Rahvusvaheliste Arvelduste Panga(BIS) andmetel on üleilmse finantssüsteemil suur varjatud risk, mis peitub 65 triljoni dollari suuruses võlas, mida USA-välised institutsioonid hoiavad valuutaderivatiivide kaudu.
Mäng läbi
“Selle 65 Triljoni USD väärtuses on kaks valikut: 1. Eliit otsustab: “Rahu, leidsime ülesse” ja see paisatakse meediasse ning mõned väga hapud pangad “tehakse” süüdlaseks; 2. Eliit otsustab “raske südamega” ja tunnistavad selle rahamudeli läbikukkunuks ja süüdistavad kõiges Putinit, ning annavad meedia kaudu teada, et neil on “päästev õlekõrs” – uus rahamudel, mis on igavene ja hävimatu. Igaljuhul on selle raha ja rahasüsteemiga lõpp.” – Veiko Huuse
GFC – (Global Financial Crisis) Globaalne Finantskriis
Kas valmistatakse inimkonda ette uueks rahamudeliks?
Artiklis pealkirjaga “Tohutu, puuduv ja kasvav” ütles BIS, et teabe puudumine muudab poliitikakujundajate jaoks järgmise finantskriisi ennetamise raskemaks. Eelkõige väljendasid nad muret tõsiasja pärast, et võlgnevusi bilanssides ei kajastata tuletisinstrumentide positsioonide jälgimise tavade tõttu.
Selle aasta alguses ülemaailmsete valuutaturgude uuringu andmetel põhinevad leiud pakuvad haruldast ülevaadet varjatud finantsvõimenduse ulatusest. Välisvaluuta vahetustehingud olid 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi ja 2020. aasta pandeemia ajal, mil dollarite rahastamise stress sundis keskpanku sekkuma, et aidata raskustes laenuvõtjaid.
Kindlasti on võlg tagatud samaväärse summa kõva valuutaga. (“Selles ma kahtlen tugevalt. Loe mu kommentaari artikli lõpus.” – Veiko Huuse).
Süsteemi toimimise mõistmiseks kaaluge Hollandi pensionifondi, kes ostab varasid USA-st. Tehingu osana kasutab ta sageli eurode dollariteks vahetamiseks valuutavahetust. Seejärel, kui see on suletud, maksab fond tagasi dollareid ja saab eurosid. Tehingu kestuse jooksul kajastatakse maksekohustust bilansiväliselt, mida BIS nimetab finantssüsteemis pimealaks.
BIS-i teadlaste Claudio Borio, Robert McCauley ja Patrick McGuire’i sõnul seab poliitikakujundajad ebasoodsasse olukorda just see läbipaistmatus.
“Pole isegi selge, kui paljud analüütikud on suurte bilansiväliste kohustuste olemasolust teadlikud,” kirjutasid nad. “Kriisiaegadel on poliitika lühiajaliste dollarite sujuva liikumise taastamiseks finantssüsteemis – näiteks keskpanga vahetustehingu liinid – udus.”
65 triljoni dollari suurune varjatud globaalne võlapomm: Paul J. Davies
Keskpangad on leidnud viise, kuidas stressi ajal dollarinõudlust juhtida. Föderaalreservil on sellised tööriistad nagu vahetusliinid ja FIMA Repo Facility, mis aitavad vältida turgude vallutamist.
BIS-i teadlaste jaoks on murettekitav vahetustehingute ulatus. Nad hindavad, et väljaspool USA-d asuvad pangad kannavad sellest võlast 39 triljonit dollarit, mis on rohkem kui kahekordne nende bilansilised kohustused ja kümme korda nende kapital. Arvestustavad nõuavad ainult tuletisinstrumentide kajastamist netopõhiselt, seega ei kajastata kogu kaasatud raha bilansis.
“Bilansiväliseid dollarivõlgu on hämmastavalt palju, mis on osaliselt varjatud, ja valuutariskide arveldamine on endiselt visalt kõrge,” ütles BIS-i raha- ja majandusosakonna juht Borio.
Globaalne Libor Transition on ümber kujundanud kauplemise, riskimaandamise, väidab BIS
BIS märkis esmaspäevases eraldi raportis ka arveldusriski kui teist potentsiaalset ebastabiilsuse allikat valuutaturul. Teadlaste hinnangul oli 2,2 triljoni dollari suurune igapäevane valuutakäibe arveldusrisk – võimalus, et üks tehingu osapool ei suuda vara üle anda.
BIS-i artikkel ütles, et makse-makse-kokkulepped, arveldusmehhanism, mis koordineerib ülekandeid tagamaks, et kellelgi ei jääks nõuet enda kätte, kipuvad olema teatud tehingute jaoks sobimatud või liiga kallid.
“Hulgimüügituru osalistel on ilmselgelt vaja otsida alternatiivseid viise, kuidas kaotada arveldusriskid paljudes valuutades väljaspool traditsioonilisi suurettevõtteid,” ütles kauplemisjärgse töötlemise ettevõtte Baton Systems president Jerome Kemp vastuseks BIS artiklile.
Veiko Huuse kommentaar: “See BIS jutt on “ilus” jutt inimkonna lollitamiseks. Minu andmetel, parandage mind kui ma eksin, on maailmas füüsilist reaalset raha käibel ainult 40 triljoni USD väärtuses. Kust ja kuidas tekkis 65 triljoni USD ulatuses raha ja BIS peab seda “alles” nüüd kadunuks? See tähendaks ausal rahamudeli puhul, et täna peaks maailmast raha kadunud olema ja maailmas rahaline tegevus ehk äritegevus peaks täna seisma?! Raha pole. Kuid elu ju käib edasi ja inimestel on raha. Seega, on see rahamudel pettus! Kust tekkis siis see “kadunud” 65 triljonit? Vastus: See 65 triljonit on osaline “Õhk”, sest maailma inimkonda on petetud panganduse tekkest alates, kus 1 reaalse füüsilise raha vastu “tekitati” 10 “õhk” raha ja seda selleks, et õhu pealt kasumit teenida. Seega, “õhk-raha” on veel piisavalt ringluses. Raha ja panganduse loojad eeldasid, et inimkond ei võta korraga pankadest raha välja ja korraga ei peatu kogu füüsilise raha voog majanduses. Seega, saavad pangad “õhku” välja laenates teenida orjade pealt reaalset füüsilist raha, mis panka laekudes toodab pankuritele ja Eliidile reaalset kasu füüsilises rahas. Selline rahamudel ei suudagi ühtegi majandust toetada ja sellepärast on majandus määratud samuti hukule. Sellepärast on Majandus samuti õhku täis(kinnsivara, aktsiate, jm toodete hinnad on ülehinnatud). See on puhas Ponzi pettus ja inimesed jätkuvalt toetavad seda pettust.”
Mis on selle BIS uudise tegelik mõte?
“See uudis valmistab inimkonda ette uueks rahamudeliks ja Maailma uueks lähtestamiseks. Nagu teate, Meedia on suurim ja ohtlikuim relv, mis programmeerib inimkonda täpselt selliselt nagu vaja. Eliit on käitunud ja käitub edasi selliselt, et “tekita põhjus ja tagajärg, paku lahendus ja vii see ellu”. Eliit kasutab meediat ja nii ta tegi ka selle BIS uudise järgmise sammu tegemiseks – mäng jätkub.” – Veiko Huuse
Mis on lahendus?
“Esiteks – võtke raha pangast välja! Pangandus kukub 2022 aasta lõpuks kokku. Meeldib see teile või mitte, ainus lahendus on rahata maailm. Maksevahendiks saab olla ainult inimeste omavaheliste väärtuste(energia) vahetamine, milleks võib vabalt olla AEG – ajaarvestus. Majandus saab sellisel puhul olla ainult vajaduspõhine, kus elanikkonnas on igaühel roll ja täidab seda südametunnistuse järgi. Vajaduspõhisel majandusmudelil on tootmine täpselt selline, mida inimkond vajab igapäevaseks eluks, mitte ületootmiseks ja kasumi teenimiseks. Kogukondlikult saab kokku leppida vajaduspõhises tootmises selliselt, et vahetada teiste kogukondadega tooteid ja teenuseid. Sellises ühiskonnas puudub ebavõrdsus ja inimesed elavad külluses.” – Veiko Huuse
