Samal ajal, kui kõikjalt kostub meeleheitlikku vaktsiinipromo, on hästi teada, et mitmed turvalised ja aastakümneid kasutatud ravimid töötavad viiruse vastu ülitõhusalt.
Loodetavasti pole inimeste mälu veel tuhmunud hüdroksüklorokviini, tsingi ja asitromütsiini kombo osas, mille efektiivsuse kohta räägivad nii arstid kui ka patsiendid imelugusid üle kogu maailma.
Põhjus, miks Aafrika riikides on suremus viirusesse olnud ülimadal, on paljude hinnangul suuresti seotud just sellega, et hüdroksüklorokviin (HCQ) on seal apteekides vabamüügis ja inimesed kasutavad seda iseenesestmõistetavalt nii malaaria kui ka koroonasümptomite puhul.
Hoolimata sadadest uurimistöödest, mis ravimi tõhusust kinnitavad, sattus HCQ aga ülemaailmse tigeda rünnaku alla. Mõtteaineks: tegu on väga odava ja turvalise ravimiga, mida saaks kasutada tõesti ja ainult just nende inimeste puhul, kes raskelt haigestuvad.
Järgmiseks hakkas kostuma imelugusid parasiidiravimi ivermektiini kohta, mis on kasutusel eelmise sajandi 70-ndatest, ja mis suutis profülaktilisel kasutamisel ära hoida haigestumist lausa 100%-l meedikutest, kes igapäevaselt koroonahaigetega kokku puutusid. Sümptomite puhul suutis see ravim koos tsingi ja doksütsükliiniga kasutamisel 48-tunniga haiguse sümptomid kaotada. Ivermektiini päevase ravidoosi maksumus on mõned sendid.
Mis sai edasi? USA Senatis ivermektiinist rääkiva tunnustatud kopsuarsti videod kustutati nii youtubest kui mujalt. Hoolimata väga heast kliinilisest tagasisidest pühiti teave selle ravimi tõhususe kohta avalikkuse silme alt. Paljud arstid on nimetanud selle efektiivse ravimi varjamist patsientide eest kriminaalseks, loe selle kohta Trialsjournali artiklit.
Ühtlasi vaata Austraalia arstide kogemust ivermektiiniga.
Järgmiseks lõhestas vaktsiinipromojate infovälja uus uudis tavalise astmaravimi (sünteetilise kortikosteroidi) budesoniidi väga efektiivsest toimest koroonasümptomite vähendamisel. Dr Richard Bartlett, kes ravimit propageerima asus, kuna oli saavutanud sellega suurepäraseid tulemusi oma patsientidega, sattus vihase meedirünnaku alla ja kuulutati naivistlikuks idioodiks.
Nüüd siis, ca pool aastat hiljem, avaldati lõpuks mingi ime läbi Oxfordi uuring, mis kinnitab absoluutselt kõike seda, mida dr Bartlett rääkis. Uuringus selgub, et 90% (!) hospitaliseerimistest saaks ära hoida, kui arstidel tuleks pähe kasutada seda ravimit tõsiste sümptomitega patsientide puhul piisavalt varakult.
Niisiis, sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi. Need ravimid on n-ö off-label? Igapäevaselt kasutatakse ravimeid off-label misiganes muude haiguste puhul.
Miks siis ometi? Igaüks vastab sellele küsimusele ise. Vt Oxfordi uuringut.
Liis Orav on integratiivne terviseterapeut
Armas lugeja! Täname Sind, et jälgid Fonte.Newsi! Oleme pakkunud sõltumatut ajakirjandust alates detsembrist 2020. Meie visioon on peagi kasvada ka rahvusvaheliseks uudistekanaliks. Selleks, et meie töö saaks jätkuda sõltumatul kujul ja senises rütmis (keskmiselt üks artikkel päevas), on meil just Sinu toetust vaja. Oleme läbipaistvad – selleks, et Fonte.News püsiks elujõuline, on vaja 700 regulaarset püsitoetajat summaga vahemikus 10-25€ kuus. Kui Sul on võimalik meid toetada ja Sa väärtustad meie tööd, siis palun kliki siia. Iga toetus on teretulnud ning aitab kaasa uue ühiskonna loomisele. Kui Sul on küsimusi toetuse kohta, siis palun pöördu aadressil anna.siitan@fonte.news Anna poole.
39
