Põllumehed ehk toidu kasvatajad ütlevad, et kasvavad kulud, väikesed marginaalid ja kliimapoliitika seavad elatise ja toidu tootmise ohtu. Teeme ülevaate erinevate riikide põllumeeste protestidest, nõudmistest ja valitsusjuhtide reageerimistest.
Sajad traktorid ummistasid Brüsseli kesklinna ja vihased farmerid loopisid Euroopa Parlamenti munadega. Kuigi põllumajandus ei olnud ELi juhtide päevakorras, kui nad just tee peal kohtusid, võivad poliitikud avastada, et nad ignoreerivad neid kaebusi oma ohus.
Siin on ülevaade sellest, mis peitub juba kuid Euroopat haaranud põllumeeste protestide taga – sellistes riikides nagu Kreeka, Saksamaa, Portugal, Poola, Holland, Prantsusmaa, Hispaania, kus valitsust tabas sel nädalal Pariisi kiirteeblokaad.
Mõned murekohad, nagu Berliini plaan kaotada eelarve tasakaalustamiseks järk-järgult põllumajandusliku diislikütuse maksusoodustused või Hollandi nõue vähendada lämmastiku heitkoguseid , on riigipõhised. Kuid paljud neist on jagatud kogu kontinendil.
Põllumajandustootjad on öelnud, et nad seisavad silmitsi langevate müügihindade, kasvavate kulude, karmi reguleerimise, võimsate ja domineerivate jaemüüjate, võlgade, kliimamuutuste ja odava välisimpordiga – seda kõike ELi põllumajandussüsteemis, mis põhineb eeldusel, et suurem, seda parem.
Kulud tõusevad, hinnad langevad
Põllumajandustootjate kulud – eelkõige energiale, väetisele ja transpordile – on paljudes ELi riikides tõusnud, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Samal ajal on valitsused ja jaemüüjad, pidades silmas elukalliduse kriisi mõju tarbijatele, on kasvanud. liikus toiduhindade tõusu vähendamiseks.
Taluhinnad – baashind, mida põllumehed oma toodangu eest saavad – langesid Politico analüüsitud Eurostati andmete kohaselt 2022. aasta kolmanda kvartali ja eelmise aasta sama perioodi vahelisel ajal keskmiselt peaaegu 9%, vaid üksikute toodete puhul – sealhulgas oliiviõli. nafta, mida tabas defitsiit – trendi muutmine.
Import on ka ebaaus, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kus Ukrainast pärit odavate põllumajandustoodete tulv – mille suhtes EL loobus pärast Venemaa sissetungi kvootidest ja tollimaksudest – on hindu alla surunud ja suurendanud pahameelt ebaausa konkurentsi pärast.
Poola põllumehed hakkasid protestiks Ukrainast väljuvaid teid blokeerima juba eelmisel kevadel ja kuigi Brüssel kehtestas peagi piirangud Kiievi ekspordile lähinaabritele, teatasid Ungari, Poola ja Slovakkia kohe pärast nende kehtivuse lõppemist oma.
“Ukraina teravili peaks minema sinna, kuhu ta kuulub, Aasia või Aafrika turgudele, mitte Euroopasse,” ütles Poola põllumeeste ametiühing eelmisel kuul.
Mujal Euroopas, eriti Prantsusmaal , tekitab odav import kaugemalt kasvavat viha. Selliste riikide nagu Uus-Meremaa ja Tšiili toodang on pahaks pandud selle pärast, et nad ei pea järgima sama rangeid eeskirju kui ELi põllumehed.
Läbirääkimised laiaulatusliku kaubanduslepingu sõlmimiseks ELi ja Lõuna-Ameerika Mercosuri kaubandusbloki vahel on olnud erilise viha sihtmärgiks ning Euroopa põllumehed ei ole rahul ebaausa konkurentsi väljavaatega suhkru, teravilja ja liha vallas.
Temperatuuri tõus, pingete tõus
Kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutavad tootmist üha enam: Lõuna-Hispaania veehoidlate võimsus on vaid 4%, samas kui metsatulekahjud hävitasid eelmisel aastal umbes 20% Kreeka talude aastasest tulust.
Lõuna-Euroopas on seni toimunud suhteliselt vähe proteste, kuid see võib muutuda, kui valitsused, eriti Hispaania ja Portugali, kaaluvad rekordilise põua tingimustes erakorralisi veepiiranguid .
Laiemas plaanis, peale selle, et paljud põllumehed tunnevad end tagakiusatuna Brüsseli bürokraatiast, mis ei tea oma ärist vähe, kurdavad paljud põllumehed, et nad tunnevad end sattunud ilmselt vastuoluliste avalike nõudmiste vahele odava toidu ja kliimasõbralike protsesside vahel.
Ja et see kõik maha võtta…
Ühine põllumajanduspoliitika (CAP), 55 miljardit eurot aastas toetussüsteem, millel Euroopa toiduga kindlustatus on toetunud enam kui 60 aastat, on ajalooliselt põhinenud mastaabisäästul: suuremad talud, suuremad majandid, ühtsed standardid.
See on soodustanud konsolideerumist – põllumajandusettevõtete arv ELis on alates 2005. aastast vähenenud enam kui kolmandiku võrra –, jättes paljud suuremad talud, millel on kõrge võlakoormus, madala kasumimääraga ettevõttes ja väiksemad üha konkurentsivõimetumaks.
Viimasel ajal on põllumajandussektor, mis moodustab 11% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest, üha enam murelikuks muutunud ELi talust lauale strateegia reeglite pärast, mis on osa peamisest Euroopa rohelisest kokkuleppest, mille eesmärk on muuta blokk kliimaneutraalseks. 2050.
Eesmärgid hõlmavad pestitsiidide vähendamist poole võrra 2030. aastaks, väetiste kasutamise vähendamist 20% võrra, rohkem maa kasutamist mittepõllumajanduslikuks kasutamiseks – näiteks jättes selle kesa või istutades mittetootlikke puid – ja mahepõllumajandusliku tootmise kahekordistamist 25%ni kogu ELi põllumaast.
Paljud põllumajandustootjad juba kurdavad, et kehtivaid ELi eeskirju sellistes valdkondades nagu niisutamine ja loomade heaolu tõlgendatakse liiga rangelt. Nad väidavad, et sissetulevad rohelised poliitikad on ebaõiglased, ebarealistlikud, majanduslikult elujõulised ja lõppkokkuvõttes end hävitavad .
Mida teevad poliitikud, et proteste maha suruda – ja kas see õnnestub?
Riikide valitsused on astunud samme: Berliin vesitas oma plaane vähendada diislitoetusi; Pariis loobus diislikütuse maksutõusust, lükkas teiste meetmetega edasi ja lubas 150 miljonit eurot abi, mistõttu põllumeeste ametiühingud kutsusid liikmeid üles protesti katkestama.
„Kõikjal Euroopas kerkib sama küsimus: kuidas toota rohkem, kuid paremini? Kuidas saame jätkata kliimamuutustega võitlemist? Kuidas vältida välisriikide ebaausat konkurentsi?” ütles neljapäeval Prantsusmaa peaminister Gabriel Attal.
EL-i tasandil on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku piirata Ukrainast pärit põllumajandustoodete importi „hädapiduri” kaudu ja vabastada 2024. aastaks põllumehed kohustusest hoida 4% oma maast kesas, saades samal ajal ELi toetusi.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Iirimaa peaminister Leo Varadkar, kes soovivad niigi mässumeelset sektorit mitte rohkem häirida, on öelnud, et kavandatavat ELi ja Mercosuri kaubanduslepet ei tohiks praegusel kujul allkirjastada.
Kuna põllumehed tõmbavad üha enam toetust Euroopa paremäärmuslikelt parteidelt , mis peaksid juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel saavutama märkimisväärset edu, tunduvad edasised järeleandmised enam kui tõenäolised.
Artikli allikas: https://www.theguardian.com/
Loe lisaks:
39
