus osa inimesi väidab lausa, et vaktsiin on 99,999% ohutu ja efektiivne. Jutt käib Covid-19 vaktsiinidest, mis on turul olnud paar kuud. Sellest on saanud midagi, mis tuleb kiiresti inimestele sisse süstida, sest see on korralikult testitud ja kontrollitud. Väidetakse, et vaktsiinil tõsiseid kõrvaltoimeid ei esine ning kui kellelgi on tekkinud koheselt või veidi hiljem pärast vaktsineerimist tüsistus, siis leitakse see alati olevat kokkusattumus või liiga tähtsusetu, et ohtlikuks pidada. Aga mis ootab meid ees mõne aasta pärast? Vaktsiinide suuremad kõrvalmõjud ei avaldu tihtipeale koheselt, mistõttu me ei saa kuidagi kindlalt teada, millised vaktsiini tagajärjel tekkinud tüsistused ja haigused meid ootavad ees aastate pärast. On eksperte, kes ennustavad näiteks suurt autoimmuunhaiguste tõusu. Ja praeguseks on juba teada, et osadel juhtudel kutsub vaktsiin esile tõsise verehaiguse nimega trombotsütopeenia ning osadel juhtudel isegi surma. On teada vägagi hästi, et vaktsineerimistega on varemgi korduvalt vigu tehtud ja on eksitud. Tuletagem meelde kasvõi seagrippi ja selle vaktsiini, mille puhul pärast laialdast kasutuselevõttu leiti, et tekitab narkolepsiat. Või rotaviiruse vaktsiini Rotateq (kasutusel ka Eestis), millest leiti 2013. aastal seaviirus PVC2 ning Rotarix (kasutusel ka Eestis), millest leiti 2010. aastal seaviirust PCV1. Aastatel 1955—1963 kasutusel olnud lastehalvatuse vaktsiin oli aga saastunud SV40 (siman virus 40) viirusega, mis on ahvide viirus, kuna vaktsiini koostises oli kasutusel ahvineeru rakud. Seega, tekib küsimus — miks kiirustatakse ja survestatakse vaktsineerimisega ja mis on tegelikult selle taga? Miks toimub nii palju manipuleerimist ja terroriseerimist selle vaktsiini ümber meie enda meditsiinisüsteemis ja meedias? Miks on nii oluline, et kõik inimesed ennast ikka kindlasti covid vaktsiiniga vaktsineeriksid? Vaktsiin ei ole aga paraku imerelv, mis kõigile inimestele ühtemoodi sobib ja kindlasti meid sellest viirusest päästab nagu lubatakse. Hetkel on Eestis olukord, kus vaktsiinijärgselt on juba inimesed surnud. Meedias tituleeritakse neid kokkusattumusteks.
Pärast covid-19 vastu vaktsineerimist on esinenud suuremal osal meditsiinitöötajatest ja õpetajatest kõrvalmõjusid. Aga tuleb ka välja, et enamus ei teata nendest terviseametile. Tean isiklikult päris mitut meditsiinitöötajat, kes on kogenud kõrvalmõjusid, aga ei ole sellest kuhugi teatanud. Küsisin et: ,,miks?’’ Ja vastuseks olen saanud peamiselt: ,,ah, mis seal ikka, ma ju olen elus.” Aga võib-olla mõnel teisel nii hästi ei lähe.
Enne kui Te annate inimestele hinnanguid ja manitsete vaktsiinides kahtlejaid, küsiksin Teilt endilt, kas Te ise olete võtnud aja ja uurinud, miks osa inimesi tegelikult võitlevad vaktsineerimiste vastu ja on teadlikuma vaktsineerimise poolt? Kas Te olete lugenud juhtumeid ja lugusid, kus inimesed on saanud püsiva vaktsiinikahjustuse? Kas Te olete uurinud täpsemalt, mis on vaktsiinide sees ja mis on nende koostisosad? Enamus vaktsiinivastaseid ongi endised tublid vaktsineerijad, kellel on tekkinud endal või lapsel tõsine kahjustus vaktsineerimise tagajärjel. Te ütlete, et need, kellel ei ole lähedastega või endaga veel midagi juhtunud koroonaviiruse tulemusena, need ei usugi koroonaviirusesse. Aga Teie ei usu neid inimesi, kellel on lapsed vaktsiinikahjustusega või kes on sattunud haiglasse tilgutite alla pärast vaktsineerimist – kas nemad kõik on siis soolapuhujad ja valetajad? Need on kõik kokkusattumused? Te ütlete, et need, kes ei vaktsineeri, ei hooli teistest. Aga kas Teie neist hoolite? Kas hoolite nendest, kes kardavad seda vaktsiini südamest ja kes ei taha oma tervisega riskida? Me räägime siiski mürgistest koostisosadest, mida me enda sisse süstime. Kuidas vaktsiin kellelegi mõjub, ei saa mitte keegi ette öelda, sest see ei ole lihtsalt võimalik. Igaühe immuunsüsteem reageerib erinevalt. Meditsiinis ei saa kõiki inimesi mõõta ühe mõõdupuuga. Neid tuleb siiski vaadelda indiviididena. On ju teada, et ravimid mõjuvad inimestel erinevalt ja kõigile need ühtemoodi ei sobi. Nüüd järsku aga koroonavaktsiin sobib kõigile maailma inimestele? Kõigile täpselt ühtemoodi hästi? Olete Te mõeldnud mis saab siis, kui saad pöördumatu vaktsiinikahjustuse? Kohtusse kedagi kaevata ei saa, sest vastutust ei võta mitte keegi teine kui inimene ise. 100% võtab IGA inimene vastutuse enda peale. Ja seda mõlemat pidi, nii vaktsineerides kui ka mitte vaktsineerides. Ma panen Sulle südamele, et Sina ei vastuta mitte kellegi teise tervise eest ja kui Sina surud kedagi vaktsineerima või vastupidi, siis ühte või teistpidi, kui midagi juhtub, siis kannataja on ikka see sama inimene ise, mitte Sina või keegi kolmas. Seega mõtle hästi järele! Meile on loodud kuvand, nagu oleks koroonavaktsiin jumalus, mis päästab kogu maailma. Eksperdid panid kokku nii lühikese ajaga koroonavaktsiini (isegi mitu erinevat!), mille tagajärjel kohe kindlasti midagi juhtuda ei saa. Nüüd on inimesed loonud ilmeksimatult päästvad koroonavaktsiinid? Enam vigu ei tehta? Kogu tehnoloogia on 100% usaldusväärne? Olenemata sellest, et kõik ravimid on mürgid, aga väikeses koguses ei ole tapvad.
Igaühel meist on õigus ise otsustada enda tervise osas. Kui Sinu sisetunne ütleb Sulle, et koroonavaktsiini teha on vaja — väga hea, tee seda! Tegid ära ja midagi ei juhtunud? Väga hea, aga ÄRA PALUN SURVESTA teisi inimesi seda tegema. Sina ei tea, kas temaga juhtub midagi või mitte. Ja need, kes nii kindlalt väidavad, et mitte midagi ei saa vaktsineerimisel valesti minna, kas Teie hakkate allkirjastama pabereid ja võtma vastutuse teise inimese tervise eest enne vaktsiini manustamist? Ravimifirmadele on antud immuniteet, et nemad ei vastuta ja neid kohtusse anda ei saa. Seega, kui suts on tehtud, siis enam tagasiteed ei ole. Seda vaktsiini inimese seest kuidagi välja tagasi ei imeta! Ja enne vaktsineerimist mitte keegi ei tee Sulle testi, kas Sul on selle vastu mingisugune allergiline reaktsioon või mitte. Seega võib see vaktsiin olla kellegi jaoks viimane piisk tema karikasse. Olen ka kuulnud, et osa inimesi ütleb oma lähedastele inimestele umbes midagi sellist: ,,kui Sa ei vaktsineeri, siis ma Sinuga enam kokku ei saa.’’ Nii kurb… Kui Sa nii ütled oma lähedasele, kellest Sa hoolid, siis kas ikka päriselt hoolid? Kui oled ise vaktsineeritud, siis miks Sa kardad seda, kes on vaktsineerimata?
Tsiteerin väljaande Business Insider artiklist: ‘’Maailma Terviseorganisatsiooni juhtivteadlane dr Soumya Swaminathan on kutsunud inimesi üles käituma ettevaatusega ka pärast Covid-19 vaktsiini saamist. Swaminathan ütles esmaspäevasel briifingul, et vaktsiinikatsetel pole veel piisavalt tõendeid, “et olla kindel, et see ka tegelikult kaitseb nakkuse eest ja seetõttu ka seda edasi kandmast”. Ta lisas, et vähemalt praegu peaksid isegi vaktsiini saanud inimesed olema karantiinis, kui nad reisivad riikidesse, kus koroonaviiruse levik on madalam. USA vaktsiiniuurijad üritavad kindlaks teha, kas vaktsiinid võivad viiruse leviku peatada või on need tõhusad ainult Covid-19 sümptomaatiliste juhtumite ennetamiseks’’.
Ja vaata palun ka seda videot:
Miks survestatakse praegu meie meditsiinitöötajate ja kaitseväes olijate vaktsineerimist läbi lillede? Tahetakse jätta inimesi ilma nende lisatasudest, kui nad ei lase ennast vaktsineerida. Ma küsin, kuidas on selline tegevus lubatud? Lisaks toimub see veel nii, et need, kes ei ole vaktsineeritud, neid peab iga nädal testima. Samas mitte keegi ei saa väita, et vaktsineeritud inimesed EI OLE HAIGUSKANDJAD. Seega, mis õigusega peab mittevaktsineerituid pidevalt testima kui tõenäosus on ka vaktsineeritud inimeste hulgas? Kui inimesel ei ole haigussümptomeid, siis milleks teda testida? Nüüd öeldakse, et need inimesed, kes asümptomaatiliselt haiguse läbi põevad, on kõige halvemad inimesed maailmas, sest nad levitavad haigust, aga ise elavad rahulikult ilma haiguseta edasi. Aga kui vaktsineeritud inimene on haigusekandja, siis on see okei? Nagu oleks see inimese enda teha, et temal on vedanud ja ta põeb selle asümptomaatiliselt läbi. Ei ole ta kuidagi halvem ega parem kui vaktsineeritud inimene.
Puudus meditsiinitöötajatest on olnud kogu aeg
Meil on väga suur puudus meditsiinitöötajatest ja seda on olnud KOGU AEG, ka enne koroonat. Mäletan väga hästi, kui läksin õendust õppima, siis see oli kohe esimene teema. Meil on väga suur puudus õdedest. Aga miks? Sest riik ei väärtusta seda tööd piisavalt ning selle tulemusena minnaksegi välisriikidesse, kus seda rohkem hinnatakse. Teiseks, inimlikust aspektist, Te terroriseerite vaktsineerimise survestamisega omaenda väärtuslikke töötajaid, kellel on pered toita. Mida nad peavad läbi elama? See kõik on suur stress, kas tahategi enda töötajatest ilma jääda? Kui me kogu aeg kogu oma personali testiksime, siis meil pooled peaksid jääma koju ning ülejäänud peaksid kogu aeg tööl olema ja nad lihtsalt ei peaks seal vastu. Ja kas see siis peatab viiruse leviku? Te panete meditsiinitöötajad, kes kardavad seda vaktsiini ja ei soovi seda teha, väga keerulisse olukorda. Inimesed jätavad endale põhjusega selle vaktsiini tegemata. On ka meie oma meditsiinitöötajad, kes on varasemalt vaktsiini tõttu pidanud olema ise haiglas tilgutite all. Kui olin veel väga pisike, siis minu tervise pärast ütles perearst minu emale, et parem on mind mitte edasi vaktsineerida ja sellel oli ka põhjus. Kui mind oleks vaktsineeritud, siis võib-olla mind täna siin ei oleks. Pidin lapsena palju kordi olema haiglas ja käima perearsti juures kontrollis. Tänaseks olen ma pigem tugeva immuunsusega inimene. Olenemata sellest, et mind pole vaktsineeritud. Minu ema töötas aastaid apteegis proviisorina ja tal on meditsiinile kõrgharidus ning tema hoiak vaktsineerimise osas on tänaseks totaalselt muutunud, olles varasemalt usin ravimite ja vaktsiinide pooldaja.
Toon siinkohal väljavõtteid Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee dokumendist “Covid-19 vaccines: ethical, legal and practical considerations”:
7.3 with respect to ensuring high vaccine uptake:
7.3.1 ensure that citizens are informed that the vaccination is NOT mandatory and that no one is politically, socially, or otherwise pressured to get themselves vaccinated, if they do not wish to do so themselves;
“tagama kodanike teavitamise sellest, et vaktsineerimine EI OLE kohustuslik ja et kedagi ei survestata poliitiliselt, sotsiaalselt ega muul viisil end vaktsineerima, kui nad seda ise ei soovi”;
7.3.2 ensure that no one is discriminated against for not having been vaccinated, due to possible health risks or not wanting to be vaccinated;
“tagama, et kedagi ei diskrimineerita vaktsineerimata jätmise pärast võimalike terviseriskide tõttu või soovist mitte vaktsineerida”.
Olulised materjalid, millega tutvuda
Intervjuu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingu lehelt: ,,Otse ja ausalt sinu tervisest’’
Hoiatusartikkel “Hoiatus, koroonavaktsiinid võivad teatud juhtudel kutsuda esile ohtliku verehaiguse ning isegi surma”.
Loe palun Ravimiameti informatsiooni Talidomiidi katastroofist, sünnidefektiga lastest.
Nurmsalu õigusabi 2015: Eestis puudub riigipoolne vastutus vaktsineerimiskahjustuste osas:
Nimekiri farmaatsiatööstuse vastu esitatud juriidilistest nõuetest.
Vaktsineerimine Filipiinidel, kus üle 600 inimese suri, peamiselt lapsed.
Homöopaat Merle Martinson vaktsiinieksperimendist.
Eesti riiklikus vaktsineerimiskavas kasutusel olevad vaktsiinid ja nende koostisosad.
Dr. Stephanie Seneff – COVID-19 Vaccine’s Potential Effects on Human DNA.
Tervishoiusüsteem vajab muutust!
Mul on hea meel, et Pealtnägija käis covidi osakonda vaatamas, et näha, kuidas seal asjad käivad. Aga kas te tõesti arvate, et teistel aastatel ei ole haiglates olnud selliseid olukordi, kus me jookseme higimull otsa ees? Kas muidu ei ole meil haiglas rohkelt patsiente ja teisi raskeid haigeid, keda peab keerama ja pöörama ja kellel tagumikku pühkima? Osakonnad on nii erinevad ja kõik ei puutu sellega igapäevaselt kokku. Aga on osakondi, kus sellised asjad on aastaringsed. Tavapäraselt küll ei pea olema meil seljas sellist kaitsevarustust, kasutame veidi leebemat kaitsevarustust, kui tegemist on isolatsiooni patsientidega. Vaatasin neid videoid ja tundsin neid tundeid, mida kogesin siis, kui töötasin ise kardioloogia osakonnas. Mul tulid pisarad silma. Ma olen patsiente toitnud, ma olen hoolitsenud inimeste eest, kes on praktiliselt surnud. Näiteks oli üks patsient, kellel olid juba sõrmeotsad ja varbad musta värvi. Tema palatis oli surmalõhn, ma polnud mitte kunagi sellist lõhna tundnud. Ma nutsin korduvalt ja helistasin oma emale ja ütlesin, et ma ei taha ja ei suuda enam. Ma ütlesin oma sõbrannadele, et mul oleks nagu kaks elu, üks on mu tavaline elu ja teine haiglaelu. Kui ma haiglast väljusin, oli mul tunne, et ma sisenen teise maailma. Mu sõbrannad teavad väga hästi, kuidas mõjus mulle see keskkond vaimselt. Ühel korral isegi puhkesin koolis nutma, kui vaimse tervise õppejõud rääkis ja kirjeldas, kuidas haiglas patsientidega käitutakse teatavates olukordades ja see oli lihtsalt nii kurb, sest sellised olukorrad leiavad päriselt ka aset! See töö on nii raske, et lõpuks ongi töötajad apaatsed. Vahel jooksid mööda palateid ja proovisid olla olemas kõikide oma patsientide jaoks nii palju kui said, aga vahel mõne juurde enne õhtut väga ei jõudnudki, kui temaga midagi olulist päeva jooksul ei olnud vaja teha. Mõnikord enne kella nelja korraks istuda ei saanudki, rääkimata siis lõunasöögist. Need, kes covid-osakonnas töötavad, nad teevad väga palju ära ja müts maha nende inimeste ees! Nüüd lõpuks inimesed märkavad seda tööd, mida meditsiinitöötajad haiglas teevad ja ütlevad häid sõnu, aga millise palga eest inimesed seda tööd teevad? Hooldajad, meie kõige raskema töö tegijad, nemad saavad kõige vähem palka. Ma alustasin enda tööd hooldajana ja ütlen, et see oli äärmiselt raske. Tegelikult on nii, et haiglas ei ole mitte ükski töötaja, olgu ta hooldaja, arst, õde või abipersonal, vähem oluline kui teine! Kõik annavad oma panuse. Aga millise hinna eest? Samamoodi kiirabis töötavad inimesed. Nad päästavad elusid ja jätavad enda tervise tahaplaanile. Kogu selle hirmukülvamise tulemusena peavad nemad kodus käima inimesi nõustamas ja rahustamas. Need inimesed (haiglas ja kiirabis) töötavad ka öösiti, et teiste eest hoolitseda. Tean ja olen tundma õppinud väga paljusid imelisi töötajaid erinevatest haiglatest. Palju on armastavaid ja väga hoolivaid töötajaid. Olen saanud olla osa nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Pärnu haiglast kui ka Ida-Tallinna Keskhaiglast. Saadan kallistused ja siirad head soovid neile kõigile! Aga meie süsteem vajab tugevalt muutust! Kui me teataksime igal aastal, iga päev, kui palju patsiente meil intensiivravi vajavad ja kui paljud surevad, siis inimesed oleksid kogu aeg ära hirmutatud.
Tahan veel lisada, et praegu ongi aeg, kus hingamisteede haigustesse haigestunute osakaal tõuseb. Nüüd on meil aga ainult covid.
Artikkel “Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused” on avaldatud 15. jaanuaril 2019, seal on mainitud: ,,Ägedad hingamisteede haigused võivad esineda kõikidel aastaaegadel, kuid nende esinemist iseloomustab selgelt välja kujunenud hooajalisus: viirushaigused sagenevad järsult septembris-oktoobris, haigestumus jõuab haripunkti veebruaris-märtsis ning vaibub suvekuudeks.’’
Tsiteerin CDC koduleheküljelt: ‘’Kui hooajalisi gripiviirusi avastatakse Ameerika Ühendriikides aastaringselt, siis gripiviirusi on kõige sagedamini sügisel ja talvel. Gripihooaegade täpne ajastus ja kestus võivad varieeruda, kuid gripi aktiivsus hakkab sageli oktoobris suurenema. Enamasti tipneb gripi aktiivsus detsembri ja veebruari vahel, ehkki aktiivsus võib kesta isegi mais.
Artiklis toodud joonisel on näidatud gripi tippaktiivsus Ameerika Ühendriikides kuude lõikes aastail 1982–1983 kuni 2017–2018. „Gripi aktiivsuse tippkuu” on kuu, kus kõige suurem protsent hingamisteede proovidest on gripiviiruse nakatumise suhtes positiivsed sellel gripihooajal. Selle 36-aastase perioodi jooksul jõudis gripi aktiivsus haripunkti veebruaris (15 hooaega), järgnesid detsember (7 hooaega), jaanuar (6 hooaega) ja märts (6 hooaega).’’
Tsiteerin 2012. aastal avaldatud teadustööst: “Enamik hingamisteede viirustest avastati 2009. aasta märtsis, varsti pärast hooajalise gripi tipptegevuse aktiivsust 2009. aasta veebruaris.” /…/ Being protected against influenza, TIV recipients may lack temporary non-specific immunity that protected against other respiratory viruses (“Olles kaitstud gripi vastu, võib TIV saanud inimestel ajutiselt puududa mittespetsiifiline immunsus, mis neid kaitseb teiste hingamisteede viiruste vastu”).
2. veebruaril 2017 on kirjutatud artikkel, milles on kirjas: ‘’Viirusnakkustega puutume kokku enamvähem igal aastal. Olles ise ehk pääsenud, siis üldjuhul teatakse kedagi, kes haigestus…/…/ Hingamisteede ägedad viirusnakkused on iga-aastane nähtus…/../ Gripp ja gripijärgsed tüsistused suurendavad oluliselt tervishoiuteenuste osutajate töökoormust ja tõstavad ravikulusid. Sagedamini tekivad gripi tüsistused on hingamiselundkonna kahjustused – eeskätt kopsupõletik, südamekahjustused, lihaskahjustused, kesknärvisüsteemi kahjustused ja Reye sündroom.’’
Artiklist 15. jaanuaril 2019: ,,Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino, paragripi, adeno-, koroona-, Coxsackie- ja RS-viirusega. Raskemini kulgeb gripiviirus, kuid ka mõned teised viirused (nt paragripi, adeno- ja RS-viirused võivad tekitada teatud määral gripilaadseid sümptome nt lihasvalu).’’
18. detsembril 2020 on avaldatud hea artikkel, mida soovitan lugeda: viis soovitust, kuidas toetada viiruste perioodil oma tervist. Üle maailma on väga palju kirjutatud sellest, kui tähtis osa on tervise säilitamisel vitamiinidel.
Ning vaadake palun, mis toimub päriselt maailmas:
Tavameditsiin ja loodusravi praktiseerijad peaksid ühendama oma jõud
Miks ma jätkan tööd haiglas, kui minu sees on mõneti vastuseis sellele süsteemile? Sest olenemata sellest, et ma näen enda jaoks meie tavameditsiinis kitsaskohti, on seal ka ilusaid hetki ja nagu ma ka enne ütlesin, et ma olen saanud tutvuda ja töötada (seda ka praegu) niivõrd imeliste inimestega, kes tõesti hoolivad ja tahavad aidata inimesi. Ma armastan aidata teisi inimesi. Näiteks, minule endale jäi kõige rohkem südamesse olukord, kui ma käisin ühe oma naispatsiendiga rääkimas, kellel oli järgmisel päeval operatsioon. Ma proovisin teda rahustada ja arutlesime suitsetamise üle, sest ta ei suutnud sellest kuidagi loobuda ning oli seda teinud juba parajalt palju aastaid. Ma ütlesin talle, et mitte keegi teine ei kannata läbi selle, kui ta edasi suitsetab — ei mina, ei raviarst, ei tema mees. Ainult tema enda tervis saab kahjustatud ja ainult tema ise saab muuta enda harjumusi. Haiglast lahkudes tuli ta minu juurde ja ütles: ,,tänu Teile ma proovin oma suitsetamisest loobuda. Aitäh Teile, olite mulle väga suureks toeks.’’ See kirjeldamatu soojus, mida saad patsientidelt vastu — see on samuti imeline.
Ma läksin õendust õppima 2017. aastal, ma esitasin endale väga palju küsimusi, et miks tehakse nii ja mitte teisiti. Ma töötasin paralleelselt koolimaterjalidega läbi ka väga palju teisi materjale ja sain endale järjest rohkem kinnitusi ja ütlen, et kõik siin maailmas ei ole silmale nähtav ja käega katsutav! Me oleme energeetilised olendid. Ja tänaseks ma tean, et meditsiinis on palju neid inimesi, kes minuga siinkohal nõustuvad. Aga millegi tõttu ei julgeta sellest kõva häälega rääkida. Lisaks olen käinud oma emaga kaasas Moskvas, kus ma sain õppida koos Venemaa arstidega ja loenguid pidas arst. Sealsed arstid rääkisid uskumatuid lugusid, mis tõestasid mulle, et maailmas on midagi palju suuremat kui inimeste mõistus suudab ette kujutada. Eks oma silm on kuningas ja kogemused on need, mis kasvatavad. Inimesel on keha ja vaim, ning need käivad kokku! Tavameditsiin ja loodusravi praktiseerijad peaksid ühendama oma jõud, et meil oleks rohkem terveid inimesi, need suunad ei peaks omavahel sõdima.
Miks ma otsustasin seda kõike kirjutada? Minu sõnum ei ole, et koroonaviirust ei ole olemas või ei oleks midagi tähtsat, aga koos pandeemiaga on justkui unustatud inimlikkus ja meditsiinilised põhitõed ning tekitatud ekstreemne olukord — oleks aeg astuda samm tagasi ja vaadata seda kõike kaugemalt, kas see on ikka normaalne ja selliselt vajalik? Kuhu on viinud meid tänaseks need piirangud? Kõige kurvem on see, et kasvanud on enesetappude arv.
Kas ma arvan, et see postitus muudab midagi suuremas pildis? Ma ei tea, kas minu väljaütlemine kellelegi korda läheb ja mis saab edasi, kui ma need read olen avaldanud. Kuid ma olen leppinud enda sees, et vahet ei ole, mis nüüd saama hakkab, aga ma ei saa seda koormat enda südames enam rohkem kanda, minu südamehääl ütleb, et nii on õige ja minu suurim soov on, et inimesed oleksid rohkem hoolivad üksteise suhtes.
Ma siiralt loodan, et me oleme üksteisele toeks ja seisame üksteise eest!
Tugevat edasiminemist ning jagame armastust!
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
39
