Covidism: kas uus religioon?

Tarvi Kaasiku

Kunagi ammustel aegadel valgus mööda ilma laiali üks ja sama religioonimuster. Igale maale sisenedes riietus see veidi teisiti ja ka käitus teistmoodi – vastavalt kultuurile ja inimeste arenguastmele. Leidus inimesi, kes võtsid selle mustri õpetusi arenguprotsessi astmekividena, mida saab kasutada elus edasiliikumisel ja oli ka neid, kes võtsid kõike sõnasõnalt ning nõudsid teistelt inimestelt samuti nende sõnade järgimist. Esimesed olid religioossed inimesed, kes oma käitumisega teisi ei kahjustanud. Viimased aga olid religioonifanaatikud, kes tegid elu põrguks nii iseendal kui ka teistel…
196 Jagamist
196
0
0

Religioosne soov pääseda paradiisi on asendunud sooviga naasta „tavaelu“ juurde?

Vanasti religioonist haaratud inimesed soovisid tungivalt pääseda paradiisi ja olid valmis tegema kõik selleks, et sinna jõuda. Mitte iseenda puhul kõike, küll aga nende inimeste puhul, kes nende arvates kuidagi ohustasid nende „piletit paradiisi“. Kutsuti korrale mis iganes vahendeid kasutades neid, kes vähegi ohustasid religiooni poolt kuulutatavat „tõde“ või kes ei käitunud ega mõelnud nõnda, nagu religioonipapi nõudis. Õigupoolest mõelda üldse ei tohtinud, selle kohta on isegi avalik info (wiki) üleval, mis ütleb:

Religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks.

Nõidadeks nimetati peamiselt neid inimesi, kes kõige rohkem religiooni dogmasid ohustasid. „Nõiad“ aga võimalusel põletati tuleriidal. Pääs paradiisi oli ju ohus! Sellest on möödas veidi üle 300 aasta, mil inkvisitsioonikohtutele tõmmati piir peale. Sageli mindi selle tegevusega fanaatiliseks. Pugemine tagas pääsu paradiisi, vähemalt religioonifanaatikute endi arvates. Teinekord kujutas pugemine endast isegi „nõia“ kividega surnuks loopimist. 

Tänapäeval nõutakse inimestelt igasuguseid asju „me tahame normaalse elu juurde tagasi“ ettekäändel, nii nagu varem nõuti „me tahame paradiisi“ ettekäändel kõiksugu jaburusi. Võib üsna kindel olla, et tegu on oma olemuselt sarnase religioonimustriga, mille sisu on veidi muutunud, kuid vorm jäänud samaks.  

Varasematel aegadel vaimulik kui Jumala vahendaja tõotas paradiisi, kui täidetakse erinevaid käske ja peetakse kinni reeglitest. Tänapäeval ametnik kui üks nn uue viiruseparadigma vahendajatest annab lubaduse naasta „tavapärase elu“ juurde, kui tehakse nõnda nagu TUNGIVALT soovitatakse ja kui täidetakse erinevaid korraldusi ning peetakse kinni reeglitest. Veidi järele mõeldes näeme, et see on üks ja sama muster, kus sõnad on veidi teised! Nüüd on Jumalaks nähtamatu Viirus, piibliks seadused ja vaimulikeks igasugused ametnikud, keda siis piibli mõistes lambukesed pingsalt kuulavad. Siinkohal kõnelevad peavoolu meedia uudisteankrud ning ajakirjanikud nagu Jehoova tunnistajad häälekalt sellest, mida mõni ametnik (vaimulik) on kusagil Viiruse (Jumala) vägitegude kohta uurinud. 

Võrdlus erinevate religioonidega

Judaismis on nähtamatu Jumala vahendajaks inimestele rabi, kes ütleb, mida tohib teha ja mida mitte. Kui inimesel tekib kahtlus, võtab rabi kätte talmudi ning osutab konkreetsele kohale, kus Jumal on öelnud nõnda.  

Kristluses on üheks nähtamatu Jumala vahendajaks inimestele näiteks pastor, kes ütleb, mida tohib teha ja mida mitte. Kui inimesel tekib kahtlus, võtab pastor kätte piibli ning osutab konkreetsele kohale, kus Jumal on öelnud nõnda.

Islamis on üheks nähtamatu Jumala vahendajaks inimestele näiteks imaam, kes ütleb, mida tohib teha ja mida mitte. Kui inimesel tekib kahtlus, võtab imaam kätte koraani ning osutab konkreetsele kohale, kus Jumal on öelnud nõnda.

Tuues võrdlusse tänase olukorra, siis on üheks nähtamatu viiruse vahendajaks inimestele näiteks mõni Terviseameti vastutav teenistuja, kes väljastab avalikku infot sellest, mida tohib teha ja mida mitte, mille siis omakorda kinnitab paavstile analoogset positsiooni omav peaminister. Teinekord teeb seda ka teadusnõukoda, mis on otsustusõiguselt analoogne Vatikanis kirikutööd korraldava kardinalide nõukoguga. Kui inimesel tekib kahtlus selles osas, kas peaminister ikka tohib erinevaid piiranguid kehtestada, siis osutab teenistujast peaminister seaduste kogumikus mõnele konkreetsele punktile, kus nii on öeldud. 

Vaadakem nüüd seda pilti: 

Judaism = rabi+talmud+Jumal
Kristlus = pastor+piibel+Jumal
Islam = imaam+koraan+Jumal
Covidism = erinevad ametnikud+seadused/korraldused+viirus

Sisu on kõigil sõnaliselt erinev, kuid vorm on sama. 

Kohati jääb mulje, nagu oleksid Terviseameti teenistujad ning peaminister võrdväärsed näiteks vaimulike rolliga kristluses ning seaduste kogu võrdväärselt kaalukas piibliga.

Üks nägu, erinevad maskid.

Jumal ehk viirus tuleb ja karistab

Judaismis on nähtamatu Jumal, kes tuleb ja karistab, kui ei tehta nõnda, nagu talmudis on öeldud. Tänases ühiskondlikus paradigmas, mida võib vabalt nimetada ka covidismiks, on samal positsioonil nähtamatu Viirus, kes tuleb ja karistab, kui ei tehta nõnda, nagu on öeldud korralduses või seadustes.  

Tõendid kunagistest Jumala karistustest on üksnes inimeste ütlused sellest, et neid karistusi olevat teostanud Jumal. Olgu need siis mõned suuremad maavärinad, üleujutused vmt, mida vaimulikud on mõningatel juhtudel saanud ära kasutada. Miks Jumal karistas? Sest eirati reegleid… Kaval lause, mille tõepärasust pole võimalik kellelgi järgi kontrollida.

Kunagi käis Maal nähtamatu Jumal ja karistas, sest ei järgitud reegleid, vähemalt mõne religiooni seltskonna sõnutsi.  Tänavu käib mööda Maad ringi nähtamatu Viirus ja karistab neid, kes väidetavalt piiranguid ei järgi. Ikka ja jälle jõuame selle juurde, et sisu on veidi erineva sõnastusega, kuid vormistus on sama.    

Nüüd aga tuleme meie laastava viiruse (Jumala) juurde… 

Inimesel on paha olla. Läheb siis laborantide (vaimulike) juurde testima. Aparaat, mis testi tulemuse määrab, on inimesele endale täiesti arusaamatu ja keeruline, ning kuna protsess näib niivõrd keeruline ja on teaduslikke sõnu täis tuubitud, siis inimene usaldab asja juba seepärast, et see näib tark välja. Täpselt nagu religioonirahvas usaldab tõestamatuid raamatusse kirja pandud oletatava Jumala sõnu lihtsalt seepärast, et need kostuvad suursuguselt ja targalt… Ja kui inimene saab siis testi tulemuseks viiruse (Jumala) olemasolu kinnitava näidu, siis edaspidi ta usub, et tema paha tunne, olgu siis hingamisteede raskused või lihtsalt nohu ja peavalu, on Viiruse karistus selle eest, et ta ei järginud piisavalt hoolikalt kehtestatuid piiranguid (keeldusid ja käske).
Taaskord religioonidega kaasnevate mustritega võrreldes on sisu veidi erinev, kuid vorm on sama. 

Taktikaline võte: vanasti hirmutati Jumalaga, nüüd hirmutatakse Viirusega samamoodi, ainult veidi teisel kujul ja teiste sõnadega.

Pandeemia on religiooni sünonüüm?

Kas pandeemia tähendab hoopis religiooni, milles Jumala rolli etendab kõigile nähtamatu viirus? Selle vorm lihtsalt haakub niivõrd paljude religioonivormidega, kus analoogseid rolle teiste religioonidega võrreldes etendatakse teiste nimedega ja teistlaadi inimestega. Toome siinkohal lihtsa näite.

Pandeemia = religioon

Viirus = Jumal

Terviseameti vastutavad teenistujad, teadusnõukoda, peaminister jne = vaimulikud

Seadused ja korraldused = piibel

Peavoolu meedia tegelased = uksele koputavad Jehoova tunnistajad 

Vaktsiin = pühavesi või armulauavein kristluses

Kokkuvõte

Sündinud on uus religioon, mis suutis hetkega enda alla liita rohkem inimolendeid kui kõik teadaolevad religioonid kokku. 

See on religioon, kus nähtamatu Jumala rolli etendab nähtamatu Viirus. 

See on religioon, kus kiriku vaimulike rolli etendavad erinevad ametnikud, teadusnõukoja liikmed, arstid, õpetajad jne. 

See on religioon, kus kiriku pühavee asemel manustatakse tundmatu koostisega vedelikku süstlas.

See on religioon, kus Jehoova tunnistajate asemel koputavad mõistuse uksele peavoolu meedia erinevad ajakirjanikud, uudisteankrud jne. 

See on religioon, kus paradiisi soovimise asemel soovitakse naasta „tavaelu“ juurde. 

See on religioon, kus usufanaatikud on enda usus niivõrd kindlad, et nõuavad vältimatult selle usu järgimist ka neilt, kes seda veel ei usu, kasutades selleks kõikvõimalikke manipuleerimismeetodeid. 

See on religioon, kus ristimine käib „pühavee“ ehk tundmatu vedeliku manustamise kaudu süstla abil.

Selle religiooni kui üleilmse sekti liikmelisuse märk on dokument, mis tunnistab selle religiooni „pühavee“ ehk tundmatu vedeliku manustamist. 

Nagu paljudes religioonideski, lükatakse ka selles religioonis erinevad tervisehädad Jumala ehk Viiruse toimimise kaela, et hõlmata selle religiooniga võimalikult palju inimesi. 

Selle religiooni nimi on covidism – ja see on suurima hulga usujärgijatega religioon maailmas.

Ma ei ütle, et religioon on halb või hea, vaid ütlen, et inimesel on õigus teada seda, kas ta elukorraldus on läbi põimitud religiooniga või mitte. Olukorra teadvustamine võimaldab ka sellest vabanemise.

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.

Toeta meie tegevust

Liitu uudiskirjaga

196 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Kriis on võimalus muutusteks

Kunagi ammustel aegadel valgus mööda ilma laiali üks ja sama religioonimuster. Igale maale sisenedes riietus see veidi teisiti ja ka käitus teistmoodi – vastavalt kultuurile ja inimeste arenguastmele. Leidus inimesi, kes võtsid selle mustri õpetusi arenguprotsessi astmekividena, mida saab kasutada elus edasiliikumisel ja oli ka neid, kes võtsid kõike sõnasõnalt ning nõudsid teistelt inimestelt samuti nende sõnade järgimist. Esimesed olid religioossed inimesed, kes oma käitumisega teisi ei kahjustanud. Viimased aga olid religioonifanaatikud, kes tegid elu põrguks nii iseendal kui ka teistel...

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.