Nursipalus leiti 2052 haruldast ja kaitsealust taime

MTÜ Meie Nursipalu

0 Shares
0
0

MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud leidsid Nursipallu planeeritavalt harjutusvälja alalt enneolematul hulgal Euroopa direktiivide kohaselt rangelt kaitstava palu-karukella (Pulsatilla patens) ja looduskaitse all olevate käpaliste uusi kasvukohti.

Pressiteade 05.08.2024

MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud leidsid Nursipallu planeeritavalt harjutusvälja alalt enneolematul hulgal Euroopa direktiivide kohaselt rangelt kaitstava palu-karukella (Pulsatilla patens) ja looduskaitse all olevate käpaliste uusi kasvukohti.

Palu-karukell kuulub Euroopa Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ja lisaks II kaitsekategooriasse. Kliimaministeeriumil tuleb EL Loodusdirektiivi II lisas toodud liikide kaitseks piiritleda kaitsealad – loodusalad, IV lisa loetleb aga rangelt kaitstavaid liike, mille kasvukohtade hävitamine on rangelt keelatud. Looduskaitseseaduse kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kokku on hetkel palu-karukella uusi kasvukohti Nursipalus leitud 166, neis loendati kokku 397 palu-karukella taime. Eesti mõistes on tegemist enneolematu leiuga, sest palu-karukella on elurikkuse ametliku andmebaasi põhjal üldse läbi kogu ajaloo Eestis kokku 836 (https://elurikkus.ee/app/occurrences/search?taxon=6647&country=Estonia&offset=200).

Lisaks palu-karukelladele leiti ka suurel hulgal looduskaitse all olevaid käpalisi. Näiteks laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine, III kat) leiti 1048 ja roomavat öövilget (Goodyera repens, III kat) 433 taime. Kuni Nursipalu nüüdsete leidudeni oli laialehist neiuvaipa elurikkuse andmebaasis kogu Eesti kohta kokku 3780 kirjet. Seega lisab Nursipalu tervelt ligi kolmandiku selle kaitsealuse taime uusi kasvukohti.

Kokku esitas MTÜ Meie Nursipalu Keskkonnaametile arvelevõtmiseks 2052 kaitsealust isendit 18-st erinevat liigist.

Ka varasemalt, käesoleva aasta kevadel, on Meie Nursipalu MTÜ leidnud plaanitavalt harjutusalalt Euroopas rangelt kaitstava palu-karukella kasvukohti. Tookord leiti neid neli. MTÜ teavitas kevadel uutest kasvukohtadest keskkonnaametit, kes võttis need  arvele. Keskkonnaameti kohus on tagada kaitsealuse taime kaitse.

MTÜ Meie Nursipalu rõhutab, et militaaralade rajamisel ei ole antud eriõigusi looduse hävitamiseks. Loodus on meie ühine rikkus, Eesti kultuuri osa, mille kaitsmise kohustus on nii meie oma sõjaväel kui ka liitlastel.

MTÜ Meie Nurispalu nimel

Maarika Niidumaa

Fotod leitud taimedest kaitsealustes maal:

3 pilti: palu-karukell (neist esimene, aprillis leitud, on Keskkonnaameti poolt tänaseks registreeritud)

2 pilti: laialehine neiuvaip

1 pilt: roomav öövilge

0 Shares
You May Also Like

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?