Viimaste aastate globaalsed kriisid on õpetanud meile üht: tõeline iseseisvus algab sinu enda hoovist, sinu enda peenramaalt. Ometi on kulisside taga käivitunud protsessid, mis viitavad sellele, et isegi see viimane vabaduse kants – õigus endale ise toitu kasvatada – on sattumas tsentraliseeritud kontrolli alla.
Projekteeritud nälg? Uus globaalne trend piirata vaba toidutootmist
Euroopa Liidu tasandil toimuvad karmid juriidilised lahingud uute seemneseaduste üle (EU Seed Law). Kriitikud ja väiketootjad hoiatavad, et bürokraatia ja “Phytosanitary” (fütosanitaarsete) nõuete karmistamine võib muuta traditsiooniliste, pärand- ja vabadussortide kasvatamise ning vahetamise tavatarbijale kättesaamatuks või suisa seadusevastaseks.
Ka Eesti poliitikud otsustasid samuti inimkonna näljutamise kasuks?: https://majandus.postimees.ee/8499441/uus-seadus-hulk-vaiketootjaid-allutatakse-ametnike-kontrollile
Eeltöö: Kuidas reguleeritakse iseseisvus välja?
Analoogselt pandeemiate puhul nähtud “eeltöödega”, kus reeglid kirjutatakse ümber ammu enne kriisi puhkemist, toimub sarnane hiiliv tegevus ka toidujulgeolekus:
- Seemnete monopoliseerimine: Uute PRM (Plant Reproductive Material) regulatsioonidega püütakse ühtlustada ja standardiseerida kõike, mis mulda pannakse. Väikesed seemnesäästjate võrgustikud ja hobiaednikud hoiatavad, et reeglid, mis nõuavad igalt sordilt sertifitseerimist, teenivad vaid suuri korporatsioone ja muudavad pärandsortide vaba vahetamise illegaalseks.
- Piirangud hobiaednikele: Laual on olnud ettepanekud, mis piiraksid harrastusaednikele müüdavate seemnete valikut, surudes peale vaid standardseid, tihti geneetiliselt muundatud või patenteeritud korporatiivseid sorte.
“Kui sa kontrollid naftat, kontrollid sa riike. Kui sa kontrollid toitu, kontrollid sa inimesi.” – See ajalooline geopoliitiline reegel on saamas uue, digitaalse ja juriidilise kuue.
Salaplaan: Sõltuvusahela loomine
Miks peaks keegi tahtma keelata vanaema kasvuhoonest tomateid või takistada kartuli mahapanekut? Vastus peitub kontrollis ja tsentraliseerimises.
- Sõltuvus tarneahelatest: Inimene, kes suudab endale ise toitu kasvatada, on kriisikindel ja raskesti juhitav. Kui aga kogu toit tuleb läbi suurte poekettide ja korporatiivsete süsteemide, on ühiskond 100% sõltuvuses Eliidi kehtestatud reeglitest ja hindadest.
- Kliima- ja CO2-narratiivi ärakasutamine: Juba praegu ilmub uuringuid, mis püüavad väita, et “kodune toidukasvatamine tekitab suurema süsinikujalajälje kui tööstuslik põllumajandus”. See on ideoloogiline eeltöö, et luua pinnas tulevastele keeldudele, maksudele või registreerimiskohustustele.
- Uued tehnoloogiad (NGT): Samal ajal kui traditsioonilisi seemneid piiratakse, surutakse läbi uusi genoome redigeerivaid tehnoloogiaid (NGT), mille patendid kuuluvad taas käpätäiele globaalsetele suurettevõtetele.
Aga Rahvas valib ikka oma “päästjad” tagasi
Kõige hämmastavam osa sellest mustrist on see, kuidas see ellu viiakse. Seda ei tehta tankidega. See viiakse ellu “rohelise ülemineku”, “toiduohutuse” ja “rahva tervise” kaitsmise sildi all.
Rahvas, olles hirmutatud järjekordsest kriisist või kliimakatastroofist, hääletab ikka ja jälle tagasi need samad poliitikud, kes neid regulatsioone Brüsselis ja kohalikes parlamentides heaks kiidavad. Me loovutame oma põhiõigused samm-sammult vabatahtlikult, uskudes, et bürokraadid kaitsevad meid – kuni ühel päeval avastame, et isegi oma aias peenra kaevamiseks on vaja digitaalset luba.
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Kui arvad, et Fonte.News kanalis artiklid on vajalikud, siis palun toeta:
Loe lisaks:
